Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Kirjutasin valmis lubatud vastselt ilmunud Mandriva Linux 2011 lühikese eestikeelse tutvustuse. Muidu rien.

Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud: Troonide mängu tegemine (FoxLife),

Mandriva Linux 2011 väljas

Pärast esialgset edasilükkamist "tootmisprobleemide" tõttu suve alguselt suve lõpule ilmus Mandriva Linux 2011 esmaspäeval, 29. augustil, täpselt ettenähtud ajal - isegi nii täpselt, et siinkirjutajani jõudis teade vastava ajaveebisissekande kohta mõni minut pärast 29. augusti algust.

Seekordne väljalase on Mandriva kui firma viimaste aastate katsumuste järel - (taas) pankrotilähedane olukord, uute investorite leidmine, väga paljude seniste oluliste arendajate ja muude töötajate lahkumine - tublisti varasemast erinev, seda eelkõige uue arendajate meeskonna, mis valdavalt koosneb Moskvas tegutseva RosaLabi, aga mõistagi endiselt ka Prantsusmaal ja Brasiilias paiknevatest inimestest, võimsa panuse tõttu. (Huvipakkuvat statistikat võib lugeda ŔosaLabi arendusjuhi Deniss Korjanovi ajaveebist.)

Kõigepealt tuleks ära mainida nähtavasti kõige suurem muudatus üldse: erinevalt varasematest väljalasetest on Mandriva Linux 2011 ühe töölaua, täpsemalt KDE-keskne. See tähendab, et ametlikult on firma poolt toetatud ainult KDE, aga ka seda, et näiteks paigaldamisel pole enam võimalik töölauda valida - vaikimisi paigaldatakse just KDE. See ei tähenda aga, et GNOME, Lxde või muud töölauad poleks enam üldse saadaval - neid võib iseseisvalt paigaldada ning seniste lubaduste kohaselt abistab Mandriva edaspidi kogukonna neid liikmeid, kes soovivad pakkuda GNOME-, Lxde- või muu töökeskkonna põhist paigaldusandmekandjat. Et siinkirjutaja eelistab samuti KDE-d, ei tundunud see halva valikuna, aga need, kelle eelistuseks on mõni muu töökeskkond, peavad arvestama sellega, et see tuleb iseseisvalt paigaldada pärast Mandriva Linux 2011 paigaldamist.

Ühele töölauale keskendumisel on mõistagi ka plusse: ühelt poolt eriti ehk uutele kasutajatele lihtsam lahendus ilma segadust tekitada võivate valikuteta (mis lisaks puhtalt tööjõu nappusele tundub olevat üks põhjuseid, miks Mandriva praegune arendusmeeskond selle kasuks otsustas), teiselt poolt aga kohe tuntavalt kiiremini kulgev paigaldamine - siinkirjutaja veidi enam kui kümne aasta kogemuse põhjal on Mandriva Linux 2011 umbes veerand tunni pikkune paigaldamisaeg konkurentsitult kiireim ning ka Live CD-na kasutamise valimise korral koos kõigi vajalike valikutega (keel, klaviatuur, kellaaeg) kuluv minut kuulub kahtlemata kiireimate hulka. (Tõsi, tuleb lisada, et proovisin seda virtuaalmasinas, aga see pigem muudab, arvestades kõrval ja all töötavaid protsesse, aja hoopis pikemaks.)

Muutunud on ka väljalasketsükkel. Varasema pooleaastase ilmumisaja asemel on nüüdsest ette nähtud üks väljalase, mida toetatakse poolteist aastat (see tähendab veel (keskeltläbi) pool aastat pärast järgmise väljalaske ilmumist). Ühtlasi on kavas välja lasta pikaajalise toega (Long Time Support, LTS) väljalase Mandriva Linux 2011 baasil, mis peaks ilmuma käesoleva aasta lõpul ja mille tugi kestab 3 aastat.

Mainitud Moskva RosaLabi panus avaldub silmanähtavalt uues välimuses: muutunud on nii paigaldamisprogrammi, sisselogimisekraani, (KDE) töölaua kui ka veel mitmete asjade välimus, siinkirjutaja arvates varasema tõsisema asemel veidi lõbusamaks ja õhulisemaks, aga siiski mitte lapsikuks. Veel silmatorkavam muudatus on aga uus rakenduste käivitaja (see valge täht sinises rõngas töölaua alumises vasakus nurgas, Windowsi maailma Start-menüü vaste). Varasema üsna tagasihoidliku suurusega ja küllaltki tavapärase menüü asemel avaneb nüüd peaaegu üle kogu ekraani ulatuv aken kolme alajaotusega: "Tere tulemast" ehk peamiselt viimati kasutatud dokumendid ja muu selline, "Rakendused", kust leiab kõik, mis on arvutisse paigaldatud, ning "Ajatelg", mis võimaldab konkreetseid faile leida nende aja järgi.

Samuti on omajagu lihvi saanud töölaua paneel, niinimetatud raketiriba (RocketBar) - nimetus tuleneb töölauaefektide kasutamisel ilmnevatest kujunduselementidest. See on tavalise KDE paneeli väike edasiarendus, mille ehk silmatorkavaim omadus on see, et paneeli vasakus osas olevate rakenduste kiirkorralduste käivitamisel ei ilmu vastavat märget paneeli keskossa, kus muidu on näha, millised rakendused töötavad. Paneelile on lisatud ka üks uus vidin nimetusega StackFolder, mis sisuliselt kujutab endast linki teatavale kataloogile (vaikimisi peaks neid olema lausa kaks, üks kataloogi "Documents" ja teine kataloogi "Downloads" jaoks), millele on lisatud üksikud valitud failihalduri valikud.

