Pühabased mõtted

Põhitöö mõttes äärmiselt väheproduktiivne päev, kuigi muidu maru pingeline ja vaimu ergutav ning samas väsitav. Kohe tuleb muidugi ära öelda, et see väheproduktiivsus ei ole üldse mitte minu süü, kohe sugugi mitte: nimelt käis ema külas ja lisaks kõigele muule heale-paremale tõi, nagu tihtipeale, kaasa ristsõnu. Üks neist oli viimane Ristik, kus olid sees ka peatsete Eesti meistrivõistluste kvalifikatsiooniristsõnad. Nojah, muidugi ei peaks minusugune tark ja kena ja nutikas ja sarmikas ja taibukas etc. etc.(TM) isik neid üldse lahendama, sest pääs lõppvõistlusele on eelmise aasta tulemuse põhjal ju nagunii kindlustatud, aga selliseid asju nähes ma tajun, mida tunneb narkomaan süstalt nähes - isegi kui tead, et see ei ole kohe üldse kasulik ega õieti vajalikki, tõmbab nagu benjiköiega selle suunas ja midagi pole teha, hüppad ja kargad ja rõõmustad ja lahendad... Ja nagu ikka, olid need võistlustööd parajalt krõbedad, ehk veerandi jagu sai kohe puhtalt ära panna, veel veerandi mõningase mõtlemisega välja tuletatud ja nuputatud ja meenutatud, aga oma pool tuli igasugu kirevatest materjalidest kokku kraapida. Ja kõik need senitundmatud, -nägematud ja -kuulmatud jõed ja ojad ja orud ja urud nõudsid ülesleidmiseks päris palju vaeva, eriti aga aega. Ent valmis need mõlemad ristsõnad siiski said ja enesetunne on... mõnus kohe kindlasti :-)

Lisaks tõi ema kaasa ka paber-Postimehe, kus oli õige mitu huvitavat lugemispala, eriti nii-ütelda professionaalsest kretinismist kohustuslik vestlusring tõlkimise teemadel, osalejateks Kaera Krista, Tamme Triinu ja Kausi Jaan. Selles olid kenasti kokku võetud enam-vähem kõik tõlkijate ees praegu seisvad probleemid ja laiemalt arutatud tõlkimise kui sellise teemadel, nii et siin ei saa ega olegi mõtet hakata seda kuidagi kokku võtma. Kindlasti tarviline lugemine kõigile, kes vähegi tõlkimisega kokku puutuvad või tõsiselt kokku puutuda tahavad. Kurikahju ainult, et Postimees selle lugemise eest ilmtingimata raha tahab saada, olgu siis paberlehe või e-variandi eest...
Lisaks sellele olid veel päris loetavad Vahteri Tauno mõtisklus asjade unustamise ja ununevuse teemal (üllataval kombel täiesti vabalt kättesaadav elektrooniliselt, nagu eelnevast viitest näha), milles oli üsna mitu mõttejuppi, mis väärinuks pikematki lahtikirjutamist, aga eks ole ajaleheruum ikkagi suhteliselt piiratud, ning Kõresaare Ene Oksaneni Sofist tõukuv arutlus (taas paraku saadaval ainult raha eest) mäletamise ja "mälutöö" ümber, mis lõppes mu meelest väga õige tõdemusega, et "kogu ses kires, mis "Puhastuse" ümber on lõkkele löönud, pole kuigivõrd tõsist mälutööd" (ma võin ainult korrata, et ma pean ikka ja jälle tõsiselt ja siiralt imestuma, kui ma loen järjekordset arvamust, et "Puhastus" kajastab kuidagi ajalugu, olgu siis õigesti või valesti, mida ta mu meelest teeb sama vähe või õieti veel vähemgi kui näituseks Dumas oma (pool)ajaloolistes romaanides (Oksanen on aega kirjeldatavates detailides oluliselt täpsem, aga nagu Dumas'lgi, ei ole tema eesmärk mitte kajastada ajalugu, vaid rääkida oma lugu, seda naiste vastu suunatud vägivalla lugu eelkõige, kus ajalugu on pelgalt taust ja vaid peab lisama usutavust narratiivile endale, mitte aga ei võta sisse selle kohta).

Raamatutega seoses sain täna üllatuse osaliseks Eesti Ekspressis ilmunud uudisnuppu nähes, kus olid reastatud raamatukogudest möödunud aastal laenutatud teosed. Paigutuselt natuke nihu läinud tabelis on siiski selgelt näha, et esimese 29 sekka mahub vaid neli välismaalast (neist üks see pooleldi "oma" Oksanen), ülejäänud on aga puhtalt kohalike autorite teosed. Üllatus oli see eelkõige seepärast, et üsna pikalt on räägitud ja ilmselt õigustatult, et laenutuste edetabelit juhivad aina välismaalased ehk, nagu ütles raamatuajakiri Lugu oma eelviimases numbris, "välismaised roosamanna-romantikud ja krimikirjanikud". Sellesse edetabelisse polnud neid nüüd aga õieti üldse mahtunud. Võib-olla on asi selles, et siin oli juttu ainult üksikteostest, mitte kirjanikest (nii mõnelgi võib teoseid ju õige mitu olla ja kogusummas löövad nad vähema teostearvuga kohalike autorite toodangu lihtsalt üle), aga siiski oli see imekspandav.


Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2)