Tänasest päevast polegi suurt midagi rääkida... Pärast eilset üsna pikale veninud tööpäeva ärkasin alles 14 paiku ja et olin mõelnud, et püüan siiski Linuxi kevadfestivali (päevakava või vähemalt kavandatut ja mõningaid reaktsioone vt siit) nime kandvale üritusele jõuda, siis seda ka tegin.
Paraku ei kukkunud see just väga hästi välja... Ehk kui klassikuid tsiteerida: Kui Kiilakas kohale jõudis, oli uks kinni ja ukse taga silt, et kui uks kinni on, helista sel ja sel numbril. Seesamune Kiilakas aga eelistab vaba aja üritustele telefoni mitte kaasa võtta. Niisiis tuli tagasi koju kimada, telefon kaasa võtta ja uuesti tagasi IT Kolledžisse (sest jäärapäisena ei tahtnud ma juba kord ettevõetud plaanist kohale jõuda ka loobuda :-) ). Igatahes kella 16 paiku olin ma siis kohal, aga täpselt selleks hetkeks, kui kõik oli juba läbi. Inimesed olid siiski veel kohal, vähemalt osad ja vestlus veel käis. Suureks linnaisaks saanud Kojamees oli samuti veel seal. nii et jutt käis ikka sel "eestluse" ja eestindamise teemal suurelt osalt. Ega see jutuajamine kuhugi eriti välja ei jõudnud, aga erinevaid seisukohti kõlas isegi selle käigus juba.
See on lausa huvitav, kuidas paljudel on pelgus, nagu võiks tarkvara tõlkimine vähendada emakeelse tarkvara kasutaja konkurentsivõimet maailmas. Kusjuures see ei ole sugugi ainult Eestis levinud kartus, samu hirme olen ma kuulnud-lugenud ka teiste maade kohta. Samas vähemalt minu kogemused (ja ma olen mõningaid materjale lugenud, mis sama väidavad) näitavad otse vastupidist: kui inimene õpib tundma arvutit emakeelse tarkvara baasil, saab ta palju paremini aru, mida ta tegelikult teeb - vähemalt üldjoontes on siiski kasutatav sõnavara selline iseenesest mõistetav, kuigi, nojah, ma tean, küll, et siin võib hakata igasuguste "agurismide" ja teab millega vehkima, aga need on ikkagi pigem erandid kui reegel. Ja vastupidi, kui algusest peale kasutada võõrkeelset tarkvara, siis eriti tingimustes, kus kasutaja ei mõista seda võõrkeelt, on ta sunnitud endale asja selgeks tegema puhtmehaaniliselt: selle tulemuse saan ma siis, kui vajutan paremalt kolmandat nuppu või valin vasakult teisest menüüst ülevalt kolmanda käsu. Selline omandamine aga on just nimelt kahjulik, sest paraku on tarkvara mitmesugust ja sugugi kõikjal ei pruugi nupp või käsk samas kohas asuda... rääkimata sellest, et ka üks ja sama rakendus võib arenedes midagi muuta. Loomulikult on alati inimesi, kes niimoodi mehaaniliselt teevad endale asja selgeks ka emakeelse tarkvara puhul, olgu siis põhjuseks laiskus, kartus või mis tahes, aga võõrkeele puhul, eriti kui end selles hästi ei tunta või seda sugugi ei osata, on see igatahes peaaegu ainuke viis.
Aga tagasi festivali juurde. Hoolimata hilisest kohalejõudmisest ehk sisuliselt mitteosalemisest nihverdasin end siiski järelpeole, mis kujunes päris pikaks - millele muidugi aitas kaasa ka ohter veinitarbimine :-) Suhteliselt huvitavat vestlust sai arendatud ja mis peamine, sai mitut inimest nii-ütelda oma silmaga ära näha. Kuigi muidugi rahvast just väga palju ei olnud: kui ma õigesti aru sain, siis vähemalt tort oli tellitud arvestusega nii 35 inimesele, aga maksimaalselt oli seal küll nii kümmekond ja see laudkond, kes pikemalt kohale jäi, oli veel väiksem. Vahest kõige tähelepanuväärsem oli see, et veini, tordi ja kohvi kõrval oskas kohal viibinud Estobuntu guru maailma läkitada oma distributsiooni uue väljalaske! :-)
Igatahes oli lõpuks tarbitud veinikogus piisavalt suur, nii et kui ma end koju vedasin, pidasin etemaks voodisse vajuda ja välja magada, mida ma ka tegin, et nüüd jälle "valmis tööks ja kaitseks" olla. Loodetavasti saab millalgi valmis ja kättesaadavaks ka festivalil tehtud video, et ka mina võiksin näha, millest kõigest ma ilma jäin...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
31.5.09
30.5.09
Teisel pool/On the Other Side
Täna näitas TV6 päris head filmi, pealkirjaga "Teisel pool". Kui keegi oleks näiteks nädala eest küsinud mu käest, kas ma tean mõnda Prantsuse-Eesti filmi, oleks ma ilmselt kõva häälega naerma hakanud juba nii absurdse asja peale nagu Prantsuse ja Eesti filmi ühte fraasi kokkupanek. Nojah, ega Prantsuse poolelt nüüd mingid väga tipud ka ei olnud esindatud, aga igatahes on see tõsiasi.
Süžee on suhteliselt lihtne ja ega vähem kui tunniajaliselt filmilt palju tahta ei saakski. Algab kõik sellest, et üks suurriik alistab oma naabri ja kehtestab seal korraliku sõjaväerežiimi. Peategelane Victor töötab kuskil masinakirjutajana ja vabal ajal igatseb taga oma teadmata kadunud tüdruksõpra Anket. Siis ühel hetkel võetakse temaga äkitselt ühendust ja ta saab teada, et Anke pääses vabadusse ja tal endal on ka võimalus diktatuuri küüsist põgeneda. Aega järele mõelda ei anta ja ta on nõus. Väheste takistustega jõuabki ta põgenemiseelse hetkeni, aga siis tärkab temas kahtlus, mis osutub ka õigeks - viimane lüli on reetur, kes oleks saatnud ta päästva lennuki asemel otse vanglasse või veelgi hullema saatuse küüsi. Sellest ta siiski pääseb koos ühe kaaslasega. Seejärel tapavad nad reeturi ning kaaslane läheb üritama põgeneda, Victor aga tuleb siiski tagasi ja nagu monoloog lõpus ütleb, hakkab tal Anke juba ununema, nii nagu paistavad tema olevat unustanud võimuesindajad.
Valdav osa filmist tundus olevat selline üsna tüüpiline Eesti ja Prantsuse tõsiste filmide sümbioos: midagi nagu toimuks ja isegi nagu mingi suspense on sees, aga samas on kõik kuidagi tuim, justkui täiesti kõrvalise, ükskõikse pilguga vaadatud. Mõneti kummastav oli see, et ehkki tegevuskohta ei olnud kuidagi võimalik paika asetada (seegi vähemalt Eesti "tõsistele" filmidele omane nähtus - enamasti on tajutav, et tegevus toimub Eestis ja võib-olla saab ka mingi üldisema aja paika panna, aga vähegi täpsem ajalis-ruumiline lokaliseering on ilmselt teadlikult võimatuks muudetud), esines filmis siiski üks kohanimi, mis oli küll täiesti absurdne: Victori legend põgenemisel oli see, et ta suundub Donetski jaama. See kõlas täiesti jaburalt, muutes õhustiku veelgi kummastavamaks. Nojah, tegelikult võis oletada, et tegevus toimub näiteks Eestis, aga samahästi oleks see võinud tegelikult toimuda ka okupeeritud Prantsusmaal (kuigi seda tunnet just eriti ei tekkinud - aga võib-olla ma olen lihtsalt vähe seda atmosfääri kogeda saanud ega oska ära tunda...).
Aga filmi lõpp, just see Victori tagasipöördumine ning langemine totalitarismi tuima rutiini, oma kallimagi unustamine, see oli küll midagi, mida poleks ausalt öeldes oodanud. Väga must lõpp filmile, mis oma kummastavast atmosfäärist hoolimata siiski tõotas pigem tüürimist happy end'i suunas.
Näitlejatöö oli üldiselt tasemel, ehkki arvestades seda, et dialoogi polnud just kuigi palju ja suur osa tegevusest toimus pimedas või vähemalt hämaruses (totalitarismi puhul muidugi loomulik kujutamistonaalsus), oli seda vahest raske hinnata. Erilisi kohatusi ka silma ei torganud: kui jätta kõrvale mainitud Donetsk, mis tundus kuidagi kohatuna, siis ainuke kerge ebakõla oli hetk, mil patrull kontrollis bussi, millega Victor sõitis. Hetk enne sõduri pea sissepistmist tõmbas Victor portfellist välja püstoli ja vinnastas selle, vaatajale kuuldava klõpsuga. Just enne seda oli näidatud suhteliselt tihedalt täis bussi, mis muutis selle stseeni veidi ebausutavaks: pole muidugi välistatud, et keegi lihtsalt ei pannud tähele, mida ta oma süles tegi, aga nojah, kuidagi veidi jäi see koht kriipima siiski.
Igatahes kokkuvõtteks võib öelda, et see tunnike (film ise ametlikult vist 52 minutit, aga reklaamipausid juurde...) läks küll täie ette. Kui ka ei saa rääkida hingevapustavast elamusest, siis mingit pettumust see film kahtlemata ei valmistanud.
Filmi ametlikud andmed:
Süžee on suhteliselt lihtne ja ega vähem kui tunniajaliselt filmilt palju tahta ei saakski. Algab kõik sellest, et üks suurriik alistab oma naabri ja kehtestab seal korraliku sõjaväerežiimi. Peategelane Victor töötab kuskil masinakirjutajana ja vabal ajal igatseb taga oma teadmata kadunud tüdruksõpra Anket. Siis ühel hetkel võetakse temaga äkitselt ühendust ja ta saab teada, et Anke pääses vabadusse ja tal endal on ka võimalus diktatuuri küüsist põgeneda. Aega järele mõelda ei anta ja ta on nõus. Väheste takistustega jõuabki ta põgenemiseelse hetkeni, aga siis tärkab temas kahtlus, mis osutub ka õigeks - viimane lüli on reetur, kes oleks saatnud ta päästva lennuki asemel otse vanglasse või veelgi hullema saatuse küüsi. Sellest ta siiski pääseb koos ühe kaaslasega. Seejärel tapavad nad reeturi ning kaaslane läheb üritama põgeneda, Victor aga tuleb siiski tagasi ja nagu monoloog lõpus ütleb, hakkab tal Anke juba ununema, nii nagu paistavad tema olevat unustanud võimuesindajad.
Valdav osa filmist tundus olevat selline üsna tüüpiline Eesti ja Prantsuse tõsiste filmide sümbioos: midagi nagu toimuks ja isegi nagu mingi suspense on sees, aga samas on kõik kuidagi tuim, justkui täiesti kõrvalise, ükskõikse pilguga vaadatud. Mõneti kummastav oli see, et ehkki tegevuskohta ei olnud kuidagi võimalik paika asetada (seegi vähemalt Eesti "tõsistele" filmidele omane nähtus - enamasti on tajutav, et tegevus toimub Eestis ja võib-olla saab ka mingi üldisema aja paika panna, aga vähegi täpsem ajalis-ruumiline lokaliseering on ilmselt teadlikult võimatuks muudetud), esines filmis siiski üks kohanimi, mis oli küll täiesti absurdne: Victori legend põgenemisel oli see, et ta suundub Donetski jaama. See kõlas täiesti jaburalt, muutes õhustiku veelgi kummastavamaks. Nojah, tegelikult võis oletada, et tegevus toimub näiteks Eestis, aga samahästi oleks see võinud tegelikult toimuda ka okupeeritud Prantsusmaal (kuigi seda tunnet just eriti ei tekkinud - aga võib-olla ma olen lihtsalt vähe seda atmosfääri kogeda saanud ega oska ära tunda...).
Aga filmi lõpp, just see Victori tagasipöördumine ning langemine totalitarismi tuima rutiini, oma kallimagi unustamine, see oli küll midagi, mida poleks ausalt öeldes oodanud. Väga must lõpp filmile, mis oma kummastavast atmosfäärist hoolimata siiski tõotas pigem tüürimist happy end'i suunas.
Näitlejatöö oli üldiselt tasemel, ehkki arvestades seda, et dialoogi polnud just kuigi palju ja suur osa tegevusest toimus pimedas või vähemalt hämaruses (totalitarismi puhul muidugi loomulik kujutamistonaalsus), oli seda vahest raske hinnata. Erilisi kohatusi ka silma ei torganud: kui jätta kõrvale mainitud Donetsk, mis tundus kuidagi kohatuna, siis ainuke kerge ebakõla oli hetk, mil patrull kontrollis bussi, millega Victor sõitis. Hetk enne sõduri pea sissepistmist tõmbas Victor portfellist välja püstoli ja vinnastas selle, vaatajale kuuldava klõpsuga. Just enne seda oli näidatud suhteliselt tihedalt täis bussi, mis muutis selle stseeni veidi ebausutavaks: pole muidugi välistatud, et keegi lihtsalt ei pannud tähele, mida ta oma süles tegi, aga nojah, kuidagi veidi jäi see koht kriipima siiski.
Igatahes kokkuvõtteks võib öelda, et see tunnike (film ise ametlikult vist 52 minutit, aga reklaamipausid juurde...) läks küll täie ette. Kui ka ei saa rääkida hingevapustavast elamusest, siis mingit pettumust see film kahtlemata ei valmistanud.
Filmi ametlikud andmed:
| Title: | On the Other Side |
| Synopsis: | Victor, a man living under a totalitarian regime, sees his monotonous life disrupted by a strange message from his girlfriend whom he thought had disappeared. Anke has managed to flee to a free country and urges him to join her as soon as possible. Victor starts dreaming of a different world, and despite his doubts makes the decision to flee in his turn. It will be for him the beginning of a journey filled with traps, in which any unusual action on his part can lead to disaster. |
| Original title: | Teisel pool |
| Screenwriter | Samuel Jaquemin |
| Director | Samuel Jaquemin |
| Director of Photography | CJ Kask |
| Sound | Kristjan Miilen |
| Art Director/Production Designer | Leen Võrno |
| Composer | efterklang |
| Principal cast | Bruno Paviot, Egon Nuter, Taavi Eelmaa, Tambet Tuisk, Raivo E. Tamm, Kristjan Sarv |
| Costume Designer | Mare Raidma |
| Editor | Jeremy Rouffio |
| Producer | Riin Urbanik, Marie Sonne-Jensen |
| Production company | Average Monkey, La Voie Lactee (Prantsusmaa) |
| Length | 52 min |
| Screen ratio | HD, 1:1,85, Stereo |
| Homepage | www.averagemonkey.com |
| Premiere/ to be released | 30.08.2008 |
Reedesed mõtted
Täna oli suhteliselt tavaline ja väheütlev päev, peamiselt tõlke ülelugemisega sisustet. Neetud, selle tõlkimine läks aeglaselt ja ega ülelugemine palju kiiremini ei lähe... Kui ma muidu tavaliselt loen eestikeelset teksti nii 80-100 lehekülge tunnis, siis isegi kui arvestada, et ülelugemine nõuab suuremat tähelepanelikkust ja aeg-ajalt mingite asjade kontrollimist ja muud sellist, siis ikkagi ei tule nii palju isegi päevas kokku... ja ometi ju oma tekst, mida vaid paremaks peaks tegema...
Lisaks sai veel poes käidud ja ka postkontoris taas. Ilmad on ikka koletult kuumad, üldse ei taha välja minna. Õudushigi kerkib niigi otsaette, kui mõtlen, milliseks võib veel järgnevate kuude jooksul minna...
Postkontoris ootas ees järjekordne läkitus Krisostomuselt, nimelt
- Christopher I. Beckwith. Empires of the Silk Road. A History of Central Eurasia from the Bronze Age to the Present
Tõotab huvitavat lugemist - see Euraasia süda on ju ikka tavaliselt viimane koht, mida ajalookäsitlustes ette võetakse, ilmselt just seepärast, et seda pole just kuigi palju uuritud. Autorgi soovitab eessõnas: selle asemel et anda järjekordne "hindamatu", kuid tegelikult sisuliselt olematu panus Shakespeare'i või millegi muu üldtuntu "uurimisse", ehkki kõik on juba ammu läbi nämmutatud, tasuks pigem ette võtta tundmatud horisondid ja süüvida Euraasia südamesse ning hoopis sellest vallast midagi avaldada. Hea mõte, kuigi vahest on raske ette kujutada, et šeikspiriaan järsku avaldaks midagi Rudaki teemal hoopis :-)
Sirpi jõudsin ka veidi lugeda, seal oli mu kursaõe Eva Piirimäega väga huvitav intervjuu rahvusluse ja patriotismi teemal (seoses äsja ilmunud raamatuga siis). Ta on ikka alati selline elitaarne olnud, aga väga suure empaatiavõimega, mis muudab mõnusaks nii temaga suhtlemise kui ka tema etteastumised.