Veel võib uutest asjadest ära mainida pilveteenuse MandrivaSync, mis ei ole küll veel päris valmis, aga mis peaks võimaldama kõigile registreeritud kasutajatele 2 GB ruumi. Samuti on uus asi Sphere ehk tehnilise toe klient. Siinkirjutaja ei ole kumbagi kasutanud ega oska seepärast neist palju lähemalt kõnelda, aga vähemalt mõte on neil asjadel hää. Samamoodi uus asi, mida saab juba kasutada, aga mis ei ole veel muudetud vaikimisi pakutavaks, vaid tuleb soovi korral ise paigaldada, on Mandriva uus tarkvarahaldur MPM (Mandriva Packet Manager) - see loodetakse lõplikult töökorda saada pikaajalise toega (LTS) väljalaske ajaks, niisiis aasta lõpuks. See on algusest peale uuena kirjutatud asi, erinedes selle poolest põhjalikult senisest urpmi (taustaprogramm) - Rpmdrake (graafiline kasutajaliides) kooslusest.

Nüüd on paras aeg üles lugeda Mandriva Linux 2011 pakutav olulisem tarkvara:

• kernel 2.6.38.7
• X.org 7.6 ja XServer 1.10.3
• systemd (asendab senist süsteemi teenuste haldurit sysvinit)
• rpm5
• KDE 4.6.5
• LibreOffice 3.4.2
• Firefox 5.0.1 (vaikimisi veebilehitseja)
• Thunderbird 5.0 (vaikimisi e-posti klient KMaili asemel)
• Clementine (tuntud muusikamängija Amarok eelmine põlvkond, mida paljud eelistavad praegusele Amarokile)
• Shotwell (eelistatud fotohaldur digiKami asemel)
• KNetworkManager (eelistatud võrguhaldur Mandriva enda net_applet'i asemel)
• PiTiVi videoredaktor

Neil, kes tahavad oma senist Mandriva Linux 2010.2 süsteemi uuendada uue väljalaske peale, tuleks kindlasti läbi lugeda vastav juhis ja õpetussõnad ning seda väga hoolikalt, sest eespool mainitud uuendused, eriti näiteks rpm5 ja systemd kasutuselevõtt, on nii suured, et õpetussõnadest mittehoolimine võib kergesti lõppeda süsteemiga, mis lihtsalt ei tööta või mida ei saagi enam korralikult tööle panna.

Mõni sõna ka eestindusest. Siinkirjutaja, kes on ühtlasi olnud viimased kümmekond aastat Mandriva Linuxi eestindaja, oli käesoleva väljalaske arendustsükli ajal üsna rahulolematu sellega, kuidas Mandriva seda aspekti korraldas (või õigemini peaaegu ei korraldanud), ning avastas oma suureks üllatuseks ja kohkumuseks vaid mõni päev enne väljalaske ilmumist, et neisse rakendustesse ja programmidesse, mida Mandriva omalt poolt pakub, on täiesti märkamatult tekkinud juurde tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe. Siiski on lõplik väljalase tänu mõne arendaja mõistmisele ja ka peaaegu viimasel hetkel tehtud tõlgete kaasamisele enam-vähem kenasti eestikeelne, ent siiski võib mõnel pool esineda üksikuid tõlkimata lauseid, mille eest siinkirjutaja palub ka omalt poolt vabandust.

Lõpetuseks võib öelda, et Mandriva Linux 2011 on saadaval hübriid-ISO-na, mis lahtiseletatult tähendab, et on ainult üks ISO (õigemini kaks, üks 32-bitiste ja teine 64-bitiste süsteemide jaoks), mida saab kasutada nii Live CD-na, paigaldamiseks kui ka ISO-tõmmise kirjutamiseks USB-pulgale.

Väljalasketeade Mandriva ajaveebis
Väljalaskemärkmed
Väljalaske ülevaade rohkete piltidega
Veel üks tutvustus rohkete piltidega

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: M. Foucault. Teadmine, võim, subjekt
Vaadatud: Fringe (Pro7), Nukumaja (TV3)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida vürtsitas mõnda aega ema ja ta poiss-sõbra külaskäik. (Vürts avaldus siis eelkõige selles maitsvas toidulaadungis, mida ema oma iginälgiva pojaraasukese heaks kaasa oli tarinud...) Nagu sageli, kaasnes ka selle külaskäiguga ühtlasi ühe ristsõnavihiku mulle lõplikuks täitmiseks jätmine ja et tegemist oli Meistriristikuga, siis mõistagi võttis seegi päevast oma osa. Nautimisväärse osa, peab ütlema: sain teada ühe uue huvitava bodhisattva nime, kelleks osutus, hmm, põrguliste bodhisattva :-) , ja lisaks veel terve hulga imetabaseid geograafilisi nimesid - poleks osanud arvatagi, et muidu nii eestilikud tunduvad "erand" või "klump" võiksid ka kohanimed olla, aga nii selgus...

Hilisõhtul, mis formaalselt jäi juba esmaspäeva sisse, ilmus täpselt ettenähtud päeva hakul Mandriva Linux 2011, aga sellest kirjutan ma eraldi ja pikemalt kas homme või igatahes lähipäevil - seda see moskvalaste panusega päris uue välimuse ja osaliselt ka uuelaadse sisu saanud distributsioon igatahes väärib, ehkki ma ise seda enam aktiivselt ei kasuta (ja olen mõnes mõttes lausa nördinud - aga sellest siis pikemalt hiljem).


