Tavaline tööpäev, mida ma lõhkusin veidi põgusa läbihüppamisega kõrvalasuvast poest toiduvarude täiendamise eesmärgil. See-eest ilma ise välja minemata tuli terve hulk asju koju kätte: kõigepealt helistati varahommikul ja teatati, millal ja kus toimuvad ristsõnade lahendamise meistrivõistlused. Lisaks sellele kinnitati muidugi ka, et ma olen sinna oodatud :-)
Õhtul helistas mees, kes eile koos vennaga mu juures käis ja kelle õlule langeb siis mu "sansõlme" remont. Peamiselt rääkisime rahast ja oli hea meel tõdeda, et tema küsimised langesid kenasti kokku minu ootustega, nii et peagi läheb siis asi lahti. Mis muidugi tähendab üsna närvesöövat paari nädalat vastiku puurimise ja muulaadse tööriista-kiunu saatel, aga tuleb lihtsalt üle elada ja ära taluda - pole midagi teha, mõnikord vajab see, et elu oleks üks suur meelakkumine, ajutiselt ka pühendumist taru kokkuklopsimisele... :-)
Paul Goble'i vahendusel sattusin lugema muidu haruharva, et mitte öelda üldse mitte ettejäävat Komsomol'skaja Pravdat, kus oli intervjuu Venemaa regionaalarengu ministri asetäitjaga, mis oli pühendatud rahvusküsimusele. Jäi mulje, et ka Venemaa valitsuses leidub neid, kes on mõistnud, et poolavalik venestamine, mida praegu kehtiva konstitutsiooni vaimus ja eriti Putini võimuajal üritati süvendada, ei anna häid tulemusi ning võib tuua kaasa hoopis tagasilööke. Kompaktse maismaaimpeeriumi puhul, nagu Venemaa seda on, on muidugi niisugused pinged lausa loomupäraselt sisse kirjutatud (veidi mõõdukamal kujul ja mõnevõrra edukamalt aetuna võib ju sedasama näha ka Suurbritannias ja Hispaanias ning veel mitmeski riigis). Mõtted polnud sel aseministril just kõige hullemad, isegi mitmeti mõistlikud, aga ta osutas ka ise, et nende teostamine elik "kodanikurahvuse" (venemaalaste" tekitamine, mille puhul "etniline rahvus" ja "kodanikurahvus" rahumeeli kõrvuti eksisteeriksid, pole kaugeltki lihtne. Kui arvestada seniajani päris tugevalt toimivat poolavalikku venestamist, tunduvad tema lootused lausa utoopilisena. Mis muidugi ei välista, et tulevased Venemaa juhid suudavadki rakendada mõistlikumat rahvuspoliitikat ning saavutada tõepoolest "kodanikurahvuse" tekke, aga praeguste suundumuste valguses tundub see siiski liigse optimismina...
Aaron Seigo jätkas oma artiklisarja KDE ees seisvatest väljakutsetest, võttes sedakorda vaatluse alla "sotsiaal-semantilise töölaua" Nepomuk. See on üks huvitav kont KDE hambus olnud algusest peale: kõik tunnistavad, et asjal on tohutu potentsiaal, aga selle teostamine on edasi nihkunud suhteliselt aeglaselt ja vaevaliselt... Eks näib, kuidas see õnnestub. Minu enda viimased kogemused on olnud negatiivsed (väga suur koormus protsessorile ja mälule, mis kipub lausa arvuti tööd halvama), aga selliseid perioodikesi on olnud varemgi...
Loetud: Horisont 1/2010, Tuna 4/2009
Vaadatud: Kondid (TV3), Põgenemine (TV3), Jericho (TV3)
No comments:
Post a Comment