Üht üliväganämmat uudist nägin täna ka: keegi Jõgeva ärimees kavatseb hakata tootma küüslaugukomme ja -šokolaadi, kirjutas Maaleht. Kahju, et endal pole mahti Jõgevale sõita, aga vahest saavad ema ja ta poiss-sõber sealt läbi sõita ja ehk on neil õnne ja nad saavad neid hankida. Kui kuskil on küüslauk, siis on see raudselt hea asi - ja eriti hea veel, kui sellega on liidetud nii mõnus asi nagu šokolaad!
Loetud: Akadeemia 7/2008, Sirp 29.05.2009
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Teisel pool (TV6)
Lisaks sai veel poes käidud ja ka postkontoris taas. Ilmad on ikka koletult kuumad, üldse ei taha välja minna. Õudushigi kerkib niigi otsaette, kui mõtlen, milliseks võib veel järgnevate kuude jooksul minna...
Postkontoris ootas ees järjekordne läkitus Krisostomuselt, nimelt
- Christopher I. Beckwith. Empires of the Silk Road. A History of Central Eurasia from the Bronze Age to the Present
Tõotab huvitavat lugemist - see Euraasia süda on ju ikka tavaliselt viimane koht, mida ajalookäsitlustes ette võetakse, ilmselt just seepärast, et seda pole just kuigi palju uuritud. Autorgi soovitab eessõnas: selle asemel et anda järjekordne "hindamatu", kuid tegelikult sisuliselt olematu panus Shakespeare'i või millegi muu üldtuntu "uurimisse", ehkki kõik on juba ammu läbi nämmutatud, tasuks pigem ette võtta tundmatud horisondid ja süüvida Euraasia südamesse ning hoopis sellest vallast midagi avaldada. Hea mõte, kuigi vahest on raske ette kujutada, et šeikspiriaan järsku avaldaks midagi Rudaki teemal hoopis :-)
Sirpi jõudsin ka veidi lugeda, seal oli mu kursaõe Eva Piirimäega väga huvitav intervjuu rahvusluse ja patriotismi teemal (seoses äsja ilmunud raamatuga siis). Ta on ikka alati selline elitaarne olnud, aga väga suure empaatiavõimega, mis muudab mõnusaks nii temaga suhtlemise kui ka tema etteastumised.
Üht üliväganämmat uudist nägin täna ka: keegi Jõgeva ärimees kavatseb hakata tootma küüslaugukomme ja -šokolaadi, kirjutas Maaleht. Kahju, et endal pole mahti Jõgevale sõita, aga vahest saavad ema ja ta poiss-sõber sealt läbi sõita ja ehk on neil õnne ja nad saavad neid hankida. Kui kuskil on küüslauk, siis on see raudselt hea asi - ja eriti hea veel, kui sellega on liidetud nii mõnus asi nagu šokolaad!
Loetud: Akadeemia 7/2008, Sirp 29.05.2009
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Teisel pool (TV6)
29.5.09
Neljabased mõtted
Täna oli tavapärane tõlkimise elik täpsemalt tõlke ülelugemise päev, mille rutiini aga rebestasid siiski mitmed sündmused.
Kõigepealt tuli päeval teade, et KOffice2 on lõpuks ometi päevavalgust näinud. Ligi kolm aastat arendust ja nüüd ta kohal ongi! Nojah, kui aus olla, siis esialgu küll veel rohkem arendajatele endale mõeldud platvormina, mitte niivõrd "tootmisvalmis" kontoritööpaketina, aga ikkagi. Tegin sellest ka Pingviini uudisnupu, millest võib veidi pikemalt lugeda, mis seal siis uut ja põnevat on.
Täna oli ka päev, mil ma lõpuks panin Mobiil-ID tööle! Nojah, algus oli küll nutune, sest Mandriva ei tahtnud üldse tunnistada, et mingi ID-kaart kuskil olemas on. Aga tänu Sanderile õnnestus välja selgitada, milles asi, ja takistustest üle saada - ning see toimis ja toimis edukalt! Muidugi, see tähendab, et tuleb veel paar koodi meelde jätta, need Mobiil-ID enda omad, aga see pole vahest nii ületamatu asi - kuigi jah, need on vähemalt minu puhul oluliselt keerulisemad kui näituseks ID-kaardi enda omad. Teoreetiliselt peaks telefonis olema ka mingi Mobiil-ID menüü, kust neid võiks saada vahetada, aga minu SonyEricsson Walkman 850i ei ilmutanud see küll ennast kuskil. Peab vist internetis veidi uurima, vaevalt ma nüüd ainuke selle telefoni ja ühtlasi Mobiil-ID omanik olen...
Lisaks sellele, rõõmsana, et ID-kaart ikka töötab, andsin ka hääle Europarlamendi valimistel. See oli üle ootuste lihtne ning pärast seda, kui Mandriva oli teada saanud, et ID-kaart siiski on arvuti küljes, kulus vahest kokku kaks minutit või isegi vähem ja oligi asi tehtud. Isegi kui mitte arvestada valimisjaoskonda mineku aega, siis seal oleks kohe kindlasti rohkem aega läinud.
Kõige krooniks avastasin täna veel, et eestlaseks olemine ei välista üldse hea ingliskeelse muusika tegemist - nimelt sattusin sellise asja otsa nagu Marya Roxx. Vist mingi kunagine Vanilla Ninja või mis selle nimi oligi beibe, aga praegu teeb igatahes päris asjalikku raju muusikat. Nojah, ainult neli lugu tal saada vist ongi või vähemalt ma rohkem ei leidnud, aga need olid igatahes paljutõotavad. Lausa nii palju, et kuulasin ühe valuga sinna otsa üle tüki aja The Exploitedit, mis on muidugi juba klass kõrgem ja palju meelelähedasem. Nii et päeva võib igati kordaläinuks pidada: mitmeid huvitavaid asju sai ära tehtud ja ka muusikalist naudingut endasse valguda lastud.
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Joe Dirt (Kanal2), Tähekütt (TV6)
Kõigepealt tuli päeval teade, et KOffice2 on lõpuks ometi päevavalgust näinud. Ligi kolm aastat arendust ja nüüd ta kohal ongi! Nojah, kui aus olla, siis esialgu küll veel rohkem arendajatele endale mõeldud platvormina, mitte niivõrd "tootmisvalmis" kontoritööpaketina, aga ikkagi. Tegin sellest ka Pingviini uudisnupu, millest võib veidi pikemalt lugeda, mis seal siis uut ja põnevat on.
Täna oli ka päev, mil ma lõpuks panin Mobiil-ID tööle! Nojah, algus oli küll nutune, sest Mandriva ei tahtnud üldse tunnistada, et mingi ID-kaart kuskil olemas on. Aga tänu Sanderile õnnestus välja selgitada, milles asi, ja takistustest üle saada - ning see toimis ja toimis edukalt! Muidugi, see tähendab, et tuleb veel paar koodi meelde jätta, need Mobiil-ID enda omad, aga see pole vahest nii ületamatu asi - kuigi jah, need on vähemalt minu puhul oluliselt keerulisemad kui näituseks ID-kaardi enda omad. Teoreetiliselt peaks telefonis olema ka mingi Mobiil-ID menüü, kust neid võiks saada vahetada, aga minu SonyEricsson Walkman 850i ei ilmutanud see küll ennast kuskil. Peab vist internetis veidi uurima, vaevalt ma nüüd ainuke selle telefoni ja ühtlasi Mobiil-ID omanik olen...
Lisaks sellele, rõõmsana, et ID-kaart ikka töötab, andsin ka hääle Europarlamendi valimistel. See oli üle ootuste lihtne ning pärast seda, kui Mandriva oli teada saanud, et ID-kaart siiski on arvuti küljes, kulus vahest kokku kaks minutit või isegi vähem ja oligi asi tehtud. Isegi kui mitte arvestada valimisjaoskonda mineku aega, siis seal oleks kohe kindlasti rohkem aega läinud.
Kõige krooniks avastasin täna veel, et eestlaseks olemine ei välista üldse hea ingliskeelse muusika tegemist - nimelt sattusin sellise asja otsa nagu Marya Roxx. Vist mingi kunagine Vanilla Ninja või mis selle nimi oligi beibe, aga praegu teeb igatahes päris asjalikku raju muusikat. Nojah, ainult neli lugu tal saada vist ongi või vähemalt ma rohkem ei leidnud, aga need olid igatahes paljutõotavad. Lausa nii palju, et kuulasin ühe valuga sinna otsa üle tüki aja The Exploitedit, mis on muidugi juba klass kõrgem ja palju meelelähedasem. Nii et päeva võib igati kordaläinuks pidada: mitmeid huvitavaid asju sai ära tehtud ja ka muusikalist naudingut endasse valguda lastud.
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Joe Dirt (Kanal2), Tähekütt (TV6)
28.5.09
Kolmabased mõtted
Tänane päev kulges esmalt peamiselt magamise ja seejärel tõlke ülelugemise tähe all. Need paar viimast pea uneta ööd avaldasid ikka mõju ja kuigi ma tegin kenasti pea seitsetunnise une järel 11 paiku silmad lahti, leidsin peagi, et ikka on vaja veel magada, ja nii tuligi tundi neli otsa, nii et aktiivseks muutusin taas alles peale nelja. Sedagi välisel mõjul: nimelt helistas onu Avo, et tänada talle saadetud raamatute eest. Et ma ise Saaremaale paraku minna ei saanud, otsustasin selle hüvitada nelja tõlgitud raamatu (Raudlabürint, Hitleri luureülem, Avastusretk viikingite maailma ja Maailmasõda) saatmisega, mille üle ta oli väga rõõmus ja võis teada anda, et esimene neist on juba kolmandiku peal :-) Tore, et sai talle head meelt valmistada. Aga millalgi tahaks siiski taas Saaremaale ikka jõuda, kas või juba selleks, et käia vaatamas, mis on saanud Tuiu rauasulatusahjudest, mille rekonstrueerimisega omal ajal sai palju vaeva nähtud...
Ülejäänud osa päevast mööduski siis tõlke ülelugemise kallal. Nagu ikka, tuleb alati masendus peale, kui palju vigu on sisse jäänud/tekkinud, eriti alguses. Võib-olla olekski õige teha nii, nagu mõned soovitavad: alustada kuskilt veidi kaugemalt, et siis hiljem algus juba ülejäänud tarkusega täidetult paremini ja veatumalt teha - seda enam, et suurel osal lugejatest tekib ju esmamulje just selle alguse järgi. Samas mulle ikka kõige rohkem meeldib alustada algusest ja lõpetada lõpus... et olla tõlkimise käigus sisuliselt samal tasemel nagu lugeja, kes ju ka võtab raamatu tihtipeale kätte nii enam-vähem tühja lehena, teadmata kuigi täpselt, mida just sealt seest leida võib. Enamasti õnnestub ju ülelugemise käigus ka alguse puudujäägid tasa teha ja kui lisandub veel toimetaja tegevus, siis ma olen samuti tähele pannud, et pahatihti kipub just algus olema kõige punasem - elik seesamune algus peaks nende käigus saama kooskõlaliseks ülejäänuga, vähemalt ma loodan.
Postimehes ilmus Eco tõlge siis ära nüüd, aga mõningase imestusega avastasin, et nad olid seal Piiblist teinud piibli. Ilmselt tuginedes keelenõuande soovitusele, millega ma küll kuidagi ei tahaks nõus olla. Olgu peale, kui keegi paneb kirja mingi kokapiibli või mustripiibli või midagi, las need piiblid olla pealegi väiketähega, aga konkreetne teos peaks ikka olema suurtäheline, niisiis Piibel, seda ilma igasuguste poliitilis-ideoloogiliste mõjudeta, vaid lihtsalt austusest teose kui sellise vastu. Eks ole ju ka Andrus Kivirähk kirjutanud igasugu rehepappidest, aga siiski kirja pannud ainult ühe Rehepapi.
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Ülejäänud osa päevast mööduski siis tõlke ülelugemise kallal. Nagu ikka, tuleb alati masendus peale, kui palju vigu on sisse jäänud/tekkinud, eriti alguses. Võib-olla olekski õige teha nii, nagu mõned soovitavad: alustada kuskilt veidi kaugemalt, et siis hiljem algus juba ülejäänud tarkusega täidetult paremini ja veatumalt teha - seda enam, et suurel osal lugejatest tekib ju esmamulje just selle alguse järgi. Samas mulle ikka kõige rohkem meeldib alustada algusest ja lõpetada lõpus... et olla tõlkimise käigus sisuliselt samal tasemel nagu lugeja, kes ju ka võtab raamatu tihtipeale kätte nii enam-vähem tühja lehena, teadmata kuigi täpselt, mida just sealt seest leida võib. Enamasti õnnestub ju ülelugemise käigus ka alguse puudujäägid tasa teha ja kui lisandub veel toimetaja tegevus, siis ma olen samuti tähele pannud, et pahatihti kipub just algus olema kõige punasem - elik seesamune algus peaks nende käigus saama kooskõlaliseks ülejäänuga, vähemalt ma loodan.
Postimehes ilmus Eco tõlge siis ära nüüd, aga mõningase imestusega avastasin, et nad olid seal Piiblist teinud piibli. Ilmselt tuginedes keelenõuande soovitusele, millega ma küll kuidagi ei tahaks nõus olla. Olgu peale, kui keegi paneb kirja mingi kokapiibli või mustripiibli või midagi, las need piiblid olla pealegi väiketähega, aga konkreetne teos peaks ikka olema suurtäheline, niisiis Piibel, seda ilma igasuguste poliitilis-ideoloogiliste mõjudeta, vaid lihtsalt austusest teose kui sellise vastu. Eks ole ju ka Andrus Kivirähk kirjutanud igasugu rehepappidest, aga siiski kirja pannud ainult ühe Rehepapi.
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
27.5.09
Teisibased mõtted
Tõlkekoolituse tõttu oli täna õige pikk päev. Et ontlikult alguseks elik kella 10 kohal olla, tuli tõusta kell 8, mis omakorda tähendas, et uneaega jäi õige napiks, ei tulnud teist kaht tundigi täis... Aga eks mõned korrad aastas tuleb sellega leppida, et mingid üritused rutiinse päevakava segi löövad.
Iseenesest oli tänane looengupäev üsna huvitav. Kava leiab siit, ma lisan lihtsalt mõned isiklikud märkused. Anne Lange ja Kätlin Kaldmaa rääkisid mõlemad sellest, kas ja kui palju võib või võiks tõlkija sekkuda tõlgitavasse ehk siis - kas autoritekst on alati ja igal juhul püha või võib tõlkija seda vajaduse või soovi korral omatahtsi koolutada. Ühest lahendit muidugi ei ole, juba tekstid ise on ju nii eripalgelised, et neid ei saagi ühe puuga võtta: ei ole ju mõeldav tõlkida täpselt ühtedest ja samadest printsiipidest kinni pidades luulet, proosat, aime/teaduskirjandust, tarbetekste ja ametlikke tekste. Osaliselt puudutas seda ka Arvi Tavast, kes küll peamiselt piirdus oma hiljutise, muidu päris huvitava doktoritöö valikulise ümberjutustamisega. Aga kindlasti oli see huvitav neile, kes sellega varem polnud kokku puutunud.
Pärastlõunane osa oli taas selline rohkem case study. Eriti huvitav oli prantslase Jean Pascal Ollivry ettekanne, kes on vaevaks võtnud prantsuse keelde panna Tammsaare "Tõe ja õiguse". Tema sõnavõtus oli mitmeid huvitavaid fakte, mida ma seni ei teadnudki. Näiteks esitas ta küsimuse, kui palju on ÕSis sõnu. Vastus: 140 000 (pluss tuletised). Samas kõige mahukamas prantsuse keele sõnaraamatus pidi olema kõigest 80 000 sõna (sealjuures tuletised on reeglina eraldi märksõnadena). Ehk siis: eesti keel on nii laias laastus enam kui kaks korda rikkalikuma sõnavaraga (vähemalt eeldusel, et mõlemal juhul on sõnaraamatus n-ö aktiivne sõnavara). Rääkimata mitmetest muudest probleemidest, mis eesti keeles on igati loomulikud, aga prantsuse keeles lihtsalt ilmvõimatud. Näiteks tõi ta siin selle, kuidas Tammsaare kasutab kenasti minevikuvormi, läheb siis korraks olevikku üle ja jätkab jälle minevikus - väidetavalt ei olevat selline asi prantsuse keeles vähemalt mitte sel moel kohe kuidagi võimalik. Ollivry uskus, et selle taga seisab teistsugune kultuur, maailmavaade.
Lisaks sellele sain siis täna korda aetud ka need asjad, mis eile nurjusid. RKK asjaajaja veeres kenasti mäe otsast alla ja allkirjastasime Vilde valvsa pilgu all tõlkelepingu, nii et mõned tuhanded on taas jälle arvele loksumas, mis ei ole ju üldse paha :-)
Ka Mobiil-ID sain lõpuks nüüd endale ära tehtud. Võttis aega mõne minuti, millest suur osa kulus sellele, et teisel pool lauda olija leidis, et printerist on paber otsa saanud, ja kadus seda tooma. Tõsi, praktikas katsetada veel ei jõudnud, aga loodetavasti see ikka toimib.
Kuigi eile arvasin, et vahest jätkan täna KDE lainel, et just dokumentatsiooni juurde jõuda, siis seda täna siiski ei juhtunud. Koju jõudes oli Postimees saatnud kaks artiklit tõlkida ja kui ma olin esmalt Eco ja seejärel veel Chomsky eesti keelde ümber pannud, leidsin, et parem on tegelda ristsõnade lahendamisega, veebis mõningate huvipakkuvate asjade uurimisega, lugemata kirjade (ikka need mahukad Johnson's Russia Listi kirjad) läbilugemise ja muu sellise tühja-tähjaga.