Loetud: Arvutimaailm 7-8/2011
Vaadatud: Mehaanik (TV3+), Pushing Daisies (Kanal2), Langev taevas (Showtime)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse siiski mahtus ära ka kahe artikli tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: teisel ringil (Postimees, 27.08.2011)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpisin kohaliku kaupluse külastamisega toiduvarude täiendamise eesmärgil. Nagu ikka, kui eile oli veel päris talutav ilm, siis tänaseks, just selleks päevaks, mil tekkis vajadus välja minna, oli maru suur palavus jälle tagasi tulnud... Aga ma läbisin selle teekonna siiski vapralt :-)

Tänane Sirp oli suhteliselt tühi (miskipärast on viimasel ajal väga palju leheruumi antud linnakujundusele ja muule sellisele - kindlasti on muidugi inimesi, keda selline teema huvitab, mind aga paraku mitte). Siiski oli täiesti talutav Liiviku Olevi sulest ülevaade ja arvustus kahe hiljutise eestikeelse Brežnevi-käsitluse kohta, samuti, kuigi mõnevõrra vähem, kaks arvustust vastavalt Tarandi Kaarli ja Alliku Jaagu sulest Vahteri Tarmo äsjase juubelihõngulise taasiseseisvumise vahetu eel- ja järelloo raamatu kohta. Natuke huvitavat lugemist pakkus Valdru Kristina, kes oli käsile võtnud tolle vaese õnnetu kunstnikupiiga, kel ei jagunud enam vahendeid isegi rinnahoidja hankimiseks, ülakeha katvatest rõivastest rääkimata. Ilmselt, kui oleks palju vaba aega käes, oleks olnud põhjust süveneda ka Harmsi Daniilist ja Dovlatovi Sergeist kõnelevatesse arvukatesse lugudesse (kokku ligi neli lehekülge ikkagi), aga miskipärast ei ole need kirjanikud suutnud mulle, kui tagasihoidlikult ja viisakalt väljendada, head muljet jätta (ehkki ma pean kohe üles tunnistama, et ma pole kumbagi just väga palju lugenud) ja ka silmade ülelibistamine ei suutnud neis lugudes midagi haaravat leida, paraku.

Küll sattusin täna lugema Eesti Ekspressist üht väga head lugu tolle kõmulise Salme muinaslaeva kohta - hästi kirjutatud jutt spetsialisti Mäe Marika sulest, mis avas väga kenasti mitmesuguseid taustu. Omal ajal sai põnevusega lugeda lugusid sellest, kuidas mõned muistsed tegelased küll mõistagi surnuna, aga igas mõttes väga hästi säilinuna kuskilt soodest üles leiti või kuidas mõningaid märkimisäärse tähtsusega asulakohti või laevu või templeid või mida iganes samamoodi lahti kaevati, ja ikka mõeldud, et jah, Eestis paraku pole sellist muinasaegset objekti, mis laiemaltki maailmas huvi võiks pakkuda (noh, Kaali järv ehk välja arvatud, aga see ei ole lõppeks nii väga "arheoloogiline"). Nüüd siis paistab, et Salme leiud on küll sellised, millel on tugev potentsiaal saada kaugemalgi tuntuks.

Loetud: Sirp, 26.08.2011
Vaadatud: Nipernaadi (ETV), Igavene (Showtime)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Külmale maale (ETV2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Igahommikusel veebisaitide ülevaatusel (neid on tegelikult õige vähe alles jäänud, kuhu peab ise minema - mugava inimesena eelistan ma ikka lasta veebisaitidel endal mulle teada anda, kui seal midagi uut on, eeldusel muidugi, et sait seda võimaldab) avastasin täna, et Mandrivasse, mille väljalase peaks olema juba mõne päeva pärast, on taas uusi tõlkimata/muudetud stringe juurde tekkinud. See viis aga palju hullema avastuseni, kui ma nagu kord ja kohus Transifexi kasutama tõttasin, mis juba mõnda aega on vähemalt ametlikult Mandriva ainuke ametlik tõlkekeskkond - nimelt leidsin täiesti ootamatult, et päris paljudes tõlkefailides on ilma mingisuguse hoiatuseta tekkinud uusi/muudetud stringe. Ma tõlkisin need muidugi kenasti kohe ära, aga kahtlane on, kas need enam sisse jõuavad... Loota ju võib, see pidada see viimane lollakas olema, kes sussid püsti viskab. Siiski ei suutnud ma oma nördimust sellise ootamatuse üle varjata ja saatsin pahameelest pulbitseva kirja ka Mandriva postiloendisse ning paistis, et mu tundeid jagavad päris mitmed inimesed. Eks näeb, äkki võtab keegi selles Mandriva uues meeskonnas seda ka kuulda ja midagi muutub, kui mitte enne (see on ka väheusutav), siis vähemalt pärast väljalaset. Sest paistab, et vähemalt vene tõlkeid võtab see uus meeskond, mille jõukese ongi ju suuresti Moskvasse kandunud, üsna tõsiselt, igatahes võis seda viimasel nädalal näha arvukate vene (ja mõnede ukraina) tõlgete kujul, mis üsna erakorralisena sisse kanti.


Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Seitseteist kevadist hetke (ETV), Siid (Showtime)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna avaldati ja kõneldi palju järjekordsest koolide edetabelist, riigieksamite tulemuste põhjal siis. Muidu ei vääriks see ehk tähelepanugi, aga ma täheldasin, et mu vana keskkool, toona Tartu 7. keskkool ja nüüd Tartu Karlova gümnaasium, oli suutnud ennast (taas?) etteotsa rebida just ajalootulemuste põhjal. Siis, kui mina seal õppisin (1987. aasta lend), tegutses seal kui mitte päris ainuke, siis üks väga vähestest ajalooklassidest (ajaloo süvaõpe, nagu seda tollal nimetati). Ma ei tea, kas praegu on sellest midagi alles jäänud või on kool ainult muusikakallakuga veel, aga igatahes paistab midagi toonasest vaimust alles olevat, kui vähemalt ajaloo osas vabariigis esirinnas suudetakse olla. Kena.

