Tavaline jalgpalli MM-i aegne poolik tööpäev, mida kärpis mõnevõrra veelgi üks Postimehele tehtud tõlge. Tervikuna oli see siiski päris pikk ja produktiivne tööpäev, sest kui eile koju jõudes võis rahuliku südamega meenutada vanarahva tarkust, et ega purjakil mehepoeg tõlkepõllul enam sirget vagu ei künna, siis sellest tingitud suhteline varane magamajäämine kulmineerus tänase varase ärkamisega ja seeläbi rohkete tundide võrra pikenenud (töö)päevaga...
Piirsalu Jaanus oli kirjutanud oma ajaveebi kaks väga mõtlemapanevat artiklit (esimene ja teine) Eesti idapiiri ületamise kohta, mille kohta mul polegi vaja muud öelda, kui soovitada vaid neid lugeda ja mõelda, kas asjad peavad tõepoolest nii (hullusti) olema...
Veel üks lugu jäi silme ette, mis samuti erilisi kommentaare ei vaja: lugu Lõuna-Osseetia "iseseisvusest". Jutumärgid on siin täiesti kohased, sest ehkki ma olen igati kõigi inimeste vaba enesemääratlemise poolt (ka, kui nad peaksid seda soovima, enda riikliku organiseerimise poolt), siis Lõuna-Osseetias on selle iseseisvusega ikka lood nadid, kohe päris nadid. Kindlasti on seal tugev vimm või vihagi grusiinide vastu ja minimaalselt soov, et neil keegi tugevalt kukil ei istuks, aga praktikas on see iseseisvus välja kukkunud küll kõige muu kui iseseisvusena. Õieti ongi ju raske iseseisvusest kõnelda, kui päris algusest peale on kõige kõrgemal tasemel deklareeritud, et mitte küll otsekohene, aga tulevikus ees kindlasti ees seisev eesmärk on iseseisvuse loovutamine... Ja näha on, et ka nende kõige suurem toetaja Venemaa on seda arvesse võtnud ning talitab nii, nagu seda iseseisvust õieti polekski... Tugevalt kurb on inimestest, neist tavalisematest, kes kõige selle käigus jätkuvalt kannatama peavad.
Vahva ürituse kavatsevad ette võtta Varraku raamatublogi lugejad, nimelt raamatu ühislugemise, milleks valiti Oksaneni Sofi "Puhastus". Sellised asjad pole maailmas sugugi tundmatud, ka ma ise olen, küll passiivselt, jälginud näiteks ühes ulmelistis aegajalt käivaid ühislugemisi ja sellega kaasnevaid arutlusi. Aga Eestis on see vist suhteliselt uudne nähtus, kuigi kuskil mälusoppides on sarnaseid üritusi nii väga kaugest kui ka lähemast minevikust. (Tollel väga kaugel ajal, kui kirjaoskus oli vähem levinud ja kirjasõnagi enamasti tõsisema ning mõtlema ajendava sisuga, mitte pelgalt 20-aastase "staari" "mälestused", oligi ühislugemine palju levinum - tänapäeval on see ehk säilinud piiblitundide kujul ja kohati, aga vaid kohati nähtuses, mida kutsutakse seminariks.) Igatahes tundub päris vahva ettevõtmine ja võimalik, et ma isegi võtan selle raamatu siis nüüd juunis-juulis lõpuks selle ühislugemise raames ette, sest lugeda seda ilmselt ju ikka tasub ja ajend on ka nüüd olemas :-) Saakski äkki üle väga mitme aasta ka ühe raamatu korralikult läbi lugeda...
Jalgpalli MM-il oli täna esimene mäng Tšiili ja Hondurase vahel, mille esimene üpris ootuspäraselt 1:0 võitis. Muidugi, võis täiesti solvuda Eesti kommentaatorite peale, kes andsid Hondurasele juba ette hinnangu ära: Põhja- ja Kesk-Ameerika tsoonist ei saagi Mehhiko ja USA järel tulla muud kui ainult prügikalasid. Honduras igatahes näitas selgelt, et nii prügikala ta nüüd ka ei ole. Aga jah, Tšiili on selgelt tugevam, mis oli ka muidu üpris sümpaatses mängus selgelt näha.
Päeva teine mäng tõi aga lausa pommüllatuse: Šveits võitis Hispaaniat 1:0! Šveits ei ole mõistagi nõrkade killast ja kindlasti mitte kuidagi alahinnatav meeskond, aga Hispaania oli siiski üks suuremaid soosikuid juba enne finaalturniiri algust ja ka tänane mäng näitas, et nad on väga heas vormis ja tõesti tugevad. Aga šveitslastel oli äärmiselt tugev kaitse ja nad kasutasid hiilgavalt ära oma mitte nii väga ohtrad võimalused hispaanlaste väravat tõsisemalt ohustada. Aga Hispaania igatahes näitas, et ta on väga ohtlik vastane: eriti mängu alguses, aga ka hiljem meenutas nende mäng tugevasti sakslaste oma julge ja enesekindla söödumänguga kogu väljakul. Ainult jah, kui sakslased sõitsid Austraalia kaitsest lõpuks teerulliga täiega üle, siis hispaanlastel ei õnnestunudki Šveitsi kaitset sel moel murda... Ja ega Honduras ja Tšiili neile kuigi palju lihtsamad vastased pole, nii et raskeks võib Hispaanial nüüd minna küll.
Niisiis, esimene ring sai sellega läbi ja vähemalt minu jaoks joonistusid üpris selgelt esile võistkonnad, kellel on nähtavasti potentsiaali kaugemale purjetada: Argentina, Saksamaa, Holland, Itaalia, kõigest hoolimata ka Hispaania ja usutavasti samuti Brasiilia, kelle mängu ma täies pikkuses küll paraku ei näinud; võib-olla ka Uruguay ja Ghana, kes mängisid samuti päris korralikult, ja ehk isegi Inglismaa (ning juba veidi väiksema tõenäosusega USA).
Päeva viimane mäng oli Uruguay ja korraldajamaa LAV-i vahel, kus Uruguay oodatult oli tugevam, võites lausa 3:0. Mäng tervikuna kulgeski tugeva Uruguay surve all, kuid oleks võinud ehk ka teise kulu võtta, kui poleks olnud vahest veidi kaheldavat kohtuniku otsust näidata teist korda sel turniiril kohe ja vabatahtlikult punast kaarti ja seda lausa LAV-i väravavahile. Millega kaasnes penalti ja üsna loogiliselt selle sisselöömine, mis lõi lõuna-aafriklased lõplikult rivist välja. Selle mänguga näitas Uruguay, et on võimeline ka kaugemale jõudma (ehkki seda oli aimunud juba eelmisest, 0:0 viiki jäänud mängust Prantsusmaa vastu), ehkki ma miskipärast ei usu, et ta suudaks siiski väga kaugele purjetada...
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Honduras-Tšiili (ETV), JMM: Hispaania-Šveits (ETV), JMM: LAV-Uruguay (ETV), Aardekütt (TV11), Torchwood (Yle2)
No comments:
Post a Comment