Loetud: - (nuuks-nuuks, aga ka selliseid päevi tuleb ette)
Vaadatud: Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)
Iseenesest oli tänane looengupäev üsna huvitav. Kava leiab siit, ma lisan lihtsalt mõned isiklikud märkused. Anne Lange ja Kätlin Kaldmaa rääkisid mõlemad sellest, kas ja kui palju võib või võiks tõlkija sekkuda tõlgitavasse ehk siis - kas autoritekst on alati ja igal juhul püha või võib tõlkija seda vajaduse või soovi korral omatahtsi koolutada. Ühest lahendit muidugi ei ole, juba tekstid ise on ju nii eripalgelised, et neid ei saagi ühe puuga võtta: ei ole ju mõeldav tõlkida täpselt ühtedest ja samadest printsiipidest kinni pidades luulet, proosat, aime/teaduskirjandust, tarbetekste ja ametlikke tekste. Osaliselt puudutas seda ka Arvi Tavast, kes küll peamiselt piirdus oma hiljutise, muidu päris huvitava doktoritöö valikulise ümberjutustamisega. Aga kindlasti oli see huvitav neile, kes sellega varem polnud kokku puutunud.
Pärastlõunane osa oli taas selline rohkem case study. Eriti huvitav oli prantslase Jean Pascal Ollivry ettekanne, kes on vaevaks võtnud prantsuse keelde panna Tammsaare "Tõe ja õiguse". Tema sõnavõtus oli mitmeid huvitavaid fakte, mida ma seni ei teadnudki. Näiteks esitas ta küsimuse, kui palju on ÕSis sõnu. Vastus: 140 000 (pluss tuletised). Samas kõige mahukamas prantsuse keele sõnaraamatus pidi olema kõigest 80 000 sõna (sealjuures tuletised on reeglina eraldi märksõnadena). Ehk siis: eesti keel on nii laias laastus enam kui kaks korda rikkalikuma sõnavaraga (vähemalt eeldusel, et mõlemal juhul on sõnaraamatus n-ö aktiivne sõnavara). Rääkimata mitmetest muudest probleemidest, mis eesti keeles on igati loomulikud, aga prantsuse keeles lihtsalt ilmvõimatud. Näiteks tõi ta siin selle, kuidas Tammsaare kasutab kenasti minevikuvormi, läheb siis korraks olevikku üle ja jätkab jälle minevikus - väidetavalt ei olevat selline asi prantsuse keeles vähemalt mitte sel moel kohe kuidagi võimalik. Ollivry uskus, et selle taga seisab teistsugune kultuur, maailmavaade.
Lisaks sellele sain siis täna korda aetud ka need asjad, mis eile nurjusid. RKK asjaajaja veeres kenasti mäe otsast alla ja allkirjastasime Vilde valvsa pilgu all tõlkelepingu, nii et mõned tuhanded on taas jälle arvele loksumas, mis ei ole ju üldse paha :-)
Ka Mobiil-ID sain lõpuks nüüd endale ära tehtud. Võttis aega mõne minuti, millest suur osa kulus sellele, et teisel pool lauda olija leidis, et printerist on paber otsa saanud, ja kadus seda tooma. Tõsi, praktikas katsetada veel ei jõudnud, aga loodetavasti see ikka toimib.
Kuigi eile arvasin, et vahest jätkan täna KDE lainel, et just dokumentatsiooni juurde jõuda, siis seda täna siiski ei juhtunud. Koju jõudes oli Postimees saatnud kaks artiklit tõlkida ja kui ma olin esmalt Eco ja seejärel veel Chomsky eesti keelde ümber pannud, leidsin, et parem on tegelda ristsõnade lahendamisega, veebis mõningate huvipakkuvate asjade uurimisega, lugemata kirjade (ikka need mahukad Johnson's Russia Listi kirjad) läbilugemise ja muu sellise tühja-tähjaga.
Loetud: - (nuuks-nuuks, aga ka selliseid päevi tuleb ette)
Vaadatud: Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)
26.5.09
Esmabased mõtted
Lämmi tuleb, lämmi tapab! Käisin täna üle tüki aja linnas ehk siis viibisin pikemat aega väljas ja ikka päris kole oli. Selline kuumus, et lausa tapab! Ja juba nii vara, alles ju mai... No vahest tuleb siis suvi vähemalt mõnusalt jahe, mitte eriti üle kümne kraadi...
Aga käigud iseenesest olid asjatud sootuks, nagu suureks kurvastuseks selgus. Pidin minema RKK-sse tõlkelepingule allkirja andma, aga tuli välja, et asjaajaja last oli tabanud mingi hambavalu või midagi muud koledat ning teda seepärast polnud. Aga polnud ka kedagi teist või vähemalt ei suvatsenud keegi kellukesele reageerida. Vahest saab siis homme selle väikese, aga kasuliku asja korda ajada.
Teise asjana kavatsesin siis Mobiil-ID sedakorda hankida, aga see on nagu neetud: kuhu ma ka ei läheks, on EMT seal oma uksed äsja üldse või vähemalt selleks hetkeks, kui ma pärale jõuan, kinni pannud... Võib-olla pole siis ette nähtud, aga ma veel proovimist ei jäta :-)
Linnas käimine oli ka selle poolest huvitav, et kippus kustutama arvamuse, mis meedia põhjal justkui võiks jääda, nagu valitseks mingi majanduskriis või -surutis või midagi, mida auväärselt masuks pruugitakse nimetada. Ma liiklesin peamiselt kolmnurgas Rahvusraamatukogu-Toompea-Vabaduse plats ja ausalt öeldes ei ole ma ammu näinud nii palju ehitamist ja remontimist kui täna. Suur osa sellest langeb muidugi Vabaduse platsi ja Vabadussamba arvele, aga lisaks sellele oli selles kolmnurgas ikka veel lausa hulganisti maju ja kohti, kus käis millegi ehitamine või remont või mis vähemalt olid tavasilma eest varjatud millelegi sellisele osutavate kilede-plankudega. Ma usun, et viimati ma nägin nii ägedat ehitustegevust millalgi 1990. aastate algul, kui asuti kõike üle vuntsima, võib-olla vähemal määral ka sajandivahetuse paiku ja selle sajandi algusaastatel, kui ehitusbuum lahti läks, aga nüüd ei ole nagu aastaid enam nii palju korraga näinud. Kohe kuidagi ei taha uskuda, et mingi masu kuskil on...
Tänane tarkvara tõlkimise päev oli mõnes mõttes päris korralik, teises mõttes jälle veidi põhisihist hälbiv. Nimelt soovisid Kubuntu tõlkijad kangesti näha tarkvarahalduri KPackageKit tõlget, mille ma siis võtsingi täna ette. See oli päris mahukas, vist ligi 600 stringi, aga tehtud ta sai. Muid täiendusi rakenduste poole pealt oli ka piisavalt palju, et ma täna dokumentatsiooni juurde taas ei jõudnud. Vahest siis homme, sest nagunii läheb tõlkeseminari loengute peale suur osa päevast ära ja vaevalt ma viitsin õhtul enam keltidega tegelda - tarkvara on mõnevõrra lihtsam siiski :-)
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: CSI:Miami (TV3), Flash Gordon (TV6), Fringe (Pro7)
Aga käigud iseenesest olid asjatud sootuks, nagu suureks kurvastuseks selgus. Pidin minema RKK-sse tõlkelepingule allkirja andma, aga tuli välja, et asjaajaja last oli tabanud mingi hambavalu või midagi muud koledat ning teda seepärast polnud. Aga polnud ka kedagi teist või vähemalt ei suvatsenud keegi kellukesele reageerida. Vahest saab siis homme selle väikese, aga kasuliku asja korda ajada.
Teise asjana kavatsesin siis Mobiil-ID sedakorda hankida, aga see on nagu neetud: kuhu ma ka ei läheks, on EMT seal oma uksed äsja üldse või vähemalt selleks hetkeks, kui ma pärale jõuan, kinni pannud... Võib-olla pole siis ette nähtud, aga ma veel proovimist ei jäta :-)
Linnas käimine oli ka selle poolest huvitav, et kippus kustutama arvamuse, mis meedia põhjal justkui võiks jääda, nagu valitseks mingi majanduskriis või -surutis või midagi, mida auväärselt masuks pruugitakse nimetada. Ma liiklesin peamiselt kolmnurgas Rahvusraamatukogu-Toompea-Vabaduse plats ja ausalt öeldes ei ole ma ammu näinud nii palju ehitamist ja remontimist kui täna. Suur osa sellest langeb muidugi Vabaduse platsi ja Vabadussamba arvele, aga lisaks sellele oli selles kolmnurgas ikka veel lausa hulganisti maju ja kohti, kus käis millegi ehitamine või remont või mis vähemalt olid tavasilma eest varjatud millelegi sellisele osutavate kilede-plankudega. Ma usun, et viimati ma nägin nii ägedat ehitustegevust millalgi 1990. aastate algul, kui asuti kõike üle vuntsima, võib-olla vähemal määral ka sajandivahetuse paiku ja selle sajandi algusaastatel, kui ehitusbuum lahti läks, aga nüüd ei ole nagu aastaid enam nii palju korraga näinud. Kohe kuidagi ei taha uskuda, et mingi masu kuskil on...
Tänane tarkvara tõlkimise päev oli mõnes mõttes päris korralik, teises mõttes jälle veidi põhisihist hälbiv. Nimelt soovisid Kubuntu tõlkijad kangesti näha tarkvarahalduri KPackageKit tõlget, mille ma siis võtsingi täna ette. See oli päris mahukas, vist ligi 600 stringi, aga tehtud ta sai. Muid täiendusi rakenduste poole pealt oli ka piisavalt palju, et ma täna dokumentatsiooni juurde taas ei jõudnud. Vahest siis homme, sest nagunii läheb tõlkeseminari loengute peale suur osa päevast ära ja vaevalt ma viitsin õhtul enam keltidega tegelda - tarkvara on mõnevõrra lihtsam siiski :-)
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: CSI:Miami (TV3), Flash Gordon (TV6), Fringe (Pro7)
25.5.09
Pühabased mõtted
Njah, ega see joonelt ühelt asjalt teisele lülitumine väga lihtne pole, nagu ka tänane päev näitas. Mõtted on ikka veel vanas kinni ja kohati lausa segavad. Aga siiski jõudsin mõned leheküljed tõlgitud. Vaevalt kirjastus muidugi väga rõõmustab, sest järgmine nädal ma seda pea 400-leheküljelist raamatut mõistagi üle anda ei saa. Aga teisalt: kui eelmisega tuli esialgse tähtaja suhtes vaid veidi vähem kui aasta aega hilinemist, siis nüüd jääb hilinemine kindlasti juba esialgse tähtaja suhtes alla poole aasta - nii et edenemine on raudselt olemas ;-)
Enne seda siiski veetsin tükk aega trükkimise seltsis, sest mu tagasihoidlik printer tahab ikka kas või põgusat silma peal hoidmist. Selle käigus suutsin osaliselt likvideerida teisegi mahajäämuse - närida läbi selle aasta alguse David Johnsoni Russia listi postitused ja selle käigus uuesti memoriseerida kurikuulsa gaasisõja. Ikka tohutult tänuväärt, et sellist postiloendit keegi ülal peab, midagi analoogset ei oskagi kõrvale seada ei allikate ega teemade haardelt.
See gaasisõja meeldetuletamine haakus hästi teise asjaga, mida täna lugesin: Kommersant-Vlastis oli pikem materjal Venemaa "ajaloolise tõe" komisjoni kohta. Üsna terav põhiartikkel ja lisaks veel hulk arvamusi asjaga rohkem või vähem seotud isikutelt ning väljavõtteid mõningatest õpikutest nii Venemaal kui ka näitena Leedust.
Mõlemad on omamoodi Venemaa esialgu küll suhteliselt kergesti läbinähtavad ja sestap mitte just väga kindlad katsed end vähemalt "lähivälismaal" maksma panna. Aga tendents on selge. Alguse sai see Putini esimese ametiaja lõpupoole - ilmselt oleks varemgi saanud, aga see auk, kust Venemaa pidi pärast 1998. aastat välja ronima, oli ikka päris sügav ja enne kui väljapoole pöörata, oli vaja ju sisemaal "võimuvertikaal" paika panna, igasugust, kas või potentsiaalset opositsiooni maha suruda . Aga sealtpeale on seda aina edasi ajada püütud: mitu gaasisõda, Gruusia pärissõda, Ukraina asjadesse sekkumine, jätkuv krillimine Iraani ja Afganistani suunal, Putini kõne Münchenis, Arktika avantüürid, Naši tegevus - kui vaid loetleda mõningaid kõige esimesena meelde turgatavaid ilminguid.
Aga et vahepeal on kogu maailma tabanud majandusseisak või isegi -kriis, muutub see õieti üsna ohtlikuks, sest ega need hädad ju Venemaastki mööda ei lähe, enam ei ole see ju selline autarkia nagu näiteks Stalini ajal. Ja kui sisemaal majanduslik olukord aina halveneb ja seda kuidagi leevendada ei õnnestu (mis tundub vähetõenäoline), on ju teada abinõu suunata pinged väljapoole... seda enam et retoorika on juba paigas. Täpselt nagu 1930. aastate Saksamaal, kus retoorika oli ka paigas ja isegi kui nii 1938. aastaks oli suudetud majanduses kõige hullemast vahest üle saada, ei olnud enam võimalik leppida rahuliku tasase arenguga, sest see oleks hakanud seesmiselt õõnestama seda jõulisuse ja enesekindluse kuvandit, mis oli loodud... Tänapäeva maailm on muidugi märksa sidusam, mis annab lootust, et vahest Venemaa nii kaugele sedakorda ei jõua, aga mine tea... oli ju ka saja aasta eest üleilmastumine erakordselt kõrgele tasemele jõudnud, aga ikka seilati välja I maailmasõjani ja kõige selleni, mis sellele järgnes...
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2)
Enne seda siiski veetsin tükk aega trükkimise seltsis, sest mu tagasihoidlik printer tahab ikka kas või põgusat silma peal hoidmist. Selle käigus suutsin osaliselt likvideerida teisegi mahajäämuse - närida läbi selle aasta alguse David Johnsoni Russia listi postitused ja selle käigus uuesti memoriseerida kurikuulsa gaasisõja. Ikka tohutult tänuväärt, et sellist postiloendit keegi ülal peab, midagi analoogset ei oskagi kõrvale seada ei allikate ega teemade haardelt.
See gaasisõja meeldetuletamine haakus hästi teise asjaga, mida täna lugesin: Kommersant-Vlastis oli pikem materjal Venemaa "ajaloolise tõe" komisjoni kohta. Üsna terav põhiartikkel ja lisaks veel hulk arvamusi asjaga rohkem või vähem seotud isikutelt ning väljavõtteid mõningatest õpikutest nii Venemaal kui ka näitena Leedust.
Mõlemad on omamoodi Venemaa esialgu küll suhteliselt kergesti läbinähtavad ja sestap mitte just väga kindlad katsed end vähemalt "lähivälismaal" maksma panna. Aga tendents on selge. Alguse sai see Putini esimese ametiaja lõpupoole - ilmselt oleks varemgi saanud, aga see auk, kust Venemaa pidi pärast 1998. aastat välja ronima, oli ikka päris sügav ja enne kui väljapoole pöörata, oli vaja ju sisemaal "võimuvertikaal" paika panna, igasugust, kas või potentsiaalset opositsiooni maha suruda . Aga sealtpeale on seda aina edasi ajada püütud: mitu gaasisõda, Gruusia pärissõda, Ukraina asjadesse sekkumine, jätkuv krillimine Iraani ja Afganistani suunal, Putini kõne Münchenis, Arktika avantüürid, Naši tegevus - kui vaid loetleda mõningaid kõige esimesena meelde turgatavaid ilminguid.
Aga et vahepeal on kogu maailma tabanud majandusseisak või isegi -kriis, muutub see õieti üsna ohtlikuks, sest ega need hädad ju Venemaastki mööda ei lähe, enam ei ole see ju selline autarkia nagu näiteks Stalini ajal. Ja kui sisemaal majanduslik olukord aina halveneb ja seda kuidagi leevendada ei õnnestu (mis tundub vähetõenäoline), on ju teada abinõu suunata pinged väljapoole... seda enam et retoorika on juba paigas. Täpselt nagu 1930. aastate Saksamaal, kus retoorika oli ka paigas ja isegi kui nii 1938. aastaks oli suudetud majanduses kõige hullemast vahest üle saada, ei olnud enam võimalik leppida rahuliku tasase arenguga, sest see oleks hakanud seesmiselt õõnestama seda jõulisuse ja enesekindluse kuvandit, mis oli loodud... Tänapäeva maailm on muidugi märksa sidusam, mis annab lootust, et vahest Venemaa nii kaugele sedakorda ei jõua, aga mine tea... oli ju ka saja aasta eest üleilmastumine erakordselt kõrgele tasemele jõudnud, aga ikka seilati välja I maailmasõjani ja kõige selleni, mis sellele järgnes...
