Mandriva Linux 2011 väljas

Pärast esialgset edasilükkamist "tootmisprobleemide" tõttu suve alguselt suve lõpule ilmus Mandriva Linux 2011 esmaspäeval, 29. augustil, täpselt ettenähtud ajal - isegi nii täpselt, et siinkirjutajani jõudis teade vastava ajaveebisissekande kohta mõni minut pärast 29. augusti algust.

Seekordne väljalase on Mandriva kui firma viimaste aastate katsumuste järel - (taas) pankrotilähedane olukord, uute investorite leidmine, väga paljude seniste oluliste arendajate ja muude töötajate lahkumine - tublisti varasemast erinev, seda eelkõige uue arendajate meeskonna, mis valdavalt koosneb Moskvas tegutseva RosaLabi, aga mõistagi endiselt ka Prantsusmaal ja Brasiilias paiknevatest inimestest, võimsa panuse tõttu. (Huvipakkuvat statistikat võib lugeda ŔosaLabi arendusjuhi Deniss Korjanovi ajaveebist.)

Kõigepealt tuleks ära mainida nähtavasti kõige suurem muudatus üldse: erinevalt varasematest väljalasetest on Mandriva Linux 2011 ühe töölaua, täpsemalt KDE-keskne. See tähendab, et ametlikult on firma poolt toetatud ainult KDE, aga ka seda, et näiteks paigaldamisel pole enam võimalik töölauda valida - vaikimisi paigaldatakse just KDE. See ei tähenda aga, et GNOME, Lxde või muud töölauad poleks enam üldse saadaval - neid võib iseseisvalt paigaldada ning seniste lubaduste kohaselt abistab Mandriva edaspidi kogukonna neid liikmeid, kes soovivad pakkuda GNOME-, Lxde- või muu töökeskkonna põhist paigaldusandmekandjat. Et siinkirjutaja eelistab samuti KDE-d, ei tundunud see halva valikuna, aga need, kelle eelistuseks on mõni muu töökeskkond, peavad arvestama sellega, et see tuleb iseseisvalt paigaldada pärast Mandriva Linux 2011 paigaldamist.

Ühele töölauale keskendumisel on mõistagi ka plusse: ühelt poolt eriti ehk uutele kasutajatele lihtsam lahendus ilma segadust tekitada võivate valikuteta (mis lisaks puhtalt tööjõu nappusele tundub olevat üks põhjuseid, miks Mandriva praegune arendusmeeskond selle kasuks otsustas), teiselt poolt aga kohe tuntavalt kiiremini kulgev paigaldamine - siinkirjutaja veidi enam kui kümne aasta kogemuse põhjal on Mandriva Linux 2011 umbes veerand tunni pikkune paigaldamisaeg konkurentsitult kiireim ning ka Live CD-na kasutamise valimise korral koos kõigi vajalike valikutega (keel, klaviatuur, kellaaeg) kuluv minut kuulub kahtlemata kiireimate hulka. (Tõsi, tuleb lisada, et proovisin seda virtuaalmasinas, aga see pigem muudab, arvestades kõrval ja all töötavaid protsesse, aja hoopis pikemaks.)

Muutunud on ka väljalasketsükkel. Varasema pooleaastase ilmumisaja asemel on nüüdsest ette nähtud üks väljalase, mida toetatakse poolteist aastat (see tähendab veel (keskeltläbi) pool aastat pärast järgmise väljalaske ilmumist). Ühtlasi on kavas välja lasta pikaajalise toega (Long Time Support, LTS) väljalase Mandriva Linux 2011 baasil, mis peaks ilmuma käesoleva aasta lõpul ja mille tugi kestab 3 aastat.

Mainitud Moskva RosaLabi panus avaldub silmanähtavalt uues välimuses: muutunud on nii paigaldamisprogrammi, sisselogimisekraani, (KDE) töölaua kui ka veel mitmete asjade välimus, siinkirjutaja arvates varasema tõsisema asemel veidi lõbusamaks ja õhulisemaks, aga siiski mitte lapsikuks. Veel silmatorkavam muudatus on aga uus rakenduste käivitaja (see valge täht sinises rõngas töölaua alumises vasakus nurgas, Windowsi maailma Start-menüü vaste). Varasema üsna tagasihoidliku suurusega ja küllaltki tavapärase menüü asemel avaneb nüüd peaaegu üle kogu ekraani ulatuv aken kolme alajaotusega: "Tere tulemast" ehk peamiselt viimati kasutatud dokumendid ja muu selline, "Rakendused", kust leiab kõik, mis on arvutisse paigaldatud, ning "Ajatelg", mis võimaldab konkreetseid faile leida nende aja järgi.

