11.12.13

Teisibased mõtted

Peamiselt igasugu väljaminekuid, nii otsesemaid kui kaudsemaid, sisaldanud päev, mis algas väljaminekuga kodunt, et jõuda Rahvusraamatukogusse, kus parajasti käib suur raamatute jõululaat (mis mõistagi tähendas samuti väljaminekuid, nüüd juba neid teistsuguseid). Ent veel enne seda, kui asuda uudistama raamatulette, astusin läbi raamatukogu enda infopunktist, kus mind pidi ees ootama auhind veebiviktoriini "Olen Euroopa kodanik ja tean, et ..." auhind. Nagu juba varem öeldud, peaauhinda ma ei saanud, aga see-eest lohutusauhinna küll, milleks oli Regio kaart "Vee-Eesti". Aga kotikesse oli puistatud rohkelt muudki nänni, osaliselt praktilist, näituseks pastapliiats või joonlaud või lutsukommid. rääkimata juba täiesti vapustavast "stressipallist" :-) osaliselt ka sellist (euro)propagandistlikku, näituseks rinnamärk.

Euroopa-teemalise veebiviktoriini auhinnad

Aga siis oli ka aeg asuda raamatulette uudistama. Väljas oli mõistagi üsna tavapärane valik Eesti kirjastusi ehk suurem osa neist, kelle toodangu vähemalt mulle üldse huvi võiks pakkuda. Kuigi avastasin ka täiesti uue osaleja, kelleks oli suureks rõõmuks kodukandis Türil tegutsev Saara kirjastus (ei tohi vist öelda, et selle letilt hankis mu ema, kellega ma koos seda raamatutuuri tegin, mulle ühe kingituse, äärmiselt väärt raamatu (tõsi, küll mitte selle kirjastuse väljaande, kuigi kirjastus seda - õnneks - edasi müüs) - aga jäägu sellest kõnelemine ajale, mil see ka päriselt mu kätte jõuab). Sai ka pisut juttu aetud kirjastuse esindajaga ja igatahes on maru vahva, et kaugeltki kõik väljaandjad ei pea vajalikuks end pealinna või mõnda muude suuremasse keskusse sobitada, vaid et niisugust tegevust jagub ka väiksematesse kohtadesse.

Kui veel üks üldine tähelepanek kirja panna, siis on mõneti kurb, et viimastel aastatel on kuidagi raamatuid, vähemalt neid, mida nagu endale tahaks, väheks jäänud. See on täiesti subjektiivne tunne, ma isegi ei taha vaadata statistikat, kas raamatutoodang on langenud või mitte, aga mulle tundub, et viimati oli vist 2009. aasta selline, kus mul samusel raamatulaadal käies oli tunne, et väärt kirjandust on rohkem, kui ka parima tahtmise juures jõuaksin hankida. Mis muudugi ei tähenda, et samust väärt kirjandust jätkuvalt ei ilmuks ja et ma poleks täna oma raamatukotti korralikult täis saanud, mille kinnituseks olgu ka siin ära märgitud, milliseid puittoodete esindajad sinna siis lõpuks jõudsid:




Õnnelikult raamatu- ja euronännipagasiga koju jõudnud, tuli peagu kohe ka aeg uuesti välja minna, nüüd juba sootuks linna teise otsa või lausa teise linna, nagu ilmselt mõned meeleldi ütleksid. Nimelt ootas ees Nõmme mälumängu selle aasta viimane voor. Milles meil läks seekord üsna hästi: ametlik tulemus oli küll 6.-8. koha jagamine, aga kui esikoha omanik välja jätta, siis oli esikümme vist nii viie-kuue punkti sees ehk teisisõnu konkurents oli nii tihe, et juba vaid ühe küsimusega eksimine või mitteeksimine võis kohta väga oluliselt mõjutada. Aga mis peamine, endal oli tunne tunduvalt parem kui eelmise mängu järel: kui tookord oli tunne, nagu oleks pidevalt mingit okastraati järanud ja vastused ei tahtnud kuidagi tulla ega tulla, siis täna oli meeleolu sootuks teine ning mitu küsimust suutsime ära vastata ka õigupoolest ilma kindlalt teadmata, omavahel ägedalt arutades ja loogiliselt tuletades, sellised töövõiduvastused.


Loetud: [digi] detsember 2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Manchesteri United - Donetski Šahtar (TV6)

No comments:

Post a Comment