Tavaline tööpäev, mida küll veidi kärpis Postimehe äkiline soov saada tõlgituna üks artiklike Moskva linnapea Lužkovi Juri tagandamise kohta, mille ma ka kohusetruult täitsin.
Täna võis lugeda veel ühest vaba tarkvara maailmas toimunud suuremast lahkulöömisest mind puudutanud hiljutise Mandriva ja Mageia lahknemise järel. Nimelt leidsid õige mitmed OpenOffice.org-i arendajad ja muud kaasaelajad, et suurfirma Oracle, kelle alluvuses nad ametlikult praeguseni tegutsesid, ei ole sugugi mitte hea ja korralik peremees ning pidasid paremaks asuda edaspidi asju ajama omapäi, kogukonnana. Et OOo nimi kuulub kaubamärgina Oracle'ile, on selle hargnemise (kuigi see pole ehk antud juhul õige sõna, sest eestvedajate sõnavõttudest võis aru saada, et nad ei taha mitte edasi minna uue tootega, vaid ikka selle vana hea OpenOffice.org-iga, nii et kui Oracle peaks loobuma nendega koostööst, siis jääks pigem nende toode hoopis selliseks "haruks" :-) ) tulemus esialgu nimega LibreOffice, mis õieti on ju seesama OpenOffice, ainult et teise keele baasil. Eks näeb, mis nende ettevõtmisest välja tuleb, igatahes tärkas väike lootus, et ehk hakkavad nüüd asjad paremini liikuma, sest kuigi OOo ei ole sugugi halb asi (ma ju kasutan seda igapäevaselt), on seal siiski üsna mitmeid asju, mis võiksid olla teisiti ja paremini (mind rohkem puudutavatest võimalustest näiteks väga hooletuses registrid). Oleks muidugi veel kenam, kui sellest ka mõned kaasmaalased õhutust saaksid ja keegi võtaks uuesti enda kanda ka OOo (või ka tolle LibreOffice'i) eestindamise taaga, mis pärast Vagula Aini lahkumist siinsest maailmast on täielikult soiku jäänud - loota ju ikka võib...
Guardianis oli lõbus looke iseäralikest kokaraamatutest, sedapuhku siis vampiiride ja zombide omadest :-) Nojah, millest kõigest ei saa ka kokaraamatuid kirjutada - iseenesest on maailmas, olgu reaalses või väljamõeldus (mis tegelikult on ju küll üks ja sama) äärmiselt vähe asju, mida ei saa süüa (ja nende puhul, mida ei saa, on asi pigem selles, et seni ei ole välja mõeldud, kuidas neid süüa :-) ), ja sestap on ka sellest hoolimata, et enamik inimesi piirdub tavaliselt kümnekonna roaga, vaid haruharva midagi erilisemat proovides, ikka ja jälle võimalik käia välja natuke modifitseeritud retsepte või isegi lihtsalt juurde kuuluvat juttu varieerides aina uusi kokaraamatuid vorpida. Loo kommentaarides mainiti veel mõningaid vahvaid kokaraamatuid, nagu Doktor Who või Tähesõdade oma, ja mul endal tuli meelde Keskmaa kokaraamat, aga jah, horoskoopide ja eneseabi kõrval on ilmselt kokaraamatu kirjutamine üks kindlamaid kindla peale minekuid... :-)
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Supernatural (Kanal2)
29.9.10
28.9.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Et Mandrivas pole endiselt mingit aktiivsust ja Mageia pole samuti veel nii kaugele jõudnud, et tõlkimisest saaks rääkida, siis oli seegi kord KDE-le pühendatud. Üritasin suhteliselt palju ära teha, et veidi kompenseerida eelmise nädala vahelejäämist - ja teataval määral jõudsingi. Natuke oli stabiilses harus sõnesid juurde tekkinud või ülevaatamist nõudvaks muutunud, aga peamine aur läks mõistagi arendusharu peale. Seal jõudsin enam-vähem kõik need extrageari asjad korda seada, millest hetkel jõud üle käib (see tähendab, et mõistagi ei puudutanud ma noid raskeid ja seni tõlkimata finantsrakendusi ja veel paari suuremat, rohket vaeva nõudvat rakendust), ning lisaks ka juba sõnepuutumatuse seisu ehk väljalaskele üsna lähedale jõudnud KOffice'is korra majja lüüa. KOffice'is, paistab, on üht-teist uut ja huvitavat, eriti tundus intrigeeriv mind mapping'ut (ma pidasin paremaks ta sellisel kujul, nagu ta praegu on teostatud, tõlkida "ideepuuks") pakkuv plugin. Igatahes tegus päev oli, kokku oma 800 sõnet tõlgitud, mis on päris palju, kui arvestada, et sedakorda oli valdavalt tegemist ka päristõlkimisega, mitte lihtsalt tuima kopeerimisega või ülevaatamise märgete eemaldamisega.
Täna sain teada, et vist esimest korda on ka Eestis kavas tähistada tõlkijate päeva, mis on kahtlemata üks äraütlemata tore asi, sest muidu pannakse tõlkijaid, kui väga üksikud erandid välja arvata (ja nemadki on rohkem tuntuks saanud millegi muuga, olgu siis presidendi nõustamise, arvamusartiklite kirjutamise või kirjanike ohjamisega...), tähele ikka peamiselt siis, kui mõnel neist on õnnestunud mõni millegi poolest oluline tõlge nii lootusetult nässu keerata, et see lausa kisub karmi sõimusulge haarama... Wikipedia andmeil on sellist päeva peetud juba üle poole sajandi, viimasel paarikümnel aastal siis ka nii-ütelda ülemaailmse ja ametlikuna. Eestis on seekord Solarise Apollose kavandatud üritus vististi esmakordne (vähemalt ma ei mäleta, et ma oleksin varem selle päeva tähistamisest midagi kuulnud, ehkki päevast endast on paaril korral ehk ühel või teisel pool juttu olnud) ja igal juhul juba ette suur tänu neile, kes seda suvatsesid korraldada. Üsna tõenäoliselt olen ka ise seal kohal, kui midagi väga ootamatut ette ei tule.
Täna võis ka lugeda, et eile väisatud Paide Vallitorn läheb oma kuuks ajaks uuesti kinni (mitte küll täielikult, rühmaekskursioonid on ikka võimalikud, aga niisama, heast peast sisse astuda ei saa), et ekspositsiooni lõplikult viimistleda. Nagu ma mainisin, oli see juba praegu päris korralik, aga eks kindlasti saab seal ja ongi võimalik palju veel täiustada. Nii et millalgi järgmine aasta või hiljem tuleb nähtavasti uuesti külastada, et näha, milline siis "lõplik" ekspositsioon välja näeb.
Loetud: Diplomaatia 9/2010, Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), Fringe (Pro7)
Täna sain teada, et vist esimest korda on ka Eestis kavas tähistada tõlkijate päeva, mis on kahtlemata üks äraütlemata tore asi, sest muidu pannakse tõlkijaid, kui väga üksikud erandid välja arvata (ja nemadki on rohkem tuntuks saanud millegi muuga, olgu siis presidendi nõustamise, arvamusartiklite kirjutamise või kirjanike ohjamisega...), tähele ikka peamiselt siis, kui mõnel neist on õnnestunud mõni millegi poolest oluline tõlge nii lootusetult nässu keerata, et see lausa kisub karmi sõimusulge haarama... Wikipedia andmeil on sellist päeva peetud juba üle poole sajandi, viimasel paarikümnel aastal siis ka nii-ütelda ülemaailmse ja ametlikuna. Eestis on seekord Solarise Apollose kavandatud üritus vististi esmakordne (vähemalt ma ei mäleta, et ma oleksin varem selle päeva tähistamisest midagi kuulnud, ehkki päevast endast on paaril korral ehk ühel või teisel pool juttu olnud) ja igal juhul juba ette suur tänu neile, kes seda suvatsesid korraldada. Üsna tõenäoliselt olen ka ise seal kohal, kui midagi väga ootamatut ette ei tule.
Täna võis ka lugeda, et eile väisatud Paide Vallitorn läheb oma kuuks ajaks uuesti kinni (mitte küll täielikult, rühmaekskursioonid on ikka võimalikud, aga niisama, heast peast sisse astuda ei saa), et ekspositsiooni lõplikult viimistleda. Nagu ma mainisin, oli see juba praegu päris korralik, aga eks kindlasti saab seal ja ongi võimalik palju veel täiustada. Nii et millalgi järgmine aasta või hiljem tuleb nähtavasti uuesti külastada, et näha, milline siis "lõplik" ekspositsioon välja näeb.
Loetud: Diplomaatia 9/2010, Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Ärapanija (Kanal2), Fringe (Pro7)
27.9.10
Pühabased mõtted
Peaaegu täielikult töövaba päev, seda eelkõige ja ennekõike seepärast, et võtsin ette väikese väljasõidu sünnikandi keskusse Paidesse. Seal toimus nimelt tublisti restaureeritud, renoveeritud ja üldse igati uue ilme saanud Vallimäel nii-ütelda avapidustus, festival "Aegade tuuled". See tähendas muidugi maru varajast ärkamist, aga hea ürituse nimel pole seda palju palutud ja nii ma peaaegu täiesti tühjas bussis Paidesse loksusingi. Käisin ka natuke Paide peal ringi - asi, mida ma pole teinud vist enam nii paarkümmend aastat - ja leidsin, et ega palju muutunud ei olegi: mõned hooned on vist juurde ehitatud, osa on facelift'i saanud ja nii edasi, aga muidu Paide nagu Paide ikka, vähemalt selline, nagu ta mu mälus olemas oli.
Vallimägi oli aga raudselt teistsugune. minu mälestuses olid seal mingid varemed ja muu selline kammajaa, kus oli küll vahva turnida, kergelt peljates, et äkki nüüd lendad alla ja murrad midagi ära :-) , aga nüüd oli see küll üsna uhkelt üles vuntsitud ja igati korda tehtud (noh, ilmselt saaks ka seal veel paremini, aga ma usun, et selle kallal jätkatakse tegevust ka edaspidi). Üks asi, mida ma nii linnas kui ka eriti Vallimäel tähele panin, oli pae või üldse kivide tähtsustamine: väga mitmel pool leidus lihtsalt kivimonumente, ilma et need oleks millelegi konkreetsele pühendatud, lihtsalt kivi keset rohelust püsti pandud, võib-olla ka mingi vähem või rohkem abstraktne kujutis või lihtsalt mingid jooned ka peal. Väga armas!
Et ma jõudsin bussiliikluse iseärasuste tõttu kohale üsna vara, siis sain tükk aega nautida peaaegu ainsa festivalikülalise rolli - või igatahes tundus, et enamik ringiliikujaid on pigem asjaosalised kui külastajad. Vallimägi pole õieti küll väga suur, aga kõigi nende uuenduste ülevaatamine ja abitud katsed nähtut mälupiltidega võrrelda võttis ikka tükk aega. Igatahes restaureerimis-renoveerimistöö tundub olevat päris korralik - üldiselt jätab kõik sellise suhteliselt autentse mulje, kuid samas ei ole peljatud ka vajaduse korral jätta nähtavale tänapäeva elemente (mõnel pool ilmselgelt kaasaegne mört, mõned metallkinnitused, kas või puidust pealisehitus tornitiivas).
Ka pisike laat oli sinna korraldatud, kuigi see ei hiilanud just kauplejate rohkusega ei varasemal hommikul ega hiljem. Üsna tavaliste pakutavate kaupade seas (villased või muud rõivastuselemendid, metalljubinad jms) jäid silma väga vahvad puidust sildid enamasti humoorikate, aga ka üsna asjalike kirjakestega (nii võis tahvli kõrval, millel oli kiri "Siin on kuri koer", näha ka tahvlikest kirjaga "Läksin pankrotti. Tulen varsti tagasi" :-) ).
Päeva programm polnud väga tihe, aga samas ei olnud ka "augud" ürituste vahel sugugi liiga pikad. Omaette nähtus oli päevajuht või konferansjee või kuidas iganes seda isikut oleks pidanud nimetama, kes tuias oma nähtavasti viikingilaadses kostüümis ringi ja muudkui mölises - ja sõna otseses mõttes mölises! muudkui vatras ja vatras, nii et juttu jätkus aina rohkem ja rohkem, olgu selle sisu milline tahes. Nii et kui just ei käinud mingit päevakavapunkti, siis võis lasta kõrva hellitada süüdimatul mulal :-) Kuigi märksa etem oli muidugi kuulata päev läbi peaaegu vahet pidamata mänginud Rondellust... Või ka hiljem küll üpris tillukesele publikule kontserdi andnud Oorti, mida ma samuti vist esimest korda elus oma silmaga nägin ja kõrvaga kuulsin.
Noist päevakavapunktidest oli õhtuse etenduse kõrval ehk tähelepanuväärseim Leimuse Ivari ajalootunnikene teemal "Keda ristis Läti Henrik?" Ajaloohuvilise jaoks ei olnud selles jutus just midagi uut, ta on ka varem kirjutanud Eesti muinasaja lõpu ja keskaja alguse ehetest ja muust sellisest, kus ristimotiiv on üpris valdav, ning esitanud sellega seoses küsimuse, kas siinkandis oli ikka tegemist selliste paganatega, nagu neid on eriti varasemas ajalookirjanduses kujutatud. Nojah, me muidugi ei saa ilmselt kunagi täpselt teada, kui palju siin oli ristitud inimesi, aga selge on ka see, et tingimustes, kus ümbruskonnas oli ristiusk levinud juba õige mitu sajandit, lihtsalt pidi selle mõjutusi ka siia jõudma - ja nagu uute ja huvitavate ideedega ikka, oli ka siin kindlasti selle tõsiseid poolehoidjaid. Aga noh, kirjasõnast teada mõtteid live'is kuulata on ka omaette väärtus, nii et see ettekanne läks kindlasti täie ette. Moora Taneli esinemine oli samuti huvitav, ta ikka oskab igasugu fakte ja muud ohtralt käisest puistata.
Kõikvõimalikest atraktsioonidest viibisin ma kõige enam mõistagi rauasulatuse või õigemini selle imiteerimise juures, sest see on mulle ka suhteliselt tuttavam asi, pealegi oli kohal vana rauamees Peetsu Jüri ise, kellega sai pikalt igasugu asjadest vesteldud ja meenutatud keni aegu Tuius ja mujal...
Põhiatraktsioon ehk korda tehtud Vallitorn ja selle sisse kujundatud Ajakeskus jättis päris sügava mulje. Eks seal oli näha, et asi on alguses ja veel palju seisab ees, mida sealsed ametimehed ka korduvalt rõhutasid. Aga juba praegunegi osa on päris suurepärane ja ma usun küll, et see saab olema üks korralik turismimagnet. Torni keerdtrepp kahjuks ei võimalda, vähemalt praegu, täies ulatuses üles-alla tatsamist, igatahes mitte nii-ütelda tavakülalistele, aga ehk suudavad nad ka selles osas leida lahenduse ja võimaldada avakorruselt järgmisele ka muul moel üles jõuda kui ainult liftiga. Ekspositsioon oli üsna maitsekas, päris rohke visuaalse (ja ka helilise) teabega, kohati ka "interaktiivne" (teed ukse lahti ja nina pistab välja valgusega osavalt valmis nikerdatud kummitus :-) või astud vagunisse ja see kõigutab ennast, justkui sõidaks...)
Tasapisi hakkas aeg õhtusse kalduma ja rahvastki kogunes aina juurde. Väga vahvaid isikuid liikus seal ringi. nii olid näiteks "külalisena" kohal Vastseliina "lossiemand" ja "lossiisand" (ja vist ka "lossipreili" või keegi, ma päris kindel ei ole, kes see teine naesterahvas oli). Seda ilmselt hoolimata ilmast: mulle küll väga meeldis jahe ja pilvine ja tuuline ilm, aga ma tean, et paljud inimesed sellist ilma just ei armasta (ja õieti võis ka kuulda seal mõne suust, et ilm on niru või külm või miskit...). Sellest hoolimata kogunes õhtust etendust "Lauluväe rahvas" vaatama kindlasti kolmekohaline arv inimesi, mis, ma usun, on Paide kohta päris palju. Etendus oli suhteliselt hea, vähemalt mu meelest, kuigi alguses oli natuke raske taibata, millest jutt (või õigemini laul) käib ja hiljem tuli sisse mingi räpihetk, mis, ütleme, ei olnud just minu meelt mööda ja nagu kippus nii eelneva kui ka järgnevaga võrreldes natuke kohatu. Aga nii üldises plaanis oli see vähemalt rahvaürituse kohta kenasti maha mängitud eestlaste saamise ja jäämise lugu. Kahtlemata aitas heale muljele palju kaasa tegevuse laialitõmbamine, lauljate ja tantsijate liikumine ka lava kõrval või lausa läbi pealtvaatajate.
