Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Täna ja osaliselt juba eile said veidi selgemaks mõned asjad eelseisva "suurüritusega", kuigi seal on veel mõningaid lahtisi otsi, mida loodetavasti õnnestub kokku sõlmida järgmise nädala algul.

Täna tuli siis lõpuks Ühendriikidest ametlik kinnitus, et Kesk-Euroopasse raketitõrjesüsteemi elementide rajamine lükatakse mõne aasta võrra edasi. Seda oli muidugi ka oodata, sest vajadus eelarvet kärpida ja kulusid vähendada on USA-s praegu ikka väga akuutne ning mõistagi on raketitõrjesüsteem Euroopas, mis eelkõige teenib liitlaste, mitte USA enda huve, asi, mille kallale kõige kergema südamega minna. Saksa, Briti ja ilmselt ka veel nii mõnegi Lääne-Euroopa riigi, kelle kaitseks need eelpostid olid ju mõeldud, ajakirjandus ei suhtunud mõistagi sellesse just optimismiga, aga paistis, et siiski suhteliselt mõistvalt. Veidi närvilisem oli asi riikides, kuhu need eelpostid oli kavas rajada, Tšehhis ja Poolas, mille julgeolek selle otsuse tõttu puhtsõjaliselt võib-olla isegi veidi suurenes (on ju selge, et juhul, kui raketitõrjesüsteemi oleks reaalselt vaja läinud, oleks eelnevalt sattunud need eelpostid rünnaku alla, et järgnev raketirünnak ikka kindla peale edu tooks), aga poliitiliselt kahtlemata kahanes, sest eriti Venemaa, aga ka teised paariariigid tõlgendasid seda enda võiduna.

Muidugi, kui lugeda Obama avaldust ja uurida sellega kaasnevat factsheet'i, on selge, et see rõõm on ajutine ja üürike: raketitõrjesüsteemi ei ole ameeriklased kaugeltki maha kandnud, lausa vastupidi, uus kava on senisest põhjalikumgi ning kas just seni kavas olnud kohtadesse, aga igal juhul tulevad ka Euroopa pinnale selle eelpostid.

Veel üllatavam oli asi, mida minu meelest varasemates kavades sees ei ole olnud või mida ma vähemalt ei olnud tähele pannud, nimelt plaan paigutada süsteemi teatavad osad ka Põhja-Euroopasse. Kas tõesti Eesti? oli esimene mõte. Sest ega siin Põhja-Euroopas neid kohti nii palju ei olegi, kuhu sellist süsteemi paigaldada. Soome ja Rootsi on äärmiselt väheusutavad kohad, Taani oleks mõeldav, aga paikneb liiga lõunas, sisuliselt juba ikka Kesk-Euroopas, nii et kui Kesk-Euroopasse tulevad mingid osad, siis võiks seal pigem paikneda "teine vöönd", aga kahtlane, kas selle peale hakatakse kulutusi tegema. Sama käib Leedu ja võib-olla isegi Läti kohta (Skrunda on ju paraku maatasa tehtud, muidu oleks lätlastel õige hea argument vähemalt radarijaama kasuks). Veidi kaugemal asub veel Norra, mis vahest ongi kõige usutavam koht Põhja-Euroopas, kuhu raketitõrjesüsteemi osad võidakse paigutada. Aga eks näeb, see seisab plaanis natuke kaugemal, mitte esimeses faasis.

Teine huvitav teadasaamine oli seotud KOffice'iga: selgus, et Nokia kavatseb edaspidi hakata Maemo5 põhistele seadmetele ehk siis peamiselt neile nutitelefonidele või kuidas nende kohta öeldaksegi pakkuma dokumendinäitajat, mille aluseks on KOffice'i komponendid. Esimene pääsuke, mis selle võimaluse saab, on N900. Iseenesest üsna loogiline: mõne aja eest ostis ju Nokia ära norrakate Trolltechi, mille toodanguks oli tööriistakomplekt Qt, mis on aluseks nii KDE-le kui ka KOffice'ile. Ma ise küll selliseid telefon-arvuteid ei kasuta ega usutavasti ka hakka, aga asja teine külg on see, et kui seni valitses KOffice'i arendajate seas seisukoht, et nad püüavad eelkõige arendada ühilduvust OpenDocumenti vorminguga ning kõige muuga tegelevad siis, kui aega on või kellelgi tahtmist tekib, siis see Nokia käik toob ja on juba toonud kaasa ka selle, et KOffice'i rakendused mõistavad paremini Microsoft Office'i vorminguid. Arvestades viimaste seniajani väga suurt levikut, on see iseenesest mõistlik ja aitab võib-olla kaasa ka KOffice'i levimisele.

Loetud: Arvutimaailm 9/2009
Vaadatud: Generatsioon 0 (ETV2), Delta Farce (Kanal2), Räpane seksikas raha (TV3)