Samuti on omajagu lihvi saanud töölaua paneel, niinimetatud raketiriba (RocketBar) - nimetus tuleneb töölauaefektide kasutamisel ilmnevatest kujunduselementidest. See on tavalise KDE paneeli väike edasiarendus, mille ehk silmatorkavaim omadus on see, et paneeli vasakus osas olevate rakenduste kiirkorralduste käivitamisel ei ilmu vastavat märget paneeli keskossa, kus muidu on näha, millised rakendused töötavad. Paneelile on lisatud ka üks uus vidin nimetusega StackFolder, mis sisuliselt kujutab endast linki teatavale kataloogile (vaikimisi peaks neid olema lausa kaks, üks kataloogi "Documents" ja teine kataloogi "Downloads" jaoks), millele on lisatud üksikud valitud failihalduri valikud.

Veel võib uutest asjadest ära mainida pilveteenuse MandrivaSync, mis ei ole küll veel päris valmis, aga mis peaks võimaldama kõigile registreeritud kasutajatele 2 GB ruumi. Samuti on uus asi Sphere ehk tehnilise toe klient. Siinkirjutaja ei ole kumbagi kasutanud ega oska seepärast neist palju lähemalt kõnelda, aga vähemalt mõte on neil asjadel hää. Samamoodi uus asi, mida saab juba kasutada, aga mis ei ole veel muudetud vaikimisi pakutavaks, vaid tuleb soovi korral ise paigaldada, on Mandriva uus tarkvarahaldur MPM (Mandriva Packet Manager) - see loodetakse lõplikult töökorda saada pikaajalise toega (LTS) väljalaske ajaks, niisiis aasta lõpuks. See on algusest peale uuena kirjutatud asi, erinedes selle poolest põhjalikult senisest urpmi (taustaprogramm) - Rpmdrake (graafiline kasutajaliides) kooslusest.

Nüüd on paras aeg üles lugeda Mandriva Linux 2011 pakutav olulisem tarkvara:

• kernel 2.6.38.7
• X.org 7.6 ja XServer 1.10.3
• systemd (asendab senist süsteemi teenuste haldurit sysvinit)
• rpm5
• KDE 4.6.5
• LibreOffice 3.4.2
• Firefox 5.0.1 (vaikimisi veebilehitseja)
• Thunderbird 5.0 (vaikimisi e-posti klient KMaili asemel)
• Clementine (tuntud muusikamängija Amarok eelmine põlvkond, mida paljud eelistavad praegusele Amarokile)
• Shotwell (eelistatud fotohaldur digiKami asemel)
• KNetworkManager (eelistatud võrguhaldur Mandriva enda net_applet'i asemel)
• PiTiVi videoredaktor

Neil, kes tahavad oma senist Mandriva Linux 2010.2 süsteemi uuendada uue väljalaske peale, tuleks kindlasti läbi lugeda vastav juhis ja õpetussõnad ning seda väga hoolikalt, sest eespool mainitud uuendused, eriti näiteks rpm5 ja systemd kasutuselevõtt, on nii suured, et õpetussõnadest mittehoolimine võib kergesti lõppeda süsteemiga, mis lihtsalt ei tööta või mida ei saagi enam korralikult tööle panna.

Mõni sõna ka eestindusest. Siinkirjutaja, kes on ühtlasi olnud viimased kümmekond aastat Mandriva Linuxi eestindaja, oli käesoleva väljalaske arendustsükli ajal üsna rahulolematu sellega, kuidas Mandriva seda aspekti korraldas (või õigemini peaaegu ei korraldanud), ning avastas oma suureks üllatuseks ja kohkumuseks vaid mõni päev enne väljalaske ilmumist, et neisse rakendustesse ja programmidesse, mida Mandriva omalt poolt pakub, on täiesti märkamatult tekkinud juurde tõlkimist või ülevaatamist vajavaid stringe. Siiski on lõplik väljalase tänu mõne arendaja mõistmisele ja ka peaaegu viimasel hetkel tehtud tõlgete kaasamisele enam-vähem kenasti eestikeelne, ent siiski võib mõnel pool esineda üksikuid tõlkimata lauseid, mille eest siinkirjutaja palub ka omalt poolt vabandust.

Lõpetuseks võib öelda, et Mandriva Linux 2011 on saadaval hübriid-ISO-na, mis lahtiseletatult tähendab, et on ainult üks ISO (õigemini kaks, üks 32-bitiste ja teine 64-bitiste süsteemide jaoks), mida saab kasutada nii Live CD-na, paigaldamiseks kui ka ISO-tõmmise kirjutamiseks USB-pulgale.

Väljalasketeade Mandriva ajaveebis
Väljalaskemärkmed
Väljalaske ülevaade rohkete piltidega
Veel üks tutvustus rohkete piltidega