Kõike kokku võttes võib kindlasti öelda, et tänase päeva veetmine Paides läks igati täie ette: festival oli tervikuna igati hea, sai nähtud nii tuttavaid kui ka muud vaimustavat ja üldse igas mõttes meeldivalt aega veedetud.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Vallimägi oli aga raudselt teistsugune. minu mälestuses olid seal mingid varemed ja muu selline kammajaa, kus oli küll vahva turnida, kergelt peljates, et äkki nüüd lendad alla ja murrad midagi ära :-) , aga nüüd oli see küll üsna uhkelt üles vuntsitud ja igati korda tehtud (noh, ilmselt saaks ka seal veel paremini, aga ma usun, et selle kallal jätkatakse tegevust ka edaspidi). Üks asi, mida ma nii linnas kui ka eriti Vallimäel tähele panin, oli pae või üldse kivide tähtsustamine: väga mitmel pool leidus lihtsalt kivimonumente, ilma et need oleks millelegi konkreetsele pühendatud, lihtsalt kivi keset rohelust püsti pandud, võib-olla ka mingi vähem või rohkem abstraktne kujutis või lihtsalt mingid jooned ka peal. Väga armas!
Et ma jõudsin bussiliikluse iseärasuste tõttu kohale üsna vara, siis sain tükk aega nautida peaaegu ainsa festivalikülalise rolli - või igatahes tundus, et enamik ringiliikujaid on pigem asjaosalised kui külastajad. Vallimägi pole õieti küll väga suur, aga kõigi nende uuenduste ülevaatamine ja abitud katsed nähtut mälupiltidega võrrelda võttis ikka tükk aega. Igatahes restaureerimis-renoveerimistöö tundub olevat päris korralik - üldiselt jätab kõik sellise suhteliselt autentse mulje, kuid samas ei ole peljatud ka vajaduse korral jätta nähtavale tänapäeva elemente (mõnel pool ilmselgelt kaasaegne mört, mõned metallkinnitused, kas või puidust pealisehitus tornitiivas).
Ka pisike laat oli sinna korraldatud, kuigi see ei hiilanud just kauplejate rohkusega ei varasemal hommikul ega hiljem. Üsna tavaliste pakutavate kaupade seas (villased või muud rõivastuselemendid, metalljubinad jms) jäid silma väga vahvad puidust sildid enamasti humoorikate, aga ka üsna asjalike kirjakestega (nii võis tahvli kõrval, millel oli kiri "Siin on kuri koer", näha ka tahvlikest kirjaga "Läksin pankrotti. Tulen varsti tagasi" :-) ).
Päeva programm polnud väga tihe, aga samas ei olnud ka "augud" ürituste vahel sugugi liiga pikad. Omaette nähtus oli päevajuht või konferansjee või kuidas iganes seda isikut oleks pidanud nimetama, kes tuias oma nähtavasti viikingilaadses kostüümis ringi ja muudkui mölises - ja sõna otseses mõttes mölises! muudkui vatras ja vatras, nii et juttu jätkus aina rohkem ja rohkem, olgu selle sisu milline tahes. Nii et kui just ei käinud mingit päevakavapunkti, siis võis lasta kõrva hellitada süüdimatul mulal :-) Kuigi märksa etem oli muidugi kuulata päev läbi peaaegu vahet pidamata mänginud Rondellust... Või ka hiljem küll üpris tillukesele publikule kontserdi andnud Oorti, mida ma samuti vist esimest korda elus oma silmaga nägin ja kõrvaga kuulsin.
Noist päevakavapunktidest oli õhtuse etenduse kõrval ehk tähelepanuväärseim Leimuse Ivari ajalootunnikene teemal "Keda ristis Läti Henrik?" Ajaloohuvilise jaoks ei olnud selles jutus just midagi uut, ta on ka varem kirjutanud Eesti muinasaja lõpu ja keskaja alguse ehetest ja muust sellisest, kus ristimotiiv on üpris valdav, ning esitanud sellega seoses küsimuse, kas siinkandis oli ikka tegemist selliste paganatega, nagu neid on eriti varasemas ajalookirjanduses kujutatud. Nojah, me muidugi ei saa ilmselt kunagi täpselt teada, kui palju siin oli ristitud inimesi, aga selge on ka see, et tingimustes, kus ümbruskonnas oli ristiusk levinud juba õige mitu sajandit, lihtsalt pidi selle mõjutusi ka siia jõudma - ja nagu uute ja huvitavate ideedega ikka, oli ka siin kindlasti selle tõsiseid poolehoidjaid. Aga noh, kirjasõnast teada mõtteid live'is kuulata on ka omaette väärtus, nii et see ettekanne läks kindlasti täie ette. Moora Taneli esinemine oli samuti huvitav, ta ikka oskab igasugu fakte ja muud ohtralt käisest puistata.
Kõikvõimalikest atraktsioonidest viibisin ma kõige enam mõistagi rauasulatuse või õigemini selle imiteerimise juures, sest see on mulle ka suhteliselt tuttavam asi, pealegi oli kohal vana rauamees Peetsu Jüri ise, kellega sai pikalt igasugu asjadest vesteldud ja meenutatud keni aegu Tuius ja mujal...
Põhiatraktsioon ehk korda tehtud Vallitorn ja selle sisse kujundatud Ajakeskus jättis päris sügava mulje. Eks seal oli näha, et asi on alguses ja veel palju seisab ees, mida sealsed ametimehed ka korduvalt rõhutasid. Aga juba praegunegi osa on päris suurepärane ja ma usun küll, et see saab olema üks korralik turismimagnet. Torni keerdtrepp kahjuks ei võimalda, vähemalt praegu, täies ulatuses üles-alla tatsamist, igatahes mitte nii-ütelda tavakülalistele, aga ehk suudavad nad ka selles osas leida lahenduse ja võimaldada avakorruselt järgmisele ka muul moel üles jõuda kui ainult liftiga. Ekspositsioon oli üsna maitsekas, päris rohke visuaalse (ja ka helilise) teabega, kohati ka "interaktiivne" (teed ukse lahti ja nina pistab välja valgusega osavalt valmis nikerdatud kummitus :-) või astud vagunisse ja see kõigutab ennast, justkui sõidaks...)
Tasapisi hakkas aeg õhtusse kalduma ja rahvastki kogunes aina juurde. Väga vahvaid isikuid liikus seal ringi. nii olid näiteks "külalisena" kohal Vastseliina "lossiemand" ja "lossiisand" (ja vist ka "lossipreili" või keegi, ma päris kindel ei ole, kes see teine naesterahvas oli). Seda ilmselt hoolimata ilmast: mulle küll väga meeldis jahe ja pilvine ja tuuline ilm, aga ma tean, et paljud inimesed sellist ilma just ei armasta (ja õieti võis ka kuulda seal mõne suust, et ilm on niru või külm või miskit...). Sellest hoolimata kogunes õhtust etendust "Lauluväe rahvas" vaatama kindlasti kolmekohaline arv inimesi, mis, ma usun, on Paide kohta päris palju. Etendus oli suhteliselt hea, vähemalt mu meelest, kuigi alguses oli natuke raske taibata, millest jutt (või õigemini laul) käib ja hiljem tuli sisse mingi räpihetk, mis, ütleme, ei olnud just minu meelt mööda ja nagu kippus nii eelneva kui ka järgnevaga võrreldes natuke kohatu. Aga nii üldises plaanis oli see vähemalt rahvaürituse kohta kenasti maha mängitud eestlaste saamise ja jäämise lugu. Kahtlemata aitas heale muljele palju kaasa tegevuse laialitõmbamine, lauljate ja tantsijate liikumine ka lava kõrval või lausa läbi pealtvaatajate.
Kõike kokku võttes võib kindlasti öelda, et tänase päeva veetmine Paides läks igati täie ette: festival oli tervikuna igati hea, sai nähtud nii tuttavaid kui ka muud vaimustavat ja üldse igas mõttes meeldivalt aega veedetud.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Ilmunud tõlgete nimekiri on sedakorda pikk, põhjuseks see, et ma unustasin eile lisamata Diplomaatias ilmunud artiklid - aga kuukirja puhul ei ole ühe päevaga eksimine vahest suur pahe :-)
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Äratus (ETV2)
Ilmunud tõlked:
C. Farivar. e-Eesti: rohkem kui kena nimi (Diplomaatia 9/2010)
K. Geers. Valmistumine kübersõjaks (Diplomaatia 9/2010)
D. Calingaert. Autoritaarsus interneti vastu (Diplomaatia 9/2010)
N. Carr. Kuidas internet meid rumalaks muudab (Diplomaatia 9/2010)
Jelena Skulskaja: kirjandus vaestele ja rikastele (Postimees, 25.09.2010)
Vello Vikerkaar: midagi suurt (Postimees, 25.09.2010)
Antiikolümpial peeti poliitilist võimuvõitlust (Postimees. 25.09.2010)
Ilmunud tõlgete nimekiri on sedakorda pikk, põhjuseks see, et ma unustasin eile lisamata Diplomaatias ilmunud artiklid - aga kuukirja puhul ei ole ühe päevaga eksimine vahest suur pahe :-)
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Äratus (ETV2)
Ilmunud tõlked:
C. Farivar. e-Eesti: rohkem kui kena nimi (Diplomaatia 9/2010)
K. Geers. Valmistumine kübersõjaks (Diplomaatia 9/2010)
D. Calingaert. Autoritaarsus interneti vastu (Diplomaatia 9/2010)
N. Carr. Kuidas internet meid rumalaks muudab (Diplomaatia 9/2010)
Jelena Skulskaja: kirjandus vaestele ja rikastele (Postimees, 25.09.2010)
Vello Vikerkaar: midagi suurt (Postimees, 25.09.2010)
Antiikolümpial peeti poliitilist võimuvõitlust (Postimees. 25.09.2010)
25.9.10
Reedesed mõtted
Valdavalt tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik, kes soovis kangesti pojaraasukest õnnitleda alanud sügise ja muude asjaolude puhul :-) Lausa vaimustav, millise laua emme hoolsad käed olid selleks puhuks kokku kupatanud! Ta pidas ka heaks lisada sellele veel mõned kingitused, mis täiega tegi mu päeva :-) ja veel üks ristsõna ka viimistleda, nii et heameel käis üle pea kokku!
Sattusin Novaja Gazetast lugema üht Bulõtšovi Kiri (kellelt ilmus mõne kuu eest ka eesti keeles valikkogu, mida ma küll ei ole jõudnud lugeda, aga mis kindlasti kavas on ja mida teistelegi julgen soovitada) nähtavasti seni tundmatut juttu, mis tundus äärmiselt ajakohasena. 1973. aasta tingimustes oli see usutavasti avaldamiskõlbmatu satiir, aga praegu, pärast sellesuviseid Venemaa suurtulekahjusid, ja ka tingimustes, kus Venemaa ja Gruusia vahel pole kohe üldse head suhted, oli seda küll väga nauditav lugeda.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Sattusin Novaja Gazetast lugema üht Bulõtšovi Kiri (kellelt ilmus mõne kuu eest ka eesti keeles valikkogu, mida ma küll ei ole jõudnud lugeda, aga mis kindlasti kavas on ja mida teistelegi julgen soovitada) nähtavasti seni tundmatut juttu, mis tundus äärmiselt ajakohasena. 1973. aasta tingimustes oli see usutavasti avaldamiskõlbmatu satiir, aga praegu, pärast sellesuviseid Venemaa suurtulekahjusid, ja ka tingimustes, kus Venemaa ja Gruusia vahel pole kohe üldse head suhted, oli seda küll väga nauditav lugeda.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
24.9.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida veidi kärpis ühe artikli tõlkimine Postimehele.
Et täna algas ka järjekordne sügis, tuli mul tema ametliku esindajana maa peal päev läbi õnnitlusi vastu võtta. Lausa hämmastav, kui paljud pidasid vajalikuks mind (ja seeläbi sügist) Facebookis, Genis või ka eraviisilisemalt, kirja teel või helistades, meeles pidada. Igatahes kõigile neile suur tänu!
Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Antikristus (ETV2)
Et täna algas ka järjekordne sügis, tuli mul tema ametliku esindajana maa peal päev läbi õnnitlusi vastu võtta. Lausa hämmastav, kui paljud pidasid vajalikuks mind (ja seeläbi sügist) Facebookis, Genis või ka eraviisilisemalt, kirja teel või helistades, meeles pidada. Igatahes kõigile neile suur tänu!
Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Antikristus (ETV2)
23.9.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna jätkus endiselt e-raamatute teema, sedakorda artikliga, milles väideti, et kaua tehtud kaunikese Eesti Digiraamatute Keskuse eestvedamisel jõuab juba nii umbes kuu aja pärast müüki sadakond eestikeelset e-raamatut (ning veel enne aasta lõppu peaks neid olema tuhatkond). Loodetavasti tuleb nende hind ka praegusest ebaõiglasena tunduvast maksustamiskorrast hoolimata siiski selline, et neid jaksatakse ja mitte ainult ei jaksata, vaid ka tuntakse huvi osta (ilmselt oleks huvi suhteliselt vähene, kui paberraamat maksaks 200 ja e-raamat, ütleme, 185 krooni...)
Õhtupoole sattusin "sõjakuningate" ajaveebist lugema üht arutlust NATO teemal, milles seati muu hulgas tõsise kahtluse alla harta kuulsa 5. artikli tegelik toimimine. Oma iva selles kindlasti on, sest tõepoolest, on väheusutav, et praegu või ka lähitulevikus ründaks keegi otseselt sõjaliselt mõnda NATO liikmesriiki, küll ei saa välistada mingit väiksemat susimist, mille puhul nende tegijakõrvade ülesleidmine ei ole ehk oletuse tasemel raske, küll aga keeruline veenvalt tõestada... Aga noh, teisest küljest on ka selge, et sellest artiklist loobuma ega isegi sõnades leevendama ei ole ka keegi valmis, sest isegi kui 5. artiklit ei suudeta sisuga täita, tähendaks sellest loobumine väga ränka usaldusväärsuse nõrgestamist, sõna otseses mõttes valju häälega hüüdmist, et kuningas on tõepoolest täiega paljas.
Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
Täna jätkus endiselt e-raamatute teema, sedakorda artikliga, milles väideti, et kaua tehtud kaunikese Eesti Digiraamatute Keskuse eestvedamisel jõuab juba nii umbes kuu aja pärast müüki sadakond eestikeelset e-raamatut (ning veel enne aasta lõppu peaks neid olema tuhatkond). Loodetavasti tuleb nende hind ka praegusest ebaõiglasena tunduvast maksustamiskorrast hoolimata siiski selline, et neid jaksatakse ja mitte ainult ei jaksata, vaid ka tuntakse huvi osta (ilmselt oleks huvi suhteliselt vähene, kui paberraamat maksaks 200 ja e-raamat, ütleme, 185 krooni...)
Õhtupoole sattusin "sõjakuningate" ajaveebist lugema üht arutlust NATO teemal, milles seati muu hulgas tõsise kahtluse alla harta kuulsa 5. artikli tegelik toimimine. Oma iva selles kindlasti on, sest tõepoolest, on väheusutav, et praegu või ka lähitulevikus ründaks keegi otseselt sõjaliselt mõnda NATO liikmesriiki, küll ei saa välistada mingit väiksemat susimist, mille puhul nende tegijakõrvade ülesleidmine ei ole ehk oletuse tasemel raske, küll aga keeruline veenvalt tõestada... Aga noh, teisest küljest on ka selge, et sellest artiklist loobuma ega isegi sõnades leevendama ei ole ka keegi valmis, sest isegi kui 5. artiklit ei suudeta sisuga täita, tähendaks sellest loobumine väga ränka usaldusväärsuse nõrgestamist, sõna otseses mõttes valju häälega hüüdmist, et kuningas on tõepoolest täiega paljas.
Loetud: Arvutimaailm 9/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
Teisibased mõtted
Osaliselt tavaline tööpäev, mida kärpisid omajagu üks väljaskäik ning kahe artikli tõlkimine Postimehele. Väljaskäik oli seotud ema sooviga tähistada sügise algust, mille puhul tal on kurioosne komme mulle kinke teha :-) Sedakorda hõlmas see tublit tuuritamist Kristiine keskuses, aga see-eest oli kahed tuhvlid ja ühed kingad käe otsas koju tagasi tatsamine äraütlemata mõnus tegevus :-) Lisaks sellele õnnestus tal kaasa sokutada ka üks ristsõna, nimelt Meistriristik, mis kärpis veelgi töö jaoks üle jäävat aega, aga pakkus see-eest omajagu intellektuaalset naudingut.
