Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna tuli taas üle pika aja uudiseid Mandrivast, mis pärast suure osa seltskonna lahkumist, kelle baasil tekkis Mageia, on olnud üsna varjusurmas. Nüüd paistavad olevat tülid prantslaste ja venelaste vahel (vähemalt mulle jäi selline mulje, ilmselt veel teistelegi, aga ega neist asjust palju teada ei ole, vähemalt laiemale avalikkusele mitte) olevat nii palju ära lahendatud, et on leitud edasimineku viis. Selleks on midagi sellist, mida omal ajal tegi RedHat, kui läks firmana edasi firmadele mõeldud distributsiooniga ja selle kõrvale tekkis kommuuni arendatav, muidugi RH tõsise osalusega, Fedora. Vähemalt esialgu tundub, et Mandriva kommuunivariant jääb endiselt Mandriva Linuxi nime kandma, nii et eks siis näeb, kuidas see teine pool edasi liigub - kas jääb see puhtalt venelaste õlule kõigi nende uuendustega (mis olid ja on üsna kinnise arendusmudeliga) või tuleb mingi muu asi, mis arvestab ka seniseid Mandriva ärilahendusi. Lühikese jutu ametlikust ajaveebist leiab siit, enam-vähem sama, aga ehk veidi selgemalt postiloendisse laekunud kirjast (kust leiab ka viited esialgu veel küll üsna tühjadesse arendusplaanidesse ja -kavadesse). Igatahes kena, et mingigi elu paistab taas Mandrivale sisse olema tekkinud.

Täna tuli teinegi uudis asja kohta, millega ma seotud olen. Nimelt olevat eile Kirjanike Liit kinnitanud ametlikult tõlkijate sektsiooni loomise - sellesama, mille asutavast koosolekust ma mõni aeg tagasi kirjutasin. Kirjanike Liidu enda leheküljel ei paista sellest küll veel vähimatki teadet olevat, aga ma usun, et ma ei riku ühtegi privaatsusreeglit, kui ka siia kirja panen, kuidas huvilised saaksid selle liikmeks astuda:

Ja et sektsioon on nüüd tõepoolest olemas ja kinnitatud, siis on võimalik ka selle liikmeks astuda! Nagu ka koosolekul räägiti, on selleks kaks võimalust:
Esiteks, astuda Eesti Kirjanike Liitu (ja ühtlasi Tõlkijate Sektsiooni). Selleks on tarvis läbida tavaline KL protseduur: esitada kirjalik allkirjaga varustatud sooviavaldus, lisada tõlgete loetelu ja 2 soovituskirja (KL liikmetelt). Toimiku vaatab esiteks läbi ja annab oma soovituse Tõlkijate Sektsiooni juhatus, seejärel vaatab selle läbi ja langetab otsuse Kirjanike Liidu juhatus. Liikmelisus annab muuhulgas ligipääsu KL hüvedele ja otsustusmehhanismidele. Aastane liikmemaks on 10 eurot, pensionäridele 2 eurot.
Teine võimalus on astuda ainult Tõlkijate Sektsiooni liikmeks. Protseduur on sarnane, palutakse esitada sooviavaldus, lisada tõlgete loetelu ja 2 soovituskirja (mõnelt kirjastajalt ja/või toimetajalt, kellega on koostööd tehtud). Toimiku vaatab läbi ja otsuse langetab Tõlkijate Sektsiooni juhatus. Liikmelisus tagab juurdepääsu kõigile hüvedele ja infole, mis puudutab Tõlkjate Sektsiooni (ei anna aga ligipääsu KL hüvedele ja otsustusmehhanismidele). Aastane liikmemaks on 10 eurot, pensionäridele 2 eurot.
Tõlkijate sektsiooni hüved tähendab näiteks tasuta koolitustel osalemist, info näiteks listi kuulumist ja tulevikus ligipääsu teabele kodulehe rubriigis “ainult liikmetele”.
Mitteliikmetest huvilised on muidugi samuti oodatud koolitustele (osavõtumaksuga) ja üritustele.

Esimesed üritused on juba lähiajal plaanis, nii et loodetavasti läheb see asi siis korralikult käima ja käib ka edasi. Ja ohjah, peaks ka ise ikka paberid korda ajama - kõige tülikam on see tõlgete loetelu tegemine, mis on ju tegelikult isegi peas olemas, aga mille ülestähendamine tundub iga kord, kui ma olen selle peale mõelnud, nii tüütu, nii tüütu :-)

Sama teemaga haakus täna avastatud tore asi nimega Eesti tõlkeloo wiki. See paistab küll veel väga algusjärgus olevat, aga vahva, et sellega on lõpuks tegelema hakatud - tõlkeloo vajalikkusest on ju räägitud juba aastaid, aga kui jätta välja üksikud kirjutised, siis on vähemalt avalikkuse ette jõudnud ikka armetult vähe. Nojah, ega selles wikiski veel väga palju materjale pole ja needki on vormistatud ebawikilikult, hoopis tabelite ja PDF-idena, aga usutavasti on see alguse asi ja üles on riputatud lihtsalt materjalid, mis olemas on, sellisena, nagu nad olemas on.

Tõlkija töömailt veel nii palju, et eile avastasin üle umbes nädala Google Docsi kasutades - mis, ma olen leidnud, on ajakirjandusele tehtavate artiklite tõlkimisel päris hea abimees ja üldiselt kiireminigi kasutatav kui mõni autonoomne tekstitöötlusrakendus - sealt ühe uue ja väga vahva ja lausa vajalikugi omaduse. Just sellise omaduse, mille puudumise üle mõnikord natuke kurbdust tunned, aga ei oska arvatagi, et see võiks ilmuda - aga kui ta juba olemas on, siis tundub, et see on suisa hädavajalik, ja muutub arusaamatuks, kuidas varem on selleta hakkama saadud. Nimelt oli tekkinud külgriba pealkirjaga Research ehk lahtiseletatult samuse Google'i otsingu kasutamise võimalus. Aga mitte lihtsalt, vaid lõimituna Docsiga: võib näiteks valida tekstis mingi sõna või sõnad, teha paremklõpsu ja valida Research [valitud sõna(d)] ning kohe ilmuvadki külgribale otsingu tulemused. Eilse tõlketöö juures kasutasin seda õige mitu korda heade tagajärgedega, s.t leidsingi kiiresti selle, mida vaja, ilma et olnuks tarvis kaartide vahel seigelda ja eraldi Google'i otsingut või midagi muud kasutada.


Loetud: Horisont 3/2012
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)