12.2.12

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mis päädis juba paar korda mainitud suurartikli tõlke lõpetamisega. Õigupoolest oli mul plaanis alustada päeva juba väga vara hommikul Tallinnas Vabaduse platsile ACTA-meeleavaldusele minekuga, aga nojah, paraku oli selle algus ikka nii varajane, et võib lausa öelda, et ma magasin selle maha... Ilmselt etendasid väheses innus oma osa ka mõned kahtlused, mis mul viimastel nädalatel ACTA teemaga tutvudes on tekkinud, aga neist püüan ma kirjutada eraldi sissekandes...

Eilse päeva valdavalt Tartus möödumise tõttu jõudsin alles täna Sirbi lugemiseni, mis mõne viimase nädalaga võrreldes oli vähemalt mu maitsele natuke tühjem, aga pakkus siiski omajagu mõnusat laupäevatäidet. Osaliselt samuse ACTA-teemaga seonduvalt, aga mu pärast kas või staarostleja Galojani saatusest haaratutele mõtteainet pakkudes oli huvitavalt kirjutanud ELi ja (rahvus/liikmes)riikide õiguste põrkumisest ja sellega seotud probleemidest Albi Anneli. Eriti väärib esiletõstmist mulle küll tundmatu, aga nähtavasti nimeka õigusteadlase järgmine arvamus - asi, mida tasuks kindlasti silmas pidada paljudel juhtudel, kus näiliselt õigused tunduvad olevat kaitstud:
[...] Euroopa kohus küll kasutab sageli põhiõiguste retoorikat, kuid praktikas ei leia peaaegu kunagi, et ELi institutsioonide aktid oleksid põhiõigustega vastuolus. Mõned teadlased on viidanud kahekordsetele standarditele, kuna ELi kohus on agar leidma, et liikmesriigid on rikkunud ELi õigust.
Üsna huvitav oli Lotmani Pireti pilguheit kunagi siinse kandi maarahva kirjaoskuse tipptasemele tõsta aidanud vennastekoguduste kirjavarra, tõukuvalt mõistagi hiljuti ilmunud Põldmäe Rudolfi vastavast monograafia mõõtu teosest. Teose vaatluse kõrval sisaldas see üsna lühike artikkel siiski mitmeid huvitavaid mõtteid, eriti just antud teemaga seotud või tulenevalt tekkinud müütidest, olgu kirjaoskuse või "kommete paranemise" või veel mõne asja kohta...

Atraktiivse pealkirja "Eesti infosõdur Norman Davies" oli oma loole mainitud autori ühe viimase teose kohta pannud Laidre Mikael. Mida ma mõistagi huviga lugesin, sest vahepeal oli õhus ka mõte, et ma saan selle teose endale tõlkida (siiski, tohutu lohetsemine ja tähtaegade vastutustundetu ületamine tõi kaasa teenitud karistuse ja sellest ilmajäämise - mis võib-olla oli isegi hea, sest nende 1000-leheküljeliste telliste vahele on ehk isegi kasulik tegelda "lühivormidega"...) Hästi kirjutatud lugu igatahes.

Tubli lugemispanuse andis ulmele, kui üldistavalt öelda, pühendatud paarislehekülg, mis sisaldas aga üsna imelikke kirjutisi. Mitte et mul oleks midagi selle vastu, et Hargla Indrekust kirjutatakse nii-või naapidi, vastupidi, tegemist on mu meelest - ehkki ma olen teda üsna vähe lugenud seni, teosed seisavad ootejärjekorras küll juba pikemat aega - tõepoolest hea kirjanikuga, kellest mitte ainult ei või, vaid peakski palju kirjutama. Ja muidugi on hea, et Sirbi lehekülgedele jõuab ka midagi, mida võiks ehk lausa kirjandusteaduseks nimetada, ehkki ruumi tõttu mõistagi üsna skemaatiliseks. Aga ehk just seepärast jäigi see Kuusiku Normani lugu kuidagi väga õhku rippuma ja üllatas...

Sama võib öelda Ojamaa Liisi mõtteavalduse kohta, mis ilmselt oli mõeldud kahe (suhteliselt) uudisteose tutvustusena, aga sellisena tundus ka kuidagi võõrkehana - üldse mitte sisu ega ka vormi mõttes, aga lihtsalt kentsakas, kuidagi irduv nii Sirbi tavapärastest kirjutistest kui ka antud numbris... Klassikalisem ja tavapärasem oli seevastu Oidsalu Meelise leheküljepikkune. väga hästi kirjutatud ja vürtsikas Matsini Paavo "Doktor Schwarzi" arvustus, mis aga kahe eelneva loo tõttu omamoodi samuti irduma kippus :-) Sõnaga, äraütlemata tore, et ulmekirjandusest ka suurt ja veel suuremat kultuuri käsitlevas lehes kirjutatakse - võib-olla suhtelise harukordsuse tõttu tundusidki need lood olevat kuidagi irduvad.

Lugemist väärisid mõistagi ka teaduskülgede lood "kliimakingseppadest" ja "rohemajanduse mullist". Päris hea ikka, et Sirbis on olemas teadusrubriik - isegi kui selles aegajalt ilmub lugusid või on lausa kõik lood sellised, mis ei tõmba kohe mitte lugema.

Ja muidugi ei tohi ära unustada nõndanimetatud meediakommentaari, mille viimaste kordade autor Soidro Mart on nähtavasti nii mõnegi jaoks vastikult pika mäluga... Sedakorda siis vastandusega kunagisest ajakirjanduse väljasuremise alguseks ja täieliseks suukorvistamiseks nimetatud allikakaitseseadusest ja äsjasest Eesti tõusmisest maailma pressivabaduse indeksis auväärsele kolmanda koha jagamisele...


Loetud: Akadeemia 2/2012
Vaadatud: Nöbinina (ETV), Kadunud hõim (TV6)

Ilmunud tõlked: George Shabad: protestid Venemaal - miks just praegu? (Postimees, 11.02.2012)

No comments:

Post a Comment