Ajalooga oli seotud teinegi tänane uudis, nimelt ulmekirjanduse ühe tähtsama auhinna Hugo väljaandmine, mille pälvis üpris tuntud kirjanik Connie Willis. Ja seda mitte ainult mulle niigi südamelähedase teema ajarändude, vaid lisaks veel teoste eest, kus peaosades just nimelt ajaloolased - tema käsitluses siis "väliajaloolased", kes luusivad ajas ringi, et "oma silmaga" näha, kuidas kunagi asjad on tegelikult olnud. Nagu kirjeldusest paistab, on see diptühhon ilmselt eriliselt südamelähedane brittidele, võttes ette nende vähemalt lähiajaloo ühe tähtsama etapi, aga usutavasti kõlbab see lugeda ka neile, kellele Briti saared või Teine maailmasõda natuke kaugemaks jääb. Aga ma siiski natuke veel kaalutlen, kas see ja mõned teised tema teosed endale samuti hankida või mitte... võib-olla oleks otsus lihtsam e-lugeri olemasolu puhul :-)

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud. Kübersilmad (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline tööpäev ehk ebatavaline esmaspäev - veidi järele mõelnud ja leidnud, et tarkvaratõlgete osas miski hetkel nii hirmsasti ei karju, et kohe vajaks kallalehüppamist, aga teiselt poolt kipuvad aina sagedamini ja kurjemini karjuma kirjastuse esindajad ning samal ajal on selle üle mõistuse ülemäära aega nõudva raamatu lõpusirge juba silme ees, leidsin end kalduvat otsuse poole lükata tarkvara tõlkimise päevad nii nädalaks paariks-kolmeks tagaplaanile ja pühenduda täieliselt mainitud kirjastuse esindajate sügavate ja aina enam kulminatsiooni ihkavate tungide rahuldamisele.

Natuke eriline oli ka see, et ema otsustas täna küll tulla. Nädal aega või nii Kunglas mütanud ning aina kündnud, külvanud ja koristanud, oli ta enesestmõistetavalt äärmiselt rahulolev ja heatujuline. Ja sama enesestmõistetavalt jõudsid ka minuni igasugu hõrgutised Kungla aiast ja selle ümbert. Sealhulgas sai selgeks, et sügis, see mu lemmikaastaaeg, on kätte jõudnud. Tegelikult on ka temperatuurid olnud juba mõne päeva sellised suhteliselt talutavad, kuigi ikka veel natuke kõrged, aga see, et ema tõi kaasa õunu, on selge märk sügisest - muul aastaajal võib ju üritada sügist reprodutseerida, ostes näituseks poest õunu, aga ehedaid, puu otsast ja puu alt pärit õunu saab ikka ainult ja ainult sügisel. Ema kõneles veel,.et oli möödunud nädalavahetusel (mille mina veetsin meeliunustavalt pikal sünnipäeval Lääne-Eesti ranniku mõnude keskel) käinud Vändras ja selle lähikonnas kaugemate esivanematega seotud paiku uurimas ja tundma õppimas. Midagi ta sealt olevat ka leidnud, osad kohad elavad ikka sajandeid edasi, isegi kui mitte tingimata sama suguvõsaliini pidi, siis vähemalt mälus püsiva ja maastikul tuvastatava kohana ikka.

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Fringe (Pro7)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Kallis sõber, sind austan (ETV2), Krokodill (ETV2), Maraton (ETV2), Võõramaalane (TV3+), Pushing Daisies (Kanal2), Langev taevas (Showtime)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev.

Eilse asemel jõudsin Sirbi lugemiseni alles täna. Nagu mõnel viimasel nädalal tavaks saanud, jätkusid seal päris head lood, mis on pühendatud taasiseseisvumise 20. aastapäevale, sedakorda küll varasemast erinevalt märksa süngemates või vähemalt tõsisemates toonides (õieti imelik, sest loogika ütleks, et mida lähemal tähtpäev, seda pidulikum ja positiivsem võiks olla, aga noh, ajakirjanduses alati lihtne loogika ei tööta...) Eriti köitev oli Aarelaiu Aili lugu kultuurimustritest - tema mõttekäigud kultuuri süvahoovuste kohta andsid mulle väga tõsist ainest mõtlemiseks juba aastat 20 või enamgi tagasi, olgu raamatus "Rahva mälumustrid" või veel enam ühes artiklisarjas, mille nimetus on mul praeguseks mälust kadunud, aga mille sisu on seniajani väga elavalt meeles.
Päris huvitav oli ka taustaloona ühele iseäralikule filmile pakutud Kreemi Juhani artikkel Johann von Üxkülli juhtumi (ikka toosama, kel rahva vere- ja lõbujanu rahuldamiseks kenasti Tallinna linnavärava vahel pea keha küljest eraldati) kohta - selliseid asjatundlikke pilguheite kaugemasse minevikku ei satu just sageli ajalehest või isegi enamikust ajakirjadest lugema. Selle kõrval oli rohkem sapise telearvustusena Märka Veiko arutlus "Eesti mängu" ainetel, milles anti nii et tolmab ja lõbusalt.
Ja nagu tihtipeale, oli parim pala taas ära peidetud viimasele leheküljele, kus sedakorda arutles Bereczki Gábor ungarlaste päritolu üle. Või õigupoolest nii palju ei arutanudki, kuivõrd tutvustas Ungaris eri aegadel levinud seisukohti. Hea oli lugeda, et (maru)rahvuslikult meelestatud lollpäid leidub ikka ka mujal kui Eestis :-) Selliseid siis, kes näituseks arvavad nii: "Üks ungari antropoloog kirjutas näiteks, et ungarlased ja uiguurid on sugulased, sest paprikaga tehtud kanapoeg on mõlema rahva rahvustoit." (Ja see on enesestmõistetavalt populaarse samastamise kõrval sumeritega, millest pole varasematel aegadel mööda pääsenud ka eestlased/eesti keel, toetuseks toodud väidetega kõrvutades veel väga targalt öeldud...)

