Esmabased mõtted

Kavas oli tänane päev kulutada, nagu ikka, tarkvara tõlkimisele, aga väga hästi see just ei õnnestunud. Järsku ja ootamatult ja äkki ilmus üle tüki aja välja maru palju inimesi, kes kõik midagi soovisid ja tahtsid ja kelle soovid ja tahtmised olid mõistagi edasilükkamatud. Nähtavasti oli neil selja taga seesamune, kuidas seda nimetatakse, ei tule mitte meelde... ahjaa, puhkus. Üks neist asjadest, mis veidi aega ära võttis, oli Postimehele tehtud tõlge, aga see ei olnud ainus päevatõkesti...

Aga kõigest hoolimata sai KDE arendusharus omajagu siiski ära tehtud: kasutajaliidesesse juurde tekkinud üksikud stringid uuendatud või tõlgitud ning ka dokumentatsiooniga sisuliselt ühele poole - ühes käsiraamatus on veel 8 stringi tõlkida, mida ma lihtsalt hilise aja tõttu ei riskinud enam ette võtta, sest neis stringides oli päris palju märkekeelt, mida tuleb hoolikalt jälgida ja mis seetõttu vajab rohkem "kainemat" pead. Üllataval kombel ei olnud eelmisel nädalal täheldatud suur dokumentatsiooni uuendamine endast peaaegu üldse märku andnud. Või õigemini oli, aga see selgus alles siis, kui sai hakata käsiraamatuid (DocBooki) regenereerima: nähtavasti olid need suured muudatused kõik suunatud sellele, et välja rookida vana ja nüüdseks iganenud sisu, mitte veel uue sisu tekitamisele.

Vahest siis järgmine nädal tegelen veel natuke dokumentatsiooniga lisaks neile 8 stringile, aga seejärel tuleb ilmselt tähelepanu pöörata KDevelopile, mis küll lükkas oma ilmumisaja KDE 4.4-ga võrreldes edasi, aga siiski üsna pea pärast seda peaks välja tulema. Õieti ei ole ju enam puhtalt KDeveloppi, vaid suurem ja laiem arenduskeskkond, mille komponente kasutatakse mõnevõrra ka mujal (ehkki esialgu rohkem ideetasandil kui tegelikkuses).

KDE-ga seoses oli Aaron oma lubadusi pidanud ning asunud kirjutama 2010. aasta "võtmeülesannetest". Minu jaoks olid neist huvitavamad kaks. Esimene pööras tähelepanu uutele rakendustele, täpsemalt nende haldamisele. KDE rakendused jagunevad KDE4 ajal õieti kaheks: n-ö pärisrakendused, mille seast viimased suuremad uustulnukad on finantsrakendused Skrooge, KMyMoney ja Kraft, ning Plasma vidinad, mida on juba kolmekohaline arv. Nende kõigi haldamine, eriti aga püüud midagi koordineerida on mõistagi päris keeruline tegevus, kuid õnnekombel on KDE-l päris tugev alus, mille peale sisuliselt kõik rakendused ennast toetavad, ning see alus on vähemalt üsna selgelt ja kindlalt juhitav, arendatav, koordineeritav ja nii edasi.

Teine artikkel käsitles KOffice'it, mis on õigupoolest üks vanemaid KDE-ga suhestuvaid tarkvaraprojekte, kuid endiselt suhteliselt vähelevinud. Aaroni arvates võib käesolev aasta kujuneda KOffice'i tuleviku osas otsustavaks: ehkki eriti Krita ja Kexi, aga mõned teisedki KOffice'i komponendid on ennast väga heast küljest näidanud, siis läbimurre võib tulla vallast, millest KOffice'il vahest senini on kõige rohkem puudus olnud, nimelt ühilduvusest MS Office'i dokumentidega. Ehkki KOffice oli esimene, kes läks jäägitult üle OpenDocumentile, on just ühilduvus MS Office''iga, mis on ju seniajani ikkagi kontoritöö vallas juhtival kohal, olnud kirstunael - aga nüüd on tänu Nokiale asjad muutuma hakanud: uute Maemot kasutatavate seadmete dokumendinäitajate aluseks on just KOffice, mis ühtlasi on tähendanud väga agarat tööd mainitud ühilduvuse tagamiseks. Mul küll endal puuduvad sellega kokkupuuted, aga SVN-i sissekandeid vaadates paistab, et vähemalt Wordi ja Powerpointi dokumentide enam-vähem korrektse näitamisega ei tohiks hirmus suuri probleeme tekkida. Võib muidugi juhtuda, et see FreOffice, nagu ta nimi praegu kõlab, jääbki nii omaette projektiks, et KOffice'it ennast palju ei mõjuta, aga eks näeb.

Loetud: Tuna 4/2009
Vaadatud: Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Kaks ja pool meest (Kanal2), Mees karjuva ajuga (Showtime)