Proovin alljärgnevalt kokku võtta selle, mis on siis ligemale aastaga, mis lahutab praegust väljalaset Mageia 1-st, muutunud ja teisenenud. Omamoodi lahtiütlusena tuleb küll kohe lisada, et olen eelväljalaskeid ja nüüdset ametlikkugi väljalaset proovinud ainult virtuaalmasinas (VirtualBox) Live CD-na, mis tähendab, et mu kogemused võivad mõnevõrra erineda nende omast, kes on distributsiooni oma masinasse paigaldanud või kas või sedasamust Live CD-d nii-ütelda reaalselt kasutanud. Samuti võib mõnevõrra kogemust moonutada asjaolu, et mu enda "reaalses" masinas töötab Mageia arendusversioon, mis küll hetkel on oma staatuselt samane Mageia 2-ga, aga kus mõistagi on kaasas varasemat taaka, mida näiteks vastselt Mageia paigaldajatel pole.
Esmapilgul võib-olla hooletum vaatleja ei panegi erilisi (väliesid) muudatusi tähele, kuid vähegi tähelepanelikumal silmitsemisel jääb kindlasti silma kaks erinevust. Esiteks, nagu distributsioonidel sageli kombeks, on mõnevõrra muutunud vaikimisi teema ehk siis nii alglaadimise ajal kui ka töölaual taustaks olev pilt. Minu arvates kenamaks, aga nagu kunstiga ikka, on see puhtalt subjektiivne arvamus. Teine selgelt nähtav muutus on vaikimisi tegumiribal toimiv "Ainult ikoonidega tegumihaldur" (nii kõlab selle vidina kirjeldus, sisemiseks nimeks on sellele icon-tasks). See kuulub niinimetatud Mageia vaikimisi paneeli koosseisu, mis muu poolest klassikalisest paneelist ei erinegi. Kahtlemata on see visuaalselt kenam ja ma kujutan ette, et eriti väiksematele ekraanidele (tahvelarvutid, nutitelefonid jms) sobib see pareminigi kui too klassikaline, mille puhul sõnalist osa sisaldavad ristkülikud võtavad ehk liigagi palju väärtuslikku ruumi ära. Aga kui see ei peaks meeldima, siis on siiski ainult "vaikimisi" valik, mida saab soovi või vajaduse korral välja vahetada klassikalise tegumiriba/paneeli või veel mõne pakutava paneeli variandi vastu.
 |
| Mageia uus kujundus. Jaanus Ojangu pilt |
Veel üks tajutav muudatus peaks olema arvuti kiirem käivitumine (ja ka seiskamine). Minu arvutis, kus töötab Mageia arendusversioon, on see väga selgelt tajutav, aga ma olen aru saanud, et vähemalt teatavat kiirusevõitu on kogenud ka teised. Tõsi, minu arvuti puhul liitub sellega töökeskkonna (konkreetselt KDE) veidi pikem käivitumine, aga selle taga on pigem seansihaldus ehk teisisõnu see, et mul on juba varasemast terve hulk rakendusi ja teenuseid, mis töökeskkonda sisse logides tööle pannakse. Et vastsel paigaldajal midagi sellist ees või kaelas pole, võib loota, et vähemalt alguses on kiiruses vahe isegi märgatav.
Kahtlemata seisavad viimati mainitud "kiirendumise" taga nii-ütelda sisemised muudatused, mida otseselt silmaga ei näe, aga mille siht vähemalt on muuta kasutamine sujuvamaks ja meeldivamaks. Kui varem hoolitses muu hulgas käivitumise eest selline tarkvara nagu mkinitrd ja SysVInit, siis nende asemele on nüüd astunud vastavalt dracut ja systemd. Tegu ei ole pelgalt nimevahetusega, vaid sügavamate muudatustega, mille lahtiseletamine läheks siin pikale (ja käiks ilmselt siinkirjutajale ka üle võimete), mille ebakõlad said loodetavasti arenduse käigus piisavalt välja roogitud, nii et nüüd peaksidki need võimalikult sujuvalt ja kooskõlastatult töötama. Kui liita siia asjaolu, et hoolika sõelumisega vähendati minimaalse paigalduse mahtu enam kui poolelt gigabaidilt napilt üle 300 megabaidini, siis kokkuvõttes tähendabki see sujuvamat tööd - tarbetuid sõltuvusi on vähem, üksikosad omavahel paremini kooskõlas jne.
See peaks avaldama mõju ka paigaldamise käigus, Viimase juures tuleb muidugi ära mainida ka traditsioonilised sõnad, et laiendatud on toetatava riistvara hulka ja silutud mitmeid vajakuid (näiteks peaks nüüd korralikult töötama paigaldamine ka siis, kui võrguühendus käib kaabli asemel läbi õhu ehk WiFi kaudu). Samuti on paigaldamise ajal nüüd kasutada korralikud abitekstid, küll ühe puudusega, millest tuleb allpool juttu.
 |
| Võimalik segasumma-töölaud. Jaanus Ojangu pilt |
Süsteemsetest asjadest tuleks ära mainida ka see, et helimaailmaga tegeleb verivärske PulseAudio 2.0. Usutavasti on see samuti üks neist asjust, mida kasutaja tähelegi ei pane, kui just ei teki mingeid probleeme (loodetavasti ei teki) või kui ei selgu, et ootamatult mingi asi toimib, mida ei osanud oodatagi (see puudutab uue PulseAudio omadust paremini helisid juhtida ja muu hulgas väidetavalt juba väga korralikult kõrvaklappidega majandada).
