Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, kõigi oma eilsest tulenevate järelnähtude ja muu sellisega. Mis muu hulgas tähendas ka suhteliselt varasele ajale langenud ärkamist, et eilse rõõmupeo järel siiski ära vaadata ka jalgpalli EMi eilsed mängud. Mille kohta lühidalt võib öelda, et Island omajagu üllatas, suutes 1:0 Hollandit võita. See, et hollandlannad ei suutnud võita, ei olnud tegelikult nende eelmisi mänge silmas pidades väga suur üllatus, sest kuigi neil oskusi jagub, ei ole võistkonnatöö neil sugugi hästi käpas. Islandlannad olid aga end juba varem näidanud päris heast küljest, küll peamiselt tugevasti kaitsele rõhuva võistkonnana, kes aga siiski suudavad teha mängu jooksul ka mõned ohtlikud rünnakud. Ja üks selline tõigi neile edu, mille üle võib ainult rõõmu tunda.

Kui Island üllatas, siis Saksamaa valmistas parasjagu pettumuse. Nii üldises plaanis olid nad selgelt norralannadest üle, aga ometi suutis just Norra lüüa mängu ainsa värava (veel eriti magusal ajal, esimese poolaja viimsel minutil) ja sel moel purustada Saksa koondise teab juba palju aastaid või aastakümneid kestnud võitude jada. Eks siin annab ilmselt tugevasti tunda sakslannade põlvkonnavahetus, nagu seda nimetatakse: nende mäng on hea nii individuaalsel kui ka enam-vähem võistkondlikul tasandil, aga ometi jääb midagi sellist puudu, mis varem neid aina võidult võidule viis, vähemalt Euroopa piires. Saab olema päris põnev näha, kuidas nad suudavad või siis ei suuda veerandfinaalis hakkama saada itaallannadega, kes küll tunduvad olevat pisut kehvemas konditsioonis, aga mitte väga palju.

Õhtustest, alagrupitasandi viimastest mängudest esimene, milles vastakuti olid Prantsusmaa ja Inglismaa, mingeid üllatusi ei valmistanud. Et Prantsusmaa selle võidab, oli mu meelest juba ette üsna kindel - võib-olla ainult siis, kui nad, olles nagunii edasipääsu kindlustanud, oleksid asja lõdvalt võtnud ja teise koosseisu platsile saatnud, võinuks midagi teisiti minna. Seda aja ei juhtunud ja 3:0 oli tõsiasi. Igatahes seniste mängude põhjal näib küll, et kui üldse kellelgi, siis just Prantsusmaal on väga head väljavaated sel aastal Euroopa meistriks tulla. Seda kindlasti mängu poolest, aga heal juhul isegi õnne tahtel: veerandfinaalis on neil vastaseks Taani, kelle võitmine kõigi eelduste kohaselt ei tohiks olla raske; seejärel poolfinaalis Hispaania-Norra mängu võitja, mis mõlemal juhul on kindlasti kõvem pähkel, aga seni nähtud mängude põhjal siiski täiesti usutav. Aga noh, eks see pall ole väga ümmargune, nagu olen varemgi korduvalt tõdenud, nii et ootusärevust jagub veel omajagu.

Teine mäng Venemaa ja Hispaania vahel valmistas hispaanlannade osas pisut pettumust: nad alustasid küll võimsalt ja suutsid ka avavärava lüüa ning üldiselt domineerisid kogu mängu, aga siiski tundus, nagu oleksid nad teisel poolajal kuidagi nagu kaotanud siira huvi sama võimsalt edasi ja lõpuni mängida. Mille tõttu ka venelannadel - kelle mäng tervikuna oli sama rabe ja kohati lausa abitu nagu varemgi - õnnestus neile üks värav tagasi lüüa, nii et mäng lõppes viigiga 1:1. Aga võib-olla hoidsidki hispaanlannad jõudu kokku, sest edasipääs oli neile ka viigiga tagatud ja järgmine vastane Norra kindlasti selline, keda tasub tõsiselt võtta.


Loetud. Akadeemia 7/2013
Vaadatud: jalgpalli EM: Holland-Island (Eurosport), jalgpalli EM: Saksamaa-Norra (Eurosport 2), Elas kord ... (Fox), jalgpalli EM: Prantsusmaa-Inglismaa (Eurosport), jalgpalli EM: Venemaa-Hispaania (Eurosport)

Ilmunud tõlked: Edward Lucas: lootus ei tohi surra ka siis, kui võitu silmapiiril ei paista (Postimees, 18.07.2013)