Reedesed mõtted

Suuremalt jaolt tavaline tööpäev, millesse tegin katkestuse väljaskäiguga, täpsemalt siis külaskäiguga oma kalli emme juurde. Kuhu mõistagi tõmbas väga ahvatlus hakklihakastme järele :-) mis mulle hirmsasti maitseb, aga mille valmistamise nipid mul endal ikka veel nagu hästi näpus ei ole, küll aga keelel selgelt erinevus enda ja ema tehtu vahel... Nojah, tegelikult oli muidugi ka teisi põhjuseid... Mitme tunni pärast lahkudes oli hoolas ema kaasa pannud ka üsna mitu ristsõna, mida tema pika puhkusereisi ajal oli tublisti kogunenud, ning nende "läbitöötamine" võttis samuti omajagu aega (eriti Kuma Kange, mis seekord sisaldas mu meelest tavalisest isegi veidi rohkem arvestatava raskusastmega puremist), pakkudes aga siiski, nagu ikka, meeldivat vaimset naudingut.

Tänane Sirp oli ootamatult lugemisrohke, eriti kui võrrelda eelmisega - paistab, et ka kirjutajatele ja toimetajatele oli kohale jõudnud, et suvepuhkus on tegelikult ka läbi ja aeg hakata midagi tegema. Suhteliselt huvitavad olid taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendet kirjutised, võib-olla veidi liialdatult optimistlikus toonis, aga siiski. See käib eriti Kaljulaiu Kersti artikli "Korralik riik on meil" kohta, aga samast vaimust olid kantud ka teised rubriigi lood. Mitte et see halb oleks, lausa vastupidi, ka Kaljulaiu artiklis oli huvitavaid mõtteid ja võrdlusi. Muidugi, ajaloolase hingega inimesele nagu mina oli märksa huvitavam Karjahärmi Toomase ülevaateline arvustus Tannbergi Tõnu raamatu kohta, mis 20 aasta taha vaatamise asemel heitis pilgu 200-aastasele ajavahemikule, tolleke kurikuulsale "rahuajale Vene kotka tiiva all". Ja et rubriik või sellega haakuvad lood kokku võtta, siis viimse lehekülje Oti Marguse "Talgud ja vaaraod" oli tõeliselt nauditav lugemine: minu arusaamisi mööda küll täiesti valesid radu pidi kulgev, aga igal juhul väga huvitav lähenemine "ühiskonnale" ja "Eesti Nokiale" kohe kindlasti.
Sedasama liialdatud optimistlikku vaimu võis kohata ka kirjandusrubriigis, näiteks Toomingu Jaani loos Masingu Uku valikteose "Aarded tellistes" kohta, mida lugedes heiastusid miskipärast kohe silme ette surematud Mägi Kurdla ja veel enam August Laurij teosed... :-) Aga see-eest Läänemetsa Märdi arvustus uusima Daodejingi tõlke või õigemini muganduse kohta oli väga tõsiselt võetav ja põhjalik lugemine. Ja mul ei oleks midagi selle vastu, kui artikli lõpus vahendatud arvamus, et Laozi tõlkeid ja tõlgendusi võiks ilmuda umbes sagedusega üks aastas, ka tõepoolest teoks saaks.
Ja lõpetuseks: Märka Veikol õnnestub tihtipeale (paraku mitte alati) tabada midagi väga ootamatut ja see ka sõnaosavalt kirja panna - sedakorda olid siis vaatluse all tootenimed, samuti seotult nende arenguga viimasel paarikümnel aastal. Kokkuvõte "tõelisele rahvusvahele kahekümne iseseisvusaastaga määratud saatus on viina kaanida ja leiba peale näsida" on, ütleme, mõtlemapanev :-)

Loetud: Sirp, 05.08.2011
Vaadatud: mitte muhvigi