Tänast päeva domineeris selgelt väljaskäik ühele üsna suurele üritusele. Et ma Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni kuulumise kaudu olen ka nüüd nii-ütelda poolkirjanik, siis laekus mullegi kutse osaleda samuse liidu 90. aastapäeva tähistamisel. Mis oli üsna suurejooneliselt ette võetud päris armsas keskkonnas Draamateatris, mille hoonet oli mul nüüd siis võimalus teadaolevalt esimest korda seestpoolt külastada. Ei näinud sugugi paha välja.
Nii-ütelda ametlik osa koosnes liidu esimehe Sinijärve Karl-Martini sõnavõtust, mis oli kõigi nende kirjanike ja nende olukorra ümber käivate arutelude taustal mõistetaval määral, aga siiski pidupäevale omaselt mitte liigselt murelik, see-eest läbi tepitud iseloomulike kalambuuride ja sõnamängudega, mis teenisid saalis ja rõdudel ära mitmeid naerupahvakaid (loodetavasti see tekst ilmub millalgi helilisel või kirjalikul kujul ka kuskil avalikkuse ette, seda see vääriks), ning sellele järgnenud sõnalis-muusikalistest paladest: mitmed näitlejad ette kandmas vähem või rohkem, pigem rohkem tuntud eesti kirjanike teoseid või nende osi, sinna vahele Johansoni Kärt ja Mäe Tõnis musitseerimas.
Järgnenud mitteametlikus osas lõi mind esialgu rahva, hmm, kirjanike ja nende lähisugulaste ja muude suur- ja tähtüritustel ikka sebivate isikute mass peaaegu pahviks, aga veidi kogunud, leidsin, et kasulik ja tulus on kinni pidada vanema aja tarkade inimeste maksiimist, et kui piisavalt kaua paigal seista, ujub lõpuks ikka kogu maailm, nii vaenlase laibad kui elavad sõbrad, su eest mööda. Nii ma leidsingi endale ühe kindla koha ja varjupaiga ning etskae, maailm või vähemalt selle tänaseks õhtuks Draamateatrisse eraldunud osa ujuski järgmistel tundidel must mööda. Aeg-ajalt ka peatudes, nii et suhtlemisvajaduski sai piisavalt või rohkemgi rahuldatud.
Tänase päevaga seoses ei saa jätta ka enese saba kergitamise raske, aga vaimustava tegevuse raames ära märkimata tõika, et Kuku raadio "Nädala raamatu" sarjas algas mu järjekordse, Turu Reinuga kahasse tehtud tõlkeraamatu "Hitleri armee" tutvustamine. Tõsi, mul on kuri kahtlus, et arvatavasti kuskil kaugel Indoneesias või mujal pärapõrgus asuvas trükikojast pole see raamat veel täies mahus Eestisse jõudnudki, aga noh, kui juba raadios kõneldakse, küll ta siis peagi ka jõuab :-)
Loetud: Akadeemia 10/2012
Vaadatud: mitte muhvigi
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: intellektuaalne kasiino (Postimees, 15.10.2012)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
No comments:
Post a Comment