Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse jäi küll veidi ka jätkuvat tegelemist "väiketõlgetega" (mis ei olnudki paraku nii väikesed) Diplomaatia hüvanguks.

Tänane Sirp oli mõnevõrra sisukam kui möödunud nädalal, mis muidugi ei olnud ka kuigi raske ülesanne täita, sest tookord pidin nentima, et kogu lehes polnud õieti midagi lugeda. Täna tegi aga korralikku algust Vene Ilmari, keda on alati hea lugeda isegi sõltumata sellest, et mehe enda perenimi tuletab mu enda suguvõsa meelde (kuigi sugulussidemeid vististi pole, vähemalt mitte lähemal määral kui ükspuha millise teise eestlasega ...). Seekordne leheküljepikkune essee oli pühendatud sõnale, võiks isegi öelda et Sõnale, ehkki autorile iseloomulikult vonkles mõtteid ja mõttepudemeid nii siia kui sinna kui ka kolmandasse ja kaheteistkümnendasse suunda. Lugeda tasub kindlasti, aga üks tsitaat väärib sellest artiklist kahtlemata esiletõstmist, ehkki seegi pole just enneolematult originaalne:

... ka kõige halvemat laadi hälbimuste eest on vastutav meie loomupärane tervemõistuslikkus.

Päris põnevad olid teadusleheküljed, kus esiteks üritati pikalt tõestada, et arvaku inimene mida tahes oma kohast maailmas ja üldse ning enda võimest oma ja maailma asju juhtida, tegelikult kipuvad meid juhtima hoopis nood pisikesed ja vaevu nähtavad olendid, kel nimeks parasiidid. Igatahes võis Hõraku Peetri artikli alustusest leida huvipakkuva (ilu)kirjandusliku analüüsi, milletaolist ma hästi ei mäletagi olevat lugenud, nii et seegi väärib osundamist:

„Esimest korda naabrile külla minnes viis Andres jutu kohe sookuivatamisele ja ühise emakraavi kaevamisele. Pearule oli see mõte nähtavasti uus ja sellepärast ei öelnud ta alguses üldse midagi, ei poolt ega vastu. Ta toppis piipu, tagus räksiga piibule tuld, popsis ja sülitas. Tema eeskujul talitas ka Andres: pani piipu, piibule tuld, popsis ja sülitas, ainult selle vahega, et tema sülje savipõrandal jalaga laiali hõõrus, kuna Pearu seda vaevaks ei võtnud.”

A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” I

 Eeltoodus on A. H. Tammsaare kirjeldanud korraga vähemalt kolme parasitoloogia ja inimese käitumisökoloogia vaatepunktist huvipakkuvat momenti. Esiteks, kehasekreedid, sh sülg ja röga on transpordivahendid pisikute levimiseks. Teiseks, parasiidid manipuleerivad oma peremehi neid levitama. Kolmandaks, kahe alfaisase kohtumisel sõltub nende hügieenikäitumine sellest, kas nad asuvad parajasti omal või võõral territooriumil.

Vähemalt sama omapärane lugemine oli antropoloogia vallast, mille põhisõnum oli võitlevale feminismile kohane: patriarhaat on väljamõeldis, tegelikult on inimühiskonda algusest peale tänaseni välja juhtinud ikka naised. See on ehk küll veidi utreeritult kokku võetud ja natuke ülekohtuselt öeldud, sest lugu lugeda oli tegelikult mõnus ja mõtlemapanev.

Muidugi oli hea lugeda ka intervjuud Biermanni Wolfiga, isegi mul, kes ma luuletajaist muidu suurt midagi ei pea, aga antud mehe puhul vähemalt kahe asjaolu tõttu (esiteks dissidentlus ja teiseks kasutütar) erandi olen teinud. Ka sellest võib välja tuua ühe tsitaadi, täpsemalt Biermanni vastuse, mis tabab täieliselt täppi ja võtab kokku ka mu tunded, kui ma jälle kuulen ihalusega hääles öeldud fraasi "aga nõukogude ajal...":

Seda idiootset lauset, et mitte kõik ei olnud SDVs halb … seda tunnen ma juba ühest varasemast ajast: „Mitte kõik ei olnud Hitleri ajal halb …”. Nii võib ka tõtt rääkides valetada; mitte kõik ei olnud halb Auschwitzis või GULAGis. Kui sinu kaasvang kuuemehelisest kongist annab sulle tükikese oma leivast, on see loomulikult parem sellest, kui taskuvaras sult salongis kuldkella näppab.

Loetud: Sirp, 04.05.2012
Vaadatud: Elas kord... (FoxLife), Eureka (TV6), Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6)