Panin end lõpuks ka Mageia wikis kirja kui potentsiaalset tõlkijat. Postiloendites toimuva põhjal käib äge arutelu tulevase distributsiooni põhialuste üle, aga tundub, et igatahes soov midagi ära teha ja ka (inim)potentsiaal selle tegemiseks on täiesti olemas. Eks näeb, kuidas asi edasi läheb, esialgu pole veel infrastruktuurigi olemas, nii et minu panust eriti näha ei saa.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Supernatural (Kanal2)
Panin end lõpuks ka Mageia wikis kirja kui potentsiaalset tõlkijat. Postiloendites toimuva põhjal käib äge arutelu tulevase distributsiooni põhialuste üle, aga tundub, et igatahes soov midagi ära teha ja ka (inim)potentsiaal selle tegemiseks on täiesti olemas. Eks näeb, kuidas asi edasi läheb, esialgu pole veel infrastruktuurigi olemas, nii et minu panust eriti näha ei saa.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Supernatural (Kanal2)
Mandriva tulevikust
Ma olen viimasel ajal üsna mitu korda kirjutanud hirmudest ja ootustest seoses Mandrivaga, mille põhjuseks on teatavasti olnud firma kesine majanduslik käekäik ja sellest tingitud rohke töötajate lahkumine. Hulk lootusi-ootusi oli pandud 17. septembril peetud aktsionäride üldkoosolekule ja nii oligi: kui mitte muud, siis vähemalt mingi tulevikupildi see andis. Alljärgnevalt toon ära Mandriva ametlikust ajaveebist pärit teate tõlke ja lisan sellele mõningatest muudest allikatest pärit teavet.
Eelnevale võib osaliselt kommentaariks, osaliselt täienduseks lisada O'Reilly põhjal, et uus investor, kes omandas nüüd Mandriva aktsiate kontrollpaki, on Venemaa päritolu investeerimisfirma NGI. Selle taga võib näha ühtlasi teatavat, võib-olla isegi tugevat lootust Mandriva olukorra parandamiseks. Nimelt on Venemaal kavas välja töötada niiütelda rahvuslik operatsioonisüsteem, mille aluseks saab peaaegu kindlasti olema Linux (ega millegi muu peale polegi eriti nagu ehitada). Juba varem on kõneldud, et Mandrival on head šansid saamaks selleks aluseks, nii et tihedad sidemed Vene päritolu kapitaliga on selles mõttes igati kasuks. Mandrivale oleks selline areng kindlasti suureks abiks, sest nagu tarkvara puhul ikka, kuidas sa ka ei püüaks, vähegi korralikku edu tagavad ainult ja ainult riiklikud (või ka suurkorporatsioonide) tellimused. Ja kuigi Venemaa ei ole just võrreldav maailma arenenud riikidega, on ta siiski piisavalt suur ja isegi piisavalt rikas, et Mandriva-sugust ettevõtet tublisti oma tellimustega kosutada ja kasvatada. Seda kõike mõistagi mitmel eeldusel: et Venemaa ikka mingil hetkel selle konkursi välja kuulutab ja et Mandriva selle võidab ja et Mandriva seejärel suudab ka välja töötada lahenduse, millest Venemaa huvitatud on. Tõenäoliselt on eeltoodud teates mainitud õpidistributsioon just selleks mõeldud, sest too "rahvuslik operatsioonisüsteem" ongi eelkõige mõeldud koolidele ja alles teises järjekorras muudele riigiasutustele (vähemalt nii on Venemaa ajakirjanduses kõneldud).
Mandriva uudised juhatuselt
Mandriva missioon
Mandriva on üleeuroopaline ja BRIC-i [BRIC=Brasiilia, Venemaa, India, Hiina] Linuxi distributsioon kõigile: ettevõtetele ja üksikisikutele, algajatele ja kõige kogenenumatele kasutajatele.
Restruktureerimine
Mandriva on üle saanud raskest olukorrast. Taastumine toimus võlgade restruktureerimise, organisatsiooni lihtsustamise, uue investori ja uue strateegilise fookuse abil. Mandriva soovib:
tugevdada võimalikult palju kogukonda
agressiivselt uuendada töölauda
luua spetsiaalselt õpivajadusteks mõeldud distributsiooni
edendada oma serveridistributsiooni ja -tooteid
Kogukond
Mandriva kogukond peab olema autonoomne ning selle vabaduse tagamiseks luuakse vastavad haldamisstruktuurid. Mandriva ettevõte on lihtsalt üks selle sõltumatu kogukonna element.
Mandriva võtab tööle kogukonnahalduri, et aidata kogukonnal neid plaane teostada.
Mandriva kogukonna distributsiooni järgmine versioon ilmub 2011. aasta kevadel.
Mandriva distributsiooni kogukonnaversiooni põhjal luuakse Powerpacki distributsioon, Corporate Desktopi distributsioon ja Mandriva Enterprise Serveri distributsioon.
Töölaua seisukohalt püüab Mandriva olla KOGU MAAILMA PARIM KDE DISTRIBUTSIOON: lihtne kasutada, stabiilne, rikkalike omadustega ja hiilgavalt lokaliseeritud.
Ehkki kogukonna distributsioon on KDE-keskne, õhutame me kogukonda looma GNOME, LXDE, XFCE, E17 jms versioone lisavõimalustena. Luuakse ka infrastruktuur, mis aitab kogukonnal selle ülesandega toime tulla.
Õpidistributsioon
Lähikuudel ilmub vastav Mandriva spetsiaalne distributsioon. See võimaldab häälestada klassi Linuxi arvutid mõne minutiga, pakkudes lisaks klassi kontrollimise ja jagamise võimalusi. Klassi arvutite seadistus on äärmiselt lihtne.
Powerpacki ja Corporate'i töölaud
Nagu ikka, kaasnevad Powerpackiga omanduslik tarkvara ja draiverid ning 18-kuuline tugiteenus, Corporate'iga aga pikaajaline tugiteenus (3 aastat). Järgmine Powerpacki ja Corporate'i töölaud ilmub peagi pärast kogukonna versiooni.
Server
MES-i täiustatakse, et pakkuda ka edaspidi lihtsaimat paigaldamise ja haldamise võimalust süsteemihalduritele nii omandusliku kui ka avatud lähtekoodiga tarkvara puhul.
Edasi arendatakse parimat avatud lähtekoodiga heterogeenset tark- ja riistvara haldamise süsteemi Mandriva Pulse 2.
Mandriva plaanid täiustada kõigi serveritoodete skaleeritavuse võimalusi.
Mandriva Directory Server (MDS) hakkab sisaldama paremat Active Directory lõimimise võimalust ja sõltumatut GPO raamistikku.
Uued tooted
Tahvelarvutid
Mandriva pöörab distributsiooni uues versioonis erilist tähelepanu eri tahvelarvutitele Inteli ja ARM platvormidel. Me toetame MeeGot ning töötame välja uut liidest KDE Mobile'i ja Qt baasil.
Pilv
Mandriva töötab praegu sisemiselt välja pilvestrateegiat ning peagi on kavas alustada arutelusid kogukonnaga.
Võrguteenused
Mandriva internetikaupluse ülesehitust lihtsustatakse ja täiustatakse.
Eri internetiteenused lõimitakse töölauaversioonidesse.
Arendajad
Praegu on Mandrival 27 arendajat Brasiilias, Prantsusmaal ja Venemaal, 4 alltöövõtjat, kes töötavad igakuiselt uuenevate lepingute alusel, ning arvutu hulk kogukonna kaastöötajaid kogu maailmas, keda me ei suuda kuidagi ära tänada.
Mandriva võtab tööle:
Brasiilias 7 arendajat (ja järgmisel aastal veel kuni 20)
Prantsusmaal 5 arendajat
Venemaal on Mandrival kavas väga võimsalt laiendada R&D-d ning palgata kuni 15 inimest testimiseks ja kvaliteedikontrolliks
Mandriva otsib uusi alltöövõtjaid.
Huvitatud isikud võivad võtta ühendust aadressil rh@mandriva.com
Kuulujuttude kohta
Mandriva on endiselt elus ning püsib alati elus kõigi jaoks, kes tema vastu huvi tunnevad (kogukond, töötajad, tarbijad, tarnijad jne.).
Me ei lähe RPM-ilt üle DEB-ile.
Me ei muuda Cookerit, Cookeri kontosid ega midagi muud, mis on distributsiooni jaoks hea.
Mandriva tunneb alati suurt rõõmu koostööst kõigi tehniliste töötajatega ega soovi mingil juhul piirduda vaid üksikute tehniliste valdkondadega. Mandriva soovib olla vastutustundlik kõigi ees, kes tema vastu huvi tunnevad (kogukond, kasutajad, töötajad, tarbijad, tarnijad jne.).
Eelnevale võib osaliselt kommentaariks, osaliselt täienduseks lisada O'Reilly põhjal, et uus investor, kes omandas nüüd Mandriva aktsiate kontrollpaki, on Venemaa päritolu investeerimisfirma NGI. Selle taga võib näha ühtlasi teatavat, võib-olla isegi tugevat lootust Mandriva olukorra parandamiseks. Nimelt on Venemaal kavas välja töötada niiütelda rahvuslik operatsioonisüsteem, mille aluseks saab peaaegu kindlasti olema Linux (ega millegi muu peale polegi eriti nagu ehitada). Juba varem on kõneldud, et Mandrival on head šansid saamaks selleks aluseks, nii et tihedad sidemed Vene päritolu kapitaliga on selles mõttes igati kasuks. Mandrivale oleks selline areng kindlasti suureks abiks, sest nagu tarkvara puhul ikka, kuidas sa ka ei püüaks, vähegi korralikku edu tagavad ainult ja ainult riiklikud (või ka suurkorporatsioonide) tellimused. Ja kuigi Venemaa ei ole just võrreldav maailma arenenud riikidega, on ta siiski piisavalt suur ja isegi piisavalt rikas, et Mandriva-sugust ettevõtet tublisti oma tellimustega kosutada ja kasvatada. Seda kõike mõistagi mitmel eeldusel: et Venemaa ikka mingil hetkel selle konkursi välja kuulutab ja et Mandriva selle võidab ja et Mandriva seejärel suudab ka välja töötada lahenduse, millest Venemaa huvitatud on. Tõenäoliselt on eeltoodud teates mainitud õpidistributsioon just selleks mõeldud, sest too "rahvuslik operatsioonisüsteem" ongi eelkõige mõeldud koolidele ja alles teises järjekorras muudele riigiasutustele (vähemalt nii on Venemaa ajakirjanduses kõneldud).
22.9.10
Esmabased mõtted
Hästi pisikesel määral ka tööpäev, aga peamiselt niiütelda töövälistele asjadele pühendatud päev. Selle tõttu jäi ära ka muidu esmaspäevadele langev vaba tarkvara tõlkimine ning selle vähese töö, mida ma täna tegin, subjektiks oli endiselt parajasti tõlgitav raamat.
Too tööväline asi oli siiski seotud esmaspäevase vaba tarkvaraga, nimelt viibisin suure osa päevast vaba tarkvara infopäeval. mille korraldamise oli sedapuhku enda peale võtnud lausa Eesti riik. See avaldus ilmselt ka osalejaskonnas, igatahes oli Tallink Spa hotelli konverentsisaal üsna pungil inimesi täis. Kõik ettekanded mõistagi ei olnud võrdväärselt head ja huvitavad, aga enamik siiski pakkus üht-teist huvitavat. Kuigi mul ei ole olnud ja ma ei oska ka näha, et tuleks kokkupuudet ELis kasutatava tarkvaraga, siis oli ikkagi väga huvitav kuulata Szekacsi Szabolcsi juttu sellest, kuidas EL vaba tarkvaraga ümber käib ja ümber käia tahab (eriti vääris huvi osor.eu nime kandev keskkond). Päris huvitav olid ka Andreimanni Antti ja Mõtsküla Peetri ettekanded, mis küll käsitlesid ametlikult vastavalt vaba tarkvara ärimudeleid ja litsentse, kuid millel just nende litsentside kaudu oli palju kokkupuutepunkte. Vähemalt mulle sai nende litsentside osas tunduvalt rohkem selgeks, kuigi kindlasti mitte piisavalt. Kui lisada siia enam-vähem korralik lõunasöök, ohtralt kohvi ja vestlused mitmete tuttavatega, siis võib seda üritust enda seisukohalt igati kordaläinuks pidada, ehkki tähendas see väga varast ärkamist.
Pärast infopäeva lõppemist otsustasin, et lõpuks on aeg realiseerida viimane eelmisel sünnipäeval kingiks saadud Rahva Raamatu kinkekaart (suur tänu kõigile, kes vaest tõlkijat nii usinalt toetasid! :-) ). Üht soovitud raamatut teadsin ma juba ette ja teisegi mõtlesin teel kauplusse välja, nii et valida polnud raske - kuigi, nagu ikka kipub juhtuma, nende ülesleidmine poest polnud just kõige lihtsam ja selle teise osas tuligi müüja poole pöörduda. Niisiis, lisaks muudele sõnaraamatutele ja teistele olulistele teostele täienes mu raamatukogu sõprade toel nüüd järgmiste trükistega:
Sattusin lugema jätku e-raamatute käibemaksu teemal, sedakorda siis nähtavasti asjatundliku maksuinimese sulest, milles selgus, et selle alandamine tavaliste raamatutega samale tasemele polegi nii lihtne, et eksisteerivad ELi reeglid, mis küll põhimõtteliselt seda ei välista, aga ega ei soosi ka kohe üldse mitte. Igatahes on hea, et see teema on nüüd üleval - võimalik et see kiirendab mingigi selguse saamist nii Eestis kui ehk isegi Euroopa Liidu raames.
Täna jäi silme ette ülevaade ühest raamatust, mille sisu ja juba pealkirigi olid mõnevõrra hämmastavad. Tänapäeval ei ole muidugi Läänes Stalin enam selline iidol nagu kunagi ning tema ja üldse kommunismi kuriteod on enam-vähem tunnustatud mõiste, aga pealkiri "Stalin's genocides" on siiski selline, mida naljalt ei oska oodata. Igal juhul võib ainult rõõmu tunda, et selline teave Läänes laiemalt levib.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Eureka (Pro7), Fringe (Pro7)
Too tööväline asi oli siiski seotud esmaspäevase vaba tarkvaraga, nimelt viibisin suure osa päevast vaba tarkvara infopäeval. mille korraldamise oli sedapuhku enda peale võtnud lausa Eesti riik. See avaldus ilmselt ka osalejaskonnas, igatahes oli Tallink Spa hotelli konverentsisaal üsna pungil inimesi täis. Kõik ettekanded mõistagi ei olnud võrdväärselt head ja huvitavad, aga enamik siiski pakkus üht-teist huvitavat. Kuigi mul ei ole olnud ja ma ei oska ka näha, et tuleks kokkupuudet ELis kasutatava tarkvaraga, siis oli ikkagi väga huvitav kuulata Szekacsi Szabolcsi juttu sellest, kuidas EL vaba tarkvaraga ümber käib ja ümber käia tahab (eriti vääris huvi osor.eu nime kandev keskkond). Päris huvitav olid ka Andreimanni Antti ja Mõtsküla Peetri ettekanded, mis küll käsitlesid ametlikult vastavalt vaba tarkvara ärimudeleid ja litsentse, kuid millel just nende litsentside kaudu oli palju kokkupuutepunkte. Vähemalt mulle sai nende litsentside osas tunduvalt rohkem selgeks, kuigi kindlasti mitte piisavalt. Kui lisada siia enam-vähem korralik lõunasöök, ohtralt kohvi ja vestlused mitmete tuttavatega, siis võib seda üritust enda seisukohalt igati kordaläinuks pidada, ehkki tähendas see väga varast ärkamist.
Pärast infopäeva lõppemist otsustasin, et lõpuks on aeg realiseerida viimane eelmisel sünnipäeval kingiks saadud Rahva Raamatu kinkekaart (suur tänu kõigile, kes vaest tõlkijat nii usinalt toetasid! :-) ). Üht soovitud raamatut teadsin ma juba ette ja teisegi mõtlesin teel kauplusse välja, nii et valida polnud raske - kuigi, nagu ikka kipub juhtuma, nende ülesleidmine poest polnud just kõige lihtsam ja selle teise osas tuligi müüja poole pöörduda. Niisiis, lisaks muudele sõnaraamatutele ja teistele olulistele teostele täienes mu raamatukogu sõprade toel nüüd järgmiste trükistega:
Sattusin lugema jätku e-raamatute käibemaksu teemal, sedakorda siis nähtavasti asjatundliku maksuinimese sulest, milles selgus, et selle alandamine tavaliste raamatutega samale tasemele polegi nii lihtne, et eksisteerivad ELi reeglid, mis küll põhimõtteliselt seda ei välista, aga ega ei soosi ka kohe üldse mitte. Igatahes on hea, et see teema on nüüd üleval - võimalik et see kiirendab mingigi selguse saamist nii Eestis kui ehk isegi Euroopa Liidu raames.
Täna jäi silme ette ülevaade ühest raamatust, mille sisu ja juba pealkirigi olid mõnevõrra hämmastavad. Tänapäeval ei ole muidugi Läänes Stalin enam selline iidol nagu kunagi ning tema ja üldse kommunismi kuriteod on enam-vähem tunnustatud mõiste, aga pealkiri "Stalin's genocides" on siiski selline, mida naljalt ei oska oodata. Igal juhul võib ainult rõõmu tunda, et selline teave Läänes laiemalt levib.