Loetud: Akadeemia 7/2008
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2)
24.5.09
Laubased mõtted
Täna oli võimas päev: sai kõvasti tööd vihtuda ning üks suur asi ongi põhimõtteliselt valmis. Nii valmis, et homme läheb printerisse trükkimisele ja siis viimsele ülelugemisele. See on ikka hea tunne, kui midagi sellist jälle üle tüki aja juhtub! :-) Paraku kipub enamasti sellele halvav pingelangus järgnema, aga võib-olla on seekord erand, sest mingit aega midagi langetada ei ole, kogu aeg tuleb püsti hoida ;-) Teoreetiliselt peaks ju järgmine nädal juba üle andma 370-leheküljelise raamatu, aga paraku olen ma suutnud sellest alles alla 100 lehekülje ära teha. Nii et kirjastus peab ilmselt taas hambaid kiristama. Aga vähemalt peavad nad vähem kiristama kui teine kirjastus selle eelmise puhul - ma olen suutnud oma ränkade hilinemistega juba nii kaugele jõuda, et need jäävad mõne kuuga mõõdetavaks... võib-olla õnnestub millalgi järgmiseks aastaks nii kaugele saada, et taas kokkulepitud tähtaegadest suudan kinni pidada... vähemalt sureb see lootus viimsena :-)
Lisaks jõudsin täna Sirbi läbi lugeda. Päris huvitav oli. Eile kirjutasin juba Mati Hindi eesti keele viletsusele pühendatud artiklist viimasel leheküljel, aga täna võtsin siis lehe algusest peale ette. Ja algus oli kõva. Äsja aasta ajakirjanikuks tituleeritud Hvostovi Ants kaalus üsna huvitavalt kommunismi ja natsismi/fašismi kuritegusid. Suures osas on tal õigus, nagu tavaliselt. Ma küll kahtlustan, et oma artikli lõpuosa jaoks, mis Oscar Levy kohta käib, on ta kuskilt vene mustasajaliste saidilt inspiratsiooni saanud, aga tema esituses kõlas see palju talutavamalt ja isegi enam-vähem asjakohaselt, võrreldes eriti vene, aga ka meie kohalike veebisaitide "suurte tarkadega", kes judaismi ja natsionaalsotsialismi potentsiaalsetest ühistunnusjoontest teevad automaatselt järelduse, et need kaks olid ka tegelikkuses lahutamatult seotud, millest muidugi järgneb tavapärane holokausti eitamine ja muu kammajaa...
Teine huvitav lugu oli intervjuu noore muslimitariga, kes ihkab islamit reformida, muuta selle liberaalseks, vaat et lausa läänelikuks. Mõtted olid tal muidugi ilusad, aga ega see "Lutheri tee" pole lihtne... On ju varemgi seda püütud teha, aga al-Ažari ja Saudidemaa usujuhtide autoriteet ning vastuseis igasugustele reformidele on ikka väga võimas...
Kolmas huvitav lugu oli Ilmar Vene sulest kitši ja selle tähenduse kohta. Teda on ka alati hea lugeda, isegi kui tal pole palju öelda (võimalik ka, et mingi üks lehekülg Sirbis - sedakorda veel vähemgi - on talle lihtsalt liiga vähe, et midagi ära öelda :-) ) või kui ta kaldub raskesti mõistetavatesse mõttelõngadesse - millisest mõlemast süüst oli see lugu küll puhas.
Loetud: Sirp 22.05.2009, Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Surmamärkmik: Viimane nimi (TV6), Meltdown 2: Must lammas (TV3)
Lisaks jõudsin täna Sirbi läbi lugeda. Päris huvitav oli. Eile kirjutasin juba Mati Hindi eesti keele viletsusele pühendatud artiklist viimasel leheküljel, aga täna võtsin siis lehe algusest peale ette. Ja algus oli kõva. Äsja aasta ajakirjanikuks tituleeritud Hvostovi Ants kaalus üsna huvitavalt kommunismi ja natsismi/fašismi kuritegusid. Suures osas on tal õigus, nagu tavaliselt. Ma küll kahtlustan, et oma artikli lõpuosa jaoks, mis Oscar Levy kohta käib, on ta kuskilt vene mustasajaliste saidilt inspiratsiooni saanud, aga tema esituses kõlas see palju talutavamalt ja isegi enam-vähem asjakohaselt, võrreldes eriti vene, aga ka meie kohalike veebisaitide "suurte tarkadega", kes judaismi ja natsionaalsotsialismi potentsiaalsetest ühistunnusjoontest teevad automaatselt järelduse, et need kaks olid ka tegelikkuses lahutamatult seotud, millest muidugi järgneb tavapärane holokausti eitamine ja muu kammajaa...
Teine huvitav lugu oli intervjuu noore muslimitariga, kes ihkab islamit reformida, muuta selle liberaalseks, vaat et lausa läänelikuks. Mõtted olid tal muidugi ilusad, aga ega see "Lutheri tee" pole lihtne... On ju varemgi seda püütud teha, aga al-Ažari ja Saudidemaa usujuhtide autoriteet ning vastuseis igasugustele reformidele on ikka väga võimas...
Kolmas huvitav lugu oli Ilmar Vene sulest kitši ja selle tähenduse kohta. Teda on ka alati hea lugeda, isegi kui tal pole palju öelda (võimalik ka, et mingi üks lehekülg Sirbis - sedakorda veel vähemgi - on talle lihtsalt liiga vähe, et midagi ära öelda :-) ) või kui ta kaldub raskesti mõistetavatesse mõttelõngadesse - millisest mõlemast süüst oli see lugu küll puhas.
Loetud: Sirp 22.05.2009, Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Surmamärkmik: Viimane nimi (TV6), Meltdown 2: Must lammas (TV3)
23.5.09
Reedesed mõtted
Täna oli jälle mitme eluolulise asja päev: poeskäik ja postkontoris käik. Seda muidugi lisaks tõlkimisele ja tõlkimise vahele. Tegelikult ma isegi kaalusin, et äkki teha täna dieedipäev (pärast eilset, kus ma ajasin läbi kahe porgandi, kahe muna ja natukese juustuga, sest midagi muud põld... :-) ), aga kui ma karvutustamise juures märkasin, et geel on otsa saanud, siis leidsin, et tuleb ikka poodi minna. Kõhtu võib ju vaigistada puhtalt mõtte jõul, aga vaat see edevus elik karvade mahaajamise läbi meeldiva välimuse omandamine, seda ei anna kuidagi alla suruda... ;-)
Postkontoris ootas ees järjekordne Krisostomuse pakk. Teiste seas saabus lõpuks ometi Scribuse käsiraamat, mida juba kuid on saanud oodata. See väikekirjastus, kes selle avaldas (vist lausa nii esimese asjana või umbes midagi sellist), sai ilmselt oma tugevad vitsad kätte, sest kui raamatu enda koostamine võttis juba aega, aga sai siiski korralikult valmis, siis selle trükkimine ja levitamine oli ikka tõeline kadalipp: vähemalt valdav osa Euroopa tellijatest sai raamatu kätte vaat et ligi pool aastat pärast seda, kui see ametlikult justkui ilmus... Aga lõpp hea, kõik hea. Viskasin ka pilgu sisse, tundub päris hea asi olevat.
Aga kirja siis ka teised raamatud:
- Gregory Pittman et. al. Scribus. The Official Manual
- Julia M. H. Smith. Europe after Rome. A New Cultural history 500-1000
- Bernd A. Laska. "Katechon" und "Anarch". Carl Schmitts und Ernst Jüngers Reaktionen auf Max Stirner
Paari huvitavat asja lugesin samuti täna. Sirpi ma palju ei jõudnud lugeda, aga tagaküljel oli igatahes Mati Hindilt väga asja- ja ajakohane lugu keelemuutustest. Olgu selle algusega, kuidas on (ma ei ole kindel, et see populismi tähenduse muutumine Eestis nüüd nii eriline on, nagu Hindi järgi võib mulje jääda), aga teine pool, see "hoomamatu" nuritähendus, on ka mulle valusalt silma hakanud...
Ühe hämmastava nimekirja peale sattusin samuti: 50 väärt raamatut, mis on aegade jooksul ära keelatud [märkus neli aastat hiljem: veebist on see nüüdseks kadunud koos algse saidiga, sestap otsustasin selle kopeerida oma ajaveebi, kus see püsib seni, kuni pole sõnaselgelt kästud eemaldada]. Hämmastav mitte siis sellepärast, et on keelatud, seda ju ikka tehakse, aga sellepärast, mida on keelatud. Ma ei oleks kuidagi osanud arvata, et näiteks Bradbury "Fahrenheit" võiks olla olnud keelu all. Ja "Huckleberry Finn" tundus ka lausa uskumatu. Aga mis teha, imelikumaidki asju on maailmas sündinud... Õnnekombel ei ole Eestis pea kunagi tsensuuri olnud, s.t. iseseisvas Eestis: viimasest ajast tuleb meelde vaid too õnnetus "Siioni tarkade protokollid", eelmisest iseseisvusajast ka mõned asjad, aga neid on ikka näputäis ja ilmselt ei püriks ükski neist "50 raamatu hulka, mis väärivad lugemist".
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)
Postkontoris ootas ees järjekordne Krisostomuse pakk. Teiste seas saabus lõpuks ometi Scribuse käsiraamat, mida juba kuid on saanud oodata. See väikekirjastus, kes selle avaldas (vist lausa nii esimese asjana või umbes midagi sellist), sai ilmselt oma tugevad vitsad kätte, sest kui raamatu enda koostamine võttis juba aega, aga sai siiski korralikult valmis, siis selle trükkimine ja levitamine oli ikka tõeline kadalipp: vähemalt valdav osa Euroopa tellijatest sai raamatu kätte vaat et ligi pool aastat pärast seda, kui see ametlikult justkui ilmus... Aga lõpp hea, kõik hea. Viskasin ka pilgu sisse, tundub päris hea asi olevat.
Aga kirja siis ka teised raamatud:
- Gregory Pittman et. al. Scribus. The Official Manual
- Julia M. H. Smith. Europe after Rome. A New Cultural history 500-1000
- Bernd A. Laska. "Katechon" und "Anarch". Carl Schmitts und Ernst Jüngers Reaktionen auf Max Stirner
Paari huvitavat asja lugesin samuti täna. Sirpi ma palju ei jõudnud lugeda, aga tagaküljel oli igatahes Mati Hindilt väga asja- ja ajakohane lugu keelemuutustest. Olgu selle algusega, kuidas on (ma ei ole kindel, et see populismi tähenduse muutumine Eestis nüüd nii eriline on, nagu Hindi järgi võib mulje jääda), aga teine pool, see "hoomamatu" nuritähendus, on ka mulle valusalt silma hakanud...
Ühe hämmastava nimekirja peale sattusin samuti: 50 väärt raamatut, mis on aegade jooksul ära keelatud [märkus neli aastat hiljem: veebist on see nüüdseks kadunud koos algse saidiga, sestap otsustasin selle kopeerida oma ajaveebi, kus see püsib seni, kuni pole sõnaselgelt kästud eemaldada]. Hämmastav mitte siis sellepärast, et on keelatud, seda ju ikka tehakse, aga sellepärast, mida on keelatud. Ma ei oleks kuidagi osanud arvata, et näiteks Bradbury "Fahrenheit" võiks olla olnud keelu all. Ja "Huckleberry Finn" tundus ka lausa uskumatu. Aga mis teha, imelikumaidki asju on maailmas sündinud... Õnnekombel ei ole Eestis pea kunagi tsensuuri olnud, s.t. iseseisvas Eestis: viimasest ajast tuleb meelde vaid too õnnetus "Siioni tarkade protokollid", eelmisest iseseisvusajast ka mõned asjad, aga neid on ikka näputäis ja ilmselt ei püriks ükski neist "50 raamatu hulka, mis väärivad lugemist".
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)
22.5.09
Neljabased mõtted
Täna siis jälle tagasi mundaanse tõlkimise juures. Nagu ikka pärast süüvimist tarkvara tõlkimisse, oli üleminek raskevõitu, aga päeva lõpuks õnnestus siiski päris hea tulemus saavutada, ligikaudu 15000 tähemärki :-) Mis on õieti hea, sest kuigi praegu ei ole vahest kõige pingelisem aeg, ei oleks kirjastajad nüüd ka kindlasti suures vaimustuses, kui ma pikemaks nende lainelt eemale eemale jääksin...
Aga rajust tõlkimisest hoolimata vaatasin mõningate suunavate viidete peale ära ka kaks Youtube'i videot. See on ikka päris hea koht, aga sealt millegi ülesleidmine omal käel nõuab vist küll suurt pühendumust...
Esimene video oli kellegi saksa tüdruku Eesti eurolaulu karaoke-esitus. Väidetavalt oli ta seda laulu näinud-kuulnud vaid päev varem. Ja ometi oli sõnaline pool täiesti arusaadav. Aktsent muidugi, aga täiesti talutav. Ütle siis veel, et see eesti keel on nii raske, et aastakümnetegagi selgeks ei saa :-)
Teine oli veel parem: eestlase arusaam Euroopast. Tõeliselt hea irvega tehtud: Norra - see on maa, kus nad suusatavad väga hästi, peaaegu sama hästi nagu eestlased; Hollandist saab kanepit ja Taanist tuult, muud seal ju ei ole jne jne. Eneseiroonia on igati tasemel ja vastab ilmselt ka tegelikult üsna paljude eestlaste lihtsustatud arusaamale välismaailmast :-)
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Tähekütt (TV6)
Aga rajust tõlkimisest hoolimata vaatasin mõningate suunavate viidete peale ära ka kaks Youtube'i videot. See on ikka päris hea koht, aga sealt millegi ülesleidmine omal käel nõuab vist küll suurt pühendumust...
Esimene video oli kellegi saksa tüdruku Eesti eurolaulu karaoke-esitus. Väidetavalt oli ta seda laulu näinud-kuulnud vaid päev varem. Ja ometi oli sõnaline pool täiesti arusaadav. Aktsent muidugi, aga täiesti talutav. Ütle siis veel, et see eesti keel on nii raske, et aastakümnetegagi selgeks ei saa :-)
Teine oli veel parem: eestlase arusaam Euroopast. Tõeliselt hea irvega tehtud: Norra - see on maa, kus nad suusatavad väga hästi, peaaegu sama hästi nagu eestlased; Hollandist saab kanepit ja Taanist tuult, muud seal ju ei ole jne jne. Eneseiroonia on igati tasemel ja vastab ilmselt ka tegelikult üsna paljude eestlaste lihtsustatud arusaamale välismaailmast :-)
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Tähekütt (TV6)
21.5.09
Kolmabased mõtted
Siiski, siiski - et eelmisel kahel päeval ma KDE dokumentatsiooni juurde pea ei jõudnudki, võtsin endale vabaduse ka kolmas päev tarkvara peale kulutada ja sedakorda just eelkõige dokumentatsioonile. Mida aeg edasi, seda enam ma imestan, kui palju ma varem olen jõudnud teha ja kui vähe nagu nüüd kõik edasi liigub... :-) Njaa, eks rohigi oli toona rohelisem ja udu hallim...
Kõige hullem olukord siiski ei ole, sest veel ligi kaks kuud on aega ja pealegi on rakenduste osas juba stringikeeld peal ning ka dokumentatsiooni osas peaks see vist juba sel või järgmisel nädalal saabuma. Nii et vahest isegi jõuab enam-vähem rahuldavasse konditsiooni viia käsiraamatud.
Täna sai peamiselt tegeldud pisemate asjadega, s.t. kõige enam selliste failidega, kus oli muudetud suhteliselt vähe. See võimaldab siis edaspidi keskenduda suurematele asjadele. Aga muidugi need suuremad asjad võtavad ka rohkem aega, sest dokumentatsiooni tõlkimine on ikka mõnevõrra keerukam: seal ju ikka seotud kõne juba, mitte enam üksikud fraasid nagu rakenduste tõlgetes...
Teiselt poolt aga võib teatava uhkusetundega öelda, et kõige-kõige tähtsamad asjad on ikka tõlgitud (nojah, mõnevõrra on sellele küll kaasa aidanud ka see, et KDE dokumentatsiooni meeskond vaevleb samuti tööjõunappuse käes ja mitmed neistsamustest kõige-kõige olulisematest asjadest on tegelikult ajakohastamata...), nii et kui ka endiselt jäävad näiteks mängude käsiraamatud vaeslapse ossa (mis võib päris tõenäoline olla, sest need on põhjalikult ümber töötatud ja täiendatud ning seetõttu vajavad pea täielikult algusest peale ületõlkimist), siis pole see vahest kõige suurem puudujääk.
Loetud: Arvutimaailm 5/2009, Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Kõige hullem olukord siiski ei ole, sest veel ligi kaks kuud on aega ja pealegi on rakenduste osas juba stringikeeld peal ning ka dokumentatsiooni osas peaks see vist juba sel või järgmisel nädalal saabuma. Nii et vahest isegi jõuab enam-vähem rahuldavasse konditsiooni viia käsiraamatud.
Täna sai peamiselt tegeldud pisemate asjadega, s.t. kõige enam selliste failidega, kus oli muudetud suhteliselt vähe. See võimaldab siis edaspidi keskenduda suurematele asjadele. Aga muidugi need suuremad asjad võtavad ka rohkem aega, sest dokumentatsiooni tõlkimine on ikka mõnevõrra keerukam: seal ju ikka seotud kõne juba, mitte enam üksikud fraasid nagu rakenduste tõlgetes...
