Taas tavalisest tööst pea vaba päev. Remont sunnib ikka oma graafiku peale maru varase ärkamisega ja muu sellisega. Hommikul sai käidud ehituspoes mõningaid vajalikke asju hankimas. Nagu vist lausa tavaks, kulus selle peale ikka tublisti aega, kõige rohkem muidugi omavahelisele arutamisele, aga igatahes kõik selle, mida sealt vaja oli, sai kätte ja eks see ole ju peamine.
Selle järel tegelesin veidi raamatutõlkimisega, kuid siis oli käes aeg minna Eestit väisavat Gruusia presidenti Mihheil Saakašvilit kuulama. Ma ei olnud ikka maru ammu enam tolles hoones käinud, ei mäletanudki, et seal on ka külguks, ja tahtsin ennast ikka kangesti terroristi pähe üles anda, trügides kogu väest peauksest sisse... :-) Õnneks oli valvekordon tõhus ja korralik, nii et sain ikka sisse õigest kohast.
Saakašvili kõnet on piisavalt refereeritud ja see on kenasti olemas ka tema koduleheküljel (gruusiakeelne või kui keegi soovib, siis ka ingliskeelne, mis oli ka loengu originaalesituse keel). Ega palju muud ei osanud ka tema suust oodata: elav ja hea kõne, võõrustaja kiitmine (mis usutavasti oli tõepoolest siiras), tundeline, võib-olla ka mõne elemendiga veidi liiale minev, aga siiski mõistlikkuse piiresse jääv ülevaade Gruusia peaprobleemist ehk tõigast, et viiendik riigist ei allu Thbilisi võimule, ning muidugi sellest johtuvalt ja täiesti mõistetavalt äge Venemaa-vastasus.
Mis mind hilisemate küsimuste esitamise ajal veidi imestama pani, oli Saakašvili suhteliselt leige suhtumine ajalukku. Muidugi, küsimus ise viis vahest mõtted teises suunas, sest selles sooviti teada, et kui Eesti on tuginenud õiguslikule järjepidevusele 1918. aastal loodud Eesti vabariigiga, siis kuidas on lood Gruusiaga? See muidugi viib kohe mõtted toonasele Gruusia vabariigile, mis paraku jäi väga lühiajaliseks. Kuid erinevalt Eestist saavad grusiinid ikkagi vaadata tagasi väga ja väga pikale omariikluse ajaloole ning ka eelmine liidendamine Venemaaga 1801. aastal oli üsna selline, mida võib hea tahtmise korral võrrelda nii Gruusia 1921. aasta kui Eesti 1940. aasta liidendamisega. Iseasi muidugi, et see on tõepoolest rohkem ajalooline argument, mitte juriidiline, sest oli see õiguslik baas 1801. aastal milline tahes, kakssada aastat on selles parimal juhul üksikuid asju, mida võiks üheselt üle võtta. Kuid ega ajaloolise järjepidevuse (mille puhul siis võiks kõnelda ajutistest katkestustest 1801-1918 ja 1921-1991) rõhutamine pole poliitikas sugugi halvem kui õiguslik järjepidevus.
Lisaks Saakašvili kuulamisele sain ühtlasi välisministeeriumis kirja panna enda pookstavid paberile, mis formaliseeris mu vahekorra selle riigiasutusega sellenädalaste artiklitõlgete osas. Samast, põhitöövälisest vaimust kantuna võtsin õhtul ette vahepeal tekkinud tõlgetepinu viimase teksti, mis osutus veidi pikemaks, kui ma olin algselt aru saanud, nii et selle tõlkimine läheb edasi ka homsesse. Pärast seda saab vahest ikka juba tõsiselt põhitöö juurde tagasi pöörduda, sest need paganama tähtajad suruvad ikka igast küljest ja servast räige pingega peale...
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Jäljetult kadunud (TV3)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: Verona õmblemise õppetund (Postimees, 21.01.2010)
No comments:
Post a Comment