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Eureka (Pro7), Fringe (Pro7)
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Enne kustumist sattusin lugema poolsugulase Toomse Rene ajaveebist pikka kirjeldust tema kohtuprotsessi kohta ja ühtlasi teadet, et nüüd on see lõpuks läbi - õieti mitte küll süüdi- või õigeksmõistva otsusega, vaid ütleme nii vindudes (või noh, kui juriidiliselt täpne olla, siis see lõpetus on rohkem süüdimõistva iseloomuga muidugi). Olgu sellega kuidas on, kena, et mitu aastat väldanud pinged nüüd mõnevõrra maandatud said. Aga selle kirjelduse lugemisel sai ilmseks, et Eesti riigis ja seadustes on veel omajagu puudujääke, mis nähtavasti on tingitud riigi noorusest - ei ole muidugi vale püüda võtta inimest vastutusele riigisaladuse rikkumise eest, aga ilmselt ei saa päris ühtmoodi siiski käsitleda riigisaladust ja selle hoidmist rahuajal ja sõjaolukorras (või kuidas iganes ka ei nimetatakse seda, mis seal Afganistanis toimub, igatahes on see rohkem sarnane sõjaolukorrale kui rahuaja tingimustele).
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: ENSV (ETV), Bond: 007 ja Kuldsilm (TV3)
Enne kustumist sattusin lugema poolsugulase Toomse Rene ajaveebist pikka kirjeldust tema kohtuprotsessi kohta ja ühtlasi teadet, et nüüd on see lõpuks läbi - õieti mitte küll süüdi- või õigeksmõistva otsusega, vaid ütleme nii vindudes (või noh, kui juriidiliselt täpne olla, siis see lõpetus on rohkem süüdimõistva iseloomuga muidugi). Olgu sellega kuidas on, kena, et mitu aastat väldanud pinged nüüd mõnevõrra maandatud said. Aga selle kirjelduse lugemisel sai ilmseks, et Eesti riigis ja seadustes on veel omajagu puudujääke, mis nähtavasti on tingitud riigi noorusest - ei ole muidugi vale püüda võtta inimest vastutusele riigisaladuse rikkumise eest, aga ilmselt ei saa päris ühtmoodi siiski käsitleda riigisaladust ja selle hoidmist rahuajal ja sõjaolukorras (või kuidas iganes ka ei nimetatakse seda, mis seal Afganistanis toimub, igatahes on see rohkem sarnane sõjaolukorrale kui rahuaja tingimustele).
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: ENSV (ETV), Bond: 007 ja Kuldsilm (TV3)
19.9.10
Laubased mõtted
Täiesti korralik poolik tööpäev. Poolikuks muutis selle asjaolu, et väisasin koos tädi (kes oli tulnud Tallinnasse igasugu asju ajama, eelkõige vist küll oma arvutiga seotud probleeme lahendama), ema ja tema poiss-sõbraga üht vahvat kodulähedast üritust, nimelt Kristiine sügislaata. Ilm oli ka õnneks jätkuvalt ilus elik päikesepaisteta (küll mitte laada väisamise ajal, aga omajagu hiljem, kui ma parajasti koju marssisin, hakkas isegi vihma sadama - no mida võib üks sügishing veel maailmalt tahta! :-) ). Ega see laat just väga suur ei olnud, kuigi ema kinnitusel, kes olevat seal ka eelmisel aastal käinud, oli selleaastane tublisti suurem igas mõttes. Aga omamoodi sürr oli astuda sellisest (ääre)linna miljööst väga ruraalse laada miljöösse, vaid paari sammuga olid nagu teises maailmas. Kõikvõimalikku kaupa jagus ka, mida kaeda ja isegi osta. Nii et igati vahvalt kulutatud paar tundi.
Seejärel liikusin ema ja ta poiss-sõbra juurde, kes soovisid kangesti lõunat pakkuda. Siis selgus ka, et mingil põhjusel soovisid nad asuda mulle kingitusi tegema - ma kahtlustan, et sel võib olla seos läheneva sünnipäevaga :-) Igatahes väga tore kink oli sealtsamast laadalt hangitud tassike, millel peal mu nimi, ja sellega kenasti kokku sobiv alus, millele on lisatud üks kahest mulle sobivast päikesemärgist.
Õhtupoole selgus, et suur osa neist, kes Mandriva raskuste tõttu töökoha kaotasid, ei olnud sugugi meelt heitnud, vaid otsustanud võtta asjad enda kätte ja luua praeguse Mandriva Linuxi baasil uue, juba kogukonna juhitava distributsiooni, mil nimeks Mageia. Kui vaadata nimesid, kes selle taha on koondunud, siis need on päris esinduslikud, vähemalt neile, kes on Mandrivaga kokku puutunud - sisuliselt on seal esindatud peaaegu kõik, kes on viimasel kümmekonnal aastal, mil mina Mandrivat tean, andnud suure, isegi väga suure panuse selle distro arengusse. Eks näis, kuidas Mandriva enda areng edasi läheb ja kuidas Mageia suudetakse käima panna (praeguste tunnete ja selle seltskonna juures ei tohiks alguse tegemine väga raske olla, ma usun), aga põhimõtteliselt on selline areng tervitatav. Ma leidsin, et ka mina võin kenasti oma panuse uue distributsiooni heaks anda, muidugi oma võimete piires, mis teisisõnu tähendab ka seal võimalikult hea eestinduse pakkumist - mis vähemalt esialgu ei tohiks olla raske, kuivõrd ilmselt võetakse Mandrivast lisaks tarkvarale üle ka tõlked, tõsisem "kahveldumine" jääb usutavasti tulevikku.
Õhtul jäi silme ette ka uudis, et mu koolitee algust sisustanud Laupa kooli hoones on nüüd lõpuks lõpetatud suur remont ja renoveerimine (kenasti piltidega varustatud uudis siin).Mul õnnestub loodetavasti juba lähiajal seda imetlema minna, sest peagi on seal kavas vilistlaste kokkutulek. Nojah, ma ju tegelikult väga vilistlane ei ole, sest lahkusin sealt kaks aastat enne lõpetamist, aga teisalt sai ikkagi kuus aastat seal koolipinki nühitud ja ka eelmine aasta klassikokkutulekul kokku lepitud, et seal kohtume, nii et ilmselt minek ees seisab...
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Harry Potter ja Fööniksi ordu (Kanal2), Nais-sõdalane Sonja (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: eestlased ja tšilli (Postimees, 18.09.2010)
Seejärel liikusin ema ja ta poiss-sõbra juurde, kes soovisid kangesti lõunat pakkuda. Siis selgus ka, et mingil põhjusel soovisid nad asuda mulle kingitusi tegema - ma kahtlustan, et sel võib olla seos läheneva sünnipäevaga :-) Igatahes väga tore kink oli sealtsamast laadalt hangitud tassike, millel peal mu nimi, ja sellega kenasti kokku sobiv alus, millele on lisatud üks kahest mulle sobivast päikesemärgist.
Õhtupoole selgus, et suur osa neist, kes Mandriva raskuste tõttu töökoha kaotasid, ei olnud sugugi meelt heitnud, vaid otsustanud võtta asjad enda kätte ja luua praeguse Mandriva Linuxi baasil uue, juba kogukonna juhitava distributsiooni, mil nimeks Mageia. Kui vaadata nimesid, kes selle taha on koondunud, siis need on päris esinduslikud, vähemalt neile, kes on Mandrivaga kokku puutunud - sisuliselt on seal esindatud peaaegu kõik, kes on viimasel kümmekonnal aastal, mil mina Mandrivat tean, andnud suure, isegi väga suure panuse selle distro arengusse. Eks näis, kuidas Mandriva enda areng edasi läheb ja kuidas Mageia suudetakse käima panna (praeguste tunnete ja selle seltskonna juures ei tohiks alguse tegemine väga raske olla, ma usun), aga põhimõtteliselt on selline areng tervitatav. Ma leidsin, et ka mina võin kenasti oma panuse uue distributsiooni heaks anda, muidugi oma võimete piires, mis teisisõnu tähendab ka seal võimalikult hea eestinduse pakkumist - mis vähemalt esialgu ei tohiks olla raske, kuivõrd ilmselt võetakse Mandrivast lisaks tarkvarale üle ka tõlked, tõsisem "kahveldumine" jääb usutavasti tulevikku.
Õhtul jäi silme ette ka uudis, et mu koolitee algust sisustanud Laupa kooli hoones on nüüd lõpuks lõpetatud suur remont ja renoveerimine (kenasti piltidega varustatud uudis siin).Mul õnnestub loodetavasti juba lähiajal seda imetlema minna, sest peagi on seal kavas vilistlaste kokkutulek. Nojah, ma ju tegelikult väga vilistlane ei ole, sest lahkusin sealt kaks aastat enne lõpetamist, aga teisalt sai ikkagi kuus aastat seal koolipinki nühitud ja ka eelmine aasta klassikokkutulekul kokku lepitud, et seal kohtume, nii et ilmselt minek ees seisab...
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Harry Potter ja Fööniksi ordu (Kanal2), Nais-sõdalane Sonja (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Edward Lucas: eestlased ja tšilli (Postimees, 18.09.2010)
18.9.10
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millesse mõningase lünga lõi väike väljaskäik. Järjekordselt tuli turnida kõrgele Toompeale, aga noh, teisalt oli ka vaev ju väärt, sest tegemist oli ronimisega RKK kontorisse lepinguid alla kirjutama, millega tõlgete eest raha jagatakse :-) Õnneks oli ka ilm imeilus, meteoroloogide keelt vaevaliselt purssides võiks ilmselt öelda, et peaaegu täielik pilvisus ja sagedane hootine sadusus :-)
Mandriva tuleviku osas võis täna lugeda kunagi aktiivselt kaastööd teinud ja praegugi tihtipeale sõna sekka ütleva Frederik Himpe ajaveebist ilmselt suhteliselt hästi informeeritud inimese arvamust asjade seisu kohta. Eks tal ole selles mõttes kindlasti õigus, et midagi imeliselt säravat ei paista kuidagi ees terendavat, aga ma loodaks siiski, et Frederiki peaaegu lauspessimism on liiast ja Mandriva suudab ennast siiski piisavalt jalule ajada ning lähema aastaga nii palju korda seada, et on võimeline välja tulema uue väljalaskega ja mitte ainult uue väljalaskega, vaid ehk ka midagi sellist uuenduslikku välja käima, mille poolest ta varasematel aegadel just tuntud on olnudki...
Samal ajal võis lugeda, et venelastel on plaanis Mandrivasse raha mahutada, õieti senisest rohkem mahutada ja võib-olla isegi aktsiate kontrollpakk omandada. Võimalik, et uudises on õigesti oletatud, et asja mõte on kahmata selle abil endale too tükk aega kavandatud Venemaa "rahvusliku operatsioonisüsteemi" loomine - selle puhul on varemgi mõnel korral kõlanud mõte, et mitmetest eri distrodest võiks Mandriva olla see, mis Venemaale sobib (nii palju kui ma mäletan, väga erinevate ja mõnikord isegi imelike põhjendustega - vist oli üks, et Mandriva ei ole USA ettevõte ja järelikult kurjad Ameerika luurajad ei saa tarkadelt venelastelt saladusi pihta panna :-) ). Aga eks näeb, täna too aktsionäride üldkoosolek kavas oli, nii et vahest päeva-paari pärast saab ka midagi teada, mis seal täpselt otsustati.
Sain täna ühe huvitava tõlkepakkumise. Praegu ja siin on vara veel midagi täpsemat öelda, aga raamat tundub igatahes olevat huvitav (kohe garanteeritult, võiks lausa lisada :-) ) ja kui see peaks kuidagigi ajakavadesse sobituma (mis on juba tõsisem mure, paraku), siis sellist asja oleks küll hea meel tõlkida.
Erinevalt eelmise nädala Sirbist, mis oli nii tühi, et ei väärinud isegi äramärkimist, oli sellenädalane väljaanne üpris tihedalt täis lugemist väärivaid artikleid. Mul on sageli olnud kuri kahtlus, et lugupeetaval peatoimetajal on raskusi oma mõtete koondamisega nii pisikesse ruumi, nagu seda on juhtkirjale antud, kuid sedakorda oli ta oma ülesandega suhteliselt hästi toime tulnud ja väga jõuliselt esinenud e-raamatute käibemaksu vähendamise nimel tavaliste raamatute tasemele (seesama teema, mis mõne päeva eest äkitselt üles kerkis ja millest ma põgusalt ka siin ajaveebis kirjutasin).
Omamoodi huvitav oli ka Hennoste Tiidu repliigike, mis järjekordselt tõdes, et mujal maailmas, isegi suhteliselt lähedal, kiputakse Balti riike ikka ühe vitsaga lööma ja ollakse isegi imestunud, kui mõni siinne tegelane üritab vastupidist väita. Ma olen sellega samuti kokku puutunud ja saanud paaril korral umbusust jagu (aga mõnel juhul ilmselt ka mitte...) vastuvõrdlusega, paludes mõelda Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa peale, millel on omavahel laias laastus sama palju ühist ja erinevat nagu Eestil, Lätil ja Leedul, olgu siis keelte, kultuuride, ajaloo või mis iganes tahes mõttes, ja siis kujutada ette, et need kolm Balti riiki on justkui nood suured miniatuuris.
Sama asja juba spetsiifilisemalt Eesti ajaloo alalt uuris Brüggemanni Karsteni artikkel "Mis teeb Eesti ajaloo ülejäänud maailmale huvitavaks?" Ta ehk suhtub natuke ühekülgselt venestamisse, sest nii palju kui ma omal ajal sellega tutvusin, oli poolteisesaja aasta eest ka neid, kes tahtsidki venemaalastest venelased teha (olgu see venelase kontseptsioon nii umbmäräane, kui ka ta oli ja on), ja mõnel pool leidus neil mõttekaaslasi ka võimukandjate seas, aga selles mõttes on tal kindlasti õigus, et vähemalt siin Baltimaadel ei olnud sellist kava küll ühelgi võimukandjal ja tegemist oli üsna selgelt unifitseerimistaotlusega - mida ka meie ajaloolased on põhimõtteliselt ju möönnud, aga see valdav venestamise arusaam kipub ikka veel ka tänapäeval eelkõige (olematule) ümberrahvastumisele rõhuma paraku...
Äärmiselt huvitava ülevaate - tõikudes hiljaaegu avaldatud raamatust - oli varakult lahkunud filosoofist-politoloogist Parki Andrusest kirjutanud Piirimäe Kaarel. Ja vähemalt sama põnev oli lugeda poleemilisemat laadi arvustust Ojalo Hanno raamatuks vormitud ajaloomõtisklusele "1939: kui me valinuks sõja..." Salo Urmase sulest - olgu peale, raamat (mida ma paraku pole pärast esialgset sirvimist lugeda jõudnud) on pikem ja põhjalikum, aga ka see artikkel esitab asjatundlikult mitmeid probleeme, mis kõigi nende "oleksitega" kaasnevad. Väärt lugemine igatahes.
Loetud: Sirp, 17.09.2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
Mandriva tuleviku osas võis täna lugeda kunagi aktiivselt kaastööd teinud ja praegugi tihtipeale sõna sekka ütleva Frederik Himpe ajaveebist ilmselt suhteliselt hästi informeeritud inimese arvamust asjade seisu kohta. Eks tal ole selles mõttes kindlasti õigus, et midagi imeliselt säravat ei paista kuidagi ees terendavat, aga ma loodaks siiski, et Frederiki peaaegu lauspessimism on liiast ja Mandriva suudab ennast siiski piisavalt jalule ajada ning lähema aastaga nii palju korda seada, et on võimeline välja tulema uue väljalaskega ja mitte ainult uue väljalaskega, vaid ehk ka midagi sellist uuenduslikku välja käima, mille poolest ta varasematel aegadel just tuntud on olnudki...
Samal ajal võis lugeda, et venelastel on plaanis Mandrivasse raha mahutada, õieti senisest rohkem mahutada ja võib-olla isegi aktsiate kontrollpakk omandada. Võimalik, et uudises on õigesti oletatud, et asja mõte on kahmata selle abil endale too tükk aega kavandatud Venemaa "rahvusliku operatsioonisüsteemi" loomine - selle puhul on varemgi mõnel korral kõlanud mõte, et mitmetest eri distrodest võiks Mandriva olla see, mis Venemaale sobib (nii palju kui ma mäletan, väga erinevate ja mõnikord isegi imelike põhjendustega - vist oli üks, et Mandriva ei ole USA ettevõte ja järelikult kurjad Ameerika luurajad ei saa tarkadelt venelastelt saladusi pihta panna :-) ). Aga eks näeb, täna too aktsionäride üldkoosolek kavas oli, nii et vahest päeva-paari pärast saab ka midagi teada, mis seal täpselt otsustati.
Sain täna ühe huvitava tõlkepakkumise. Praegu ja siin on vara veel midagi täpsemat öelda, aga raamat tundub igatahes olevat huvitav (kohe garanteeritult, võiks lausa lisada :-) ) ja kui see peaks kuidagigi ajakavadesse sobituma (mis on juba tõsisem mure, paraku), siis sellist asja oleks küll hea meel tõlkida.
