3.9.10

Neljabased mõtted

Enesetunne oli juba päris hea, nii et võis väljaski käia, aga tööpäevana jäi see põhitöö osas endiselt üpris väheproduktiivseks, sedakorda eelkõige sellepärast. et nii Postimees kui ka Diplomaatia avaldasid soovi mu teenuseid kasutada - ja kes olen siis mina, et nii tähtsatele imestele ära öelda...

Väljaskäimine elik jalutuskäik sellesse imeliku nimega asutusse kandekeskus oli igatahes täiega asja eest. Torm oli just algamas ja sain tunda nii mõndagi korralikku iili. Sellist puhastust oligi vaja ning ma liikusin meelega ja (enese)teadlikult mitte kõige lühemat teed pidi, et lihtsalt ilma nautida. Mis tuli kasuks ka selles mõttes, et teel tagasi kohtasin üht vana tuttavat ülikooli ja muudestki aegadest, kes vanasti elas kuskil siin läheduses, aga kelle kohta ma nagu oleks kuulnud, et ta on ära kolinud. Selgus, et valesti olin kuulnud - või kui ta oligi kolinud, siis ehk mõne maja või kvartali piires, mitte rohkem (ei hakanud pikemalt uurima). Natuke vestlust ajalooteaduse ja ajalooõpetamise teemadel oli igatahes sama värskendav nagu ilm ise.

Juba hommikul leidis mu juurde tee ka postikuller, kes tõi pakikese Eesti Päevalehe kirjastuselt, sisuks järjekordsed sarja "Eesti mälu" raamatud. Olgu need siin ka ära nimetatud:



Täna võis lugeda, et mõne aja eest murelikke mõtteid tekitanud teade, et Tartu ülikool kavatseb oma raamatupoest loobuda, on leidnud vähemalt ajutiselt ilmselt rahuldava lahenduse - ülemineku Krisostomuse kätte.  Mõneks ajaks vähemalt jääb siis raamatupood sinna kenasse kohta ikka alles, mitte ei asendu järjekordse kasiino või bordelliga... Võib-olla on minek Krisostomuse kätte isegi hea, sest haare on neil ilmselt omajagu laiem kui endisel ettevõttel, nad on juba mõnda aega müünud ka kohalikke raamatuid ja nähtavasti isegi vähemalt osade raamatute hinnad võivad muutuda nende haarde tõttu odavamaks (TÜ raamatupoel polnud vist just väga palju neid koostööpartnereid, kes oleks hulgihindadega müünud, tundus mulle nende hindu vaadates...)

Ekspressist oli lugeda muhe ajalooline fiktsioon Salme viikingilaevade väljakaevamiste teemal elik sellest, kuidas võib-olla asi kulges omal ajal nii, et tänapäeva arheoloogid võisid leida seda, mida nad leidsid. Seal oli see väga lühidalt, aga kindlasti saaks sellest mõni kirjainimene, kel ka endal väikenegi huvi mineviku vastu, välja keevitada midagi, mis jätkaks Saali, Sinkeli ja Kippeli vahvaid traditsioone :-)


Loetud. Tehnikamaailm 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2)

No comments:

Post a Comment