Tavaline tööpäev, mis algas aga ärevalt, võiks lausa öelda, et paanikaga. Või kui veel täpsem olla, siis võõrkeelse väljendiga kernel panic'uga. Teadjad kindlasti juba muigavad lollikese üle, aga olgu siis lahti öeldud, et eile õhtul viimase asjana, täiesti tüdinud põhitööst ja värgist, leidsin, et võiks olla õige aeg arvutis tarkvara uuendada. Mida ma siis innukalt tegingi, sest vahepeal oli olnud tulevase Mageia 4 valmistumise eeltööna tarkvarapakettide lausajakohastamine ja seepärast jagus uuendamistuhinat kohe kauemaks. Mille käigus sai uuendatud ka mõningad paketid, mille järel kargas ette teade, et nüüd oleks mõistlik arvuti taaskäivitada. Ja siis see juhtus, too kernel panic ehk olukord, mille ilmnedes on kuskil midagi nii viltu, et süsteem enam üles ei tule. Mis mõistagi tekitas paanika ka minus. Aga et ma sellega midagi mõistlikku peale hakata ei osanud, läksin hoopis magama, naiivses lootuses, et ehk hommik annab arutust. Aga ei andnud, andis endiselt kernel panic'u. Õnnekombel oli üks hea ja asjatundlik tuttav lausa kenal laubasel leiva-luusse-laskmise-päeval, mis tema väitel tal küll olevat puupungil igasugu ülesandeid täis, nii lahke ja osutas mulle kaugjuhtimisega kiirabiteenust, nii et ei kulunudki väga palju aega, kui võisin taas siiralt õnnelikuna nentida, et kõik on korras, vähemalt praegu. (Nojah, selle isikliku paanika ja närveldamise käigus juhtus ka üks eraeluline äpardus veel otsa, millel ma aga siinkohal pikemalt ega täpsemalt ei peatu.)
Aga lisaks sellele äpardusele, mis arvatavasti on musugusele bleeding edge'i otsateravikul turnivale inimesele aegajalt peagu paratamatu (kuigi Mageia (ja juba varasema Mandrake'i/Mandriva) kiituseks tuleb öelda, et niisuguseid asju esineb haruharva - ma usun, et umbes poolteise aastakümne jooksul oli see mul umbes teine või kolmas kord seista silmitsi asjaga, mis nõuab mu jaoks peagu võimatut, nimelt oskust käsureal tegutseda), sain ma nende tundide või ütleme, kokku umbes poolpäeva jooksul veenduda oma vastse nutitelefoni ja tahvelarvuti näitel, et need on küll muidu toredad asjad, aga ikka puhtalt, kuidas öelda, meelelahutusele ja tarbimisele suunatud. Hädakorral saab nendega muidugi ka midagi tõsisemat teha, aga siis peab tõesti olema hädakord, umbes selline, nagu mul nüüd ette juhtus. Ekraan on ikka selgelt liiga pisike, eriti kui selle peal on lahti virtuaalne klaviatuur - ja isegi tahvelarvutil on sellega vähemalt mul, kes ma olen harjunud kirjutama kõigi kümne sõrmega, väga ebamugav tegutseda. Olgu, tahvelarvutit rõhtasendisse keerates saab ju ka põhimõtteliselt rohkemate sõrmedega majandada, kuigi tuleb leida sobiv asend, mis mu meelest üldjuhul on kehaliselt kurnav, aga sel juhul kahaneb jälle ekraani see osa, kus tulemust näha, imetillukeseks.
Aga jah, hädaolukorras või liikumise pealt käivad nad muidugi asja ette ära, "tarbimiseks" ja suhtlemiseks ja muuks selliseks, selle vastu ei saa midagi öelda. Ent kui tahad "tööd" teha, siis peab ikka olema statsionaarne masin, korralik ekraan ja korralik klaviatuur, vähemalt mõõtmetelt. (Nojah, ma tean küll, et on ka miskiseid hübriide, kus telefon või tahvelarvuti on ainult nõnda-ütelda protsessori rollis, mille külge need teised on ühendatud, ja võib-olla teatavates oludes võiks isegi sel mõtet olla, aga vähemalt minu seisukohalt, kes ma üsna vähemobiilne olen, küll mitte mainimisväärset.)
Loetud: Tuna 3/2013
Vaadatud: Eesti jalgpalli Premium liiga: Sillamäe Kalev - Tartu Tammeka (TV6), Ärapanija (Kanal2), Mis? Kus? Millal? (Kanal2)
No comments:
Post a Comment