Erinevalt eelmise nädala Sirbist, mis oli nii tühi, et ei väärinud isegi äramärkimist, oli sellenädalane väljaanne üpris tihedalt täis lugemist väärivaid artikleid. Mul on sageli olnud kuri kahtlus, et lugupeetaval peatoimetajal on raskusi oma mõtete koondamisega nii pisikesse ruumi, nagu seda on juhtkirjale antud, kuid sedakorda oli ta oma ülesandega suhteliselt hästi toime tulnud ja väga jõuliselt esinenud e-raamatute käibemaksu vähendamise nimel tavaliste raamatute tasemele (seesama teema, mis mõne päeva eest äkitselt üles kerkis ja millest ma põgusalt ka siin ajaveebis kirjutasin).
Omamoodi huvitav oli ka Hennoste Tiidu repliigike, mis järjekordselt tõdes, et mujal maailmas, isegi suhteliselt lähedal, kiputakse Balti riike ikka ühe vitsaga lööma ja ollakse isegi imestunud, kui mõni siinne tegelane üritab vastupidist väita. Ma olen sellega samuti kokku puutunud ja saanud paaril korral umbusust jagu (aga mõnel juhul ilmselt ka mitte...) vastuvõrdlusega, paludes mõelda Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa peale, millel on omavahel laias laastus sama palju ühist ja erinevat nagu Eestil, Lätil ja Leedul, olgu siis keelte, kultuuride, ajaloo või mis iganes tahes mõttes, ja siis kujutada ette, et need kolm Balti riiki on justkui nood suured miniatuuris.
Sama asja juba spetsiifilisemalt Eesti ajaloo alalt uuris Brüggemanni Karsteni artikkel "Mis teeb Eesti ajaloo ülejäänud maailmale huvitavaks?" Ta ehk suhtub natuke ühekülgselt venestamisse, sest nii palju kui ma omal ajal sellega tutvusin, oli poolteisesaja aasta eest ka neid, kes tahtsidki venemaalastest venelased teha (olgu see venelase kontseptsioon nii umbmäräane, kui ka ta oli ja on), ja mõnel pool leidus neil mõttekaaslasi ka võimukandjate seas, aga selles mõttes on tal kindlasti õigus, et vähemalt siin Baltimaadel ei olnud sellist kava küll ühelgi võimukandjal ja tegemist oli üsna selgelt unifitseerimistaotlusega - mida ka meie ajaloolased on põhimõtteliselt ju möönnud, aga see valdav venestamise arusaam kipub ikka veel ka tänapäeval eelkõige (olematule) ümberrahvastumisele rõhuma paraku...
Äärmiselt huvitava ülevaate - tõikudes hiljaaegu avaldatud raamatust - oli varakult lahkunud filosoofist-politoloogist Parki Andrusest kirjutanud Piirimäe Kaarel. Ja vähemalt sama põnev oli lugeda poleemilisemat laadi arvustust Ojalo Hanno raamatuks vormitud ajaloomõtisklusele "1939: kui me valinuks sõja..." Salo Urmase sulest - olgu peale, raamat (mida ma paraku pole pärast esialgset sirvimist lugeda jõudnud) on pikem ja põhjalikum, aga ka see artikkel esitab asjatundlikult mitmeid probleeme, mis kõigi nende "oleksitega" kaasnevad. Väärt lugemine igatahes.
Loetud: Sirp, 17.09.2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)
17.9.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna saabus mõningat selgust Mandriva olevikku ja tulevikku. Pikemat eelteadaannet täna peetava aktsionäride üldkoosoleku kohta (prantsuse keeles esialgu) võib igaüks ise tudeerida, aga ehk kõige olulisem antud hetkel, mida sellest välja selitada, on tõsiasi, et nähtavasti nõuab firma taasjaluleseadmine nii palju aega ja vaeva, et järgmine Mandriva väljalase on planeeritud alles järgmise, s.t 2011. aasta teise poolde. Nii et kelle rõõmuks, kelle kurvastuseks tükk aega kestnud pooleaastane tsükkel katkeb. Ei saa muidugi kindel olla, milline see tsükkel üldse olema saab - ei saa ju õieti kindel olla selleski, et Mandriva kõigest hoolimata ikka üldse suudab vee peale jääda, kuigi selle teadaande põhjal võib täheldada optimistlikumaid noote. Aga kui arvestada, kui palju on viimaste kuudega inimesi lahkunud ja just neid, kes otseselt tarkvara arendamisega tegelevad, siis tekivad küll mõningad kahtlused, aga nähtavasti sellepärast ongi ka järgmise väljalaske tähtaeg lükatud nii kaugesse tulevikku...
Õhtupoole sattusin Jamestownist lugema tollest iseäralikust Leedu "naisterroristist" Egle Kusaitest, kelle lugu on nii paganama segane ja kahtlane olnud, et ma ei ole osanud sellest midagi õieti arvata. See oli nüüd päris faktitihe ülevaade kogu tema loost, iseasi, et ka see ei andnud nagu mingit erilist arusaama, millega siis õieti tegemist on - lahtisi otsi ja kahtlaseid asjaolusid on nii paganama palju, mida ka autor ei kõhkle mainimast. Igatahes, vähemalt ametlikult on tegemist vist Baltikumi esimese "rahvusvahelise terroristiga", sest varasemad juhtumid (kohe meenuvad Tallinna ja Riia pommimehed) on olnud rohkem kohaliku kaliibriga tegelased - kuigi, nojah, need kohalikud sellid panid ka midagi toime, see neiu aga võeti kinni enne seda, kui midagi oleks võinud juhtuda...
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2)
Täna saabus mõningat selgust Mandriva olevikku ja tulevikku. Pikemat eelteadaannet täna peetava aktsionäride üldkoosoleku kohta (prantsuse keeles esialgu) võib igaüks ise tudeerida, aga ehk kõige olulisem antud hetkel, mida sellest välja selitada, on tõsiasi, et nähtavasti nõuab firma taasjaluleseadmine nii palju aega ja vaeva, et järgmine Mandriva väljalase on planeeritud alles järgmise, s.t 2011. aasta teise poolde. Nii et kelle rõõmuks, kelle kurvastuseks tükk aega kestnud pooleaastane tsükkel katkeb. Ei saa muidugi kindel olla, milline see tsükkel üldse olema saab - ei saa ju õieti kindel olla selleski, et Mandriva kõigest hoolimata ikka üldse suudab vee peale jääda, kuigi selle teadaande põhjal võib täheldada optimistlikumaid noote. Aga kui arvestada, kui palju on viimaste kuudega inimesi lahkunud ja just neid, kes otseselt tarkvara arendamisega tegelevad, siis tekivad küll mõningad kahtlused, aga nähtavasti sellepärast ongi ka järgmise väljalaske tähtaeg lükatud nii kaugesse tulevikku...
Õhtupoole sattusin Jamestownist lugema tollest iseäralikust Leedu "naisterroristist" Egle Kusaitest, kelle lugu on nii paganama segane ja kahtlane olnud, et ma ei ole osanud sellest midagi õieti arvata. See oli nüüd päris faktitihe ülevaade kogu tema loost, iseasi, et ka see ei andnud nagu mingit erilist arusaama, millega siis õieti tegemist on - lahtisi otsi ja kahtlaseid asjaolusid on nii paganama palju, mida ka autor ei kõhkle mainimast. Igatahes, vähemalt ametlikult on tegemist vist Baltikumi esimese "rahvusvahelise terroristiga", sest varasemad juhtumid (kohe meenuvad Tallinna ja Riia pommimehed) on olnud rohkem kohaliku kaliibriga tegelased - kuigi, nojah, need kohalikud sellid panid ka midagi toime, see neiu aga võeti kinni enne seda, kui midagi oleks võinud juhtuda...
Loetud: Akadeemia 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2)
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida ma veidi lühendasin ühe Diplomaatiale tõlgitud artikli arvelt.
Sattusin lugema üht arvustust Venemaal välja antud kõrgkooli ajalooõpikule, mis oli päris nukker. Ajal, mil Venemaal leidub ka kõige kõrgemal tasandil jõude, kes paiskavad aina välja süüdistusi, nagu üritatakse neis või teistes riikides ajalugu "võltsida", käib Venemaal endal ajaloo ümberkirjutamine täie hooga - ja sugugi mitte suunas, mida võiks kaine mõistusega võttes pidada "võltsinguvabaks", nagu antud arvustusest väga selgelt ilmneb. Eks ajalugu ole muidugi paljuski kokkuleppeline asi, sest kogu ajalugu hõlmata on isegi lühikese ajavahemiku puhul sisuliselt võimatu, nii et küsimus on ainult selles, mida rohkem ja mida vähem rõhutada. See kõrgkooliõpik paistab rõhutavat nii-ütelda stalinistlikku ajalookäsitlust, mitte ehk nii räigel kujul, kui seda tegi Stalin ise, aga palju ei paista just ka puudu jäävat, vastavalt "ajavaimule" veel tembitud juudivastasuse ja muude populaarsete nüanssidega... Jääb vaid loota, et kõrgkoolis õppivad inimesed on suuremalt jaolt vähemalt mingisuguse kriitilise meelega ja oskavad terad sõkaldest eraldada (õnneks pole põhi- ja keskkooliõpikud vist veel nii räiged, vähemalt mulle on jäänud selline mulje).
Loetud: Horisont 5/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
Sattusin lugema üht arvustust Venemaal välja antud kõrgkooli ajalooõpikule, mis oli päris nukker. Ajal, mil Venemaal leidub ka kõige kõrgemal tasandil jõude, kes paiskavad aina välja süüdistusi, nagu üritatakse neis või teistes riikides ajalugu "võltsida", käib Venemaal endal ajaloo ümberkirjutamine täie hooga - ja sugugi mitte suunas, mida võiks kaine mõistusega võttes pidada "võltsinguvabaks", nagu antud arvustusest väga selgelt ilmneb. Eks ajalugu ole muidugi paljuski kokkuleppeline asi, sest kogu ajalugu hõlmata on isegi lühikese ajavahemiku puhul sisuliselt võimatu, nii et küsimus on ainult selles, mida rohkem ja mida vähem rõhutada. See kõrgkooliõpik paistab rõhutavat nii-ütelda stalinistlikku ajalookäsitlust, mitte ehk nii räigel kujul, kui seda tegi Stalin ise, aga palju ei paista just ka puudu jäävat, vastavalt "ajavaimule" veel tembitud juudivastasuse ja muude populaarsete nüanssidega... Jääb vaid loota, et kõrgkoolis õppivad inimesed on suuremalt jaolt vähemalt mingisuguse kriitilise meelega ja oskavad terad sõkaldest eraldada (õnneks pole põhi- ja keskkooliõpikud vist veel nii räiged, vähemalt mulle on jäänud selline mulje).
Loetud: Horisont 5/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
15.9.10
Teisibased mõtted
Suhteliselt tavaline tööpäev, ehkki põhitöö mõttes ümmargune null: järjekordselt on Postimees aktiivsust ilmutanud ja nii tegingi täna neile lausa nelja kirjatüki tõlked. Kui arvestada eelmise nädala sama suur tellimuste hulk, siis on käed olnud nende kõrvaltööde osas üle päris pika aja ebaharilikult rohkelt tööd täis. Aga noh, peab ju ka vaheldusrikkust olema ja midagi, millega oma rutiini katkestada (isegi kui suur osa ajalehetõlgetest on üpris teada autoritelt ja sestap ei paku nii suurt pinget) ja mõnikord isegi veidi vaimu pingutada, kui kirjatüki teema kipub minema kuskile sinna mu teadmiste piirimaile...
Ekspressi veebis oli täna lugeda veidi pikem artikkel arvatava Salme muinaslahingu kohta, mitmete eri seisukohtadega, mis ja kuidas seal võis tegelikult toimuda. Koos varasema "jutustusega", mis esitab ühe võimaliku versiooni, on igatahes tegemist väga põneva ja fantaasiat liigutava teemaga. Nii kaugemad kui tuhande aasta tagused lahingud on ju enamasti teada ikka pigem kirjalike kui füüsiliste allikate põhjal, Salmel aga on just otse vastupidi - füüsilised tõendid on, kirjalikke vähemalt praeguse seisuga ilmselt mitte (kui just leidude täpsem dateerimine ja igasuguste allikate uus läbivaatamine ei võimalda midagi kokku viia, aga praegu midagi sellist küll ei paista kumavat).
Mõningase üllatusega nägin täna uudist, milles mõned kirjastamise ja raamatumüügiga tegelevad isikud avaldasid soovi, et e-raamatute käibemaks oleks nagu raamatutel ikka 9% peal, mitte seal kõrgustes, kus see käibemaks muidu on. Ma ei ole eriti e-raamatute maailma suutnud seni süveneda, aga see, et neid maksustatakse samamoodi nagu muud tarbekaupa, mitte aga kui kultuurivara, tuli küll üllatusena. Vist ei ole küll Eesti-keskne (olgu siis Eesti pinnal või Eesti firmade) e-raamatute müük veel nii levinud, et see oleks laiemat tähelepanu tõmmanud, aga kui siin-seal kostnud kavad ja plaanid peaksid teoks saama, siis võib oodata, et ehk juba isegi järgmisel aastal laieneb see turg ka siin päris tunduvalt. Ja asi ei ole muidugi ainult e-raamatutes, vaid nagu võis aru saada, ka veidi laiemalt elektroonilises kirjasõnas, puudutades muu hulgas ka teadusajakirju ja muud sellist.
Loetud: Horisont 5/2010
Vaadatud: Ohtlik mees (TV3), Supernatural (Kanal2)
Ekspressi veebis oli täna lugeda veidi pikem artikkel arvatava Salme muinaslahingu kohta, mitmete eri seisukohtadega, mis ja kuidas seal võis tegelikult toimuda. Koos varasema "jutustusega", mis esitab ühe võimaliku versiooni, on igatahes tegemist väga põneva ja fantaasiat liigutava teemaga. Nii kaugemad kui tuhande aasta tagused lahingud on ju enamasti teada ikka pigem kirjalike kui füüsiliste allikate põhjal, Salmel aga on just otse vastupidi - füüsilised tõendid on, kirjalikke vähemalt praeguse seisuga ilmselt mitte (kui just leidude täpsem dateerimine ja igasuguste allikate uus läbivaatamine ei võimalda midagi kokku viia, aga praegu midagi sellist küll ei paista kumavat).
Mõningase üllatusega nägin täna uudist, milles mõned kirjastamise ja raamatumüügiga tegelevad isikud avaldasid soovi, et e-raamatute käibemaks oleks nagu raamatutel ikka 9% peal, mitte seal kõrgustes, kus see käibemaks muidu on. Ma ei ole eriti e-raamatute maailma suutnud seni süveneda, aga see, et neid maksustatakse samamoodi nagu muud tarbekaupa, mitte aga kui kultuurivara, tuli küll üllatusena. Vist ei ole küll Eesti-keskne (olgu siis Eesti pinnal või Eesti firmade) e-raamatute müük veel nii levinud, et see oleks laiemat tähelepanu tõmmanud, aga kui siin-seal kostnud kavad ja plaanid peaksid teoks saama, siis võib oodata, et ehk juba isegi järgmisel aastal laieneb see turg ka siin päris tunduvalt. Ja asi ei ole muidugi ainult e-raamatutes, vaid nagu võis aru saada, ka veidi laiemalt elektroonilises kirjasõnas, puudutades muu hulgas ka teadusajakirju ja muud sellist.
Loetud: Horisont 5/2010
Vaadatud: Ohtlik mees (TV3), Supernatural (Kanal2)
14.9.10
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimise päev. Et Mandrivas on endiselt segadus ning inimeste massiline lahkumine kestab, siis pühendusin ka seekord ainiti KDE-le. Taas tuli alustada stabiilsest harust: kui varem oli ikka nii, et stabiilne haru oli tõesti stabiilne ja kui sinna midagi juurde tuligi, siis väga haruharva, siis nüüd on see juba peaaegu samasugune läbisõiduhoov nagu arendusharu - peaaegu iga nädal võib seal midagi uut kohata. Teisest küljest muidugi on tubli osa neist uutest asjadest seotud mitte päris KDE endaga, vaid sellega seotud tarkvaraga, nende extrageari asjadega. See on õieti hea näitaja, et ka need asjad on hakanud normaalset rada pidi stabiilsesse harru sisse jõudma, sest muidu oli paljudel kombeks oma asju ainult arendusharus ajada ja siis ühel heal hetkel lihtsalt sealt hetkvõte teha, ilma et tõlkijatel oleks õieti olnud võimalust seda hetkvõtet kuidagi edasi töödelda. Muidugi, eks see põhimõtteliselt ole ju ka praegu nii, aga mõned on ära õppinud siiski selle, et stabiilsesse harusse tuleb kood viia veidi enne väljalaset, et tõlkijatel oleks aega tegutseda. No ja ega hilisemgi tõlkimine kahjuks tule - ma olen ka ise lasknud paaril korral mõne asja tõlke Mandrivasse hiljem sisse tuua, kui mingil põhjusel on tõlketegevus liiga hiliseks jäänud. Igatahes jõudsin eile peale stabiilse haru ka arendusharus veidi tegutseda ning suhteliselt suur osa sealsetest extrageari asjadest sai ka valmis, välja arvatud muidugi need tõlkimise mõttes hiigelsuured finantsrakendused, mis nüüdseks on samuti sinna jõudnud, ja veel üht-teist, mis nõuab veidi põhjalikumat süüvimist.
