Reedesed mõtted

Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev.

Pikale suvepuhkusele minev Sirp oli täna täis huvitavat lugemist, lausa mitme lehekülje jagu kohe. Mulle jäi küll tõsiselt arusaamatuks Tarandi Kaarli juhtkiri, nagu on jäänud arusaamatuks üldse inimesed, kellele helid või nende puudumine probleeme valmistavad, aga see ehk on tingitud musse sügavalt juurdunud arusaamast, et helid saavad midagi mõjutada ainult siis, kui neid kuulata, olgu nad kui tugevad tahes... Aga võib-olla on mul lihtsalt kehv kuulmine, mis on ehk isegi tõenäolisem...

Piirimäe Kristjan oli lühidalt, kuid huvitavalt ja ülevaatlikult kirjutanud Eesti juurtega mehe Pääbo Svante avastusest, mille kohaselt tänapäeva inimestes elab veidi edasi neandertallaste geene, mis on omaaegse paariheitmise tulemus. Ideena ei ole see muidugi väga uus, mitmed alternatiivajalugu kirja pannud sulesepad on sellist võimalust üht- või teistpidi juba ammugi käsitlenud - mis klapib kenasti kokku ka käesolevas artiklis tutvustatud seisukohaga, et "kuna osa tänapäeva inimestest seksib teadaolevalt ka delfiinide, kumminukkude ja tolmuimejatega, siis võidi ka neandertallasest partnerit sobivaks pidada". Aga sellel ideel ei olnud varem suurt midagi rohkem taga kui arvamus, et miks mitte, nüüd on siis ka teadus järele jõudnud ja järjekordse ulmeidee tõesust näidanud. Ehkki, nagu selgub, väga selge asi ei ole: geneetikute ja ajaloolaste-arheoloogide andmed ei ole paista just päris hästi kooskõlas olevat... Igatahes mõtteid ergutav ja erutav idee.

Lisaks veel mõnele läbilugemiseks piisavalt huvitavale artiklile (teaduse hindamisest, Venemaa soomeugrilaste raskest olukorrast, õnnest ja väliseesti koolidest, mis muu hulgas sisaldas lõbusat lugemist Vantaa lennuvälja usinast turvatöötajast :-) ) oli tähelepanuväärne ja rõõmustav, et lausa üle kahe lehekülje oli pühendatud tõlkimisega seonduvatele asjadele. Päris huvitav oli lugeda intervjuud tuntud tõlketeoreetiku Hermansi Theoga, ehkki see oli veidi kaldu tõlkeloo suunas, ilmselgelt tingituna sellest, et Hermans viibis siin ja nähtavasti tehti intervjuu temaga aprillikuise tõlkelookonverentsi ajal. Vähemalt sama huvitav, kuigi samas ka masendav oli lugeda Riivese Merikese põhjalikku ja suuresti tõlkija pilguga antud ülevaadet hiljaaegu ilmunud raamatust "Pariis. Salajane ajalugu", mille tõlkijaks oli mu kunagine töökaaslane Õunpuu Jaanus. Riives talle ei halastanud: pulk pulga ja kild killu haaval on veidi enam kui ühel Sirbi leheküljel lahatud tõlkes leiduvaid apse, möödapanekuid ja vildakusi. Ma ei ole, nagu ülejäänud sadu raamatuid, seda ise lugeda jõudnud, aga selline artikkel vähendas tunduvalt ka soovi seda peatselt kätte võtta... Igatahes oli see üle tüki aja üks tõsine ja pikk ja asjalik artikkel, mis käsitles mõnda tõlketeost tõlkimise seisukohalt, mitte lihtsalt ei tutvustanud ideid või autorit või mida iganes muud.

Tõlkimisega ja sealjuures selle mulle päris lähedase osaga oli seotud ka Sirbi vahel olnud Keele infolehe artikkel, mis käsitles nii-ütelda arvutikeelt. Selle põhirõhk oli küll tõigal, et sugugi mitte kõik IT-spetsialistid ei suuda või õigemini, artikli autori arvates lausa vähesed IT-spetsialistid suudavad isegi oma eriala mõisteid eesti keeles esitada. Mille kohta oli ka mitmeid masendavaid näiteid toodud. Minul on tarkvara tõlkimisega pigem teine probleem: eesti keelt ma nii kuidagimoodi nagu oskan, aga sageli tuleb tublisti vaeva näha, et mõista, mida miski asi üldse tähendab (ka seesama artiklist läbi käinud switch oli asi, mille puhul aitas alles toonase KDE tõlkemeeskonna juhi Tepperi Hasso selgitus, et lüliti ja kommutaator pole päris üks ja sama...) Tagasisidet pole just väga palju olnud, aga ma väga loodan, et Mandriva ja KDE on siiski tõlgitud nii, et väga suuri apsakaid seal ei ole - just selle "tehnilise" õigsuse koha pealt.