Tänases Eesti jalgpalli meistrivõistluste mängus Levadia ja Flora vahel läks lõpus päris ägedaks, nii et mängu lõppedes tekkis meeste vahel lausa väike nügimine ja nii mõnedki käed lehvisid kui tuuleveskil. Mis oli ka mõista: kui ikka juba lisaajal ja veel selle viimasel minutil antakse punane kaart ja määratakse penalti (mis ka sisse lüüakse ja võiduseisust viigiseisu teeb), siis on selge, et kiremeeter paneb padavai nii tippu kui vähegi võimalik. Aga noh, eestlased ja isegi eestivenelased on ikka väga rahumeelne rahvas: natuke käratsemist, natuke vehkimist ja siis oligi aeg pesuruumi minna :-)

Loetud: Sirp, 19.08.2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: FC Levadia - FC Flora (TV6), Viimne reliikvia (ETV), Kaheksane ring (TV3)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpisin õige pisut naabruses asuva kaupluse külastamisega toiduvarude täiendamise eesmärgil. Muidu rien.

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Hirmuklubi Fobos (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Pimeduse linn (Universal Channel), Minu Leninid (ETV2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse oma mõru maigu jättis kogu päeva vahelduvvoolu printsiibil töötanud internetiühendus, mis, tõsi, ei seganud siiski väga palju veebilehitsemist, küll aga oluliselt kõikvõimalikke kiirsuhtlusteenuseid. Seda ei ole igatahes enam aastaid juhtunud... Peab vaatama, kui homme sama jama jätkub, siis tuleb ilmselt Starmanist järele pärida, kas see peabki nii olema või hakkab modem oma viimaseid hingetõmbeid tegema...

Loetud: Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Langev taevas (Showtime), Seitseteist kevadist hetke (ETV)

Ilmunud tõlked: Konstantin von Eggert: Moskva-Kiievi romaani lõpp (Postimees, 17.08.2011)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpis omajagu lausa kahe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Diplomaatia 8/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Esmabased mõtted

Tavapärase igapäevase kokkuvõtte asemel seekord mitmepäeva-sissekanne ja tagantjärele, sest suuremalt jaolt möödusid need päevad sarnaselt ja "tsivilisatsioonist" teadlikult kaugel.

Reede: Natuke tavalist tööpäeva, siis aga väljasõit linnast sünnipäevale maalilisele Läänemaale. Füüsilise mereni ei jõudnud, aga enne seda, kui päev magamalangemisega lõppes, jõudis raudselt meri õige mitu korda põlvini tõusta...

Laupäev: Sünnipäev jätkus. Sünnipäevaliste sekka ilmus inimene, keda ma nähtavasti tunnen. Igatahes oli meil väga palju ühiseid mälestusi ja lausa ühiseid tuttavaid 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse Tartust, nii et kuigi me usutavasti enne tänast teineteist tänaval poleks ära tundnud, pidime me toona vähemalt teataval määral kokku puutuma... Päeva lõpuks sünnipäev jätkus, kuigi koht muutus veel enne seda, kui koidik kätte jõudis. Ka meri, see füüsiline, sai ära nähtud.

Pühapäev: Sünnipäev jätkus ikka veel. Korraks vilksatas peas ka mõte, mis veel reede ennelõunal, enne Tallinnast väljasõitu, oli olnud küllaltki kindel, et täna tagasi sõita, aga see haihtus kiiresti, sest seltskond oli hea ja mõnus ja olemine ka. Lisaks kõigele algas see päev omletiga, mu ühe lemmiktoiduga. Merd, nii seda füüsilist kui ka põlvi paitavat, jätkus endiselt palju, nagu ka suuri kivisid.

Esmaspäev: Ehkki seegi päev algas omletiga (haruldane on süüa kahel hommikul järjest omletti ja veel nii head, et lausa sula ise võisilmana peale!), valitses hommikust saadik arusaam, et tänasega see sünnipäev vähemalt osade kohalviibinute jaoks lõpeb, ja nii hakkaski ühel hetkel inimese neljarattaline sõber liikuma Pärnu suunas, et seal lahkujad maha puistata. Mõistagi õnnestus mul olla äärmiselt osav: kui eelnevad päevad olid sisaldanud mitmeid selliseid olukordi, kus oleks võinud riideid rebestada, siis ometi oskasin ma just Pärnus bussi peale istudes püksitasku nii meisterlikult istme käetoe taha sokutada, nii et pool külge laiali rebenes... Aga Tallinnasse tagasi ma lõpuks siiski jõudsin.

Tänasesse jäi ka reedese Sirbi lugemine, mida ma nii-ütelda õigel päeval polnud jõudnud teha. See Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud kirjutiste värk on neil päris hästi välja tulnud, selgi korral oli üsna mitu huvitavat artiklit lugeda. Siiski palju köitvamad olid Vetemaa Ennu hiljutise Naani-raamatu kaks arvustust või õigemini selleteemalist kirjutist, üks Remsu Olevi ja teine Kallase Teedu sulest.

