Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Jalgpalli EMi tänane esimene poolfinaal, milles vastakuti seisid Rootsi ja Saksamaa, andis vargsi loodetud tulemuse ehk Saksamaa võidu, aga mäng ise oli lausa suurepärane. Ma ütleks suisa, et finaali väärt, nii et jääb üle vaid loota, et pärisfinaal tuleb tõesti samamoodi elav ja kõrgetasemeline. See oli mäng, kus, kui üks arstide väljakule tõttamine välja arvata pärast kahe mängija peaga kokkupõrkamist, õieti seisakuid ei olnudki, mäng ja mängijad muudkui voogasid ühe värava alt teise alla ja potentsiaalseid väravavõimalusi tuli aina järjest ja järjest. Või kui teisiti öelda, siis rootslannad näitasid end küljest, millest nad olid enam-vähem kogu turniiri vältel näidanud, ainult veel paremini, ning sakslannad omakorda näitasid, et jutud üleminekuvõistkonnast, kus käib põlvkonnavahetus ja mis seetõttu tavalisest omajagu nõrgem, ei pea väga paika. Jah, võib-olla seda jõudu ja enesekindlust päris ei olnud, mis neile viimasel viiel (!) EMil on meistritiitli toonud, aga sakslaste, nii meeste kui naiste, puhul näib kehtivat üks reegel: kui nende mängumassin töötab, siis on see tapva toimega, ja kui ei tööta, siis krigiseb ja logiseb kõik paigast ning võit võib tulla ainult "vana rasva" pealt. Täna siis nende masinavärk toimis, jah, ehk mitte nii õlitatult, kui harjutud nägema, aga äärmiselt võimsalt siiski. Võib-olla nende arvatavasti suurima staari Okoyino da Mbabi kõrvalejäämine innustas teisi rohkem pingutama või mängu vastasele harjumatut rada pidi ümber kujundama või mis iganes, igatahes oli sakslannade tugev surve tunda kogu mängu vältel. Mitte et rootslannad oleksid selgelt kehvemad olnud: oli neilgi rohkelt häid võimalusi ja oskasid nemadki sakslannasid rasketesse olukordadesse panna, aga täna ei olnud nende paraku nende päev ja nii jäi seisuks 1:0 Saksamaa kasuks, mis sellest hoolimata, et see mulle meeldis, oli nähtavasti ka üpris õiglane, sest umbes just nii palju ka sakslannad paremad olid: vähe, aga kindlalt. Ja kui nad samasugust tulisust ja võimu suudavad ka finaalis olgu siis Norra või Taani vastu näidata, ei ole vist kahtlust, et kuues meistritiitel järjest võib nende kaelas rippuda.

Täna tuli teade, et üle aasta kestnud arenduse järel on lõpuks ilmavalgust näinud Apache OpenOffice 4.0 (nagu OpenOffice'i ametlik nimi nüüd, pärast Apache'i hallata minemist kõlab). Too eelmine, versiooninumbriga 3.4, ei olnud veel õieti Apache'i "toodang", kuigi ta juba selle nime all tuli, vaid veel vana OpenOffice'i jätk, nii et tundub, et praegu on tehtud päris suur edasiminek õige mitmes osas: näiteks külgribade aktiivsem kasutamine (mis varasemas OpenOffice'is ja Libreoffice'iski on ju ka iseenesest olemas, aga mitte nii prominentselt, ja mille olemasolu mulle näiteks Calligras on päris meeldima hakanud) või parem ühilduvus MS Office'i rakendustega. Kui aega leian, peab järele proovima - see viimane on mu jaoks üsna oluline asi ja LibreOffice'is on teatavaid puudujääke, mille üle ma olen varemgi kurtnud - ja mis vist küll pole ka Apache OpenOffice'is lahendatud, aga päris täpselt ma sellest veel midagi arvata ei oska, peab ikka oma silmaga üle vaatama..


Loetud: Akadeemia 7/2013
Vaadatud: jalgpalli EM, poolfinaal: Rootsi-Saksamaa (Eurosport)