Täna jäi silma, et Paides on lõpuks valmis saamas Vallimäe restaureerimine ning peagi on seal oodata festivali, millega mõjuavaldavast Vallitornist saab miski, mida nimetatakse "ajakeskuseks". See tundub olevat huvitav, võib-olla peaks lausa festivalile minema - ei ole päris ammu enam Paides nii-ütelda sees käinud, veel vähem Vallimäel kolamas...
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Eureka (Pro7), Kaks ja pool meest (Kanal2), Fringe (Pro7)
Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: populism või normaliseerumine? (Postimees, 13.10.2010)
Täna jäi silma, et Paides on lõpuks valmis saamas Vallimäe restaureerimine ning peagi on seal oodata festivali, millega mõjuavaldavast Vallitornist saab miski, mida nimetatakse "ajakeskuseks". See tundub olevat huvitav, võib-olla peaks lausa festivalile minema - ei ole päris ammu enam Paides nii-ütelda sees käinud, veel vähem Vallimäel kolamas...
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Eureka (Pro7), Kaks ja pool meest (Kanal2), Fringe (Pro7)
Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: populism või normaliseerumine? (Postimees, 13.10.2010)
13.9.10
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mille muutis mõnevõrra lühemaks ema külaskäik. Ta oli just äsja Kunglast tulnud, kartuleid võtnud ja maruõnnelik. Tõi muidugi kartuleid ka kaasa ja midagi pole teha - mina pole suutnud mõistuspäraselt seletada, miks koduaiast võetud kartulid maitsevad kohe paremad kui näituseks poest ostetud, olgu või "ökokartulid" :-) Samuti võis ema rõõmsalt tõdeda, et kui varase kartuli põhjal võis peljata halvimat (palju pisikesi ja nigelaid), siis see päriskartul oli üsna korralik ja saagirohke. Ena tõi mõistagi ka kaasa ristsõnu, mis veelgi vähendas potentsiaalset tööaega, aga pakkus see-eest tükiks ajaks intellektuaalset vaheldust.
Sattusin Goble Pauli ajaveebist lugema huvitavat refereeringut, mis puudutas Lvivi venekeelset elanikkonda. Minu mäletamist mööda see nüüd väga venepärane linn pole olnudki, aga tuleb välja, et teataval ajal on seal siiski venekeelse elanikkonna osa olnud päris suur. Nüüd aga paistab, et needki suhteliselt vähesed venekeelsed, kes sinna on jäänud, on kiiresti kultuuri vahetamas ja "emamaale" selga keeramas. Lviv on muidugi mõneti erandlik kant (Goble viitab sellele samuti, kui nendib, et veel praegu peab piirkonnas ennast "banderalaseks" oma kolmandik inimesi), aga tegelikult olen ma, muidugi tunduvalt tagasihoidlikumal kujul, sama täheldanud isegi Eestis. See algas ilmselt varem, aga eriti pärast toda nõndanimetatud Pronksiööd olen ma tähele pannud, et tunduvalt on suurenenud inimeste arv, kes väiksema või suurema pingutusega pursivad eesti keelt isegi olukordades, kus seda tingimata vaja ei oleks. See tuletas meelde Halliku Klara hiljutist artiklit Sirbis, kus ta leidis, et eestivenelased ei ole veel vähemuse staatuses (nagu nad ilmselgelt Lvivis on), vaid kuskil vähemuse ja diasporaa vahepeal (ta räägib nende erinevusest artiklis lähemalt). Muidugi, Lvivi-laadse vähemuseni on siin veel pikk tee minna ja geograafiat arvestades ei pruugi see kunagi juhtudagi, aga mõningaseks optimismiks ehk siiski alust on.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Vang nr 6 (ETV2), ENSV (ETV), Fantastiline nelik ja hõbesurfar (TV3), Resident Evil: Extinction (Pro7)
Sattusin Goble Pauli ajaveebist lugema huvitavat refereeringut, mis puudutas Lvivi venekeelset elanikkonda. Minu mäletamist mööda see nüüd väga venepärane linn pole olnudki, aga tuleb välja, et teataval ajal on seal siiski venekeelse elanikkonna osa olnud päris suur. Nüüd aga paistab, et needki suhteliselt vähesed venekeelsed, kes sinna on jäänud, on kiiresti kultuuri vahetamas ja "emamaale" selga keeramas. Lviv on muidugi mõneti erandlik kant (Goble viitab sellele samuti, kui nendib, et veel praegu peab piirkonnas ennast "banderalaseks" oma kolmandik inimesi), aga tegelikult olen ma, muidugi tunduvalt tagasihoidlikumal kujul, sama täheldanud isegi Eestis. See algas ilmselt varem, aga eriti pärast toda nõndanimetatud Pronksiööd olen ma tähele pannud, et tunduvalt on suurenenud inimeste arv, kes väiksema või suurema pingutusega pursivad eesti keelt isegi olukordades, kus seda tingimata vaja ei oleks. See tuletas meelde Halliku Klara hiljutist artiklit Sirbis, kus ta leidis, et eestivenelased ei ole veel vähemuse staatuses (nagu nad ilmselgelt Lvivis on), vaid kuskil vähemuse ja diasporaa vahepeal (ta räägib nende erinevusest artiklis lähemalt). Muidugi, Lvivi-laadse vähemuseni on siin veel pikk tee minna ja geograafiat arvestades ei pruugi see kunagi juhtudagi, aga mõningaseks optimismiks ehk siiski alust on.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Vang nr 6 (ETV2), ENSV (ETV), Fantastiline nelik ja hõbesurfar (TV3), Resident Evil: Extinction (Pro7)
12.9.10
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestasin väikese väljaskäiguga, täpsemalt jalutuskäiguga kandekeskusse, kus mind ootas ees pisike raamatupakike. Väljas oli imeilus ilm, lausa nauditav - mis pole ka ime, sest sügis on ikka kindlalt käes. Aga olgu siin ära toodud ka pakikese kasin sisu:
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), September (ETV)
Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: Säh sulle multitegusat (Postimees, 11.09.2010)
Noam Chomsky. USA näeb Hiinas ohtu oma üliriigi-positsioonile (Postimees, 11.09.2010)
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), September (ETV)
Ilmunud tõlked:
Vello Vikerkaar: Säh sulle multitegusat (Postimees, 11.09.2010)
Noam Chomsky. USA näeb Hiinas ohtu oma üliriigi-positsioonile (Postimees, 11.09.2010)
11.9.10
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, mida ma küll kärpisin kahe artikli tõlkimisega Diplomaatiale, mis õnneks olid suhteliselt lühikesed.
Loetud: Sirp, 10.09.2010; [digi] september 2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Pimeduse päevad (Showtime)
Loetud: Sirp, 10.09.2010; [digi] september 2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Pimeduse päevad (Showtime)
Neljabased mõtted
Suhteliselt vähese tööpanusega päev, mille peamiseks põhjuseks oli pärastlõunane väljaminek ühe sõbra sünnipäevale. See oli seda tüüpi sünnipäev, mille puhul päeva üleminek ööks (või ka vastupidi) jääb peaaegu tähele panemata... :-) Igatahes too ukraina trahter, kus me istusime, on lisaks sellele, et see asub üsna lähedal, nii et sinna võib lausa jalutada, ka iseenesest väga meeldiv - ehkki selgus, et "majaõlle" suutsime me kiiresti likvideerida :-)
Mandrivaga paistavad asjad olevat üsna ärevad: viimastel päevadel on lahkunud kohe väga palju inimesi, kelle panus distributsiooni arendamisse on olnud hindamatu. See on peamiselt seotud ühe Mandriva alla kuuluva ettevõtte likvideerimisega, aga jah, paraku on selles ettevõttes hingekirjas olnud rohkelt distroga otseselt seotud isikuid. Nagu keegi kokku võttis: paigaldamisprogrammiga tegelevad inimesed - kadunud, KDE - kadunud, GNOME - peaaegu kadunud, Mandriva tööriistad - üksikud alles... Samas ei ole see närvutanud distrole kaasaelajate huumorimeelt, nii avas üks neist veateate, mille sisu on umbes järgmine: niipea kui ma enda arvutisse Mandriva paigaldan, teatab keegi firmast lahkumisest ;-) Aga eks ilmselt selgub Mandriva tulevik millalgi järgmisel nädalal, kui kokku tuleb aktsionäride üldkoosolek.
Loetud: [digi] september 2010
Vaadatud: mitte muhvigi
Mandrivaga paistavad asjad olevat üsna ärevad: viimastel päevadel on lahkunud kohe väga palju inimesi, kelle panus distributsiooni arendamisse on olnud hindamatu. See on peamiselt seotud ühe Mandriva alla kuuluva ettevõtte likvideerimisega, aga jah, paraku on selles ettevõttes hingekirjas olnud rohkelt distroga otseselt seotud isikuid. Nagu keegi kokku võttis: paigaldamisprogrammiga tegelevad inimesed - kadunud, KDE - kadunud, GNOME - peaaegu kadunud, Mandriva tööriistad - üksikud alles... Samas ei ole see närvutanud distrole kaasaelajate huumorimeelt, nii avas üks neist veateate, mille sisu on umbes järgmine: niipea kui ma enda arvutisse Mandriva paigaldan, teatab keegi firmast lahkumisest ;-) Aga eks ilmselt selgub Mandriva tulevik millalgi järgmisel nädalal, kui kokku tuleb aktsionäride üldkoosolek.
Loetud: [digi] september 2010
Vaadatud: mitte muhvigi
9.9.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, ehkki selle põhitöö tegemise osa jäi napiks ja tillukeseks, sest eriti Postimees paistab olevat kindlalt kavva võtnud mu korraliku matmise lisatööde alla - tänasele päevale langes tervelt kolme ühiku tõlkimine. Ja Diplomaatia ootab samuti sabas...
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Paradox (RTL2), Torchwood: Kinder der Erde (RTL2)
8.9.10
Teisibased mõtted
Nagu eile öeldud, langes sel nädalal siis tarkvara tõlkimise päev mõneti erakorraliselt tänasele. Subjektiks oli endiselt KDE - Mandrivas pole midagi uut ja tegelikult närib hinge isegi väike kahtlus, kuidas distrol pärast kevadisi raskusi siis nüüd ikka tee edasi kulgeb. Loodetavasti saab sellest peagi aimu, kui aktsionäride üldkogu on peetud. KDE vallas võtsin alustuseks ette taas stabiilse haru, kuhu oli lisandunud mõni sõne nii kasutajaliidese kui ka dokumentatsiooni osas. Need tehtud, jäi stabiilne haru (ehk 4.5.x) must maha endises korras, s.t lõpuni tõlkimata on endiselt kaks käsiraamatut ja puudu on mõned sõned Kopete videoseadistustes. Arendusharu juurde asudes tegin kõigepealt ära ühe tükk aega ootel olnud töö, nimelt aegunud dokumentatsiooni eemaldamise, samuti stabiilses harus tõlgitud, aga arendusharus veel tõlkimata failide kopeerimise - kokku andis see hiiglasliku sissekande ja formaalselt tohutult palju muudatusi, ehkki midagi sellest ei olnud otseselt tõlketegevusega seotud. Aga arendusharu reaalselt tõlkima asudes selgus, et seal on vahepeal üsna palju asju juurde tulnud, nii et ega ma väga palju täna tehtud ei jõudnud, isegi mitte nende asjade osas, millega oleks tahtnud kaugemale jõuda. Teisalt, midagi hirmsasti ei põle ka, nii et erilist kiiret praegu ei ole.
Sattusin täna nägema ja lugema, et ülejärgmisel nädalal on taas kavas korraldada vaba tarkvara infopäev, sedakorda siis Euroopa rahadega (võib-olla on neid ka varem välisrahadega peetud, ma lihtsalt ei tea). Kava tundus olevat üsna huvitav, võimalik, et peaks minema ja kuulama ja tarkade inimeste juttu kõrvade taha üles kribama. Kuigi paraku, nagu ikka, algavad sellised üritused maru vara, ammu enne seda, kui kodanik Kukk ja kodanik Koit kokku saavad...
Jamestowni ajaveebist võis lugeda, et Ukrainas on hakatud juba ka päris lähedast ajalugu ümber kirjutama, isegi oranži revolutsiooni sündmusi, mida ilmselt ei mäleta vaid sõna otseses mõttes allameetrimehed. See on ikka päris karm, kui vaid võimuvahetus sunnib õpikute ja ajalooraamatute autoreid helistikku vahetama... Kangesti ikka loodaks, et Ukrainal läheb paremini kui pelgalt "pisivelje" rolli etendamine...
Veidi kaudsemaid teid pidi (kaudsemaid selles mõttes, et see oli juba mõne päeva eest ka eesti keeles olemas, aga ma ei olnud teda siis tähele pannud) jäi täna silma üks väga põnev kosmoloogiline teadusuudis, mis kipub kummutama kogu senist maailmapilti - nimelt ei pruugi üks universumi tähtsamaid konstante, peenstruktuuri konstant, olla ei ajas ega ruumis tegelikult konstant, vaid võib veidi kõikuda. Mis omakorda võib tähendada, et mingil põhjusel võime me siin universumi nurgas tõepoolest olla vähesed õnnelikud, kelle juures see "konstant" on sellise väärtusega, et üldse on elu võimalik. (Noh, olgu, see kõikumine ei ole just nii suur, et välistada elu olemasolu kuskil mujal, aga siiski... :-) ) Igatahes äärmiselt põnev avastus, mis võib praeguseid seisukohti elu, universumi ja "staffi" kohta üsna palju raputada.
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: Välisilm (ETV), Chuck (TV3), Supernatural (Kanal2)
Sattusin täna nägema ja lugema, et ülejärgmisel nädalal on taas kavas korraldada vaba tarkvara infopäev, sedakorda siis Euroopa rahadega (võib-olla on neid ka varem välisrahadega peetud, ma lihtsalt ei tea). Kava tundus olevat üsna huvitav, võimalik, et peaks minema ja kuulama ja tarkade inimeste juttu kõrvade taha üles kribama. Kuigi paraku, nagu ikka, algavad sellised üritused maru vara, ammu enne seda, kui kodanik Kukk ja kodanik Koit kokku saavad...
Jamestowni ajaveebist võis lugeda, et Ukrainas on hakatud juba ka päris lähedast ajalugu ümber kirjutama, isegi oranži revolutsiooni sündmusi, mida ilmselt ei mäleta vaid sõna otseses mõttes allameetrimehed. See on ikka päris karm, kui vaid võimuvahetus sunnib õpikute ja ajalooraamatute autoreid helistikku vahetama... Kangesti ikka loodaks, et Ukrainal läheb paremini kui pelgalt "pisivelje" rolli etendamine...
Veidi kaudsemaid teid pidi (kaudsemaid selles mõttes, et see oli juba mõne päeva eest ka eesti keeles olemas, aga ma ei olnud teda siis tähele pannud) jäi täna silma üks väga põnev kosmoloogiline teadusuudis, mis kipub kummutama kogu senist maailmapilti - nimelt ei pruugi üks universumi tähtsamaid konstante, peenstruktuuri konstant, olla ei ajas ega ruumis tegelikult konstant, vaid võib veidi kõikuda. Mis omakorda võib tähendada, et mingil põhjusel võime me siin universumi nurgas tõepoolest olla vähesed õnnelikud, kelle juures see "konstant" on sellise väärtusega, et üldse on elu võimalik. (Noh, olgu, see kõikumine ei ole just nii suur, et välistada elu olemasolu kuskil mujal, aga siiski... :-) ) Igatahes äärmiselt põnev avastus, mis võib praeguseid seisukohti elu, universumi ja "staffi" kohta üsna palju raputada.
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: Välisilm (ETV), Chuck (TV3), Supernatural (Kanal2)
7.9.10
Esmabased mõtted
Põhjustel, millel ma siin ei peatu, kujunes tänane päev tavaliseks tööpäevaks - tarkvara võtan niisiis ette alles homme.
Sattusin lugema väga põnevat intervjuud ühe eluteadlasega (või kuidas neid geneetikuid ja muid sinnakanti jäävaid tegelasi peakski nimetama), suhteliselt noore ja tunnustatud Kõksi Suleviga, mis sisaldas mitmeid üsna ebatavalisi, mõtlema sundivaid mõtteid. Näiteks lausejupp "Tervisesoovitused... Võibolla suitsetamine on ainus, mille puhul võib öelda, et kui hoolega suitsetada, siis mingi aja pärast on suurenenud infarkti, vereringehäirete ja kopsuvähi risk. See on selge." See on muidugi selge ja teada, et suurem osa igasuguseid "tervisepreparaate" ja muud sellist on rohkem reklaamitrikk ja raha teenimise kui tervise edendamise vahend, aga mul ei tule küll meelde, et mõni tõsiselt võetav teadlane oleks nii selgelt öelnud, et tervise osas ei olegi midagi kindlat, et keegi lihtsalt ei teagi, mis aitab või ei aita ja kas üldse midagi aitab. Sama huvitav oli ka vähemalt mulle uudne mõte, et inimesed on samasugused GMO-d nagu paljukirutud mais või tomatid... Või näiteks väljaütlemine, et "Platsentsat tekitab geen, mille tõttu sai võimalikuks imetajate teke. Genoom varastas ühe viiruse ning hakkas selle viiruse ühe valgu abiga platsentat tootma." Aga see on intervjuu, mida peab ise lugema ja selle üle mõtlema.