Nagu nii mõnigi kord, oli aga päevapärl peidetud viimsele leheküljele, kus Ilmeti Peep arutles kirjanduse, kirjutamise ja avaldamise ja nagu muu hulgas ka raha üle. Ma võib-olla pole päris lõpuni kõigega selles loos nõus - iseenesest oleks ju palju vahvam, kui kirjanduse mainstream olekski selline, et ühel tänavanurgal leelotaksid eeriktohvrid ja teisel kivisildnikud ja inimesed ise, täitsa otsedemokraatlikult, otsustaksid, kelle mütsilotusse nad rohkem toidupalukesi heidaksid -, aga selles tõstatatud põhiprobleem, nimelt see, et hoolimata põhiseadusse sisse kirjutatud keele ja kultuuri kilbile tõstmise nõudest on mitte ainult kilbil kantavate, vaid isegi kilpi taguvate seppade abistamine mitmeti lombakas, on kindlasti asi, mille ümber ja üle tasub lokku lüüa. Üks tsitaat jäi sealt väga hinge nii oma kauniduse kui ka vaieldamatu õigsusega:

Kui me oskusliku korralduse juures saame maailmas maha müüa kogu Eesti kurgitoodangu, veel tõenäolisemalt piima ja liha, siis eestikeelset raamatut ei saa me mitte mingite nippidega müüa inimestele, kes eesti keeles ei loe.

Loetud: [esmaspäeval] Sirp, 12.08.2011
Vaadatud: [eesmaspäeval] Ebatavaline perekond (FoxLife), Fringe (Pro7)

Ilmunud tõlked [reedel]:
P. Goble. Balti iseseisvus 2011 (Diplomaatia 8/2011)
V. Morozov. Kakskümmend aastat hiljem (Diplomaatia 8/2011)
William Browder: Sergei Magnitski nimel (Diplomaatia 8/2011)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna oli siis Eestis ka erakorraline sündmus, kui mingi vend marssis kaitseministeeriumisse ja asus tulistama. Või midagi sellist, ega ma rohkem tea, kui meedias kõneldud. Keegi peale tema enda ei paistnud kannatada olevat saanud (või kuidas öelda, surmasaamine on vist ikka kannatamine...) Iseenesest muidugi natuke imelik ja ebalust tekitav, et mingi 10-15 lõhkeainepaketi ja relva ja ikka kohe rohkem kui peotäie padrunitega mees niimoodi vabalt ministeeriumisse ja veel kaitseministeeriumisse sisse jalutab ja seal märatsema hakkab, aga noh, teisalt, põhjamaises idüllilises demokraatias on ju ikka uksed rohkem avali kui kinni ja võis aru saada, et ta kuigi kaugele ei jõudnudki (või ei tahtnud jõuda). Maha võeti ta igal juhul päris kiiresti - ilmselgelt ei olnud mees selleks ette valmistunud, vaid tegutses mingi äkitse tungi ajel. Aga küllap saab lähemail päevil teada, mis täpselt seda vennikest siis niimoodi vihale ajas...


Loetud. Akadeemia 8/2011
Vaadatud: Hukkunud Alpinisti hotell (ETV2), Rokiklassika: Sex Pistols, Never Mind the Bollocks (ETV)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: linn piiramisrõngas (Postimees, 11.08.2011)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest võttis oma osa suhteliselt ootamatu artiklitõlge Postimehe hüvanguks. Õieti polnud see ootamatu, aga muutus ootamatult kiireloomuliseks, kui selgus, et vanainimese silmad ei olnud suutnud enam täpselt seletada ja olid lugenud kirja pandud "tahaks panna neljapäevasesse lehte" asemel välja "tahaks saada neljapäevaks"...

Lisaks sellele jättis tööaega - muidu tänane ilm soodustas eriliselt igasuguseid vaimseid pingutusi tänu nauditavale äikesevihmale, mis polnud paraku küll väga kestev, aga lõi siiski lisaks õhule puhtaks ja varustas uute energiabatoonidega kuumast vaevatud hinge - veel veidi vähemaks teine ootamatus, nimelt ema külaskäik, kes järsku leidis, et Kunglas on küllaga küntud ja külvatud ja juba ka lõigatud ja üles võetud ning on aeg tagasi Tallinnasse põrutada, väisates siis mõistagi ka pojaraasukest. Ja ehh veel kuidas väisata: mida kõike paremat tal kaasas polnud, kõikvõimalikke hõrgutisi Kungla aiamaalt alates värskest kartuli ja tomatitest-kurkidest kuni nii armastatud ja nauditava munavõini välja! Nii mõnus on olla pisike nuumpõrsakene!
No ja kui arvestada, et kündmise ja külvamise kõrval oli ta vahepeal jõudnud ka Ristiku ja Meistriristiku ristsõnavihikud nii ära täita, et jäi üle need vaid mulle lõpuviimistluseks ette visata, siis võib öelda, et õhtupoolik möödus valdavalt meeldivalt töövabas ja intellektuaalselt pingelises õhustikus... (võib-olla lõi taas välja vanadusest tingitud marasm ja vaimline allakäik, aga tundus, et seekordne Meistriristik oli tunduvalt keerulisem, õige palju asju tuli teatmeteostest või internetist üle vaadata ja järele uurida)


Loetud: [digi] august 2011; Akadeemia 8/2011
Vaadatud: jalgpalli sõpruskohtumine Türgi - Eesti (ETV2), Seitseteist kevadist hetke (ETV), Draakonisõjad (TV3)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: [digi] august 2011
Vaadatud: Naisest viidud (ETV)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimise päev, mis tänagi kulus sarnaselt mitmele eelmisele puhtalt KDE ja selle stabiilse haru kallal. Pingutustest hoolimata ma siiski dokumentatsiooni lõplikult valmis ei jõudnud - ilmselt oma osa on selles ka tõlkerakenduse Lokalize loodetavasti ajutistel puudujääkidel, mille tõttu ei saa praegu kasutada tõlkemälu, aga ma võin vapralt selle ka enda laiskuse kaela ja kukile ajada. Muidugi, tänasega kustus ka lootus stabiilne haru taas 100% tõlgituse peale saada, sest just täna porditi sinna lõpuks tolle vähemalt minus aukartust äratava rahaasjade halduri KMyMoney stabiilne versioon (üle 3000 stringi kasutajaliidest ja kui käsiraamat ka lisatakse, siis veel 2000 stringi dokumentatsiooni ka - mis on juba mahu poolest hirmuäratav, veel enam aga muidugi selle poolest, et temaatika on mulle väga võõras...), nii et kui ka täna lõpetamata käsiraamatud peaksid järgmine nädal valmis saama, jääb see KMyMoney ilmselt vähemalt puhkuseni (mil mul oli kavas kas või katsetada suutlikkust finantsmaailma puudutavatest asjadest nii paljugi aru saada, et KDE vastavaid rakendusi tõlkida) nagu veritsev haav seal kipitama...

