Reedesed mõtted

Veel üks mõnus puhkamise ja muidulogelemise päev, millesse siiski mahtus ka kerge väljaskäik. Nimelt on lähenemas päev, mis mulle just hirmus väga palju ei tähenda, küll aga mu emale, nagu ma aastate ja lausa aastakümnete jooksul olen aru saanud ja mõistnud. Ning selle päeva puhul tahtis ta mulle parimaid kinke teha, mis mõistagi nõudsid mu enda kohalolekut. Igatahes olen ma nüüd juba ette ära õnnitletud ning saanud uute sokkide omanikuks, aga et neist tundus vähe olevat, siis nõudsime spetsialiseeritud poes välja ka nende otsa sobivad kingad. Mille üle on mul mõistagi kolevägahea meel, sest eelmised olidki juba sellises konditsioonis, et hakkasid juba mõtlema, kuidas härdamalt anuda väljavahetamist.

Tänane Sirp oli mõnes mõttes üllatavat ja teiselt poolt üsna huvitavat lugemist sisaldav. Selle mõnevõrra üllatava poole alla käib toimetaja veerg, mis mu meelest on alati olnud kehvake ja mannetu (et jääda hinnangus viisakuse piiridesse), aga seekord oli suutnud siiski lati kohe päris alla, otse keset vihkamise porimülgast ja vaat et sügavamalegi tuua. Anonüümsete kommentaatorite sulest selline ülbe, enesekeskne ja endast erinevaid materdav kirjutis väga ju ei imestama panekski, aga noh, eks ole hea teada saada, et selliseid arvamusi jagavad ka mitteanonüümikud. Rääkimata juba karikatuurist, mis lehes selle loo kõrval ilutses ... Targu oli veebiväljaandes see ühe teise, oluliselt neutraalsemaga asendatud, aga see, mis trükitud lehes ilmus, meenutas kuidagi väga neid omaaegseid ühes Taani ajalehes ilmunud pilte, millest väga suur mäsu lahti läks ... Teiselt poolt muidugi sobis see oma toonilt kenasti looga kokku - võta üks ja viska teist, sitased mõlemad ...Loodetavasti ei lasta Sirbi toimetust ega Eesti saatkondi nüüd õhku ...

Raevukust oli teisteski lugudes, eelkõige neis, mis varjatult puudutavad (suhteliselt napi) raha jagamist, otsesemalt aga humanitaarteaduste ja -teadlaste hindamist tsiteerimise ja muul alusel. Teadusest kõrvalseisjana ei hakka ma siin selget seisukohta võtma, poleks nähtavasti kohane ega õiglane, aga selge on see, et ühelt poolt rahulolematus ja teiselt poolt isalik imestus rahulolematuse üle kindlasti valitseb. Olgu siis lihtsalt ära mainitud, et Espaki Peetri, Alliku Jüri ja Koppeli Andrese kirepuhanguga kirjutatud lood väärivad igatahes lugemist.

Päris kena oli lugeda Õnnepalu Tõnuga tehtud intervjuud. Ma ei ole küll tema kirjapanekuid peale mõne artikli ja kui ma õigesti mäletan, siis kunagiste lühivormide lugenud ja on kaheldav, kas ma neid niipea või üldse kunagi lugema satun, aga see on kindel, et ta oskab sõnu kenasti vormida. Nii ka selles intervjuus, milles avalduvad mõtted mulle päris meeldisid ja hingelähedased olid, olgu see, et inimene sünnib algusest peale umbes sellisena, nagu ka lõpuks sureb, või siis kirjeldus, kuidas üht asja tehes haarab see täiega endasse, muutub totaalseks ja kehutab end valmis tegema selliselt, et see ütleb kõik südamelt ja mujalt ära, nüüd ja alati ja igaveseks - kuni siis järgmine asi samamoodi totaalselt ja finaalselt haarab ...

Huvitavat lugemist pakkus Põhjala Priidu ülevaade ühest semiootika - selle mulle nii võõrana tunduva "teaduse" - raamatust, mis pühendatud jookidele ja joomisele. Mitte et see oleks toda arusaamatut semiootikat mulle kuidagi lähemale toonud, aga loos oli palju selliseid pisikesi asju, mida on huvitav teada.

Ja lõpetuseks: sel korral oli meediaarvustajana sõna saanud Mel Huang, kes kirjutas, nojah, millest muust siis ikka, kui tollest õnnetust Eesti Ekspressi kogu maailmas negatiivset vastukaja tekitanud. karikatuurist (mis praeguseks on küll veebist juba maha võetud - aga eks paberisse jääb see alles, nagu ka tänase Sirbi karikatuur ...).


Loetud: Sirp, 21.09.2012; Diplomaatia 9/2012; M. Owen. No Easy Day
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)

Ilmunud tõlked:
M. J. Bryza. Balti energiajulgeolek: ajalooline võimalus (Diplomaatia 9/2012)
S. Klimanskis. Tuumaenergia ja energiajulgeolek (Diplomaatia 9/2012)
R. Weitz. Venemaa-Türgi energiasidemed: koostöö ja vastuolud (Diplomaatia 9/2012)