Sain ka oma keeletoimetajalt teada, et too ristisõdade suurteos on juba küljendatud, nii et paistab, et jõulumüüki paiskamise lubadus peab endiselt enam-vähem paika. Mis on tore, sest see teos võttis nii paganama palju aega ja vaeva ja verd ja higi, et oleks tõesti hea seda lõpuks siis korraliku tellisena ka füüsiliselt näha... (ja siis oodata, kas keegi teine ka ilmumist tähele paneb... :-) )
Tänane telemäng "100 sekundit" oli juba etem, aga jah, iseäralik on näha seda kemplemist seal lõpus rahajagamise üle. Tänu kõige targemana paistnud ja ilmselt suhteliselt heal järjel mehe mõistlikkusele ning "eneseohverdusele" said mängijad sedakorda siiski vähemalt mingit tasu oma osalemise eest ega jäänud päris tühjade kätega, aga see võttis ikka neil nii palju aega, et summad jäid imetillukeseks. Muidu küsimused tundusid sel korral olevat veidi raskemad, ma mõtlen just üldiselt tasemelt, kuigi võib-olla see tundus nii ainult minule (näiteks Eurovisiooni laulude järjestamisega oleks ma kohe kindlasti mööda pannud ja neid kõhklemiskohti oli mujalgi).
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Fringe (Pro7), Eureka (Pro7), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Sattusin lugema väga põnevat intervjuud ühe eluteadlasega (või kuidas neid geneetikuid ja muid sinnakanti jäävaid tegelasi peakski nimetama), suhteliselt noore ja tunnustatud Kõksi Suleviga, mis sisaldas mitmeid üsna ebatavalisi, mõtlema sundivaid mõtteid. Näiteks lausejupp "Tervisesoovitused... Võibolla suitsetamine on ainus, mille puhul võib öelda, et kui hoolega suitsetada, siis mingi aja pärast on suurenenud infarkti, vereringehäirete ja kopsuvähi risk. See on selge." See on muidugi selge ja teada, et suurem osa igasuguseid "tervisepreparaate" ja muud sellist on rohkem reklaamitrikk ja raha teenimise kui tervise edendamise vahend, aga mul ei tule küll meelde, et mõni tõsiselt võetav teadlane oleks nii selgelt öelnud, et tervise osas ei olegi midagi kindlat, et keegi lihtsalt ei teagi, mis aitab või ei aita ja kas üldse midagi aitab. Sama huvitav oli ka vähemalt mulle uudne mõte, et inimesed on samasugused GMO-d nagu paljukirutud mais või tomatid... Või näiteks väljaütlemine, et "Platsentsat tekitab geen, mille tõttu sai võimalikuks imetajate teke. Genoom varastas ühe viiruse ning hakkas selle viiruse ühe valgu abiga platsentat tootma." Aga see on intervjuu, mida peab ise lugema ja selle üle mõtlema.
Sain ka oma keeletoimetajalt teada, et too ristisõdade suurteos on juba küljendatud, nii et paistab, et jõulumüüki paiskamise lubadus peab endiselt enam-vähem paika. Mis on tore, sest see teos võttis nii paganama palju aega ja vaeva ja verd ja higi, et oleks tõesti hea seda lõpuks siis korraliku tellisena ka füüsiliselt näha... (ja siis oodata, kas keegi teine ka ilmumist tähele paneb... :-) )
Tänane telemäng "100 sekundit" oli juba etem, aga jah, iseäralik on näha seda kemplemist seal lõpus rahajagamise üle. Tänu kõige targemana paistnud ja ilmselt suhteliselt heal järjel mehe mõistlikkusele ning "eneseohverdusele" said mängijad sedakorda siiski vähemalt mingit tasu oma osalemise eest ega jäänud päris tühjade kätega, aga see võttis ikka neil nii palju aega, et summad jäid imetillukeseks. Muidu küsimused tundusid sel korral olevat veidi raskemad, ma mõtlen just üldiselt tasemelt, kuigi võib-olla see tundus nii ainult minule (näiteks Eurovisiooni laulude järjestamisega oleks ma kohe kindlasti mööda pannud ja neid kõhklemiskohti oli mujalgi).
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Fringe (Pro7), Eureka (Pro7), Kaks ja pool meest (Kanal2)
6.9.10
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida mõneks ajaks katkestas ema külaskäik. Lisaks kõigele muule heale ja paremale tõi ta kaasa ka mõningaid ristsõnu, mis vähendasid seejärel veelgi tööaega, pakkusid aga küllaga intellektuaalset naudingut - sedakorda oli isegi too tavaline Ristik mõningate keerulisemate mõistatustega, mis pakkusid tükk aega pusimisrõõmu.
Sattusin Raamatukoi saidil nägema, et ilmunud on ühe mu lemmikraamatu, Neil Gaimani "Stardusti" eestikeelne tõlge (tõlkijaks auväärne Sash Uusjärv). See tuletas kohe meelde, millised emotsioonid valitsesid selle raamatu esmakordse lugemise ajal oma kümmekond aastat tagasi. Ei ole ilmselt patt öelda, et see on üks äärmiselt vähestest raamatutest, mis on lugemise ajal lisaks põnevusele ka sõna otseses mõttes pisarad silma toonud - nii ilus ja emotsionaalne on see lisaks kõigele muule, romantika selle sõna parimas tähenduses. Ja samuti on see üks neist ka mitte just väga paljudest raamatutest, mida ma olen hiljemgi uuesti üle lugenud, et püüda leida sealt veel nüansse, mis esimese korraga ehk tähele panemata jäid. Mõnes mõttes ma isegi pelgan veidi tõlget kätte võtta, sest pahatihti tekitab eriti just nii tugevasti meeldinud teose tõlke lugemine negatiivse efekti, kui ümberpanija on otsustanud midagi teisiti edasi anda, kui endal on peas ettekujutus tekkinud. Praegusel juhul, tõlkijat arvestades, seda ehk väga karta ei ole, aga siiski... Aga eks näeb, kui ma millalgi raamatu enda kätte saan ja selle ette võtan... Seni püüan olla oma ootustes positiivselt optimistlik :-)
Õhtupoolikul otsustasin telerist vaadata kaht asja, mis ilmselt pidanuks olema mõneti nostalgilised. Esimene oli ETV uus sari "ENSV", mis, võib kohe öelda, oli tõepoolest nostalgiline - ka mina mäletan üsna hästi Brežnevi surma aega ja seda ümbritsenud õhkkonda, ehkki ma muidugi polnud siis veel just täiskasvanud. Suhteliselt hästi välja mängitud pooltund oli, kuigi mõneti sellise kaheldava tunde jätsid vist kolmel korral diktori häälega peale loetud ja ekraanigraafikaga kaunistatud vahepalad - aga ilmselt võivad need olla vajalikud neile, kes sellest, nüüdsest juba ligemale 30 aasta tagusest ajast suurt midagi ei tea. Mõneti tundus asi olevat üle pingutatud, eriti just tolle pereema eksabikaasa, tubli meremehe, käitumine, mis lihtsalt ei jätnud väga usutavat muljet, aga üldmuljelt oli kõik piisavalt autentne ja ka päris hästi ja usutavalt välja mängitud.
Sellele järgnes Kanal2 vahendusel üsna palju kõneldud film "Punane elavhõbe" (ülevaated IMDB-s ja kodulehekülg; arvustusi võib igaüks ise googeldada, neid on liiga palju, et siin ära tuua). Seda on nii kiidetud kui ka maa sisse tambitud, nii et mõtlesin, et vaatan siis ära, mida see endast kujutab. Tagantjärele targana võin öelda, et ega palju poleks kaotanud ja õhtu emotsioonid oleks olnud etemad, kui oleks vaatamata jätnud. Ei, ega väga viga sel ei olnud midagi: "põneviku/thrilleri/krimka" kohta olid kõik asjad olemas, oli mingi süžee, oli konflikt, oli tapmist ja verd, oli huumoritki, nii et justkui kõik koostisosad, mis olema peavad, olid ka olemas. Kuigi ma pole Eesti (uuemaid) filme just väga palju näinud, usun ma täiesti, et see võib olla lausa üks paremaid, vähemalt oma žanris. Aga paraku kõik need vajalikud koostisosad kokku ei andnud mulle tunnet, et ma vaataksin midagi, mis on ka huvitav ja köitev. Kui kokku võtta, siis kogu asi natuke logises ja köitvamadki stseenid kadusid ära teiste, igavamate, sekka, ilma et nad oleksid suutnud mällu püsima jääda. Juba filmi keskne tegelane Reps oli mõneti ebausutav ja jäi lõpuks kahvatuks. Õieti selles vist oligi selle filmi häda, et kõik vajalik oli küll olemas, aga millelegi ei keskendutud ja püüti igat aspekti rõhutada. Selline "igale maitsele vastutulemine" jättiski lõpuks sita maitse suhu. Kõik dialoogid olid üsna lühikesed, kõik stseenid, ka vägivaldsed (mille rohkust selles filmis on muidu rõhutatud ja mida nähtavasti oligi üsna palju, kuigi see sõltub muidugi sellest, millega võrrelda), olid samuti piisavalt napid, et jätta rahuldamatuse tunne, kord oli stseeni fookuses üks, kord teine tegelane, nii et lõpuks tuligi kokku selline mage ühepajatoit. Sellele andis veelgi enam kinnitust see, kui ma selle järel vaatasin veidi samas kanalis järgnenud filmi "The Extreme Team", mida ma olen kunagi varemgi näinud ja mis ei ole just väga särav, aga kus ometi on küllaga põnevust, et oodata lõppu, stseene (lumelauaga), mida naudingu ja kerge põnevusvärinaga jälgida ja kõike muud seda, mis ühes action'is olema peab - sõnaga kõike seda, mida ju oli ka "Punases elavhõbedas", aga mis jäi seal ikkagi kohe tunduvalt kahvatumaks ja esile toomata.
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud. ENSV (ETV), Punane elavhõbe (Kanal2)
Sattusin Raamatukoi saidil nägema, et ilmunud on ühe mu lemmikraamatu, Neil Gaimani "Stardusti" eestikeelne tõlge (tõlkijaks auväärne Sash Uusjärv). See tuletas kohe meelde, millised emotsioonid valitsesid selle raamatu esmakordse lugemise ajal oma kümmekond aastat tagasi. Ei ole ilmselt patt öelda, et see on üks äärmiselt vähestest raamatutest, mis on lugemise ajal lisaks põnevusele ka sõna otseses mõttes pisarad silma toonud - nii ilus ja emotsionaalne on see lisaks kõigele muule, romantika selle sõna parimas tähenduses. Ja samuti on see üks neist ka mitte just väga paljudest raamatutest, mida ma olen hiljemgi uuesti üle lugenud, et püüda leida sealt veel nüansse, mis esimese korraga ehk tähele panemata jäid. Mõnes mõttes ma isegi pelgan veidi tõlget kätte võtta, sest pahatihti tekitab eriti just nii tugevasti meeldinud teose tõlke lugemine negatiivse efekti, kui ümberpanija on otsustanud midagi teisiti edasi anda, kui endal on peas ettekujutus tekkinud. Praegusel juhul, tõlkijat arvestades, seda ehk väga karta ei ole, aga siiski... Aga eks näeb, kui ma millalgi raamatu enda kätte saan ja selle ette võtan... Seni püüan olla oma ootustes positiivselt optimistlik :-)
Õhtupoolikul otsustasin telerist vaadata kaht asja, mis ilmselt pidanuks olema mõneti nostalgilised. Esimene oli ETV uus sari "ENSV", mis, võib kohe öelda, oli tõepoolest nostalgiline - ka mina mäletan üsna hästi Brežnevi surma aega ja seda ümbritsenud õhkkonda, ehkki ma muidugi polnud siis veel just täiskasvanud. Suhteliselt hästi välja mängitud pooltund oli, kuigi mõneti sellise kaheldava tunde jätsid vist kolmel korral diktori häälega peale loetud ja ekraanigraafikaga kaunistatud vahepalad - aga ilmselt võivad need olla vajalikud neile, kes sellest, nüüdsest juba ligemale 30 aasta tagusest ajast suurt midagi ei tea. Mõneti tundus asi olevat üle pingutatud, eriti just tolle pereema eksabikaasa, tubli meremehe, käitumine, mis lihtsalt ei jätnud väga usutavat muljet, aga üldmuljelt oli kõik piisavalt autentne ja ka päris hästi ja usutavalt välja mängitud.
Sellele järgnes Kanal2 vahendusel üsna palju kõneldud film "Punane elavhõbe" (ülevaated IMDB-s ja kodulehekülg; arvustusi võib igaüks ise googeldada, neid on liiga palju, et siin ära tuua). Seda on nii kiidetud kui ka maa sisse tambitud, nii et mõtlesin, et vaatan siis ära, mida see endast kujutab. Tagantjärele targana võin öelda, et ega palju poleks kaotanud ja õhtu emotsioonid oleks olnud etemad, kui oleks vaatamata jätnud. Ei, ega väga viga sel ei olnud midagi: "põneviku/thrilleri/krimka" kohta olid kõik asjad olemas, oli mingi süžee, oli konflikt, oli tapmist ja verd, oli huumoritki, nii et justkui kõik koostisosad, mis olema peavad, olid ka olemas. Kuigi ma pole Eesti (uuemaid) filme just väga palju näinud, usun ma täiesti, et see võib olla lausa üks paremaid, vähemalt oma žanris. Aga paraku kõik need vajalikud koostisosad kokku ei andnud mulle tunnet, et ma vaataksin midagi, mis on ka huvitav ja köitev. Kui kokku võtta, siis kogu asi natuke logises ja köitvamadki stseenid kadusid ära teiste, igavamate, sekka, ilma et nad oleksid suutnud mällu püsima jääda. Juba filmi keskne tegelane Reps oli mõneti ebausutav ja jäi lõpuks kahvatuks. Õieti selles vist oligi selle filmi häda, et kõik vajalik oli küll olemas, aga millelegi ei keskendutud ja püüti igat aspekti rõhutada. Selline "igale maitsele vastutulemine" jättiski lõpuks sita maitse suhu. Kõik dialoogid olid üsna lühikesed, kõik stseenid, ka vägivaldsed (mille rohkust selles filmis on muidu rõhutatud ja mida nähtavasti oligi üsna palju, kuigi see sõltub muidugi sellest, millega võrrelda), olid samuti piisavalt napid, et jätta rahuldamatuse tunne, kord oli stseeni fookuses üks, kord teine tegelane, nii et lõpuks tuligi kokku selline mage ühepajatoit. Sellele andis veelgi enam kinnitust see, kui ma selle järel vaatasin veidi samas kanalis järgnenud filmi "The Extreme Team", mida ma olen kunagi varemgi näinud ja mis ei ole just väga särav, aga kus ometi on küllaga põnevust, et oodata lõppu, stseene (lumelauaga), mida naudingu ja kerge põnevusvärinaga jälgida ja kõike muud seda, mis ühes action'is olema peab - sõnaga kõike seda, mida ju oli ka "Punases elavhõbedas", aga mis jäi seal ikkagi kohe tunduvalt kahvatumaks ja esile toomata.
Loetud: Akadeemia 8/2010
Vaadatud. ENSV (ETV), Punane elavhõbe (Kanal2)
5.9.10
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida lühendasin pisut kaupluse väisamisega toiduvarude täiendamise eesmärgil.
Naastes leidsin postkastist Eesti Päevalehe. Võib vist öelda, et ma olen selle ajalehe regulaarne lugeja - vähemalt kord aastas jõuab see mu postkasti ja ma püüan alati selle siis ka korralikult läbi lugeda. Tõsi, iga aastaga muutub see ka lihtsamaks - lausa masendav on vaadata, kui jubedaks on siinsed ajalehed muutunud: sisu peaaegu polegi, kõikjal laiutab reklaam, mille vahele siis on ära peidetud vähesed artiklid. Teisest küljest on see ilmselt ka õige lähenemine, sest kes ikka ostaks ajalehte, milles on neli lehekülge lugemist (umbes nii palju jääb nähtavasti järele, kui võtta ära ka igasugused mõttetud pildid ja muud tarbetud "laiendavad" ja "pilku tõmbavad" elemendid) ja ülejäänud osa reklaami...
