6.1.10

Teisibased mõtted

Tänane päev algas varase väljaminekuga - olin lubanud kirjastusele toimetaja parandustega ja mu enda lisaparandustega käsikirja tagasi viia ja mingi entusiasmipuhangu tõttu käinud välja juba kellaaja 14. Kuidagimoodi suutsin isegi enam-vähem tõotatud ajaks kohale jõuda, kuigi eks ta ikka väga varane hommik ole... Üllataval kombel avastasin, et kuigi lund on kõikjal tõsiselt palju, on nii sõiduteed kui ka kõnniteed siiski päris korralikult lahti, vähemalt neil tänavatel, kuhu mu teekond viis, olgu siis kojameeste hoolsa tegevuse tulemusel või, mõnel juhul, ka inimeste enda aktiivsuse tõttu, kes on usinalt radu sisse tallanud. Kui mul muidu on olnud kombeks ühitada postkontoris ja poes käiku, et saada tulemuseks üks korralik PP-käik (hmm, teisalt on PP ka veel lühem vorm lühendist pupu vist... :-) ), siis sedakorda oli tegemist KP-käiguga ehk siis kirjastuse ja poe väisamisega.

Seejärel asusin, nagu eile mainitud sai, taas tarkvara tõlkimise kallale, et kompenseerida eelmise nädala vahelejäämist. KDE õpirakenduste ja mängude käsiraamatud jõudsin kenasti valmis, aga siiski jäi veel kaks käsiraamatut või õigemini üks käsiraamat ja ühe käsiraamatu üks mahukas osa, mis mõlemad, tõsi küll, on nende peaaegu kindlalt väga vähe kasutamist leidvate seast, ka järgmiseks nädalaks, enne kui saab täie kindlusega öelda, et KDE 4.4 tuleb samuti nii kasutajaliidese kui ka dokumentatsiooni poolest taas täieliku eestindusega.

Veel tarkvara poole pealt sattusin lugema KDE ühe juhtiva arendaja Aaron Seigo sissejuhatust sellesse, mida toob 2010. aasta, koos lubadusega lähiajal võtta ette põhjalikumalt tervelt 14 teemat põhjalikumalt. Sellised ülevaated, sissevaated ja muud plaanid on ka tõlkijale päris vajalikud, andes suuniseid, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, kuigi mõistagi rohkem kasu on neist neile, kes tegelevad otseselt arendustegevusega.

Ja veel oli tarkvara poole pealt hea pildiline meeldetuletus itaallastelt, milline nägi välja Mandriva siis, kui ta kandis veel Mandrake nime ja versiooninumbriks oli 8.1 ja aastaks, hmm, 2001. Minu alustamine langeb veidi varasemasse aega, mil KDE-gi oli veel 1.x seeriaga ning Mandrake oli, kui ma ei eksi, numbriga 5.3 - paraku mul sellest pilte ei ole... Aga erinevalt itaallastest ma tegelikult arvan, et kogu selle ajaga polegi midagi väga oluliselt muutunud: kindlasti on paljud asjad paremad, asju on üldse rohkem ja nad on n-ö lakitumad, võimalusi on juurde tulnud ja nii edasi, aga ma peaks ütlema, et üldiselt ei tunne ma küll, et kõik see oleks märkimisväärselt muutnud mu enda töökorraldust ja muud sellist. Võimalik muidugi ka, et see on tingitud rohkem must endast...

Keeleasjade poole pealt sattusin Keele ja kirjanduse ajaveebist lugema järjekordset kurtmist igasuguste välismaalaste nimede hääldamise ja isegi kirjutamise üle, millega võib täiel määral nõustuda: midagi head just kuulda-näha-lugeda sageli ei ole, ka lihtsaid vigu tehakse nii kohutavalt palju. Muidugi, ega see ei ole eestlaste eripära, sama esineb enam-vähem kõigis keelekeskkondades, millega mul on olnud juhust kokku puutuda: enamik inimesi, kes üldse mõnda võõrkeelt oskab, oskab üht, paremal juhul kaht ning kui ette satub mõne kolmanda keele nimi, mis kuidagimoodigi sarnaneb mõne nimega tuntud keeltest, on lausa loomulik, et lisateabe puudumisel hääldatakse või ka kirjutatakse seda nii, nagu olemasolevad oskused-teadmised võimaldavad...

Isegi eesti keeles on võimalik väga kergesti teha vigu, vahest mitte just nimede alal, küll aga sellist omapärast testi täites, millele ma Jyrka viite põhjal sattusin. Täiesti soovitan inimestel aidata noort magistranti (hmm, jälle keeruline sõna - sama hästi võiks ju käänduda ka "magistrandi"...) ja ühtlasi proovida enda keelelisi võimeid.

Õhtul oli ebameeldiv kogemus muidu kahtlemata hea sarja Fringe (ma ei ole ikka veel harjunud selle eestikeelse ja mu meelest üsna mitte-midagi-ütleva pealkirjaga "Ülisalajane") vaatamisel. Võimalik, et tegemist oli mu vana teleka mingi iseärasusega või siis Starmani võrgu probleemidega (viimane on vähem usutavam, sest probleem iseloomustas ainult Fringe'i, mitte järgnenud filmi), aga filmis oli räigelt palju "seisakuid", pildi tardumisi, mis ikka päris tõsiselt häiris. Loodetavasti oli see ühekordne nähtus.


Loetud: C. Wilson. Pühapaikade atlas
Vaadatud: Ülisalajane (Kanal2), Sõda (Kanal2), Angela pilk (TV3)

No comments:

Post a Comment