Pooleldi tavaline tööpäev, millest tubli tüki võttis ära ema ja ta poiss-sõbra külastamine - sedakorda siis mina nende juures, mitte, nagu tavaliselt, vastupidi. See käik oli seotud tänase suure pühaga, mida isadepäevaks kutsutakse. Noh, tegemist ei ole ju nüüd mu isaga, aga ema elukaaslasena paigutub ta kuhugi sinna väga lähedasse kategooriasse mu meelest küll. Ilm oli ka täna imeilus, isegi suhteliselt tugevalt langes niiskust taevast alla (vihmaks oleks siiski palju seda nimetada), ja sõna otseses mõttes oli näha, et see püha on ikka lühikesest tähistamise ajaloost hoolimata päris korralikult juurdunud: selle paarikümneminutilise jalutuskäigu kestel, mis mul vahemaa läbimiseks kulus, leidus õige vähe maju, millele polnud riigilippu üles tõmmatud (ja läbitav piirkond on täis just eramajasid), ning ma sain tõelise vapustuse osaliseks, kui pühapäeva varasel pärastlõunal oli muidu peaaegu inimtühjal lausa raske liikuda, sest autosid vooris vahetpidamata. Nii et midagi see päev igatahes inimestes liigutanud ja liikuma pannud on... Viibimine nende juures võttis, nagu ikka, õige mitu tundi aega ja lühidalt võiks selle kokku võtta nii: sõin ja jõin seal minagi ja kõhusoppi sain õige palju midagi :-) Mu eile valmistatud kirju koer leidis seal päris head vastuvõttu, kuigi ma ise hindaksin, et natuke sai kakaoga üle pingutatud - aga noh, teisest küljest, ega see ka halvemaks asja ei teinud.
Et ema sokutas tagasiteele kaasa ka ühe ristsõna, jäi tööpäev veel lühemaks. Samas andis see Miniristik ka taas põhjust vihastamiseks: no kellele ometi on vaja neid mõttetuid ristsõnasid, kus on mingid imetillukesed arusaamatud pildikesed, millel kirjade järgi peaksid olema taas kujutatud mustmiljon eri kassitõugu (ja sedakorda veel ka teine samalaadne, samamoodi väheeristuvate lindude ja mõningate muude loomadega). Muidu ju ehk polekski paha mõte selliseid ristsõnu ka pakkuda, aga kuigi trükitehnika on tänapäeval hea, on eriti Miniristiku formaat selline, mille puhul lihtsalt on võimatu neid pilte vähegi mõistlikult esitada, seda enam et kavalad küsijad tahavad ju ikka teada mitte krantsi või hunti, vaid mingeid eksootilisemaid elukaid... Nojah, puhta jõuga, pilte eriti vaatamatagi, on muidugi ka võimalik sellised ristsõnad ära lahendada (mida ma olengi teinud), aga mingit erilist naudingut see paraku ei paku...
Täna tuli teade, et õieti veel sündimata uus distributsioon Mageia on otsustanud asuda kontoritarkvara osas toetama teist vastsündinut, nimelt OpenOffice.org-ist lahku löönud LibreOffice'it. Ma ei ole küll seniajani LO-d ise järele proovinud, õieti pole vajadust tundnud, sest praeguses staatuses on see, niipalju kui ma olen erinevusi veebist uurinud, vähemalt minu seisukohalt äravahetamiseni sarnane OpenOffice.org-iga, aga peatselt peaks nende esimene väljalase ka ilmavalgust nägema ja kui Mageia oma alfa detsembris juba LO-ga välja toob, ilmselt siis ma ka lähemalt uurin seda. (Õieti ainukesed asjad, millest ma OpenOffice.org-is vähegi tõsisemalt puudust tunnen ja mida kardetavasti ka LibreOffice väga ruttu ei lahenda (OOo-s on mõlemad probleemid juba aastaid lihtsalt üleval seisnud, ilma et midagi muutunud oleks...), on probleemid (raamatute) registriga (nt registrisiseste viidete lisamise sisuline võimatus), samuti lõpu- elik järelmärkustega, mida OOo iseomase tarkusest paigaldab alati ja ilmtingimata dokumendi lõppu, ehkki raamatute puhul on see pigem erand). Aga igatahes tore, et kaks veel pooleldi emaüsas beebit nii kenasti teineteisele käe ulatavad - loodetavasti õnnestub Mageial LibreOffice integreerida vähemalt sama hästi, kui on õnnestunud Mandrival seni integreerida OpenOffice.org.
Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud: Ajavaod: sõjalenduri saatus (ETV), Ärapanija (Kanal2), Riigimehed (ETV)
No comments:
Post a Comment