IT poole pealt jäi täna silma Päevalehes ilmunud uudisnupp, mille kohaselt Eesti Keele Instituut hakkab valmistama uut, täiendatud ja täiustatud arvuti- ehk täpsemalt IT-sõnastikku. See on hea ettevõtmine, sest praegused sõnastikud pakuvad küll ka paljut, kuid on laiali pillutatud ja mitte sugugi alati kooskõlas ning ka mõistevalik on neil mõnevõrra erinev. Samuti on ilmselt tuntuim neist, Hansoni ja Tavasti AKS, juba hakanud tasapisi vananema, sest uut trükki pole tükk aega tulnud. On muidugi olemas Vallaste veebisõnastik, mida aegajalt täiendatakse, no ja loomulikult ka nii-ütelda vaba tarkvara poole pealt Open-tran (mis, tõsi küll, ei ole niivõrd sõnastik, kuivõrd andmebaas), aga üks korralik, võimalikult palju teemasid (nii riist- kui tarkvara poole pealt) hõlmav, hetkeseisu arvestav ja loodetavasti ka pidevalt täienema hakkav sõnastik kuluks igal juhul ära. Ilus unistus oleks, et see suudaks ka koordineerida seni veidi isesoodu ja eri radu pidi arenenud terminoloogiat (ma ei pea silmas ainult nii-ütelda Windowsi ja Linuxi meeste erinevusi, vaid ka muid erinevusi, mida võib hoolikamal tuulamisel leida ka näiteks Keeleveebis leiduvate ja vabalt kasutatavate sõnaraamatute võrdlemisel). Tuleb muidugi ka loota, et uus sõnastik ei jääks puhtalt keeleteadlaste koostada - tegelikult selliseid inimesi EKI raames vististi ka töötab, kellele IT-asjandus ja muu hulgas ka terminoloogia üsna lähedased on.


Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Ebatavaline perekond (FoxLife), V - Die Besucher (Pro7)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Langev taevas (Showtime), Berliini viimsed päevad (Yle2), Pushing Daisies (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Eesti jalgpalli meistriliiga: FC Levadia - Nõmme Kalju (TV6)

Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: eluta võib elada, aga surmata? (Postimees, 06.08.2011)

Reedesed mõtted

Suuremalt jaolt tavaline tööpäev, millesse tegin katkestuse väljaskäiguga, täpsemalt siis külaskäiguga oma kalli emme juurde. Kuhu mõistagi tõmbas väga ahvatlus hakklihakastme järele :-) mis mulle hirmsasti maitseb, aga mille valmistamise nipid mul endal ikka veel nagu hästi näpus ei ole, küll aga keelel selgelt erinevus enda ja ema tehtu vahel... Nojah, tegelikult oli muidugi ka teisi põhjuseid... Mitme tunni pärast lahkudes oli hoolas ema kaasa pannud ka üsna mitu ristsõna, mida tema pika puhkusereisi ajal oli tublisti kogunenud, ning nende "läbitöötamine" võttis samuti omajagu aega (eriti Kuma Kange, mis seekord sisaldas mu meelest tavalisest isegi veidi rohkem arvestatava raskusastmega puremist), pakkudes aga siiski, nagu ikka, meeldivat vaimset naudingut.

Tänane Sirp oli ootamatult lugemisrohke, eriti kui võrrelda eelmisega - paistab, et ka kirjutajatele ja toimetajatele oli kohale jõudnud, et suvepuhkus on tegelikult ka läbi ja aeg hakata midagi tegema. Suhteliselt huvitavad olid taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendet kirjutised, võib-olla veidi liialdatult optimistlikus toonis, aga siiski. See käib eriti Kaljulaiu Kersti artikli "Korralik riik on meil" kohta, aga samast vaimust olid kantud ka teised rubriigi lood. Mitte et see halb oleks, lausa vastupidi, ka Kaljulaiu artiklis oli huvitavaid mõtteid ja võrdlusi. Muidugi, ajaloolase hingega inimesele nagu mina oli märksa huvitavam Karjahärmi Toomase ülevaateline arvustus Tannbergi Tõnu raamatu kohta, mis 20 aasta taha vaatamise asemel heitis pilgu 200-aastasele ajavahemikule, tolleke kurikuulsale "rahuajale Vene kotka tiiva all". Ja et rubriik või sellega haakuvad lood kokku võtta, siis viimse lehekülje Oti Marguse "Talgud ja vaaraod" oli tõeliselt nauditav lugemine: minu arusaamisi mööda küll täiesti valesid radu pidi kulgev, aga igal juhul väga huvitav lähenemine "ühiskonnale" ja "Eesti Nokiale" kohe kindlasti.
Sedasama liialdatud optimistlikku vaimu võis kohata ka kirjandusrubriigis, näiteks Toomingu Jaani loos Masingu Uku valikteose "Aarded tellistes" kohta, mida lugedes heiastusid miskipärast kohe silme ette surematud Mägi Kurdla ja veel enam August Laurij teosed... :-) Aga see-eest Läänemetsa Märdi arvustus uusima Daodejingi tõlke või õigemini muganduse kohta oli väga tõsiselt võetav ja põhjalik lugemine. Ja mul ei oleks midagi selle vastu, kui artikli lõpus vahendatud arvamus, et Laozi tõlkeid ja tõlgendusi võiks ilmuda umbes sagedusega üks aastas, ka tõepoolest teoks saaks.
Ja lõpetuseks: Märka Veikol õnnestub tihtipeale (paraku mitte alati) tabada midagi väga ootamatut ja see ka sõnaosavalt kirja panna - sedakorda olid siis vaatluse all tootenimed, samuti seotult nende arenguga viimasel paarikümnel aastal. Kokkuvõte "tõelisele rahvusvahele kahekümne iseseisvusaastaga määratud saatus on viina kaanida ja leiba peale näsida" on, ütleme, mõtlemapanev :-)

