Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänane Sirp oli üpris tühjavõitu, põhimõtteliselt oli vaid kolm ühikut, millel silm ja aju suvatsesid pikemalt peatuda pluss veel mõned, millest mõlemad konsensuslikult mõtlikult üle libisesid ... Kuigi Kunnuse Mihkli eelmine pikem lugu jäi mulle veidi arusaamatuks (ja väga ei aidanud isegi viide kärpimata kujul loole tema ajaveebis), siis seekordne oli küll hästi kirjutatud. Ametlikult oli see, kui vähemalt päisesse paigutatud raamatukaane pildi järgi otsustada, arvustus, aga ega sellest ajendteosest palju juttu polnud, küll aga teemast ehk maaelust ja kõigest selle ümber. Ja nauditavalt, sisse põimituna Tammsaaret, Dostojevskit ja keda veel. Selliseid esseid võiks kultuurileht avaldada sagedaminigi, vähemalt mina oleksin kindlasti lugeja ja usutavasti ka tagantkiitja või eestlaitja.

Teine märkimisväärsem lugu oli juubelipuhune intervjuu Hindi Matiga, millest ikka muust kui peamiselt eesti keelest ja pisut sekka meelestki. Seal oli küll ka mõningaid mõtteid, mis on, ütleme, veidi kaheldavama väärtusega, aga eks igal inimesel ole omad seisukohad ja küllap need varieeruvad omajagu generatsioonitigi. Näiteks arvamus, et "purismil on piir, mille ületamine viib absurdi" - mõelduna just liigse "eestindamise" ehk omasõnade väljamõtlemise vastu. Millel on senist eesti keele praktikat vaadates mõistagi tõepõhi all, aga ei tasuks siiski ära unustada, et maailmas leidub mitmeidki keeli, kus purism on üsna edukalt juurdunud ja enam-vähem isegi püsib seniajani (islandi keel on hea näide, teataval määral ka kauge sugulane ungari või lähedasem sugulane soome keel). Või siis arvamus, et "inglise keele ees on keeleinspektsioon pime", mis vähemalt ajakirjandusest läbi lipsanud teadete põhjal tundub ka veidi äärmuslik ja liialdatud. Aga igatahes oli targa inimese juttu hea lugeda.

Ja lõpetuseks oli viimane asi, mis pilku käitis, meediaarvustus, õigemini sedakorda küll räme ja tümitav karvustus, suunatud "Omakohtu" pihta. Ma ei ole küll seda saadet vaadanud, aga mujalt kuuldu ja siitloetu põhjal ei ole ka tekkinud tunnet, et kui ei juhtu just midagi erakordset (näiteks viibimist kellegi juures, kes parajasti seda vaatab), siis ka kuidagi peaksin seda sattuma või isegi tahtma sattuda vaatama ...


Loetud: Sirp, 31.08.2012
Vaadatud. mitte muhvigi