Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev.

Tänanegi Sirp oli rohkelt lugemisväärset materjali täis, ehkki algas see peatoimetaja täiesti lollaka "juhtkirjaga". See oli kohe nii rumal ja abitu, et ma ei taha sellest rääkidagi, eks igaüks võib ise lugeda, kui soovib - eelkõige vahest seepärast, et puudutas mulle lähedast teemat, teiste teemade puhul ma ehk ei oska nii hästi ära tabada, kuidas argumentatsioon lonkab ja nii edasi. Rumaluse mõttes suutis selles lehenumbris "juhtkirjaga" konkureerida vaid Wallensteini haridusteemaline artikkel, aga see paistis olevat vähemalt kirjutatud sarkastilises võtmes...

Aga selle kõrval tõstis muidugi kohe tuju Ibruse Indreku suurejoonelise pealkirjaga lugu "Kas Interneti lõpp ja ACTA algus?" See on senises ACTA-debatis vähemalt nii-ütelda tavalises ajakirjanduses ilmunutest kahtlemata üks paremaid käsitlusi kogu teema kohta, puudutades asja olemust, võiks öelda lausa filosoofilist tausta, mitte niivõrd konkreetseid ACTA artikleid või nendega seotud hirme või lootusi. Seda refereerida läheks siin pikaks ja mul pole ka sellele enda poolt suurt midagi lisada, nii et võib vaid soovitada seda ise lugeda ja mõtelda, mõtelda, veel kord mõtelda... Igatahes see "remiks-majanduse" idee ja üldse kultuuri edasikandumine jagamise ja kopeerimise vahendusel on kahtlemata igas mõttes õige - küsitavam on küll see, kuidas see täpselt seondub eriti ACTAga, aga laiemalt näiteks autoriõiguse ja ka patentidega...

Äärmiselt huvitav oli lugeda Loogi Alvari pilku hiljutisele Kanti-raamatule, eriti võrdluses nõukogudeaegse samuti tõlgitud Kanti-raamatuga - ja mõneti üllatav teada saada, et too vana on seniajani parem... Ju ta siis nii on: ma olen ka ise üritanud Kanti lugeda (originaalis, sest venekeelsed ja ka ingliskeelsed tõlked on jäänud mu jaoks ületamatuks tõkkeks, tekitades tunde, nagu ei teaks ma neist keeltest kohe üldse midagi...), aga see on ikka raske (isegi igavese rahu traktaat, mis ometi peaks olema lihtsam), nii et küllap siis on see tõlgendamine keeruline ka teistele...

Vähemalt sama huvitav oli Oja Arno pilguheit, miksitud mõningase tõlkekriitikaga, eestivene hetke nähtavasti vähemalt eestikeelses keskkonnas tuntuima kirjaniku Ivanovi Andrei hiljutisele raamatule. Ivanovi ma natuke olen lugenud, küll mitte seda teost, ja kahtlemata oskab ta väga hästi kirjutada, nii et see arvustuslik lugu tekitas soovi ka seda "Peotäit põrmu" peagi ette võtta.

Palju rohkem kriitikat sai Muinsuskaitseameti üks hiljutisi väljaandeid mälestiste restaureerimise kohta - see oli ikka päris ja üsna masendav, milline pilt vähemalt sellest artiklist jäi. Peaks ilmselt ka ise silmama seda raamatut: ei saa ju välistada, et osutatud vigade kõrval on muidu raamat hea, aga eks seda peaks ise nägema. Paraku muidugi eriti just rohkete piltidega raamatutes vigu kipubki kõige rohkem sisse tulema, kuna neis on vähem sidusat teksti, mille puhul muidu ehk silma torkavad apsud jäävad palju kergemini kahe silma, kõrva ja ajukääru vahele...

Nagu ikka, lugesin ka huviga rahvaloendust käsitlevat lugu, millest jäi ehk kõige rohkem kõlama mõte, mis ehk privaatsuse pärast hüsteeriliselt muretsevatele inimestel peaks lausa viimsedki karvad võbisema panema: loendusandmete kandmine kaardile ja laiemalt kavad ruumiandmeid ja statistilisi andmeid seostada ja levitada. Nojah, teiselt poolt on enamikul neil privaatsusparanoikutel mobiil (sisselülitatud) GPS-iga...

Teaduslehekülgede teretulnud uuendus on ka pikemad lood silmapaistvatest teadlastest, kellest seekord oli ette võetud väidetavalt üks psühhiaatria alusepanijaid Emil Kraepelin. Püshhiaatria jätab mind väga külmaks, aga see lugu oli igatahes hästi kirja pandud ja mõnus lugeda - mis lisaks kõigele muule andis mulle teada, millest on saanud nime Tartu Ingli- ja Kuradisild: võimalik, et ma olen seda ka varem kuulnud, aga meeles küll kindlasti polnud.

Omamoodi rõõmustavana võis näha Sirbi lehekülgedel kirjutamas Postimehe aegadest meelde jäänud kustumatut inimest Karja Stepani, kelle artikli lugesin lihtsalt autori nime pärast läbi, ehkki see "mägede" oleviku, tuleviku ja põdeviku teema mulle kuigi suurt huvi muidu ei paku (isegi sellest hoolimata, et ma ka ise põhimõtteliselt ühel sellisel "mäel" elan...).


Loetud: TM Kodu ja ehitus 2/2012; Akadeemia 2/2012
Vaadatud: NCIS kriminalistid (TV3), Heroes (TV6)