Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tõi katkestusi paar väljaskäiku, millest viimane viis mind Nõmmele. Juba möödunud aastal kiskus sõber Erkki taas mind ammu hüljatud mälumängurajale ja sel aastal õnnestus tal see taas. Läks meil suhteliselt korralikult, 31 võistkonna seas neljas koht. Parema õnne korral oleks võinud ehk isegi olla kolmas või teine, aga see oli ka täiesti normaalne tulemus. Seda enam, et paistab, et Nõmme mälumängu on sel aastal avastanud ka Eesti paremad mälumängijad: kui möödunud aastal oli see üsna selgelt linnaosa värk, siis nüüd võis näha võistlemas Salise Indrekut, Nurmla Jevgenit ja muid kuulsusi. Ah ja veel, ühes mängueelses vestluses jõudis minuni tõdemus, et meie mälumänguvõistkond nimega Historia võib tähistada juba lausa 21 eluaasta täitumist. Eks selle aja jooksul ole võistkonnas pisut muutusi toimunud (näiteks kuigi ma seisin selle alguse juures, ei ole ma viimased kümmekond aastat enam peaaegu üldse mälu mänginud, mõned eriolukorrad (ehk teisiti öeldes alamehitatus) ja nüüd see Nõmme mälumäng välja arvata), aga põhikoosseis on ikka seesama 1992. aastal Tartus ajalugu õppima läinud noorinimesed.

Enne mälumängu aga astusin läbi ema juurest - jah, juba jälle! -, mis, nagu ikka, tähendas tublit kõhutäit ning selle kõrval pisut vaimset enesearendust ema arvuti paremasse töökorda seadmisel. Igatahes loodetavasti toimib see tal nüüd pisut paremini, ma usun ... Aga lisaks sellele tähendas see ka mõningate sünnipäevakinkide kättesaamist ja äratoomist, mis küll õigupoolest said üle antud juba pühapäeval, aga mille ma siis olin veel sinna jätnud. Olgu nende seast ka ära märgitud mõned tähenduslikumad. Esiteks paar raamatut (mis õigupoolest jõudsid minuni juba möödunud nädalal, aga et ma toona ütlesin, et neist kui sünnipäevakinkidest kõnelen alles vastaval päeval, siis olgu see täna tehtud):

• A. Kaalep. Kodu kõikjal kaasas
• V. Mikita. Lingvistiline mets. Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi

Lisaks sellele kuulus kingituste hulka ka tahvelarvuti, mille mu kätte jõudis taas selline pisemat sorti kompuuter, mida on mõnusam kaasas kanda või üldse kasutada kui suhteliselt kohapõhist lauaarvutit. Ega see GoClever TAB R70 mingi eriline imemasin ei ole, vähemalt tahvelarvutite maailma tippudega võrreldes, aga selline täitsa korralik tükk, mulle kui inimesele, kes üldiselt on ühe paiga peal (isegi kui neid paiku on mitu) ja sestap väga kaasaskantavatest raalidest lugu ei pea, igati sobilik, nii et õnnelik olen ma selle üle küll.

Lisaks võib veel mainida, et ema külastamise ja mälumängu vahele jäi ka läbiastumine elukohajärgse suurema universaalmagasini seina äärest, et võtta sealasuvast pakiautomaadist välja üks raamatupakike või õigemini küll kiletatud raamat, mis olgu samuti siin ära mainitud:
B. Lovejoy. Seiklevad surnud. Kuulsate koolnute saatuse keerdkäigud


Loetud: Horisont 5/2013
Vaadatud: Jüri Üdi klubi (ETV2), Kirjandusministeerium (ETV), Kohtupäev (Showtime)