Loetud: TM Kodu ja ehitus 6/2010
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: me võitleme sellega, mis meid rikastab (Postimees, 04.10.2010)
Naastes leidsin postkastist Eesti Päevalehe. Võib vist öelda, et ma olen selle ajalehe regulaarne lugeja - vähemalt kord aastas jõuab see mu postkasti ja ma püüan alati selle siis ka korralikult läbi lugeda. Tõsi, iga aastaga muutub see ka lihtsamaks - lausa masendav on vaadata, kui jubedaks on siinsed ajalehed muutunud: sisu peaaegu polegi, kõikjal laiutab reklaam, mille vahele siis on ära peidetud vähesed artiklid. Teisest küljest on see ilmselt ka õige lähenemine, sest kes ikka ostaks ajalehte, milles on neli lehekülge lugemist (umbes nii palju jääb nähtavasti järele, kui võtta ära ka igasugused mõttetud pildid ja muud tarbetud "laiendavad" ja "pilku tõmbavad" elemendid) ja ülejäänud osa reklaami...
Loetud: TM Kodu ja ehitus 6/2010
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: me võitleme sellega, mis meid rikastab (Postimees, 04.10.2010)
Reedesed mõtted
Juba tavaline tööpäev, nohu ja muud jubedused on vaid järelmõjudena alles. Mis muidugi ei ole ka just nautimist väärt, aga võrreldes jämeda, nii jämeda läbivoolutoruna toimiva ninaga on see juba köömen. Eilne tormialguse aegne väljaskäik ja sellele järgnenud vaimustav ilm läksid ikka täiega asja ette.
Tänane Sirp oli paari viimase järel pettumust tekitavalt tühi, ainuke hea ja lugemist väärt lugu tuli Lepajõe Marju sulest ning kujutas endast arvustust juba mõne aja eest ilmunud Rooma kirjanduse antoloogiale. See on lausa masendav, mil määral mingid valimised muudavad isegi muidu korralikud ajalehed mingiks mulaajamise kohaks, kus lõpmatult jahutakse mingite mõttetute asjade ümber ja üle - nojah, Sirbi spetsiifikat arvestades üritatakse "ära panna" nii-ütelda kultuurselt ja (pseudo(teaduslikult... Aga no loodane, et vähemalt pärast märtsi saab jälle mõndagi aega midagi mõistlikku "sotsiaalia" lehekülgedelt lugeda...
Õhtul pakkus tõelist silmailu ja põnevust Eesti-Itaalia meeskondade kohtumine jalgpalli EM-i valikmängus. Itaallased alustasid küll nii maruliselt, et tekkis tunne, nagu oleks pärast fiaskoga lõppenud MM-i tõesti uus hingamine saavutatud, ning eestlaste vastupanu oli selline, et tekkis lausa kahtlus, nagu oleks kurikavalalt kokku lepitud Itaalia väravavaht tegevusetusega ära suretada... Aga siis ühel hetkel üsna loogiliselt ka itaallaste jaks rauges, sest eestlased suutsid kaitses päris kenasti seista ja vastu panna. Ning siis tuli päris jahmatav pomm: Zenjov nägi, et värav on tühi, ning sirutas jala välja ja tulemuseks oligi 1:0 - ja seda Eesti kasuks! See on päris ebatavaline tunne nii tugeva meeskonna vastu näha Eestit juhtima (Itaalial võis ju MM nihu minna, aga nad on ikkagi edetabelis 14. kohal ja Eesti nii umbes sajandal...). Veel enam irreaalsuse vaimu tekitas esimese poolaja viimane kolmandik ja teise poolaja algus: lausa imelik tunne oli, kui eestlased purjetasid üsna vabalt Itaalia kaitse vahel ja need nagu beatakanad ringi jooksid :-) Aga siis pandi reaalsus taas maksma, kui itaallased väikese vahega kaks väravat lõid ning seejärel oma kaitse nii lukku panid, kui vähegi oskasid ja suutsid. Ja seda oskavad itaallased seniajani nii hästi, et Eestil ei olnud erilist lootustki seda lahti muukida. Ent sellest hoolimata oli see ilmselt üks paremaid Eesti koondise mänge, mida ma mäletan, nii et emomeeter oli õhtuks ikka täiega põhjas.
Loetud: Sirp, 03.09.2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Jalgpalli EM valikmäng Eesti-Itaalia (ETV)
Tänane Sirp oli paari viimase järel pettumust tekitavalt tühi, ainuke hea ja lugemist väärt lugu tuli Lepajõe Marju sulest ning kujutas endast arvustust juba mõne aja eest ilmunud Rooma kirjanduse antoloogiale. See on lausa masendav, mil määral mingid valimised muudavad isegi muidu korralikud ajalehed mingiks mulaajamise kohaks, kus lõpmatult jahutakse mingite mõttetute asjade ümber ja üle - nojah, Sirbi spetsiifikat arvestades üritatakse "ära panna" nii-ütelda kultuurselt ja (pseudo(teaduslikult... Aga no loodane, et vähemalt pärast märtsi saab jälle mõndagi aega midagi mõistlikku "sotsiaalia" lehekülgedelt lugeda...
Õhtul pakkus tõelist silmailu ja põnevust Eesti-Itaalia meeskondade kohtumine jalgpalli EM-i valikmängus. Itaallased alustasid küll nii maruliselt, et tekkis tunne, nagu oleks pärast fiaskoga lõppenud MM-i tõesti uus hingamine saavutatud, ning eestlaste vastupanu oli selline, et tekkis lausa kahtlus, nagu oleks kurikavalalt kokku lepitud Itaalia väravavaht tegevusetusega ära suretada... Aga siis ühel hetkel üsna loogiliselt ka itaallaste jaks rauges, sest eestlased suutsid kaitses päris kenasti seista ja vastu panna. Ning siis tuli päris jahmatav pomm: Zenjov nägi, et värav on tühi, ning sirutas jala välja ja tulemuseks oligi 1:0 - ja seda Eesti kasuks! See on päris ebatavaline tunne nii tugeva meeskonna vastu näha Eestit juhtima (Itaalial võis ju MM nihu minna, aga nad on ikkagi edetabelis 14. kohal ja Eesti nii umbes sajandal...). Veel enam irreaalsuse vaimu tekitas esimese poolaja viimane kolmandik ja teise poolaja algus: lausa imelik tunne oli, kui eestlased purjetasid üsna vabalt Itaalia kaitse vahel ja need nagu beatakanad ringi jooksid :-) Aga siis pandi reaalsus taas maksma, kui itaallased väikese vahega kaks väravat lõid ning seejärel oma kaitse nii lukku panid, kui vähegi oskasid ja suutsid. Ja seda oskavad itaallased seniajani nii hästi, et Eestil ei olnud erilist lootustki seda lahti muukida. Ent sellest hoolimata oli see ilmselt üks paremaid Eesti koondise mänge, mida ma mäletan, nii et emomeeter oli õhtuks ikka täiega põhjas.
Loetud: Sirp, 03.09.2010
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Jalgpalli EM valikmäng Eesti-Itaalia (ETV)
3.9.10
Neljabased mõtted
Enesetunne oli juba päris hea, nii et võis väljaski käia, aga tööpäevana jäi see põhitöö osas endiselt üpris väheproduktiivseks, sedakorda eelkõige sellepärast. et nii Postimees kui ka Diplomaatia avaldasid soovi mu teenuseid kasutada - ja kes olen siis mina, et nii tähtsatele imestele ära öelda...
Väljaskäimine elik jalutuskäik sellesse imeliku nimega asutusse kandekeskus oli igatahes täiega asja eest. Torm oli just algamas ja sain tunda nii mõndagi korralikku iili. Sellist puhastust oligi vaja ning ma liikusin meelega ja (enese)teadlikult mitte kõige lühemat teed pidi, et lihtsalt ilma nautida. Mis tuli kasuks ka selles mõttes, et teel tagasi kohtasin üht vana tuttavat ülikooli ja muudestki aegadest, kes vanasti elas kuskil siin läheduses, aga kelle kohta ma nagu oleks kuulnud, et ta on ära kolinud. Selgus, et valesti olin kuulnud - või kui ta oligi kolinud, siis ehk mõne maja või kvartali piires, mitte rohkem (ei hakanud pikemalt uurima). Natuke vestlust ajalooteaduse ja ajalooõpetamise teemadel oli igatahes sama värskendav nagu ilm ise.
Juba hommikul leidis mu juurde tee ka postikuller, kes tõi pakikese Eesti Päevalehe kirjastuselt, sisuks järjekordsed sarja "Eesti mälu" raamatud. Olgu need siin ka ära nimetatud:
Täna võis lugeda, et mõne aja eest murelikke mõtteid tekitanud teade, et Tartu ülikool kavatseb oma raamatupoest loobuda, on leidnud vähemalt ajutiselt ilmselt rahuldava lahenduse - ülemineku Krisostomuse kätte. Mõneks ajaks vähemalt jääb siis raamatupood sinna kenasse kohta ikka alles, mitte ei asendu järjekordse kasiino või bordelliga... Võib-olla on minek Krisostomuse kätte isegi hea, sest haare on neil ilmselt omajagu laiem kui endisel ettevõttel, nad on juba mõnda aega müünud ka kohalikke raamatuid ja nähtavasti isegi vähemalt osade raamatute hinnad võivad muutuda nende haarde tõttu odavamaks (TÜ raamatupoel polnud vist just väga palju neid koostööpartnereid, kes oleks hulgihindadega müünud, tundus mulle nende hindu vaadates...)
Ekspressist oli lugeda muhe ajalooline fiktsioon Salme viikingilaevade väljakaevamiste teemal elik sellest, kuidas võib-olla asi kulges omal ajal nii, et tänapäeva arheoloogid võisid leida seda, mida nad leidsid. Seal oli see väga lühidalt, aga kindlasti saaks sellest mõni kirjainimene, kel ka endal väikenegi huvi mineviku vastu, välja keevitada midagi, mis jätkaks Saali, Sinkeli ja Kippeli vahvaid traditsioone :-)
Loetud. Tehnikamaailm 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2)
Väljaskäimine elik jalutuskäik sellesse imeliku nimega asutusse kandekeskus oli igatahes täiega asja eest. Torm oli just algamas ja sain tunda nii mõndagi korralikku iili. Sellist puhastust oligi vaja ning ma liikusin meelega ja (enese)teadlikult mitte kõige lühemat teed pidi, et lihtsalt ilma nautida. Mis tuli kasuks ka selles mõttes, et teel tagasi kohtasin üht vana tuttavat ülikooli ja muudestki aegadest, kes vanasti elas kuskil siin läheduses, aga kelle kohta ma nagu oleks kuulnud, et ta on ära kolinud. Selgus, et valesti olin kuulnud - või kui ta oligi kolinud, siis ehk mõne maja või kvartali piires, mitte rohkem (ei hakanud pikemalt uurima). Natuke vestlust ajalooteaduse ja ajalooõpetamise teemadel oli igatahes sama värskendav nagu ilm ise.
Juba hommikul leidis mu juurde tee ka postikuller, kes tõi pakikese Eesti Päevalehe kirjastuselt, sisuks järjekordsed sarja "Eesti mälu" raamatud. Olgu need siin ka ära nimetatud:
- H. Meri. Tagasivaateid veerevast vagunist
- A. Warma. Diplomaadi kroonika
- J. Kõpp. Mälestuste radadel I-IV
- O. Luts. Ladina köök. Kuningakübar
- E. Nivanka. Soome lahe kahel kaldal
Täna võis lugeda, et mõne aja eest murelikke mõtteid tekitanud teade, et Tartu ülikool kavatseb oma raamatupoest loobuda, on leidnud vähemalt ajutiselt ilmselt rahuldava lahenduse - ülemineku Krisostomuse kätte. Mõneks ajaks vähemalt jääb siis raamatupood sinna kenasse kohta ikka alles, mitte ei asendu järjekordse kasiino või bordelliga... Võib-olla on minek Krisostomuse kätte isegi hea, sest haare on neil ilmselt omajagu laiem kui endisel ettevõttel, nad on juba mõnda aega müünud ka kohalikke raamatuid ja nähtavasti isegi vähemalt osade raamatute hinnad võivad muutuda nende haarde tõttu odavamaks (TÜ raamatupoel polnud vist just väga palju neid koostööpartnereid, kes oleks hulgihindadega müünud, tundus mulle nende hindu vaadates...)
Ekspressist oli lugeda muhe ajalooline fiktsioon Salme viikingilaevade väljakaevamiste teemal elik sellest, kuidas võib-olla asi kulges omal ajal nii, et tänapäeva arheoloogid võisid leida seda, mida nad leidsid. Seal oli see väga lühidalt, aga kindlasti saaks sellest mõni kirjainimene, kel ka endal väikenegi huvi mineviku vastu, välja keevitada midagi, mis jätkaks Saali, Sinkeli ja Kippeli vahvaid traditsioone :-)
Loetud. Tehnikamaailm 9/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2)
2.9.10
Kolmabased mõtted
Samuti suhteliselt väheproduktiivne tööpäev, kuigi enesetunne oli juba veidi etem.
Loetud: Tehnikamaailm 9/2010
Vaadatud: Paradox (RTL2)
Loetud: Tehnikamaailm 9/2010
Vaadatud: Paradox (RTL2)
1.9.10
Teisibased mõtted
Väga väheproduktiivne päev, peamiselt seetõttu, et ma olen nii osav ja nutikas - nimelt õnnestus mul täiesti tühja koha pealt hankida külge külmetus, mis väljendus päev läbi vaevanud nohus, kohatistes külmavärinates ja muudes nigelates asjades. Aga noh, eks ma muigan siis, kui tuleb talv ja ülejäänud nohu saavad :-)
Sattusin lugema, et Oxfordi inglise keele sõnaraamat nähtavasti enam trükitud kujul ei ilmu - paberväljaandele polevat turgu. Mõneti muidugi kahju, aga teisest küljest - enamik asju, mille jaoks sõnaraamatuid vaja läheb, tehakse tänapäeval nagunii arvutis ning sestap on ka üsna loogiline, et sõnaraamatudki kolivad üha enam arvutisse. Võimalik, et meil antakse ÕS-i siiski veel ka paberil välja (kas või rahvuslikust jonnist :-) ), aga ma usun küll, et näiteks kirjakeele seletavat sõnaraamatut, kui sellest peaks ka uus "trükk" tulema, ei pruugi paberis enam näha. Sama võib kehtida ka entsüklopeediate kohta - Wikipedia ja muud internetivõimalused muidugi ei konkureeri absoluutselt kõiges seniste paberentsüklopeediatega, aga samas võib ka öelda vastupidist. Iseenesest võib ju täiesti ette kujutada sellist arengumudelit, nagu käib näiteks tarkvaraga: arendus, mis sõltuvalt tarkvarast on vähem või rohkem publikule avatud, käib järjepidevalt ning aeg-ajalt, teatud ajavahemiku järel, asi nii-ütelda külmutatakse ja kuulutatakse välja "stabiilne" väljalase. Mingi aastat viie või kümne või kahekümne (sõltuvalt sõnaraamatu/entsüklopeedia iseloomust) võiks see olla täiesti tasuv, kuivõrd raamat kui selline on ikka inimeste ellu üsna juurdunud nähtus, vähemalt praegu.
Loetud. Akadeemia 8/2010
Vaadatud. Välisilm (ETV), Supernatural (Kanal2)
Sattusin lugema, et Oxfordi inglise keele sõnaraamat nähtavasti enam trükitud kujul ei ilmu - paberväljaandele polevat turgu. Mõneti muidugi kahju, aga teisest küljest - enamik asju, mille jaoks sõnaraamatuid vaja läheb, tehakse tänapäeval nagunii arvutis ning sestap on ka üsna loogiline, et sõnaraamatudki kolivad üha enam arvutisse. Võimalik, et meil antakse ÕS-i siiski veel ka paberil välja (kas või rahvuslikust jonnist :-) ), aga ma usun küll, et näiteks kirjakeele seletavat sõnaraamatut, kui sellest peaks ka uus "trükk" tulema, ei pruugi paberis enam näha. Sama võib kehtida ka entsüklopeediate kohta - Wikipedia ja muud internetivõimalused muidugi ei konkureeri absoluutselt kõiges seniste paberentsüklopeediatega, aga samas võib ka öelda vastupidist. Iseenesest võib ju täiesti ette kujutada sellist arengumudelit, nagu käib näiteks tarkvaraga: arendus, mis sõltuvalt tarkvarast on vähem või rohkem publikule avatud, käib järjepidevalt ning aeg-ajalt, teatud ajavahemiku järel, asi nii-ütelda külmutatakse ja kuulutatakse välja "stabiilne" väljalase. Mingi aastat viie või kümne või kahekümne (sõltuvalt sõnaraamatu/entsüklopeedia iseloomust) võiks see olla täiesti tasuv, kuivõrd raamat kui selline on ikka inimeste ellu üsna juurdunud nähtus, vähemalt praegu.
Loetud. Akadeemia 8/2010
Vaadatud. Välisilm (ETV), Supernatural (Kanal2)
Subscribe to:
Posts (Atom)