Teiselt poolt aga võib teatava uhkusetundega öelda, et kõige-kõige tähtsamad asjad on ikka tõlgitud (nojah, mõnevõrra on sellele küll kaasa aidanud ka see, et KDE dokumentatsiooni meeskond vaevleb samuti tööjõunappuse käes ja mitmed neistsamustest kõige-kõige olulisematest asjadest on tegelikult ajakohastamata...), nii et kui ka endiselt jäävad näiteks mängude käsiraamatud vaeslapse ossa (mis võib päris tõenäoline olla, sest need on põhjalikult ümber töötatud ja täiendatud ning seetõttu vajavad pea täielikult algusest peale ületõlkimist), siis pole see vahest kõige suurem puudujääk.
Loetud: Arvutimaailm 5/2009, Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
20.5.09
Teisibased mõtted
Otsustasingi siis kaks päeva järjest tarkvara tõlkimisele pühendada. Ja hea oli: mõnes mõttes polnud edusammud suured, aga teisest küljest sai mitu "saba" ära, mis juba tükk aega vastikult tolknesid. Kõigepealt sai lõpuni ära tõlgitud KDE krahhide käsitleja DrKonqi uus versioon, mis tundub olevat vanaga võrreldes märksa kasutajasõbralikum. Samuti sai lõpuni ära tõlgitud KGoldrunneri mäng, kuhu lisati KDE 4.3 jaoks uued Vana-Egiptusest inspireeritud tasemed, kus äkšjoon käib püramiidides. Need sisaldavad lisaks tasemete kirjeldusele ka mõningaid huvitavaid fakte Vana-Egiptuse kohta, mis mulle kui ajaloolasele pakkus lausa huvi.
Sellega, võib öelda, on siis KDE põhikomponendid 4.3 jaoks ära tõlgitud. Oh, küll oleks hea, kui tekiks keegi, kes loeks korrektuuri... Endal on ikka pidevalt tunne, et käin nii noatera peal. Ja mitmel korral avastan ikka vigu, mis tähelepanematusest on sisse tükkinud. Rääkimata juba sellest, et "teised pead" võiksid nii mõnegi asja kohta vahest paremaid ja elegantsemaid, aga võib-olla ka täpsemaid variante välja pakkuda. Aga eks ta ole, see tarkvara tõlkijate baas on ikka tilluke...
Paari huvitavat asja sattusin ka täna lugema. Jaanus Piirsalu oli üle tüki aja oma veebipäevikut täiendanud ülevaatega mitmepäevasest reisist Tšetšeeniasse. Selliseid "toortekste" on alati palju parem lugeda, kui neid kenaks nülitud variante, mis jõuavad lõpuks ajalehte.
Teine huvitav infokild oli RKK töötajalt Merle Maigrelt, kes on üks väheseid inimesi Eestis, kes samuti pidevalt jälgib Ukrainas toimuvat. Tema loo puhul vahest ütleb pealkiri kõik ära: Krimm kaldub itta. See oli lausa masendav lugemine, tõeline näide nii sellest, mida kõike on Kiiev tegemata jätnud, kulutades aega sisemisele võimuvõitlusele, kui ka sellest, kui edukas on olnud Venemaa propaganda. Kuigi, eks ta ole, need võimuvõitlused Kiievis on ju ka seotud sellesama orientatsiooniküsimusega, kuigi seal taga on muidugi ka teisi probleeme, sealhulgas isikutevahelisi.
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)
Sellega, võib öelda, on siis KDE põhikomponendid 4.3 jaoks ära tõlgitud. Oh, küll oleks hea, kui tekiks keegi, kes loeks korrektuuri... Endal on ikka pidevalt tunne, et käin nii noatera peal. Ja mitmel korral avastan ikka vigu, mis tähelepanematusest on sisse tükkinud. Rääkimata juba sellest, et "teised pead" võiksid nii mõnegi asja kohta vahest paremaid ja elegantsemaid, aga võib-olla ka täpsemaid variante välja pakkuda. Aga eks ta ole, see tarkvara tõlkijate baas on ikka tilluke...
Paari huvitavat asja sattusin ka täna lugema. Jaanus Piirsalu oli üle tüki aja oma veebipäevikut täiendanud ülevaatega mitmepäevasest reisist Tšetšeeniasse. Selliseid "toortekste" on alati palju parem lugeda, kui neid kenaks nülitud variante, mis jõuavad lõpuks ajalehte.
Teine huvitav infokild oli RKK töötajalt Merle Maigrelt, kes on üks väheseid inimesi Eestis, kes samuti pidevalt jälgib Ukrainas toimuvat. Tema loo puhul vahest ütleb pealkiri kõik ära: Krimm kaldub itta. See oli lausa masendav lugemine, tõeline näide nii sellest, mida kõike on Kiiev tegemata jätnud, kulutades aega sisemisele võimuvõitlusele, kui ka sellest, kui edukas on olnud Venemaa propaganda. Kuigi, eks ta ole, need võimuvõitlused Kiievis on ju ka seotud sellesama orientatsiooniküsimusega, kuigi seal taga on muidugi ka teisi probleeme, sealhulgas isikutevahelisi.
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)
19.5.09
Esmabased mõtted
Täna oli õieti väsitav päev päris. Kõigepealt aeti maru vara, juba poole kümne paiku üles (ehk siis vaevalt pärast kolme tundi und), ja oleks siis, et millegi rõõmustava pärast. Aga ei, ikka pidi midagi vastikut olema - täpsemalt ei tahagi rääkida, aga kui helistatakse varahommikul rahaasjade pärast, siis ei ole see kunagi midagi head... Õnneks päeva peale need probleemid lahenesid, aga see ei tähendanud, et ma veel välja puhata oleks saanud. Kohe pärast helistamist ei tulnud und ega saanukski tulla, sest pidin ise veidi helistama ja asju ajama, aga siiski suutsin veidi hiljem veel nii kolmeks tunniks suikuda, nii et nii enam-vähem tulid formaalsed unetunnid täis.
Aga ülejäänud päev läks siis, nagu üks asjalik esmaspäev ikka, tarkvara tõlkimise tähe all. KDE-s endas on stringid juba "külmutatud", mis tähendab, et muutusi on mõnevõrra vähem, aga muidugi on terve hulk olulisi asju, mis ei kuulu ju KDE põhikoosseisu ja kus arendus ägedalt edasi käib, rääkimata juba sellest, et äsja lisandus ka päris mahukas KMyMoney. Arvestades, et hetkel muu tõlkimisega on nii nagu on ehk suhteliselt rahulik, siis võib-olla pühendan ka homse tarkvarale: saaks vahest ka dokumentatsiooni kallale juba, sest seal on ikka veel päris palju teha.
Mõnevõrra on muidugi see tõlkimine praegu raskendatud, sest Lokalize see versioon, mida Mandriva praegu pakub (KDE 43. Beta1 oma), on ikka kohe mitmes mõttes korrast ära: statistika lonkab, tõlkemälu ei tööta korralikult jne jne. Selle statistika kohta oli ka veateade, millesse ma oma panuse andsin ja mis nüüd ka ära lahendati. Seda muidugi KDE enda arendusharus, nii et kui riskiksin ja lähtekoodist Lokalize uue variandi peale laseksin, saaks vahest selle korda. Aga senised kogemused on näidanud, et mul on targem sellise asjaga nagu lähtekoodis kompileerimine mitte tegemist teha... ilmselt siis ootan, kuni Mandrivas uuendatakse. Sest töötada ju tegelikult saab küll, ainult veidi tülikam on. Õnneks on mul ka KBabel alles, mille statistika töötab enam-vähem korralikult nagu muiste, nii et kahe rakenduse peale kokku saab ühe ontliku asja küll.
Õnnestus ka avastada üks viga KDE-s (täpsemalt siis vahvas ajaviitemängus KShisen), sellest raporteerida ja nagu naksti oligi asi õhtuks ära parandatud. See tekitab ikka päris hea enesetunde, kui oled saanud anda oma panuse sellesse, et kasutatav töökeskkond oleks parem.
Loetud: Akadeemia 6/2008, Arvutimaailm 5/2009
Vaadatud: CSI:Miami (TV3), Terminaator 3 (Kanal2), Fringe (Pro7)
Aga ülejäänud päev läks siis, nagu üks asjalik esmaspäev ikka, tarkvara tõlkimise tähe all. KDE-s endas on stringid juba "külmutatud", mis tähendab, et muutusi on mõnevõrra vähem, aga muidugi on terve hulk olulisi asju, mis ei kuulu ju KDE põhikoosseisu ja kus arendus ägedalt edasi käib, rääkimata juba sellest, et äsja lisandus ka päris mahukas KMyMoney. Arvestades, et hetkel muu tõlkimisega on nii nagu on ehk suhteliselt rahulik, siis võib-olla pühendan ka homse tarkvarale: saaks vahest ka dokumentatsiooni kallale juba, sest seal on ikka veel päris palju teha.
Mõnevõrra on muidugi see tõlkimine praegu raskendatud, sest Lokalize see versioon, mida Mandriva praegu pakub (KDE 43. Beta1 oma), on ikka kohe mitmes mõttes korrast ära: statistika lonkab, tõlkemälu ei tööta korralikult jne jne. Selle statistika kohta oli ka veateade, millesse ma oma panuse andsin ja mis nüüd ka ära lahendati. Seda muidugi KDE enda arendusharus, nii et kui riskiksin ja lähtekoodist Lokalize uue variandi peale laseksin, saaks vahest selle korda. Aga senised kogemused on näidanud, et mul on targem sellise asjaga nagu lähtekoodis kompileerimine mitte tegemist teha... ilmselt siis ootan, kuni Mandrivas uuendatakse. Sest töötada ju tegelikult saab küll, ainult veidi tülikam on. Õnneks on mul ka KBabel alles, mille statistika töötab enam-vähem korralikult nagu muiste, nii et kahe rakenduse peale kokku saab ühe ontliku asja küll.
Õnnestus ka avastada üks viga KDE-s (täpsemalt siis vahvas ajaviitemängus KShisen), sellest raporteerida ja nagu naksti oligi asi õhtuks ära parandatud. See tekitab ikka päris hea enesetunde, kui oled saanud anda oma panuse sellesse, et kasutatav töökeskkond oleks parem.
Loetud: Akadeemia 6/2008, Arvutimaailm 5/2009
Vaadatud: CSI:Miami (TV3), Terminaator 3 (Kanal2), Fringe (Pro7)
18.5.09
Pühabased mõtted
See on lausa reegel, et igasuguste asjade viimistlemine ja nokitsemine võtab tavaliselt palju rohkem aega kui asi ise... Selline see tänane tööpäev oligi: ühelt poolt sai päris palju ära tehtud, aga teiselt poolt oli selle töö maht jälle väike. Aga eks ta ole, alati ei saa nende seitsmepenikoormaomadega edasi tõtata, tuleb ka kristallkingakestes ettevaatlikult tippida... :-)
Pühapäevale omaselt käis ema külas. Aga sedakorda natuke erinevalt siiski: külaskäigu lõpetuseks sõitsime koos tema ja Raivoga K-Rautasse ja hankisime veidi värvi, et saaks selle ukseümbruse ka lõpuks naksilt korda. Et homne päev kulub tarkvara tõlkimise peale, siis ilmselt ülehomme. Värve on ikka poodides metsik valik, või õigemini küll toone: silm sattus peale Vivacolori reklaamile, kus kinnitati, et nad pakuvad 2486 värvi (või umbes selles suurusjärgus see igatahes oli). Juba värvikaarti lapates lähevad silmad kirjuks ja värvipimedus tuleb peale :-) Aga sellest hoolimata õnnestus siiski saada värv, mis peaks vist olema kui mitte täpselt sama varasemaga, siis ilmselt hiljemalt mõne kuu järel juba palja silmaga eristamatu.
Nende ja veel paari inimese õhutusel vaatasin siis lõpuks ära ka selle Eesti Eurovisiooni laulu. Polnudki teine väga paha, igatahes parem, kui oskasin oodata. Aga sellest ma kirjutasin eraldi mõtiskluses.
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Shadowless Sword (RTL2)
Pühapäevale omaselt käis ema külas. Aga sedakorda natuke erinevalt siiski: külaskäigu lõpetuseks sõitsime koos tema ja Raivoga K-Rautasse ja hankisime veidi värvi, et saaks selle ukseümbruse ka lõpuks naksilt korda. Et homne päev kulub tarkvara tõlkimise peale, siis ilmselt ülehomme. Värve on ikka poodides metsik valik, või õigemini küll toone: silm sattus peale Vivacolori reklaamile, kus kinnitati, et nad pakuvad 2486 värvi (või umbes selles suurusjärgus see igatahes oli). Juba värvikaarti lapates lähevad silmad kirjuks ja värvipimedus tuleb peale :-) Aga sellest hoolimata õnnestus siiski saada värv, mis peaks vist olema kui mitte täpselt sama varasemaga, siis ilmselt hiljemalt mõne kuu järel juba palja silmaga eristamatu.
Nende ja veel paari inimese õhutusel vaatasin siis lõpuks ära ka selle Eesti Eurovisiooni laulu. Polnudki teine väga paha, igatahes parem, kui oskasin oodata. Aga sellest ma kirjutasin eraldi mõtiskluses.
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Shadowless Sword (RTL2)
17.5.09
Eurovisioonist
"Rahva" tungivale nõudmisele :-) vastu tulles vaatasin-kuulasin ka selle Eesti eurolaulu ära. Ja mitte ainult - võtsin end kokku ja kuulasin lausa kogu selle esikuuiku läbi! Nojah, Eesti laul polnud üldse halb - nii et plusspunktid neile, kes arvasid, et see kindlasti võiks mulle meeldida: mingi eriline lemmik see nüüd ei ole, aga täiesti kuulatav kindlasti -, kuigi mind häiris ikka tugevasti see tümps seal taga... kuidagi oleks nagu selle lauluga ja väljanägemisega midagi muud oodanud (ehkki ma ei oska hästi sõnastada, mida just...)
Igatahes sellest esikuuikust oli see kindlasti parim. Minu isikliku maitse kohaselt olid paremuselt järgmised Türgi ja Aserbaidžaan: Türgil oli mu meelest päris hästi kooskõlas laulu sisu, muusika ja etlemine; Aserbaidžaanil ka, aga natuke oli vahest neil vähemveenvam. Norra oli täiesti vastuvõetamatu, äärmiselt tehisliku mulje jättis, just nagu ei huvitakski lauljat, mida ta seal üldse teeb, ja lavaline tegevus oli ka kuidagi kaootiline või vähemalt ma ei osanud sellele pihta saada. Islandi lugu oli selline, et ma kuulasin seda isegi teist korda ja jõudsin ikka samale järeldusele: seal ei ole mitte midagi, mis meelde võiks jääda. Enam-vähem sama võib öelda Briti loo kohta: hoolimata näilisest kirehoost oli see ikka väga tuim asi.
Nii et kõige hullem see pooltund, mille ma eurolaule kuulates veetsin, ei olnudki: pooled lood läksid enam-vähem täie ette :-)
Igatahes sellest esikuuikust oli see kindlasti parim. Minu isikliku maitse kohaselt olid paremuselt järgmised Türgi ja Aserbaidžaan: Türgil oli mu meelest päris hästi kooskõlas laulu sisu, muusika ja etlemine; Aserbaidžaanil ka, aga natuke oli vahest neil vähemveenvam. Norra oli täiesti vastuvõetamatu, äärmiselt tehisliku mulje jättis, just nagu ei huvitakski lauljat, mida ta seal üldse teeb, ja lavaline tegevus oli ka kuidagi kaootiline või vähemalt ma ei osanud sellele pihta saada. Islandi lugu oli selline, et ma kuulasin seda isegi teist korda ja jõudsin ikka samale järeldusele: seal ei ole mitte midagi, mis meelde võiks jääda. Enam-vähem sama võib öelda Briti loo kohta: hoolimata näilisest kirehoost oli see ikka väga tuim asi.
Nii et kõige hullem see pooltund, mille ma eurolaule kuulates veetsin, ei olnudki: pooled lood läksid enam-vähem täie ette :-)
Laubased mõtted
Pärast eilset superhüpertööpäeva oli lausa loomulik, et täna jagus Une-Mati kaisutust kohe kauemaks. Õnnekombel polnud ka midagi palju teha, peamiselt eilse töö viimistlemine ja hoo kogumine järgmiseks etapiks. Mõned asjad on ikka suhteliselt rasked... tahes tahtmata tuleb pähe mõte, et peaks araabia keele ära õppima ikka lõpuks, vähemalt mingilgi määral, et ikka lugeda oskaks, ja taasuuendama tutvust iiri keelega... Aga eks näeb, need mõlemad suhteliselt keerulised, kuigi omamoodi. Araabia keele tung on ilmselt suurem, seda läheb mujal ka vaja, ikkagi maailmakeel ju. Iiri keelega on see raskus ka muidugi, et ega õpetust polegi nii lihtne saada: eriti siin Eestis on neid näpuotsaga, kes ise oskavad ja suudavad ka õpetada ning õpikuidki ja üldse õppematerjali on samuti napilt (seda siis juba globaalselt...) Aga muidugi peamine takistus on see alatine ajanappus, mis pärsib üldse igasuguseid asju. Nagu mõne päeva eest Horisondist lugesin, siis auväärsel ajaloolasel Aleksander Loidil on samasugune mure: kui ta hiljaaegu kokku arvutanud ülestähendatud mõtteid, mida võiks veel ära teha, siis ta leidis, et 140. eluaastaks jõuaks lõpule...
