Tavaline tööpäev, millest pole palju kõnelda.
Tamme Marek oli Varraku raamatublogis jätkanud Eesti raamatustatistika tutvustamist, võttes varasema ajavahemiku 1991-2008 järel ette sellele ajaliselt eelneva ajavahemiku 1956-1990. Neile, kes lisaks raamatuarmastusele on tundnud huvi ka bibliograafia ja muu sellise vastu, polnud seal küll midagi otseselt uut, aga ma miskipärast kaldun arvama, et suurem osa raamatusõpru ei ole kunagi suvatsenud oma pead vaevata selliste asjadega, nii et see on kena, et selliseid lühikesi ülevaateid tehakse ja suurest arvude ning tabelite rägast teatavad spetsiifilisemad huvipakkuvad nüansid välja nopitakse - antud juhul siis mulle kui tõlkijale meelepäraselt just tõlkekirjandust puudutavad nüansid.
Õhtul otsustasin vaadata filmi, mis mõningate kuulduste järgi tõotas huvipakkuv olla - nimeks sel siis "Charlotte Gray". Huvipakkuvaks muutis just asjaolu, et seal pidada kujutatama Teise maailmasõja aegset Prantsusmaad ja et see olla isegi mingeid vastuolusid ajaloo kujutamise pärast kaasa toonud. Paraku selgus, et tegu oli siiski põhiliselt lembefilmiga ehk siis žanriga, mis mind üsna külmaks jätab. Nii palju võib siiski öelda, et seda ajalugu ja muud oli seal ometi just nii palju piisavalt, et filmi võib liigitada vaadatavate kilda. Õieti oligi filmis mitmeid intrigeerivaid ajaloolisi asju, mis aga paraku jäid pelgalt remarkideks, asju, mis muidu võivad ka prantslastel ja inglastel tänapäevalgi vere samamoodi keema panna, nagu meilgi siin sama perioodi sündmusi puudutades: reetmise motiiv vastupanuliikumises, vihje sellele, et britid võisid teadlikult prantsuse kommuniste sakslastele ette mängida jne. Aga jah, kogu see ajalugu oli seal üsna katkendlikult markeeritud, välja arvatud vahest möödapääsmatu holokaustiteema.
Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Charlotte Gray (Kanal11)
No comments:
Post a Comment