Reedesed mõtted

Poolenisti tavaline tööpäev. Ilmselt nii hakkabki lähemal kuul olema, sest algas ju jalgpalli MM, mis võtab ära tubli tüki ajast. Enamik muid asju peab selle all tahes-tahtmata kannatama...

Sattusin täna pooljuhuslikult kaema, milliseid töid esitasid Tartu ülikoolis germanistidest-romanistidest kirjaliku tõlke magistri kraadi taotlejad. See oli kahtlemata rõõmustav, aga mõnes mõttes ka veidi hämmastav. Ma ei oleks väga kindel, kas sõnastike koostamine on just asi, millega teaduskraadi taotleda. Mitte et sõnastike koostamisel ei oleks teaduslikku lähenemist vaja - kindlasti on ja mitte vähe, olgu koostamisprintsiibi või ka sõnade enda tähendusväljade selgitamise osas. Aga olgu sellega kuidas on, igatahes on hea teada, et leidub nii palju eri huvidega inimesi, kelle töö kahtlemata edendab eestikeelset terminoloogiat (no ja sellega ühtlasi võimaldab minusugustel mitteteadlastest lihttõlkijatel nende suure töö peal kenasti liugu lasta... :-) ). (Õieti avastasin TÜ filoloogide saite uurides, et päris palju tegeldakse sõnastike koostamisega - ilmselt on see ehk mõneti lihtsam kui teoreetiliste tööde kirjutamine, aga võib-olla on selle taga ka viimastel aastatel (taas) hoogustunud tegevus eestikeelse terminoloogia korrastamisel; nii või teisiti on see väga tervitatav.)

Aga nüüd siis tänase päeva ja arvatavasti ka järgneva kuu peamisest sündmusest ehk jalgpalli MM-ist. Avatseremoonia oli üsna suurejooneline ja väga aafrikalik, sarnanedes tublisti eilsele kontserdile, aga siiski teatavate erinevustega (midagi nii võimsat kui eilne peapiiskop Tutu esinemine - kuigi neegrite spirituaalsusega kaasnev karjumine ja karglemine tekitab sageli võõristustunnet, oli selle eaka mehe esinemine igatahes väga nauditav ja selline, mida usumehed või ka teised rahva elavdamisega tegelevad isikud võiksid ka meil lausa eeskujuks võtta... - täna enam silma ei jäänud). Shakira oli muidugi üks peakangelasi mõlemal juhul nii-ütelda MM-i ametliku laulu esitajana ning kuigi ma pole just tema muusika ega üldse neil kahel üritusel kõlanud muusika eriline austaja, siis sellesse õhkkonda see päris sobis. Väikestest ebakõladest (kohati tekkinud pausid, paaril korral vististi väike koordineerimatus või vähemalt selline mulje) hoolimata olid mõlemad etendused päris võimsad ja oli selgelt näha, et LAV on tugevalt panustanud MM-i võimalikult tasemel läbiviimisse. Mõistagi ei unustanud nad seda ka ise rõhutamast, :-) mille eest pole põhjust neid sugugi hukka mõista.

Avamängus oligi kohe korraldaja vastamisi minu arusaamist mööda nii pool klassi parema meeskonna Mehhikoga (MM-i lõppvõistlusele jõudnute puhul on muidugi raske klassivahedest rääkida, aga mõningane erinevus tasemes kindlasti siiski on, sest lõppeks on kohal ju nii esimene kui ka kolmekümne teine...). Mängu eel oli vähemalt minu silmis favoriit Mehhiko, kel oli selja taga väga võimas kvalifikatsiooniturniir ja üldse on neil viimased hooajad päris head olnud. LAV-i kohta polnud mul mingit erilist arvamust, aga polnud ka kuulda olnud mingitest erilistest saavutustest (ehkki varasemast on teada, et MM-i lõppvõistluse tase on neil usutavasti olemas). Mäng oli üsna võitluslik, aga kokkuvõttes võib öelda, et 1:1 tulemus oli igati õiglane: LAV mängis väga heal tasemel ja Mehhiko mu meelest omajagu allpool seda latti, mida vähemalt mina oodanuks.

Teine mäng oli Prantsusmaa ja Uruguay vahel, kus mu eelistus oli Uruguayl. Nende tee MM-ile ei kulgenud just väga libedalt, aga siiski näitasid nad ennast üldiselt heast küljest (ja pole sugugi patt alla jääda Argentina ja Brasiilia taolistele jalgpallihiiglastele). Prantsusmaa oli vanasti mu lemmik, neil aegadel, kui mängis veel Zidane, aga viimastel aastatel on neil kuidagi üsna rabe mäng olnud. Selles osas ei "petnud" nad ka täna - prantslastel on päris võimas potentsiaal, aga selle rakendamine, nojah, tagasihoidlikult öeldes, ei kipu just välja tulema. Uruguayst oleks oodanud paremat, aga midagi jäi ka neil pidevalt puudu, kohati ka õnnest muidugi (mitte et see nüüd eriline vabandus oleks - seda võib ilmselt alati öelda mis tahes võistkonna kohta). Nii et vähemalt minu ootuste ja nähtu põhjal võis öelda, et pigem saavutasid prantslased selles mängus viigi kui vastupidi. Mäng tervikuna oli paraku suhteliselt ilmetu, seda isegi küllaltki suurest kaartide arvust (sealhulgas ka esimesest punasest kaardist) hoolimata, mis võiks ju näidata võitluslikkust... Ainuke positiivne asi ja sedagi võrreldes tänase esimese mänguga oli see, et oli näha, et mõlemad meeskonnad on nii-ütelda esimese ešeloni meeskonnad (LAV-i ja Mehhiko mäng jättis selles osas veidi enam soovida), aga sellest hoolimata valmistasid mõlemad teatava pettumuse.

Ainuke selgelt ere hetk nende kahe mängu peale kokku oli üks LAV-i väravavahi Khune tõrje. Õieti oli päris hea ka see Mehhiko värav, mis paraku jäi suluseisu tõttu lugemata - aga noh, kuna see ei lugenud, siis nii ere see hetk ka pole... Kogu selle LAV-i möllu peale jäi küll silma ka üks negatiivne asi, tõsi, jalgpalliga natuke vähem seotud: mingil põhjusel oli ETV uudistediktor veendunud, et Nelson Mandelal hukkus äsja lapselaps (ta isegi sõnas, et kokku olevat Mandelal üheksa lapselast), ehkki tegelikult oli tegemist veel üks põlvkond kaugema järglasega, nimelt lapselapselapsega (keda tal tõepoolest oli üheksa, erinevalt lapselastest, keda on tervelt 18, lisaks veel neli adopteeritut, kes samuti käivad lastelaste põlvkonda).


Loetud: Sirp, 11.06.2010, Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: avatseremoonia (ÈTV), JMM: LAV - Mehhiko (ETV), JMM: Uruguay - Prantsusmaa (ETV), Aardekütt (TV11), NCIS. Kriminalistid (TV3)