Huvipakkuv oli ka Kerge Krista otsapidi uude valmivasse eesti keele arengukavasse (millest ma väga põgusalt hiljaaegu kirjutasin) puutuv artikkel kirjakeele ja selle olemuse kohta. See oli mitmes mõttes levinud arusaamist kummutav, sest miskipärast on väga paljudel inimestel juurdunud arvamus, et kirjakeel ja kirjakeele norm (ehk sisuliselt ÕS ja EKKS) ongi kokkulangevad mõisted. Mis mõistagi ei ole sugugi õige arvamus.

Jalgpalli MM-il oli tänane esimene tõeline külm dušš: Saksamaa kaotas Serbiale 0:1. Serbia ei olnud muidugi ka eelmises mängus Ghana vastu ennast just nõrgast küljest näidanud, aga selle Saksa "massina" kohta võis küll täna öelda, et sel on tõepoolest ainult kaks käiku: ta kas töötab nagu õlitatult ja hoidku end, kes siis selle ette satuvad, või ta töötab nii, et iga osake krigiseb ja ragiseb ja miski ei tööta nii, nagu peaks. Täna oli siis see teine variant. Ei saa isegi öelda, et serblaste võiduväravas oleks süüdi olnud vaid minut varem Klosele antud teine kollane ehk kokku punane kaart, sest see värav tuli ikka päris selgelt kaitse puudujääkidest. Aga noh, kui sakslased jätsid kasutamata ka tõeliselt head võimalused mäng vähemalt viigistada, mida neile ikka üsna mitu tuli, ega siis pole midagi teha ja nad peavad ennast nüüd Ghana vastu tõestama, kes usutavasti pole kohe sugugi mitte kergem vastane.

Teine mäng USA ja Sloveenia vahel nii külma dušši ei toonud, aga omajagu pettumust siiski. Ma olin varasemate arvamuste ja nähtud esimeste mängude põhjal ehk veidi kõheldes, aga siiski arvanud, et selle mängu võitja on USA, sest USA mängis esimest mängu Inglismaa vastu väga hästi, samas kui Sloveenia oli Alžeeria vastu küll saanud võidu, aga mäng ise oli ikka nii halb ja kehv ja kesine... Aga seekord olid sloveenid tasemel kogu mängu ja kui esimene poolaeg lõppes nende kasuks 2:0, siis oli küll ameeriklaste mängu vaadates tunne, et nad on täielikult liimist lahti. Teiseks poolajaks nad siiski ennast kogusid ja võitlesid lõpuks välja 2:2 viigi. Oleks nad samamoodi esimesel poolajal mänginud...

Selline kergemat sorti külma duši laadne asi kordus õhtuses mängus Inglismaa ja Alžeeria vahel, kus loomulikult oli eelistus Inglismaa peal - ma usun, et mitte ainult minul, vaid valdaval enamikul, kel üldse mingi arvamus selle kohta olemas oli. Aga ka Inglismaa astus nende virtuoossete meeskondade sekka, kes ülima filigraansusega oskavad demonstreerida, kuidas saab mängida mitteedukalt. Seda nad 94 minuti vältel ka väga meisterlikult tegid. Alžeerlased mängisid küll tunduvalt paremini kui esimeses mängus, aga nii palju siiski olid inglaste oskused neist üle, et väravani nad ei jõudnud.

Loetud: Arvutimaailm 6/2010
Vaadatud: JMM: Saksamaa-Serbia (ETV), JMM: Sloveenia-USA (ETV), JMM: Inglismaa-Alžeeria (ETV), Aardekütt (TV11), Vaade tulevikku (FoxLife)

Ilmunud tõlked:
V. Juškin. Venemaa välispoliitiline manööver (Diplomaatia 6/2010)
E. Lucas. Võim ja ajalugu (Diplomaatia 6/2010)