Teisibased mõtted

Nagu eelmine nädal, nii on ka sel nädalal otstarbekas esmaspäev ja teisipäev kokku võtta, sest taas möödusid need üsna ühtmoodi, täpsemalt väljasõidul Kunglasse. Mille eesmärk oli endiselt aastaid veninud raamatukogu äratoomine ühte kohta kokku ehk sinna, kus ma enam-vähem pidevalt reaalselt pesitsen, milleks praegu on Tallinn. Kui eelmine nädal kulus esimene päev suurelt jaolt sortimisele ja üldse pakkimise ettevalmistamisele, siis seekord läks asi juba libedamalt: oli teada, mida ja kuidas ja millises järjekorras sisse pakkida, oli teada seegi, kuidas see võimalikult paremini masina peale ja siis jälle sealt maha saada ja nii edasi. Niisiis kolimise osa kulges suhteliselt edukalt, ehkki oli endiselt tublisti väsitav (ja seda ikka tingimustes, kus enda arust formaalselt nagu füüsilist tegevust kuigi palju polnudki). Nüüd on nad siis kõik kenasti Tallinnas ladustatud (nojah, tegelikult jäi sadakond või veidi enam raamatut veel Kunglasse - need olid need, mida ema enam endale ei soovinud, aga mida ei õnnestunud hästi õigeaegselt kätte saada - jah, eks seal Kunglas ole ka selliseid raskesti ligipääsetavaid nurki :-) ). Ainuke mure on veel välja mõelda ja teoks teha nende korraliku paigutamise skeem. Siis saaks ehk ühtlasi ka lõpuks aimu, palju mul neid ligikaudu kokku olla võib :-) - ma ise arvan, et vist siiski veel mitte üle kolmekümne tuhande, aga mine tea ... Aga eks see jääb veel tulevikku, nõudes nii aega kui raha - samal ajal on nüüd ajend korralike riiulite hankimiseks palju selgemalt olemas.

Erinevalt eelmisest nädalast oli Kunglas seekord juba ees ka ema, kes samuti tegeles lisaks tema lemmiktegevusele aias, mida ma ikka nimetan kündmiseks ja külvamiseks, samuti tubade tühjendamise ja ümberkolimisega (samuti meile kuuluvasse) kõrvalkorterisse. Mis tähendas muidugi ühtlasi seda, et toitlustamine oli palju etemalt korraldatud kui möödunud nädalal - ma saan ju enda toitmisega küllaltki hästi hakkama, aga noh, ema valmistatud roogade vastu ei saa ikka miski!

Ja muidugi ei saa Kunglast kõneldes kuidagi mööda sealsest nuhtlusest sääskedest. Sel korral oli neid isegi veel rohkem, küllap tabasid ära, et inimesi, keda pureda, on varasemast enam ja nii nad kohal olidki. Mingi tuul või lõkkesuits (jah, raske südamega, aga siiski otsustavalt sai osa kirjavara lihtsalt ära põletatud, küll ainult selline, millega tõepoolest kellelgi enam midagi peale hakata ei ole (näiteks 1962. aasta venekeelne statistiline kogumik "CCCP"), ja lõkkesse rändasid ka mõnedki riideesemed, mis olid aastatega, kuidas öelda, kaotanud kehakatte omadused ...) või vihm ei paistnud neid sugugi kõigutavat. Isegi veel Tallinnasse tagasi jõudes kõlasid mitmed tubased või toavälised helid kuratlikult sarnaselt sääsepirinaga, ehkki ma tean ju selgelt, et mu Tallinna elamisse neid peaaegu kindlasti ei jõua ...

Tallinnasse tagasi jõudes avastasin, samuti sarnaselt möödunud nädalaga, et ka nii põgus ja valdavalt ka koostööpartneritele elik tööandjatele teatavaks tehtud eemalolek ei olnud neid takistanud sugugi mind taas töösoovidega üle külvamast. Aga täna olin ma lõpuks siiski nii rampväsinud, et need jäävad kõik homse ja järgmiste päevade peale.

Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: (E) Ülisalajane (Kanal2), (T) Ärapanija (Kanal12)

Ilmunud tõlked: Abdul Turay: lõpetage juba! (Postimees, 28.05.2013)