Loetud: Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Jane Doe (Kanal2), Karoliine hõbelõng (ETV2), Surmamärkmik (TV6), Meltdown: Terror Hongkongis (TV3)
Loetud: Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Jane Doe (Kanal2), Karoliine hõbelõng (ETV2), Surmamärkmik (TV6), Meltdown: Terror Hongkongis (TV3)
16.5.09
Reedesed mõtted
Raivo sünnipäeva järelmõjude tõttu ärkasin täna õige varakult ja on välja kukkunud, et lähen magama õige hilja :-) Nii et ligikaudu 24-tunnine tööpäev tuli kokku lausa! Sealjuures väga produktiivne, võiks lausa öelda, et mingis mõttes sain ma ühe asjaga ühele poole. Paraku ei tähenda see veel raamatu lõpetamist, aga siiski on vähemalt enda jaoks üks oluline märk murtud ja enesetunne rahulolev :-)
Tänane Sirp oli ka päris huvitav lugeda. Alustuseks muidugi Toomas Alatalu väga hea artikkel Gruusia teemal, mis lahkab asjalikult Venemaa massilist propagandat ja selle edu. Muu hulgas toob ta aga Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohta mõtlemapaneva paralleeli kunagise Soome Demokraatliku Vabariigiga. Lõuna-Osseetia puhul on ühisjooned suisa väga sarnased; Abhaasia muidugi on teatavas mõttes erijuhtum. Igatahes kindlasti asi, mida tasub lugeda, eriti kui see Gruusia teema väga tuttav ei ole - ja sestap hea, et midagi sellist ikka ilmub, sest ka meil võib näha-kuulda inimesi, kes on sellelsamusel Venemaa propagandal (pahaaimamatult?) lasknud enda peas maad võtta...
Omamoodi sarkastiline, aga sellest hoolimata hea üritus oli ka Sirbi uus vaheleht. Sarkastiline on muidugi selle nimi - Vasar. Aga sisuks muinsuskaitse ja muu selline, mis mulle ju ka väga hingelähedane. Ka kirjandusosa oli täna üsna kopsakas, mis mulle kui eelkõige kirjasõnainimesele, kes suuremat ei hooli teatrist, muusikast ja muust sellisest, oli ka meeltmööda.
Nii et täie ette päev oli igas mõttes.
Loetud: Akadeemia 5/2008, Akadeemia 6/2008, Sirp 15.03.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)
Tänane Sirp oli ka päris huvitav lugeda. Alustuseks muidugi Toomas Alatalu väga hea artikkel Gruusia teemal, mis lahkab asjalikult Venemaa massilist propagandat ja selle edu. Muu hulgas toob ta aga Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohta mõtlemapaneva paralleeli kunagise Soome Demokraatliku Vabariigiga. Lõuna-Osseetia puhul on ühisjooned suisa väga sarnased; Abhaasia muidugi on teatavas mõttes erijuhtum. Igatahes kindlasti asi, mida tasub lugeda, eriti kui see Gruusia teema väga tuttav ei ole - ja sestap hea, et midagi sellist ikka ilmub, sest ka meil võib näha-kuulda inimesi, kes on sellelsamusel Venemaa propagandal (pahaaimamatult?) lasknud enda peas maad võtta...
Omamoodi sarkastiline, aga sellest hoolimata hea üritus oli ka Sirbi uus vaheleht. Sarkastiline on muidugi selle nimi - Vasar. Aga sisuks muinsuskaitse ja muu selline, mis mulle ju ka väga hingelähedane. Ka kirjandusosa oli täna üsna kopsakas, mis mulle kui eelkõige kirjasõnainimesele, kes suuremat ei hooli teatrist, muusikast ja muust sellisest, oli ka meeltmööda.
Nii et täie ette päev oli igas mõttes.
Loetud: Akadeemia 5/2008, Akadeemia 6/2008, Sirp 15.03.2009
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)
15.5.09
Neljabased mõtted
Tänane päev möödus siis kahe tähe all korraga: tõlkimine, nagu ikka, ja Raivo sünnipäev. Õigemini, selle viimase tõttu jäi esimest suhteliselt väheseks - ka nagu ikka... :-) Igatahes koht, kus ta seda pidas, see Buffalo pubi, oli päris meeldiv. Väidetavalt pidavat seal suured ja maitsvad praed olema ja muud sellist kena ja toredat, aga et sünnipäev toimus nii vara - kella 18 ajal -, siis jäid need hõrgutavad road minust proovimata. Ega ikka nii vara ei ole hea tõsist söömaaega ette võtta :-) Sestap piirdusin õlle ja snäkkidega. Aga ruumikas oli koht küll ja teenindus mu meelest hea ja kiire. Vähemalt tänasel päeval - võib-olla ka sellepärast küll, et seal polnudki nagu eriti rahvast peale meie seltskonna, mis ilmselt oli tingitud ka sellest, et polnud "elava muusika" õhtu. Aga seltskonda oli päris parasjagu: peale Raivo enda ning ema ja minu ka kogu Raivo järglaskond ja nende järglased ka veel ja Raivo vend ja kes iganes... Sõnaga, tore oli.
Loetud: Horisont 3/2009, Akadeemia 5/2008
Vaadatud: Tähekütt (TV6)
Loetud: Horisont 3/2009, Akadeemia 5/2008
Vaadatud: Tähekütt (TV6)
14.5.09
Kolmabased mõtted
Pärast eilset suhteliselt väheviljakat päeva oli täna jälle korralik tööpäev - millele muidugi aitas kaasa ka tõik, et eile läksin üsna varakult magama ja vastavalt ärkasin täna üpris vara, juba 10 paiku.
Päeva sisse mahtus veel ka poeskäik toiduvarude täiendamiseks, samuti jalutamine postkontorisse. Paraku postikullerid ikka ei oska alati aru saada, mida nad peavad tegema: kui neile on antud aadressi kõrval ka telefoninumber, kuhu kliendile helistada, siis piirduvad nad ometi ainult fonoluku näppimisega (mida minu korteris õnneks ei ole) ja järeldavad, et ju siis pole kodus. Lausa vihale ajab, aga on lootusetu neile selgeks teha, et nad peaksid inimesega kontakteeruma nende käsutuses olevate andmete põhjal, mitte piirduma mingite plastnuppude näppimisega maja välisukse kõrval...
Samas on paar kilomeetrit postkontorisse ja teist tagasi ka kena pisike füüsiline koormus :-) nii et pole viga, kui aeg-ajalt sedagi ette saab võtta. Niisiis, raamatud, mis täna pärale jõudsid:
- Nebula Awards Showcase 2009
- Visions, vol I
Mõlemad seega ulmekogumikud. Ja mõlemad jäävad taas ootama paremaid aegu lugemiseks...
Küll jõudsin täna ära vaadata Edward Lucase veebipäevikust leitud viite mingile Vene sõjaväeansambli laulukesele. Teemaks siis: keerame gaasi kinni, küll siis kõik meie sõbraks muutuvad :-) Iseenesest tundus olevat rohkem sarkastilise sisu ja tooniga, aga pagan seda teab, kui ikka sõjaväeansambel esitab... Ka publiku reaktsioon paistis sellele osutavat. Aga paranoilisemad pead leiaksid sealt kindlasti viiteid Kremli poliitikale ja rahva seas pinna ettevalmistamisele ja teab veel millele...
Loetud: Horisont 3/2009
Vaadatud: Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
Päeva sisse mahtus veel ka poeskäik toiduvarude täiendamiseks, samuti jalutamine postkontorisse. Paraku postikullerid ikka ei oska alati aru saada, mida nad peavad tegema: kui neile on antud aadressi kõrval ka telefoninumber, kuhu kliendile helistada, siis piirduvad nad ometi ainult fonoluku näppimisega (mida minu korteris õnneks ei ole) ja järeldavad, et ju siis pole kodus. Lausa vihale ajab, aga on lootusetu neile selgeks teha, et nad peaksid inimesega kontakteeruma nende käsutuses olevate andmete põhjal, mitte piirduma mingite plastnuppude näppimisega maja välisukse kõrval...
Samas on paar kilomeetrit postkontorisse ja teist tagasi ka kena pisike füüsiline koormus :-) nii et pole viga, kui aeg-ajalt sedagi ette saab võtta. Niisiis, raamatud, mis täna pärale jõudsid:
- Nebula Awards Showcase 2009
- Visions, vol I
Mõlemad seega ulmekogumikud. Ja mõlemad jäävad taas ootama paremaid aegu lugemiseks...
Küll jõudsin täna ära vaadata Edward Lucase veebipäevikust leitud viite mingile Vene sõjaväeansambli laulukesele. Teemaks siis: keerame gaasi kinni, küll siis kõik meie sõbraks muutuvad :-) Iseenesest tundus olevat rohkem sarkastilise sisu ja tooniga, aga pagan seda teab, kui ikka sõjaväeansambel esitab... Ka publiku reaktsioon paistis sellele osutavat. Aga paranoilisemad pead leiaksid sealt kindlasti viiteid Kremli poliitikale ja rahva seas pinna ettevalmistamisele ja teab veel millele...
Loetud: Horisont 3/2009
Vaadatud: Kuritöö kodutänavas (Kanal2), Heroes (TV3)
13.5.09
Teisibased mõtted
Täna saabus korraga terve hulk väljamaalt tellitud raamatuid. Loomulikult tähendas see ühtlasi seda, et ma olin terve päeva unine... sest eilse pingelise (tarkvara) tõlkimispäeva järel sain ma magama nii kuue paiku, aga kullerteenistus helistas juba kümne paiku - seda on isegi minu jaoks natuke vähe... Aga no eks ma olen sellega harjunud, et alati ei saa kõike, mida ma tahan, und siis tänasel juhul. Igatahes raamatud usutavasti väärivad varast ärkamist, miska olgu nad siin ära toodud:
- A New History of Ireland. I: Prehistoric and Early Ireland
- Lynne Viola. The Unknown Gulag: The Lost World of Stalin's Special Settlements
- Julia H. Smith. Europe After Rome. A New Cultural History 500-1000
- Anne Haour. Rulers, Warriors, Traders, Clerics: The Central Sahel and the North Sea 800-1500
- Andreas Osiander. Before the State: Systemic Political Change in the West from the Greeks to the French Revolution
- Julian Lindley-French. A Chronology of European Security and Defence 1945-2007
- Christopher Coker. War in an Age of Risk
- Michael Howard. War in European History (Updated edition)
Seda esimest, Iirimaa ajalugu, läheb mul ka kohe tõlkimise juures vaja, nii et see oli päris õigeaegne päralejõudmine. Teised... nojah, eks nad jäävad ootama seda õndsat aega, mil mul lugemiseks pikemalt aega tekib...
Õhtul sai Raivoga vesteldud. Ta peab neljapäeval väikest viisi sünnipäeva, nii et tuleb oma kondid kohale vedada. Ongi hea - ta on valinud kohaks Buffalo pubi, millest ma olen ainult kuulnud, nüüd saab siis aga oma silmaga näha, milline see siis õieti välja näeb.
Aga tõlkimine, nojah, see täna ikka eriti ei edenenud. Silmades oli ikka räigelt väsimus sees ja üldse oli selline unine olemine. Ilmselt ka palav ilm soodustab väsimust - suvi on ikka ilmselgelt peale hakkamas...
Loetud: Akadeemia 5/2008, Horisont 3/2009
Vaadatud: Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)
- A New History of Ireland. I: Prehistoric and Early Ireland
- Lynne Viola. The Unknown Gulag: The Lost World of Stalin's Special Settlements
- Julia H. Smith. Europe After Rome. A New Cultural History 500-1000
- Anne Haour. Rulers, Warriors, Traders, Clerics: The Central Sahel and the North Sea 800-1500
- Andreas Osiander. Before the State: Systemic Political Change in the West from the Greeks to the French Revolution
- Julian Lindley-French. A Chronology of European Security and Defence 1945-2007
- Christopher Coker. War in an Age of Risk
- Michael Howard. War in European History (Updated edition)
Seda esimest, Iirimaa ajalugu, läheb mul ka kohe tõlkimise juures vaja, nii et see oli päris õigeaegne päralejõudmine. Teised... nojah, eks nad jäävad ootama seda õndsat aega, mil mul lugemiseks pikemalt aega tekib...
Õhtul sai Raivoga vesteldud. Ta peab neljapäeval väikest viisi sünnipäeva, nii et tuleb oma kondid kohale vedada. Ongi hea - ta on valinud kohaks Buffalo pubi, millest ma olen ainult kuulnud, nüüd saab siis aga oma silmaga näha, milline see siis õieti välja näeb.
Aga tõlkimine, nojah, see täna ikka eriti ei edenenud. Silmades oli ikka räigelt väsimus sees ja üldse oli selline unine olemine. Ilmselt ka palav ilm soodustab väsimust - suvi on ikka ilmselgelt peale hakkamas...
Loetud: Akadeemia 5/2008, Horisont 3/2009
Vaadatud: Kurjuse kannul (Kanal2), Invasioon (Kanal2)
12.5.09
Esmabased mõtted
Nagu ikka, oli esmaspäev tarkvara tõlkimise päev. Aga ühtlasi ka üle väga pika aja ebameeldiv päev - nimelt leidis arvuti mingil hetkel, et on aeg muutuda reageerimisvõimetuks :-( Ei hiir ega klaviatuur ei töötanud, arvuti voolunupp samuti, sõnaga täielik kokkujooksmine, mida vist selle arvutiga, niisiis pea kahe aasta jooksul, polegi vist ette tulnud. Mis siis ikka, voolujuhe välja, veidi oodata ja uuele ringile. Aga selle käigus mõtlesin, et uuendan siis ka tarkvara. Nii paningi lisaks muule peale KDE 4.3 beeta, et tõlkimise käigus ühtlasi ka konkreetsemalt näha, mis ja kuidas ja kus on. Paraku on see ikkagi veel beeta... Lokalize käitub suhteliselt halvasti: päris paljudel failidel ei näidata statistikat, nii et peab terve posu faile lihtsalt selleks avama, et näha, kas nad on ikka täielikult tõlgitud või mitte. Ja mitmed operatsioonid, näiteks proovimine uut projekti luua, lõpevad krahhiga.
Kuid sellest hoolimata sai päris palju ära teha ning Lokalize üldiselt on pigem paremuse poole arenenud. Loodetavasti oli see viimane nädal, kus nii võimsalt selliseid triviaalseid parandusi tehti, nagu kirjavahemärkide täpsustamine, sõnavormide muutmine, suur-väiketähtede täpsustamine vastavalt stiililehele ja muud sellist - need on küll lihtsad, aga siiski ohtlikud selles mõttes, et kui tuleb järjest kümmekond sellist muudatust, siis vahele üks, mida on muudetud sisulisemas mõttes, ja edasi jälle kümmekond triviaalset muudatust, siis on päris tõsine oht, et see üks seal vahel võib ka kogemata, tähelepanematusest saada valmistõlke märgi külge, kuigi tegelikult tuleks see üldse ümber tõlkida... Aga loodame, et ma suutsin siiski sellised asjad välja noppida.
Kogude haldur Tellico oli leidnud tee playgroundist kdereview'sse. Huvitav, kuhu sealt edasi? Vaevalt ta n-ö päris-KDE-sse läheb, seal nagu ei tundu talle head kohta olevat, vahest siis extrageari? Eks näeb. Ka rahaasjade haldur Skrooge oli juba kenasti playgroundis kohal ja oh üllatust, täna ilmus tema kõrvale ka KMyMoney! Tervelt kaks rahale pühendatud rakendust - ilmselt peab millalgi, kui mahti saab, võtmagi nad paralleelselt ette ja, olles üritanud endale asjad natuke selgemaks teha, ka paralleelselt ära tõlkida.
Aga ega hädad üksindust armasta ja nii ei jäänud ka see arvutijama ainsaks ebameeldivuseks tänases päevas. Ma ei olnud telekava põhjalikumalt ette uurinud ja nii oligi halvaks teateks, et Stargate Atlantis sai sedakorda otsa. Viies ja viimane hooaeg on lihtsalt veel liiga värske, et siia Eestisse teleekraanile jõuda... :-( Selle asemel hakatakse näitama Surematut, mis muidugi kohe kuidagi ei suuda Stargate'iga võrdsel tasemel elamust pakkuda ja pealegi olen ma seda ka näinud. Nojah, mõnes mõttes ka hea, jääbki aega rohkem muudeks asjadeks :-) - elik siis tõlkimiseks ilmselt... Nojah, täna tegelikult kulutasin umbes samavõrra aega ristsõnade lahendamise peale - mitte et ma seda muidu teinud ei oleks, aga täna siis ei läinud aega "raisku" :-)
Loetud: Roheline Värav (08.05), Diplomaatia 5/2009, Akadeemia 5/2008
Vaadatud: CSI: Miami (TV3), Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Fringe (Pro7)
Kuid sellest hoolimata sai päris palju ära teha ning Lokalize üldiselt on pigem paremuse poole arenenud. Loodetavasti oli see viimane nädal, kus nii võimsalt selliseid triviaalseid parandusi tehti, nagu kirjavahemärkide täpsustamine, sõnavormide muutmine, suur-väiketähtede täpsustamine vastavalt stiililehele ja muud sellist - need on küll lihtsad, aga siiski ohtlikud selles mõttes, et kui tuleb järjest kümmekond sellist muudatust, siis vahele üks, mida on muudetud sisulisemas mõttes, ja edasi jälle kümmekond triviaalset muudatust, siis on päris tõsine oht, et see üks seal vahel võib ka kogemata, tähelepanematusest saada valmistõlke märgi külge, kuigi tegelikult tuleks see üldse ümber tõlkida... Aga loodame, et ma suutsin siiski sellised asjad välja noppida.
