Tänane päev kulges peamiselt väljasoleku tähe all, milleks andsid põhjust kaks üritust. Esimene neist oli mõningat aega mõningates peades (mitte siinkirjutaja omas, kuigi teadlik oli seegi pea asjast juba mõnda aega) küpsenud mõte luua nii-ütelda raamatutõlkijatele oma ühendus. Õigupoolest on ju olemas juba Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit, ent see on vähemalt oma praegusel kujul peamiselt tõlkide, see tähendab suulise tõlkega tegelevate inimeste, ning mõningal määral ka nii-ütelda tarbetekstide (kirjalike) tõlkijate ühendus. Kuuldatavasti olla ETTL-il olnud kunagi ka ilukirjanduse tõlkijate sektsioon või midagi, aga see olla lihtsalt hääbunud.
Tänane üritus ent koondas siis rohkem inimesi, kes tegelevad valdavalt ilukirjanduse tõlkimisega, aga ka mõningaid minusuguseid, kelle ampluaaks on midagi, mida vahest kõige parem oleks nimetada aimekirjanduseks (kohati ehk ka teaduskirjanduseks). Üritusele endale, mis sisuldasa kujutas endast asutamiskoosolekut ja toimus Kirjanike Maja saali, kuidas öelda, eelsaalis ehk selles osas, mis jääb riiete riputamise asjanduste ja saali enda uste vahele, oli kogunenud üsna palju inimesi, silma järgi otsustades ehk nii 40 ringis, võib-olla isegi pisut enam, kuigi ma ülelugemisega ei hakanud pead vaevama. Igatahes tundus, et kohaletulnud või ka -kutsutud olid ühel meelel sellise organisatsiooni vajalikkuses, isegi kui üsna usutavasti konkreetsed põhjendused on eri inimestel erisugused. Ühendus ei ole küll päris iseseisev, osaliselt puhtalt finantsilistel kaalutlustel, osaliselt ka ilmselt suunitluse tõttu hakkab see kandma nime "Eesti Kirjanike liidu tõlkijate sektsioon", ehkki, nagu korralduskomitee selgitas, ei tähenda see tingimata sektsiooni liikmete kuulumist Kirjanike Liitu.
Omajagu arutelu tekitasid üsna mitmed asjad alates konkreetsest nimetusest kui ka eesmärkidest ja taotlustest, aga eks need selgivad aja jooksul. Muu hulgas tuli käibele nähtavasti kui mitte päris uus, siis vähemalt eesti keeleruumis väga vähe kasutatud mõiste "kirjandustõlkijad" - just kõige enam minusuguste pärast, kes ma/me vist ei saaks hästi sellises ühenduses osaleda, kui selle nimes ja eesmärkides seisaks ainult ja ainiti "ilukirjanduse tõlkijad". Aga eks näeb, kuidas ja mismoodi täpselt see ühendus kulgema ja arenema hakkab. Igatahes sektsioon sai loodud ja ehkki ma üldiselt üritan ennast hoida organiseeritud tegevusest üsna kaugel, kirjutasin minagi nime ja paar muud sõna ja arvu paberile, mis mind sektsiooni liikmeks arvata palus.
Sellele järgnes peaaegu kohe teine üritus, nagu ikka iga kuu esimesel neljapäeval peetav Mageia sõprade koosviibimine traditsiooniliseks kujunenud Buffalo pubis. Täna oli meid kõigest kolm ehk siis need kõige visamad ja andunumad Mageia kasutajad :-) Ma küll usun, et Eestis on ka sellel distributsioonil mõnevõrra rohkem kasutajaid, nagu võib näha ka foorumitest või mujaltki, aga nende "organiseerimine" paistab olevat veel keerulisem kui näituseks tõlkijate ...
Vahest kõige tähtsam uudis selle teemaga seoses on täna maailma paisatud teade, et Mageia 2 ilmumise ajakava natuke nihkub - nimelt on mitmesuguste probleemide tõttu otsustatud välja anda kolmaski beeta, mille tõttu siis lõppversioon peaks ilmavalgust nägema mai alguse asemel mai keskel. Loodetavasti toob see kaasa ka kvaliteetsema "toote", igatahes tõlkijatele tähendab see samuti ajapikendust. Mind see väga ei puuduta, sest eesti tõlge on praegu nii sajaprotsendine kui see üldse olla saab, aga mõnelegi teisele keelele on see kahtlemata tänuväärt ajalisa, no ja eks eestikeelsegi versiooni kasutajad, kes on julgenud varem või julgevad nüüd kümmekonna päeva pärast ilmuvat kolmandat beetat kaeda ja näppida, saavad võimaluse tähelepanu osutada vigadele või kohmakustele, mida, ma olen päris kindel, leiab ka Mageia tõlgetes seniajani.
Loetud: Akadeemia 4/2012
Vaadatud: Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)
Ilmunud tõlked: Ksenia Repson: sõnavabadusest (Postimees, 05.04.2012)
No comments:
Post a Comment