Mageia tööriistadest ehk peamiselt Mageia juhtimiskeskuses leitavatest seadistus- ja muudest vahenditest pole palju öelda peale selle, et neid on omajagu lihvitud. Väidetavalt kulutavad nad nüüd vähem mälu. Ka ikoonid on mõningat ilulihvi saanud.
Töökeskkondade ja rakendustarkvara kohta võib piirduda lausungiga, et mõistagi pakutakse kui mitte kõige viimaseid (väljalasketsükkel seab omad piirangud), siis vähemalt eelviimaseid väljalaskeid. Üks asi võib siiski tähelepanu köita. Nimelt on levinud veebilehitseja Firefoxi versioon 10.0.4, kuigi väljas on juba tunduvalt uuemad versioonid. Selle põhjus on lihtne: just see Firefoxi versioon on niinimetatud pika toega ehk teisisõnu Firefoxi arendajad toetavad seda versiooni märksa kauem kui lihtsalt järgmise Firefoxi versioonini. Niisiis, järgmise ligikaudu üheksa kuu vältel (selline on Mageia väljalasete vahe) peavad kasutajad leppima just selle versiooniga, millele võivad muidugi lisanduda Firefoxi arendajate tehtud parandused või täiendused.
Eesti kasutajale peaks olema meeltmööda seegi, et Mageia on pannud vaikimisi (ka Live CD-l) kaasa ID-kaardi tarkvara, nii halduri kui ka DigiDoci kliendi. Viimast olen ka ise proovinud, täiesti töötab. (Täpsustuseks ehk nii palju, et ma ise kasutan Mobiil-ID-d, aga kui ID-kaardi lugeja ei ole just midagi väga eksootilist, ei tohiks usutavasti ka nii-ütelda traditsioonilise kaardi-lugeja kombinatsioon tõrkeid tekitada).
 |
| Eesti DigiDoci rakendus. Softpedia pilt |
Loodetavasti on Eesti kasutajale meeltmööda seegi, et Mageia on traditsiooniliselt üks neid distributsioone, mida on raskusteta võimalik kasutada ka neil inimestel, kellel inglise või üldse mõne muu keele oskus kuigi hea pole. Teisisõnu: kõik Mageia tööriistad on soovi korral ka eestikeelsed (samuti on sõltuvalt konkreetsest rakendusest enam-vähem täielikult eestindatud rakendustarkvara). Tõsi, siin tuleb tagasi tulla paigaldusaegsete abitekstide juurde. Nendega hakati tegelema päris arenduse lõppjärgus ja kuigi kõige visamad tõlkijad suutsid sellega kaasa minna, nii et need on nüüdseks olemas õige mitmes (vist seitsmes) keeles, siis eesti keel nende hulka paraku ei kuulu. Loodetavasti ei häiri see siiski liiga palju, seda enam et need abitekstid pole juba pikemat aega tõlgitud olnud (olid kunagi ammu, kui Mageiat veel polnud ja oli selle eellane Mandriva, aga juba seal olid need viimastes väljalasetes tõlkimata tõlkeprotsessi muutuste tõttu). Mageia 3 ajaks peaksid need peaaegu kindlalt ka eestikeelsena olemas olema, nagu loodetavasti ka muud distributsiooni puudutavad abitekstid (praegu on arutusel Mageia dokumentatsiooni koostamine Mandriva käsiraamatute eeskujul, aga eks näis, kuidas ja mismoodi need plaanid Mageia 3 ajaks teostuvad).
Nüüd jääb üle veel loetleda töökeskkondade ja mõningase olulisema süsteemse ja rakendustarkvara versioonid:
- kernel 3.3.6
- glibc 2.14.1
- X server 1.11.4
- VirtualBox 4.1.12
- Wine 1.4
- mariadb 5.5.23 (mariadb on MySQL-i asendaja)
- postgreSQL 8.4.11, 9.0.7 ja 9.1.3
- KDE SC 4.82
- GNOME 3.4
- Xfce 4.9
- Chromium-browser 18.0.1025.168
- LibreOffice 3.5
- Calligra 2.4.1
- Pidgin 2.10.4
- GIMP 2.8.0
- Amarok 2.5.0
- VLC 2.0.1
Huvilised võivad uurida ka kahe väljalaske tarkvaraversioone võrdlevat tabelit.
Lõpetuseks tuleb ära märkida, et Mageia 2 on nagu ikka saadaval mitmel moel. Esiteks DVD-versioon, mis sisaldab enam-vähem kõike, mida hing ihaldab (kuigi loomulikult sisaldavad võrguhoidlad tarkvara veel enam, kui seda ühelegi DVD-le ära mahuks). Teiseks Live CD versioon või õigemini versioonid: neid on valmistatud mahuprobleemide tõttu õige mitu, vastavalt maailma eri piirkondadele - eesti keelt sisaldava CD nimetuses on sees Europe2. Loomulikult on saadaval ka torrentid.
Kui aga peaks olema tahtmine uuendada senist Mageia 1, siis tasuks silmas pidada, et selleks Live CD ei sobi, seda tuleb teha ikka kas DVD pealt või siis üle võrgu.
Ja kõige viimasena, aga sugugi mitte tähtsusetuna: ehkki alustuseks sai öeldud, et esialgse plaaniga võrreldes mõnevõrra hilinenud väljalase on loodetavasti seevõrra töökindlam ja veavabam, tasub kahtlemata kindlasti uurida ka (allpool viidatud) teadaolevate vigade saiti - seda juba isegi enne paigaldama asumist, et olla ette teadlik võimalikest probleemidest ja valmis neid lahendama.
Uudise allikad ja lisamaterjalid:
No comments:
Post a Comment