Kogude haldur Tellico oli leidnud tee playgroundist kdereview'sse. Huvitav, kuhu sealt edasi? Vaevalt ta n-ö päris-KDE-sse läheb, seal nagu ei tundu talle head kohta olevat, vahest siis extrageari? Eks näeb. Ka rahaasjade haldur Skrooge oli juba kenasti playgroundis kohal ja oh üllatust, täna ilmus tema kõrvale ka KMyMoney! Tervelt kaks rahale pühendatud rakendust - ilmselt peab millalgi, kui mahti saab, võtmagi nad paralleelselt ette ja, olles üritanud endale asjad natuke selgemaks teha, ka paralleelselt ära tõlkida.
Aga ega hädad üksindust armasta ja nii ei jäänud ka see arvutijama ainsaks ebameeldivuseks tänases päevas. Ma ei olnud telekava põhjalikumalt ette uurinud ja nii oligi halvaks teateks, et Stargate Atlantis sai sedakorda otsa. Viies ja viimane hooaeg on lihtsalt veel liiga värske, et siia Eestisse teleekraanile jõuda... :-( Selle asemel hakatakse näitama Surematut, mis muidugi kohe kuidagi ei suuda Stargate'iga võrdsel tasemel elamust pakkuda ja pealegi olen ma seda ka näinud. Nojah, mõnes mõttes ka hea, jääbki aega rohkem muudeks asjadeks :-) - elik siis tõlkimiseks ilmselt... Nojah, täna tegelikult kulutasin umbes samavõrra aega ristsõnade lahendamise peale - mitte et ma seda muidu teinud ei oleks, aga täna siis ei läinud aega "raisku" :-)
Loetud: Roheline Värav (08.05), Diplomaatia 5/2009, Akadeemia 5/2008
Vaadatud: CSI: Miami (TV3), Välisilm (ETV), Flash Gordon (TV6), Fringe (Pro7)
11.5.09
Pühabased mõtted
Täna oli üllatavalt tõhus tõlkimispäev, kuigi pühapäevale iseloomulikult käis ema külas. Aga täna tuli ta üsna hilja, sest soovis päeval Raekoja platsil kontserdil viibida, mis omakorda võimaldas mul varakult tööle asuda... :-)
Lisaks külaskäigule tõi Raivo ka segu kaasa, nii et sai ka uksepaigaldamisel jäänud inetused elik raami eemaldamisel tekkinud kaod varasemas seinakattes likvideeritud. Et see tekitas hulganisti igasugust sodi, võtsin pärast nende äraminekut ennast kätte ja pesin põranda korralikult ära - üle mitme kuu, sest muidu ma eriti ei viitsi pesta :-) Köögipõrandaga toimus seejärel taas imeline metamorfoos, mida ma nimetan "valgenemiseks" :-) - parkett naljalt mustust külge ei võta, aga köögis on maas mingi linoleum või miski ja see tahab ikka aeg-ajalt sedasamust "valgendamist" elik märja lapi külgepanemist saada.
Loetud: Akadeemia 4/4008 ja 5/2008
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2)
Lisaks külaskäigule tõi Raivo ka segu kaasa, nii et sai ka uksepaigaldamisel jäänud inetused elik raami eemaldamisel tekkinud kaod varasemas seinakattes likvideeritud. Et see tekitas hulganisti igasugust sodi, võtsin pärast nende äraminekut ennast kätte ja pesin põranda korralikult ära - üle mitme kuu, sest muidu ma eriti ei viitsi pesta :-) Köögipõrandaga toimus seejärel taas imeline metamorfoos, mida ma nimetan "valgenemiseks" :-) - parkett naljalt mustust külge ei võta, aga köögis on maas mingi linoleum või miski ja see tahab ikka aeg-ajalt sedasamust "valgendamist" elik märja lapi külgepanemist saada.
Loetud: Akadeemia 4/4008 ja 5/2008
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2)
10.5.09
Laubased mõtted
Taas pea terve päev tõlkimise tähe all. Korraks käisin poest läbi, et osta emale mingi kommikarp, ta mul ju magusa peale niiii maias... Mõneti üllatavalt tahtis ta homme, nagu pühapäeviti ikka, ise siia tulla, mitte lasta ennast visiidiga austada, nagu emadepäeva puhul vahest kohane oleks. Aga kui ta nii tahab, siis nii ka saagu...
Sander tegi mulle vahepeal selgeks, mida õieti tähendab LVM (Logical Volume Management). Päris huvitav, kuigi ma kahtlen, et mul endal seda kunagi vaja läheks, see tundub ikka rohkem olevat serverite või selliste süsteemide värk, kus on mõttekas tekitada kasutajatele virtuaalseid kettaid mingite kindlate asjadega, mis muidu teab kus laiali asuvad. Aga tarkvara tõlkimise juures tuleb ikka ette ja siis on hea teada.
Kaarel saatis Facebookis huvitava lingi mingile Vene filmile, mis vaatleb eelmise aasta Gruusia sõda, Hroniki Avgusta pealkiri ja levib Youtube'is. Vahest õnnestub millalgi nii palju aega leida, et see ära vaadata - tervelt kuus osa on sellel (nojah, see ilmselt küll rohkem Youtube'i ajalis-mahulistest piirangutest tingitud, aga siiski).
Loetud: Sirp, 08.05.2009
Vaadatud: Jane Doe (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3)
Sander tegi mulle vahepeal selgeks, mida õieti tähendab LVM (Logical Volume Management). Päris huvitav, kuigi ma kahtlen, et mul endal seda kunagi vaja läheks, see tundub ikka rohkem olevat serverite või selliste süsteemide värk, kus on mõttekas tekitada kasutajatele virtuaalseid kettaid mingite kindlate asjadega, mis muidu teab kus laiali asuvad. Aga tarkvara tõlkimise juures tuleb ikka ette ja siis on hea teada.
Kaarel saatis Facebookis huvitava lingi mingile Vene filmile, mis vaatleb eelmise aasta Gruusia sõda, Hroniki Avgusta pealkiri ja levib Youtube'is. Vahest õnnestub millalgi nii palju aega leida, et see ära vaadata - tervelt kuus osa on sellel (nojah, see ilmselt küll rohkem Youtube'i ajalis-mahulistest piirangutest tingitud, aga siiski).
Loetud: Sirp, 08.05.2009
Vaadatud: Jane Doe (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3)
9.5.09
Reedesed mõtted
Tänane päev möödus samuti pea täielikult tõlkimise tähe all.
Hea meel oli kätte võtta Sirbi vahel pärale jõudnud Diplomaatiat: kuuest loost olid neli läbi minu "sule" sinna jõudnud :-) Aga eks ta ole, vahel on tõlkelugusid seal rohkem, teinekord jälle üldse mitte.
Kuulasin täna päris huvitavat helisalvestust, Konstantin Pätsi 1938. aasta uusaastakõnet. Nii tore oli kuulda seda omaaegsete plaatide krõbinat ja iseäralikku tooni - tänapäeval peetaks seda ilmselt väga vigaseks ja viletsaks salvestuseks, kui nii peale jääks, aga oma võlu sel on. Kõne sisu, nojah, väliseestlastele suunatud tervitus, kodumaa kiitmine ja muu selline - täitsa loomulik asi riigipea kõne kohta. Aga samas oli isegi üllatav, et juba siis - 1938. aasta sündmused, mis ajasid ju kogu Euroopa ärevile, olid veel ees - oli seal tunda tõsist muret riigi saatuse ja püsimise pärast, kuigi seda varjati paduoptimismi taha... Muidugi, kaks ja pool aastat hiljem toimunu valguses oli masendav lausa kuulata, kuidas Päts oli kindel, et tõsise ähvarduse ja sõja korral tõuseb eesti rahvas kui üks mees vaenlase vastu, nagu oli tehtud 20 aastat varem.
Aga kummaline paralleel tuli seda kõnet kuulates pähe: Päts omal ajal oli otsekui Savisaad meie päevil. Mõlemad tegid algul midagi suurt ja head: ühel juhul Päästekomitee ja kõik muu vabariigi loomisega seonduv, teisel juhul Rahvarinne ja sellest alanud protsessid (isegi kui RR ei olnud nii spontaanne, nagu seda enamasti kiputakse näitama, ja võib-olla isegi võimude mahitusel loodud, nagu mõnikord arvatud, oli see ikkagi üsna julge ja edaspidist silmas pidades tähtis samm). Mõlemad jõudsid seejärel kiiresti miinustesse: Päts oma afääridega 1920. aastatel, Savisaar juba peaministri ametis taasloodud vabariigi alguspäevil ja eriti pärast toda lindiskandaali mõni aasta hiljem. Nojah, Pätsi moodi ei ole Savisaar veel riigi juhtivaks tegelaseks tõusnud, aga ega Tallinna linnapea amet ka väga kaugele sellest ei jää, kui arvestada pealinna praegust osakaalu Eestis tervikuna, mis on kohe kindlasti oluliselt suurem kui 70-80 aastat tagasi. Mõlemad olid/on ka tihedalt Venemaaga seotud ja kuigi ma kummagi puhul ei usu mingit teadlikku reetmist või midagi sellist, siis ilmselt on mõlemal mingeid loomuomadusi, mis ühel juhul tõukasid ja teisel juhul võiksid ilmselt tõugata langetama otsust, mida vähemalt tagantjärgi ei saa mitte heaks pidada... Või vähemalt nii mulle tundub. Kuigi see paralleel võib olla ka vale, lihtsalt hetkeaje...
Loetud: [digi] 5/2009; Tehnikamaailm 5/2009; Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Kelgukoerad (Kanal2)
Hea meel oli kätte võtta Sirbi vahel pärale jõudnud Diplomaatiat: kuuest loost olid neli läbi minu "sule" sinna jõudnud :-) Aga eks ta ole, vahel on tõlkelugusid seal rohkem, teinekord jälle üldse mitte.
Kuulasin täna päris huvitavat helisalvestust, Konstantin Pätsi 1938. aasta uusaastakõnet. Nii tore oli kuulda seda omaaegsete plaatide krõbinat ja iseäralikku tooni - tänapäeval peetaks seda ilmselt väga vigaseks ja viletsaks salvestuseks, kui nii peale jääks, aga oma võlu sel on. Kõne sisu, nojah, väliseestlastele suunatud tervitus, kodumaa kiitmine ja muu selline - täitsa loomulik asi riigipea kõne kohta. Aga samas oli isegi üllatav, et juba siis - 1938. aasta sündmused, mis ajasid ju kogu Euroopa ärevile, olid veel ees - oli seal tunda tõsist muret riigi saatuse ja püsimise pärast, kuigi seda varjati paduoptimismi taha... Muidugi, kaks ja pool aastat hiljem toimunu valguses oli masendav lausa kuulata, kuidas Päts oli kindel, et tõsise ähvarduse ja sõja korral tõuseb eesti rahvas kui üks mees vaenlase vastu, nagu oli tehtud 20 aastat varem.
Aga kummaline paralleel tuli seda kõnet kuulates pähe: Päts omal ajal oli otsekui Savisaad meie päevil. Mõlemad tegid algul midagi suurt ja head: ühel juhul Päästekomitee ja kõik muu vabariigi loomisega seonduv, teisel juhul Rahvarinne ja sellest alanud protsessid (isegi kui RR ei olnud nii spontaanne, nagu seda enamasti kiputakse näitama, ja võib-olla isegi võimude mahitusel loodud, nagu mõnikord arvatud, oli see ikkagi üsna julge ja edaspidist silmas pidades tähtis samm). Mõlemad jõudsid seejärel kiiresti miinustesse: Päts oma afääridega 1920. aastatel, Savisaar juba peaministri ametis taasloodud vabariigi alguspäevil ja eriti pärast toda lindiskandaali mõni aasta hiljem. Nojah, Pätsi moodi ei ole Savisaar veel riigi juhtivaks tegelaseks tõusnud, aga ega Tallinna linnapea amet ka väga kaugele sellest ei jää, kui arvestada pealinna praegust osakaalu Eestis tervikuna, mis on kohe kindlasti oluliselt suurem kui 70-80 aastat tagasi. Mõlemad olid/on ka tihedalt Venemaaga seotud ja kuigi ma kummagi puhul ei usu mingit teadlikku reetmist või midagi sellist, siis ilmselt on mõlemal mingeid loomuomadusi, mis ühel juhul tõukasid ja teisel juhul võiksid ilmselt tõugata langetama otsust, mida vähemalt tagantjärgi ei saa mitte heaks pidada... Või vähemalt nii mulle tundub. Kuigi see paralleel võib olla ka vale, lihtsalt hetkeaje...
Loetud: [digi] 5/2009; Tehnikamaailm 5/2009; Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Kelgukoerad (Kanal2)
8.5.09
Neljabased mõtted
Tänane päev möödus üldiselt rahulikus tõlkerütmis. Päeval üritasin siis teha Sampo Life'ile ülekannet, aga selgus, et kombinatsioon Swedbank, ID-kaart ja Linux (täpsemalt Firefox) on kombinatsioon, mis ei toimi... Sander on teinud kena kokkuvõtte, kuidas erinevates distributsioonides peaks käima ID-kaardi töölepanek (seda küll rohkem valimiste jaoks, aga põhimõttelist vahet ju ei ole) ja hoolikalt tema juhiseid järgides hakkaski Firefox kenasti ID-kaarti ära tundma. Swedbank laskis ka sisse logida, aga vaat allkirja andmisega jäidki asjad toppama: kui valida veebipõhine allkirjastamine, siis ei ole võimalik pluginat paigaldada, sest see paistab olevat mõeldud ainult Windowsis töötava Firefoxi jaoks ning Linuxis lihtsalt seda ei paigaldata, kuigi esialgu võib vastupidine mulje jääda; kui valida Java-põhine allkirjastamine, siis jääbki kerima ja midagi ei juhtu. Võib-olla ka juhtuks, aga ilmselt on seal jälle vajalik mingi väga konkreetne Java versioon või isegi alamversioon. Igatahes pärast paarikümneminutilist katsetamist pidasin paremaks kettanurgas konutava Vista käima panna ja etskae, seal sai ülekande enam-vähem valutult ära teha. Mingi C++ vea või midagi viskas ka seal ette, aga igatahes raha liikus ja seda ju oligi vaja. Nojah, loodame, et vahest siis, kui suvel või millalgi see kauaoodatud uus ja särav ID-liides valmis saab, enam selliseid jamasid ei teki. Küll aga tahaks järele proovida, kuidas siis ikkagi on Mobiil-ID - teoreetiliselt peaks see ju mõikama mis tahes operatsioonisüsteemis ja distributsioonis. Aga veel ei tea...
Õhtul vaatasin ka Venemaa presidendi uut videoesinemist, mis sedakorda oli pühendatud siis 9. maile ehk võidupühale. Ega ta ikka suurem asi oraator ei ole, kuidagi ülepingutatud tundub alati. Aga teema oli muidugi paljudele hingelähedane, ilmselt ka talle endale, kui ta juba mõlemat vanaisa ja nende sõdimist meelde tuletas. Muidugi ei saanud ta mööda ka "ajaloo võltsijatest", aga mõneti isegi üllatas, et see oli küll ühtepidi terav, aga tegelikult suhteliselt vaoshoitud kriitika. Presidendina ei saanud ta muidugi kuuldavale tuua "fašistliku Eesti" või "fašistlike Balti riikide" fraase, aga pigem oli tähelepanuväärne see, et ta rõhutas vajadust selgitada tõde - nii sõja julmusi kui ka võidu kangelaslikkust. Nojah, tõde on muidugi selline paljuvenitatav mõiste, mida iganes see ka Medvedevi arusaamist mööda siis ei tähenda. Aga siiski, ka see "tõe selgitamine" tundus olevat rohkem kodupublikule suunatud, sest ega ju need kurjamid, kes "tõde" väänavad ja võidu tähendust madaldavad, ju ainult välismaal ela - ka Venemaal endal on üsna mitmeid, kes - vähemalt minu kui "fašistliku baltlase" meelest :-) - ajalugu üsna objektiivselt vaatavad ja mainivad ära ka muidu loomulikult suure kangelaslikkuse pahupooli...
