Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi traditsioonilise katkestuse ema külastamine. Mis tähendas sama tavapäraselt üht õige mõnusat ja tõhusat kõhutäit - seekord vaat et veel mõnusamat tänu sellele, et ema oli käinud Kunglas ning naasnud sealt igasugu hea ja paremaga, mille algeid ta oma visade näpukestega on varem aiamaale susanud ja mille vilju ta nüüd juba koristama oli asunud (eriti magusaks tegi meele ja suu ja üldse olemise kopsakas anumatäis suus sulavaid vaarikaid) - ning mõistagi ka parajat peatäit, seda viimast ikka loomulikult ristsõnade kujul. Nojah, Kunglas-käik polnud küll läinud nii, nagu ema päris plaaninud oli, eelkõige seepärast, et oma tavalise suhteliselt õdusa äraolemise asemel pidi ta nüüd toas veedetud aja mööda saatma täielise segaduse lähedases olukorras, mis tekkis pärast teiselt poolt väljakolimist. Kui ma oma praeguse tõlketaaga kaelast saan, tuleb nähtavasti ehk lausa mitmeks päevaks sinna minna, et aidata seal mõningasti korda jalule seada (osa asjade liigutamine käib kindlasti emale üle jõu, võib-olla ka mulle, kui ma seda üksinda püüaksin).

Aga lisaks Kungla-uudistele ja muule mõnusale sain aidata emal taas ka pisut suguvõsa lünki täita, seekord ühe, nojah, kuidas öelda, ühtpidi kauge ja teistpidi jälle mitte nii kauge hõimlase osas, kes osutus (taas kord) Eesti kultuuriloos omajagu oluliseks inimeseks. Täpsemalt siis ema poolvenna poolõe emaisa Aleksander Teppor, kunagine Tallinna fotoateljee omanik, kelle ehk nimekaim panus kultuurivalda seisnes osalemises Eesti esimese animafilmi "Kutsu Juku seiklusi" loomisel. Ehk nagu ütleb teda mainides Eesti entsüklopeedia võrguväljaanne:

Esimese Eesti teada oleva animafilmi võtted tehti 1930. a talvel Tallinnas Aleksander Teppori (1888–1943) Suur-Karja tänavas paiknevas fotoateljees. See oli joonisfilmi ja lamenukkfilmi tehnikat kasutades tehtud „Kutsu-Juku seiklusi”. Filmist on säilinud vaid algus (4 minuti ulatuses). Sellest võib välja lugeda, et tegijad – Elmar Jaanimägi kui kunstnik ja režissöör, Voldemar Päts kui operaator ja küllap ka Aleksander Teppor kui stuudio omanik – mõtlesid hakata tegema Disney algusaja laadi naljafilme. Kutsu-Juku sarnaneb silmanähtavalt Walt Disney Miki-Hiirega, filmis on laene muudestki Disney filmidest, nt „Luukerede tantsust” (1929). Film esilinastus 30. IV 1931 Tallinna kinos Modern. Seoses sellega, et Eesti animafilm tähistas 2001. a-l 70. juubelit, restaureeriti Eesti Filmi Sihtasutuse eestvedamisel digitaalselt „Kutsu-Juku seikluste” säilinud filmilõik ning selle Suur-Karja tänava maja (nr 9) ette, kus film valmis, asetati mälestusplaat. Filmikriitk Jaak Lõhmus on juhtinud tähelepanu neile „Kutsu-Juku seikluste” joontele, mis on saanud hiljem Eesti animafilmidele väga omaseks: karikatuursus, absurdihuumor, teatud modernsus.

Nii et kauge(ma)te sugulaste seas on siis ikka lisaks Koidulale teisigi kuulsusi, mida on ainult kena ning kõrvu ja kõrvust kergitav teada :-)


Loetud: [digi] juuli 2013
Vaadatud: Langev taevas (Showtime), Langev taevas (Showtime)