Loetud: Sirp, 05.08.2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust ja veidi tööaja vähenemist Mageia tõlkemeeskondade esindajate IRC kohtumine. Vahepeal, pärast väljalaske ilmumist, jäid need soiku, aga nüüd siis jälle. Ega palju asjalikku juttu polnud rääkida, sest, nagu öeldud, väljalase on veel värske, vaid paarikuine, ja üheksakuuline arendustsükkel tähendab, et tõlkijatel on veel õige palju aega, enne kui midagi uut sündima hakkab. Siiski sai otsustatud, et Transifexi tekitatakse arvatavasti juba järgmisel nädalal Mageia 2 nime kandev projekt, kas või selleks, et saaks tõlkeid üle vaadata ja vajadusel parandada, nii et sellest ka kasu tõuseks (projektiga Mageia 1 ju enam midagi ei juhtu), või siis ka neid täiendada (mõistetavalt pole kaugeltki kõigis keeltes tõlge 100% peal nagu eesti keeles...). Täpsemalt võib kohtumise kokkuvõtet lugeda siit ja täielikku logi siit.

Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: mitte muhvigi

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe loo tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Seitseteist kevadist hetke (ETV)

Teisibased mõtted

Valdavas osas tavaline tööpäev, mille õhtupoolikust küll võttis teatava osa enda alla kohaliku Mageia kasutajate grupi juba teine (või ka kolmas, sõltuvalt kuidas lugeda - protokolli vaadates paistab siiski olevat kolmas...) kokkusaamine. Eelmise jätkuna kulges see selliste põhimõtteliste küsimuste tähe all, nagu nime valimine, põhikirjakavandi arutamine ja nii edasi. Seda muidugi kõige selle hea ja hüva saatel, mida oli taas pakkuda Buffalo pubil. Kuigi tundus, et meie sealviibimine kipub pubile halvavalt mõjuma: eelmine kord tõsteti meid sellest hoolimata, et uksel ilutses sulgemisajana kell 23, juba 22 välja ja täna teatati lausa, et 21 suletakse uksed... Millest ajendatuna sai järgmiseks korraks (septembri algul) kohtumine kokku lepitud sootuks Rakveres - võib-olla õnnestub ka sealsed kõrtsitöötajad mõistusele tuua ja varem kodusoojust nautima saata... :-) Aga see selleks, põhimõttelised otsused õlle ja snäkside kõrval kõlasid nii, et lodoava (ja eeldatavasti septembris registreerimistaotlust esitava) ühenduse nimeks saab "Eesti Mageia kasutajad" (lühendatult EMK - loodetavasti ei aja siiski keegi seda segi Eesti metodisti kirikuga...) ning ka põhikirjamustand sai täiendatud mõningate täpsustustega, eelkõige loodava ühenduse eesmärkidega mõistagi. Samuti peeti vajalikuks luua ühenduse liikmetele, aga ka teistele huvilistele omaette postiloend, milleks kena võimaluse pakub teada-tuntud Google Groups. Tehtud-mõeldud või kuda see Kose vanasõna kõlaski ning nüüd on siis Google Groupsis kenasti olemas samuti nime "Eesti Mageia kasutajad" kandev grupp ja vastav postiloend, esialgu veel neitsilikult tühi ja puutumata, aga küll ta täitub...

Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Hübriid (TV6; hoopis teine asi kui eilne Kanal12 film, mis eesti keeli küll sama pealkirja kandis, aga originaalis siiski Splice oli, tänane aga hoopis Hybrid - ja kahtlemata oli eilne oluliselt etem...)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele kulunud päev, kuid siiski siin lähemalt lahti seletamata jäävatel põhjustel mõnevõrra napivõitu selline. Taas kulus kogu aur KDE peale ja taas, mõneti üllatuslikult, stabiilse haru peale. Sedakorda väga kiiresti, otsekohe pärast KDE SC 4.7 ilmumist, porditi arendusharust tagasi viimase kuu jooksul, kui kehtis juba stringide muutmise keeld, tehtud muudatused ja täiendused käsiraamatutes ning nendega ma täna siis tegelesingi. Ja nende mainimata jäävate põhjuste tõttu tegelen veel ka järgmisel nädalal...


Loetud: Vikerkaar 7-8/2011
Vaadatud: Hübriid (Kanal12), Ebatavaline perekond (FoxLife), V - Die Besucher (Pro7)

Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest küll samuti lõikas oma teatava osa juba eile alustatud, aga alles täna lõpule jõudnud artiklite tõlkimine Diplomaatia hüvanguks. Muidu rien.

Loetud: Tehnikamaailm 8/2011
Vaadatud: Langev taevas: varjupaik (Showtime), Pushing Daisies (Kanal2), Suure Kanjoni kadunud aare (TV3)