Viimased kaks päeva on möödunud ühe ja sama operatsiooni tähe all, sestap ei hakka ka esmaspäevast eraldi kõnelema. Täpsemalt möödusid need Kunglas, kuhu ma asusin sõitma kohe esmaspäeva varahommikul, et ees ootava suurtööga hakkama saada. Tartus jäi just nii palju aega, et avastada tolles Taskuks nimetatavas hoonekompleksis pärast põgusat raamatupoe väisamist selle kõrvalt kena kohvikuke nimega Cookbook, mis esmaspäeva lõunaaja kohta polnud sugugi täis, aga ka mitte päris tühi ja kus pakuti täiesti korralikku, lausa päris head kohvi.
Kunglasse jõudes ei kulunud aga palju aega, kui maailm asus taas õigesse kohta ja õigetesse proportsioonidesse. Nii lihtne on aastate möödudes halbu ja õudseid asju unustada - aga jah, kui Eestis on mõni koht, kus on alati, sõltumata igasugustest ilmatingimustest ja vist lausa ka aastaajast, sääski nii et tapab ja nad kõik on verejanulised, siis on see kindlasti Kungla. Õigemini vist küll terve Vooremaa, mille serva peal Kungla ju asub: nähtavasti on sääskedel voorte vahel maru mõnus pesitseda ja peesitada ning siis, kui märkavad künka peal mingitki sebimist, kohe saagile kallale tormata ...
Õnneks oli mu suuroperatsioon peamiselt tubane, mis andis seinte kujul mõningase kaitse nonde vereimejate eest, kuigi ei saa jätta tunnistamata nende äraütlemata suurt osavust enda sissenihverdamisel ja mu häirimisel. Aga olgu sääskedega kuidas on, oluline on too operatsioon ise. Nimelt tekkis mõne aja eest mõte ja võimalus too Kungla elamine, kus tegelikult nagu viimastel aastatel, mil ka ema pole saanud seal kuigi palju käia, õieti keegi ei elagi, mõneks ajaks elukohta vajavatele tuttavatele inimestele eluasemeks välja anda. Mis omakorda eeldas, et väljaantavad toad, mille hulgas on ka nominaalselt minu tuba, oleksid nende kraami jaoks kenasti tühjaks tehtud. Mis omakorda tähendas, et kõik need kümned tuhanded raamatud, mille ma seni sinna olin jätnud ja ainult kõige vajalikumad Tallinna kaasa võtnud, tuli teisaldada. Mis omakorda tekitas mõtte, et miks viia nad lihtsalt kõrvaltuppa, kui võiks oma raamatukogu üritada taas tervikuks siduda (isegi kui see siin Tallinna korteris omajagu ruumiprobleeme tekitab - aga teiselt poolt on mul siin kogu korteri peale seda ruumi siiski rohkem kui Kunglas ühes toas ...).
Ja nii ma siis läksingi sinna ettevalmistusi äratoomiseks tegema. Mis võtsid räigelt palju aega, sest kuigi ma tosina aasta eest põhikohaga Tallinna elama kolides jätsin endast maha nii korralikult süsteemi järgi riiulitesse või riiulite kõrvale hunnikusse seatud loetud kui ka samamoodi süstemaatiliselt järjestatud lugemata raamatute hunnikud, siis vahepealse aja jooksul oli ühel või teisel põhjusel tulnud neid hunnikuid siia-sinna nihutada, vahel lausa ühest toa otsast teise teisaldada (sugugi mitte alati või lausa enamasti ilma minu osavõtuta, aga see pole väga tähtis), nii et praeguseks oli seal korralik segapudru. Ja selle lahtilappimine ning uuesti, juba süsteemselt sortimine võttis kohutavalt palju aega, palju rohkem kui olin osanud arvata. Üldse võib öelda, et kuigi näiliselt need kaks päeva ei sisaldanud just palju füüsilist koormust (nojah, raamatukastide tarimine muidugi veidi seda andis), olin ma ometi lõpuks täitsa rampväsinud.
Igatahes oli tulemuseks see, et teisipäeval sõitis koos minuga Tallinnasse hinnanguliselt kaks viiendikku Kunglas olnud raamatutest (kui arvestada ka ajakirju, siis ilmselt küll osakaal omajagu langeb) ja ülejäänud peaksid järgnema nädala pärast või nii. Mis tekitab senisest palju tõsisema vajaduse mõelda siin korralike üleseina-raamaturiiulite rajamise peale seniste ka enda tunde järgi rohkem ad hoc kökatsite asemel. Mis on üks paras pähkel, sest nõuab mitmesuguseid ümberkorraldusi, aga tuleb nähtavasti siiski aasta-paari jooksul ära teha ...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud (E): Ärapanija (Kanal2), Välisilm (ETV), Salaja Põhja-Koreas (ETV), Ülisalajane (Kanal2)
No comments:
Post a Comment