Võrdlemisi tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Et Lokalize on endiselt eelmisel nädalal mainitud tõsiselt tööd raskendava veaga (mis ilmselt pole mitte rakenduse enda, vaid nii selle kui ka kogu KDE taga seisva Qt tööriistakomplekti viga ja sestap kardetavasti palju pikema vinnaga...), võtsin sedakorda KDE asemel ette Mandriva, mida ma olengi harjunud rohkem Lokalize asemel tekstiredaktoriga Kate tõlkima - seda enam, et jõulude eel peaks ju ilmuma nii-ütelda vaheväljaanne 2010.2. Ega seal väga palju teha polnud, peamiselt peamenüüs näha olevate rakenduste nimede ja kirjelduste tekstid, muu tarkvara osas pole poole aasta vältel selliseid muutusi olnud või suudetud teha, millega oleks kaasnenud vajadus ka tõlkijal tegutsema asuda. Küll tegin paar parandust, mida Jaanus oli tungivalt soovitanud, ning nägin veidi vaeva ka muidu vaid tarkvarahalduris näha olevate tarkvarapakettide kirjelduste tõlkimisega - et Mandrival on tarkvarapakette mustmiljon, võtab see tohutu aja, andmata samas mingit väga käegakatsutavat ja rahulolu tekitavat tunnet. Aga igatahes valdav osa nii-ütelda tähtsamate pakettide (mis kuuluvad tarkvaraallika main koosseisu) kirjeldustest suutsin ma ära tõlkida.
Eile mainitud uudis selle kohta, et Mandriva on võitnud Brasiilias konkursi, mis näeb ette koguni kuni 1,5 miljoni Mandrivaga varustatud arvuti paigaldamist koolidesse, oli tänaseks jõudnud ka Mandriva ajaveebi. Ega see oluliselt rohkem teavet ei sisaldanud kui eilne Kommersanti artikkel, aga olgu see siin siis ikka ära mainitud.
Veel üks tarkvaraga seotud, aga mõneti kummaline uudis tuli KDE rindelt. Nimelt otsustasid KOffice'i arendajad mingil, mulle arusaamatuks jäänud põhjusel oma loomingu KOffice'i asemel Calligraks nimetada. Uudisest võis ridade vahelt välja lugeda, et selle taga seisavad arendusmeeskonna sisemised vastuolud, aga päris kindel see ei ole, nii et midagi lähemat põhjust kohta ei oska ma öelda. Igatahes on nüüd olemas Calligra (koos kena kodulehega) ja peatne KOffice 2.3 jääb nähtavasti viimaseks selle nime kandjaks (vähemalt seni, kuni keegi seda nime ei otsusta üles korjata...)
Üle tüki aja võis õige mitmest maailma mastaabis suurkanalist tähtsaks kergitatud artiklite seas lugeda Eesti, õigemini küll natuke laiemalt Balti riikide kohta (näiteks NY Timesis). Seda siis palju kõmu tekitanud Wikileaksi materjalide valguses, kust "selgus" tegelikult üsnagi teada tõsiasi, et Venemaa-Gruusia sõda ajendas Balti riike varasemast oluliselt tungivamalt nõudma NATO käest endale konkreetseid eriolukorra plaane. Nagu ilmselt enamikus Wikileaksi viimase portsu materjalides (kindlasti vähemalt neis, mida ma olen silmanud), pole seal midagi otseselt uut ja huvitavat, samas on neid siiski hea lugeda just selle pilguga, et näha, milliseid kaalutlusi milliste otsuste langetamisel arvesse võetakse. Kindlasti äärmiselt huvitav materjal neile, kes ühel või teisel põhjusel tunnevad sügavat huvi välisteenistuste vastu, teistele ilmselt üpris igav (ka nt tõlkijate seltskonnas on hea vahetada mõtteid selle üle, kuidas mõnda asja tehakse, aga ma kujutan ette, et peale tõlkijate ajaks see jutt teisi päranis sui haigutama... :-) ).
Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6)
Ilmunud tõlked: Mario Mazzocchi, Toidu ohtlikkust hinnatakse tihti üle (Postimees, 06.12.2010)
No comments:
Post a Comment