Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mille ma küll jagasin pooleks, pühendades teise poole Diplomaatialt saadud suhteliselt suure artikli tõlkimisele, mida tuleb ka veel homme jätkata.

Sattusin täna ühe uue saidi peale, mis on pühendatud Eesti rahvapärandile ehk, nagu seal öeldakse, vaimsele kultuuripärandile. Esialgu on seal küll veel suhteliselt vähe materjali ja seegi peamiselt Hiiumaalt, aga mõte on päris hea ja ka nood esimesed materjalid on päris huvitavad. Näituseks mõneti lausa ootamatu, aga ometi lapsepõlvemälestusi eredalt esile toov tekst nimetusega "Kiiktoolis kiikumine Hiiumaal".

Täna jäi silme ette ka põgus üle- ja sissevaade LibreOffice'i tulevikust/tulevikku. Ma ei ole nende ajaveebe ja muud sellist väga hoolikalt jälginud, aga selle artikli põhjal võib vähemalt loota, et headest ideedest kasvavad välja ka head tulemused. Sest nende peamine siht, kirjutada valdav osa senisest OpenOffice.org-ist ümber, nii et kood (ja oletatavasti ka sellest johtuvalt kasutajale avanev pilt ja võimalused) oleks tänapäevane, on ju õieti ammune soov - enam kui kahekümne aasta vanune tarkvara on, nagu valdav osa nii vana tarkvara, mida on vaid tasapisi kohandatud ja täiendatud, ilmselgelt ümbermõtlemist ja -kirjutamist vajav - mis aga ei ole kahtlemata lihtne töö, nagu ma olen saanud jälgida näiteks KDE pealt, kus KDE3 pealt KDE4 peale üleminek võttis oma kolm aastat aega, enne kui sellega üldse avalikkuse ette hakati tulema, ja siis veel päris pikalt, enne kui see mingilgi määral korrastatuna ka tegelikult välja lasti (ja isegi veel praegu ei ole kaugeltki mitte kõik KDE osad, veel enam aga KDE-ga kaudsemalt haakuvad rakendused, seda üleminekut päris lõplikult lõpule viinud). Aga igal juhul on hea, et selle peale mõeldakse ja nagu näha, ka tegema on asutud.

Tarkvara poole pealt veel nii palju, et täna riputas siis Laur lõpuks üles tükk aega kaalutud arusaamad, kuidas võiks vaba tarkvara arendus, sealhulgas eestindamine, käia koostöös riigivõimu ja potentsiaalselt ka erasektoriga. Eks näeb, mis neist mõtetest ja kuidas tegelikult teoks saab, siinkohal ma lihtsalt viitan neile:

• Üldised põhimõtted, kuidas riik vaba tarkvara toetama peaks
• Eestindamiskogukondade toetamise põhimõtted - mõned ideed
• Vaba Tarkvara Ekspertide Võrgustiku tööpõhimõtted
• Vaba Tarkvara Ekspertide kontaktid

Nagu tekstidest näha, on need väga esialgsed ja vajavad veel mitmeski osas täiendamist ja nähtavasti laiendamist, aga vähemalt mingi algus on tehtud.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2010
Vaadatud: Eureka (TV6), Sõnasõda (Kanal2)