Loetud: [digi] 5/2009, Tehnikamaailm 5/2009, Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Tähekütt (TV6)
Õhtul vaatasin ka Venemaa presidendi uut videoesinemist, mis sedakorda oli pühendatud siis 9. maile ehk võidupühale. Ega ta ikka suurem asi oraator ei ole, kuidagi ülepingutatud tundub alati. Aga teema oli muidugi paljudele hingelähedane, ilmselt ka talle endale, kui ta juba mõlemat vanaisa ja nende sõdimist meelde tuletas. Muidugi ei saanud ta mööda ka "ajaloo võltsijatest", aga mõneti isegi üllatas, et see oli küll ühtepidi terav, aga tegelikult suhteliselt vaoshoitud kriitika. Presidendina ei saanud ta muidugi kuuldavale tuua "fašistliku Eesti" või "fašistlike Balti riikide" fraase, aga pigem oli tähelepanuväärne see, et ta rõhutas vajadust selgitada tõde - nii sõja julmusi kui ka võidu kangelaslikkust. Nojah, tõde on muidugi selline paljuvenitatav mõiste, mida iganes see ka Medvedevi arusaamist mööda siis ei tähenda. Aga siiski, ka see "tõe selgitamine" tundus olevat rohkem kodupublikule suunatud, sest ega ju need kurjamid, kes "tõde" väänavad ja võidu tähendust madaldavad, ju ainult välismaal ela - ka Venemaal endal on üsna mitmeid, kes - vähemalt minu kui "fašistliku baltlase" meelest :-) - ajalugu üsna objektiivselt vaatavad ja mainivad ära ka muidu loomulikult suure kangelaslikkuse pahupooli...
Loetud: [digi] 5/2009, Tehnikamaailm 5/2009, Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Tähekütt (TV6)
7.5.09
Kolmabased mõtted
Täna oli tohutu sibamise päev, nii et alles suhteliselt hilja jõudsin tõlkimise juurde tagasi, ja muidugui ei jõudnud väga palju... Aga sibamisest siis lähemalt.
Kõigepealt suutsid Sampo Life'i müügimehed veenda mind enda juurde tulema, et "parimate lahenduste" üle aru pidada. Nojah, ja kui ma juba kohal olin, siis lasin end ka ära rääkida täiendavalt investeerima :-) Paberil tundus kõik kena ja ilus: esialgne investeering 25 000, iga kuu 2000 juurde, kenake (loodetav) tootlus ja puha... Eks näeb, kuidas see läheb - põhimõtteliselt pole 25 000 nüüd ka nii suur summa ja kui vaadata oma nappe, kuid pisikesi varasemaid kogemusi, siis on väheusutav, et see täiega kõrbeks... Loota ju võib, unistused pididki olema helesinised ja imekenad...
Siis tuli teine sibamisring, Sampost Postimehesse. Päris vahva oli üle aastate vana töökohta väisata. Nojah, sissesaamisega oli raskusi, aga hea Claire juhtus üsna kiiresti ette sattuma ja pääses ikka sisse. Sees muidugi selgus, et Urve, kes oligi mind meelitanud ja keelitanud veiniga läbi astuma, oli otsustanud sel tähtsal päeval haigeks jääda... Njah, tüübilised naesterahvad: õrritavad ja ässitavad ja siis kaovad ise ära :-) Aga Neeme ja Sigrid olid kohal, nii et sai juttu ajada ja veidi veini rüübata. Mööbel paistis Postimehes uus olevat, aga muidu ei tundunud just väga palju muutunud olevat. Kuigi jah, eks see kriisi ja kokkutõmbamiste vari on nende kohal ka muidugi. Aga Postimees on piisavalt suur ettevõtmine, nii et küllap nad selle enam-vähem üle elavad. Kuni nad ikka veel välisautoreid avaldavad ja minu teeneid nende tõlkimisel vajavad, ei ole põhjust muretseda, vähemalt minul... :-)
Aga ega kaua ei saanud seal viibida, sest ma ei käi ju "linnas" niisama, üheainsa asjakese pärast, ikka mitu asja korraga, et ei peaks sageli käima... Nii et järgmine üritus oli ema tutvustamine oma uue töökoha ümbrusega. Õieti paistis, et ta on suutnud seal Liivalaia kandis juba omal käel mõnda üles leida - ega see Tallinn nüüd nii keeruline ka ei ole. Aga käisime Kentmanni tänava sõõrikubaaris, see paistis talle päris meeldivat; mulle ka omal ajal meeldis, seal sai ikka üsna sageli söömas käidud. Siis üritasin talle selgeks teha, kuidas tema töö juurest Kaubamaja juurde pääseb, ja näidata, et vajaduse või soovi korral võib ta trolliga ka sinna sõita ja sealt tööle kulgeda, aga see ei paistnud teda veenvat... :-)
Aga sellega veel ei lõppenud need mu sibamised. Seejärel seisis ees käik postkontorisse, sest jälle olid raamatupakid saabunud, kaks tükki lausa, üks see Päevalehe "Eesti loo" sarja jupp, teine Apollost tellitu. Ehk konkreetsemalt:
Eesti lugu:
- Madis Kõiv. Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas
- August Gailit. Üle rahutu vee
- Arved Viirlaid. Ristideta hauad
- Aili Helm. Kuradil ei ole varju
- Heino Kiik. Maria Siberimaal
Teised raamatud:
- Antarktika. Jäine maailm
- Maire Sala. Viljandimaa kalmistute lugu
- Jaak Aavik. Pikselgraafika 1-2-3
- Miia Jõgiaas. Minu nooruse vanglad
- Stephen Lovell. Sihtpunkt teadmata. Venemaa pärast 1989. aastat
- Frits Kalshoven, Liesbeth Zegveld. Sõjapidamise piirangud. Sissejuhatus rahvusvahelisse humanitaarõigusesse
- Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides
- Leho Lõhmus. Sõjahauad Hiiu-Rahu kalmistul
- Ungari-eesti sõnastik
- Pilet Utoopiasse. Ulmeantoloogia
Mõtlesin, et äkki võiks olla nutikas üles tähendada ka seda, mida ma olen päeva jooksul lugenud ja vaadanud (nojah, ega tõlkimise kõrvalt väga ei jõua ju lugeda, aga arvuti taga istumise vahele tehtavate pauside ajal olen ma endale reegliks teinud vähemalt ajakirju lugeda ja kui televiisorit vaatan, siis neid megapikki reklaamipause aitab ka kenasti täita paar-kolm lehekülge...). Niisiis:
Loetud: Akadeemia 4/2008; Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6); Kuritöö kodutänavas (Kanal2)
Kõigepealt suutsid Sampo Life'i müügimehed veenda mind enda juurde tulema, et "parimate lahenduste" üle aru pidada. Nojah, ja kui ma juba kohal olin, siis lasin end ka ära rääkida täiendavalt investeerima :-) Paberil tundus kõik kena ja ilus: esialgne investeering 25 000, iga kuu 2000 juurde, kenake (loodetav) tootlus ja puha... Eks näeb, kuidas see läheb - põhimõtteliselt pole 25 000 nüüd ka nii suur summa ja kui vaadata oma nappe, kuid pisikesi varasemaid kogemusi, siis on väheusutav, et see täiega kõrbeks... Loota ju võib, unistused pididki olema helesinised ja imekenad...
Siis tuli teine sibamisring, Sampost Postimehesse. Päris vahva oli üle aastate vana töökohta väisata. Nojah, sissesaamisega oli raskusi, aga hea Claire juhtus üsna kiiresti ette sattuma ja pääses ikka sisse. Sees muidugi selgus, et Urve, kes oligi mind meelitanud ja keelitanud veiniga läbi astuma, oli otsustanud sel tähtsal päeval haigeks jääda... Njah, tüübilised naesterahvad: õrritavad ja ässitavad ja siis kaovad ise ära :-) Aga Neeme ja Sigrid olid kohal, nii et sai juttu ajada ja veidi veini rüübata. Mööbel paistis Postimehes uus olevat, aga muidu ei tundunud just väga palju muutunud olevat. Kuigi jah, eks see kriisi ja kokkutõmbamiste vari on nende kohal ka muidugi. Aga Postimees on piisavalt suur ettevõtmine, nii et küllap nad selle enam-vähem üle elavad. Kuni nad ikka veel välisautoreid avaldavad ja minu teeneid nende tõlkimisel vajavad, ei ole põhjust muretseda, vähemalt minul... :-)
Aga ega kaua ei saanud seal viibida, sest ma ei käi ju "linnas" niisama, üheainsa asjakese pärast, ikka mitu asja korraga, et ei peaks sageli käima... Nii et järgmine üritus oli ema tutvustamine oma uue töökoha ümbrusega. Õieti paistis, et ta on suutnud seal Liivalaia kandis juba omal käel mõnda üles leida - ega see Tallinn nüüd nii keeruline ka ei ole. Aga käisime Kentmanni tänava sõõrikubaaris, see paistis talle päris meeldivat; mulle ka omal ajal meeldis, seal sai ikka üsna sageli söömas käidud. Siis üritasin talle selgeks teha, kuidas tema töö juurest Kaubamaja juurde pääseb, ja näidata, et vajaduse või soovi korral võib ta trolliga ka sinna sõita ja sealt tööle kulgeda, aga see ei paistnud teda veenvat... :-)
Aga sellega veel ei lõppenud need mu sibamised. Seejärel seisis ees käik postkontorisse, sest jälle olid raamatupakid saabunud, kaks tükki lausa, üks see Päevalehe "Eesti loo" sarja jupp, teine Apollost tellitu. Ehk konkreetsemalt:
Eesti lugu:
- Madis Kõiv. Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas
- August Gailit. Üle rahutu vee
- Arved Viirlaid. Ristideta hauad
- Aili Helm. Kuradil ei ole varju
- Heino Kiik. Maria Siberimaal
Teised raamatud:
- Antarktika. Jäine maailm
- Maire Sala. Viljandimaa kalmistute lugu
- Jaak Aavik. Pikselgraafika 1-2-3
- Miia Jõgiaas. Minu nooruse vanglad
- Stephen Lovell. Sihtpunkt teadmata. Venemaa pärast 1989. aastat
- Frits Kalshoven, Liesbeth Zegveld. Sõjapidamise piirangud. Sissejuhatus rahvusvahelisse humanitaarõigusesse
- Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides
- Leho Lõhmus. Sõjahauad Hiiu-Rahu kalmistul
- Ungari-eesti sõnastik
- Pilet Utoopiasse. Ulmeantoloogia
Mõtlesin, et äkki võiks olla nutikas üles tähendada ka seda, mida ma olen päeva jooksul lugenud ja vaadanud (nojah, ega tõlkimise kõrvalt väga ei jõua ju lugeda, aga arvuti taga istumise vahele tehtavate pauside ajal olen ma endale reegliks teinud vähemalt ajakirju lugeda ja kui televiisorit vaatan, siis neid megapikki reklaamipause aitab ka kenasti täita paar-kolm lehekülge...). Niisiis:
Loetud: Akadeemia 4/2008; Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6); Kuritöö kodutänavas (Kanal2)
6.5.09
Teisibased mõtted
Tavaline teisipäev: hiline ärkamine pärast tarkvara-esmaspäeva, hulk aega enda järje peale viimiseks (ma tavaliselt esmaspäeviti uudistevooge väga põhjalikult ei loe, nii et tuleb siis teisipäeviti suurem kogus läbi närida...) ja siis tavapärane tõlkimine, tõlkimine, tõlkimine...
5.5.09
Esmabased mõtted
Esmaspäevale kohaselt möödus see ikka tarkvara tõlkimise tähe all ja nagu enamasti, just KDE-d tõlkides. Suhteliselt vastik päev oli selles mõttes, et täna liigutati agaralt asju ühest moodulist teise, noja muidugi siis ka vastavaid tõlkefaile. Mitu korda tuli tarkvarahoidlast väljavõtet teha ja ikka tekkis mingeid jaburaid konflikte. Aga õnneks need olid siiski suhteliselt kergesti lahendatavad... Nojah, ma olen ju ka tõeline SVN-i guru ka: ma tean vist lausa oma viit käsku seal! ja üks neist on ka svn resolved :-)
Samas jagus lõbu ka nii et vähe polnud - nimelt võtsin ette sellise rakenduse nagu Kamala, mis tituleerib ennast astroloogiarakenduseks. See nõudis muidugi natuke süvenemist vastavasse (emakeelsesse) terminoloogiasse, mis ei tundunudki olevat kuigi keeruline. Aga muidugi kogu selle kammajaa lugemine oli tõeliselt "hingekosutav" :-) Tükk aega ei ole nii palju naerda saanud, kui lugedes, kui tõsine asi on ikka horoskoobi koostamine ja kuidas sellest ei sõltu mitte ainult iga inimese elu ja surm ja kõik, mis seal vahel, vaid lausa universumi enda saatus ja hea käekäik...
Nüüd on rakenduste poole pealt jäänud ainult kaks suuremat-olulisemat asja: KDevelop, mis juba ette teada valmistab palju peavalu, sest tarkvara arendamisega seotud sõnavara on eesti keeles paraku veel lapsekingadestki kaugel või vähemalt mulle nii tundub, ja siis Tellico ehk päris hea, hmm, kuidas öeldagi, oma hobikogude haldamise rakendus - mitte ainult raamatute (koduse raamatukogu), mis mulle kõige rohkem huvi pakub, vaid kas või veinikogu, mündikogu, margikogu ja teab veel mis kogude haldamiseks.
Kuskilt sain aru, et peagi hakatakse KDE raames arendama ka sellist armast kodust raamatupidamisrakendust nagu Skrooge. Mitte et mulle endale seda väga vaja läheks (ma eelistan raha ainult vastu võtta ja väljaminekute üle mitte arvet pidada - nii kipub teda kõige paremini kogunema... :-) ), aga ma olen aru saanud, et paljudele on see probleemiks, et pole vähegi korralikku rahaarvestuse rakendust. Võib-olla Skrooge suudab selle tühiku täita, loodan vähemalt.
Samas jagus lõbu ka nii et vähe polnud - nimelt võtsin ette sellise rakenduse nagu Kamala, mis tituleerib ennast astroloogiarakenduseks. See nõudis muidugi natuke süvenemist vastavasse (emakeelsesse) terminoloogiasse, mis ei tundunudki olevat kuigi keeruline. Aga muidugi kogu selle kammajaa lugemine oli tõeliselt "hingekosutav" :-) Tükk aega ei ole nii palju naerda saanud, kui lugedes, kui tõsine asi on ikka horoskoobi koostamine ja kuidas sellest ei sõltu mitte ainult iga inimese elu ja surm ja kõik, mis seal vahel, vaid lausa universumi enda saatus ja hea käekäik...
Nüüd on rakenduste poole pealt jäänud ainult kaks suuremat-olulisemat asja: KDevelop, mis juba ette teada valmistab palju peavalu, sest tarkvara arendamisega seotud sõnavara on eesti keeles paraku veel lapsekingadestki kaugel või vähemalt mulle nii tundub, ja siis Tellico ehk päris hea, hmm, kuidas öeldagi, oma hobikogude haldamise rakendus - mitte ainult raamatute (koduse raamatukogu), mis mulle kõige rohkem huvi pakub, vaid kas või veinikogu, mündikogu, margikogu ja teab veel mis kogude haldamiseks.
Kuskilt sain aru, et peagi hakatakse KDE raames arendama ka sellist armast kodust raamatupidamisrakendust nagu Skrooge. Mitte et mulle endale seda väga vaja läheks (ma eelistan raha ainult vastu võtta ja väljaminekute üle mitte arvet pidada - nii kipub teda kõige paremini kogunema... :-) ), aga ma olen aru saanud, et paljudele on see probleemiks, et pole vähegi korralikku rahaarvestuse rakendust. Võib-olla Skrooge suudab selle tühiku täita, loodan vähemalt.
4.5.09
Pühabased mõtted
Tänane päev möödus tavapärase pühapäeva rütmis: valdavalt tõlkimine, mida katkestas sama tavapärane ema külaskäik. Sedakorda oli see küll sellevõrra erilisem, et ta oli äsja Kunglast tulnud, tubli imesena ikka kündnud ja külvanud usinasti seal (kartul ja hernes ja teab mis veel olevat maas nüüd) - ja ilmselt suurest erutusest nii varakult tegutsema asunud, et oli mul ukse taga juba veidi pärast kella ühte. Teisisõnu ajal, mil ma olin silmad küll juba lahti saanud, aga ei osanud veel aad ega ood oodata ega öelda :-) Aga igatahes üle ma selle jalustrabavalt varajase külaskäigu elasin ja olen endiselt täie elu ja tervise juures...
Emale mu uus uks päris meeldis või vähemalt ei öelnud ta ühtegi halba sõna, vaid oli rõõmus. Kutsus ühtlasi mind peatselt endale Tallinnat tutvustama - ta seal uues kohas Liivalaias ei tunne ümbrust üldse, mina aga töötasin omal ajal Postimehes nii ühel pool (Tatari tn) kui teisel pool (Maakri tn) tema praegust töökohta. Vaatab, millal täpselt selleks aega leiab või õigemini, millal meie graafikud kenasti kokku jooksevad.
Ühe laheda tembu tegin täna ka: võtsin Facebookis ette mingi ankeedi, mis pidi välja selgitama, kas ma ikka olen tõeline eestlane. Päris andekad küsimused olid ja, oh imet, selgus, et ma ikka olengi eht eestlane :-)
Emale mu uus uks päris meeldis või vähemalt ei öelnud ta ühtegi halba sõna, vaid oli rõõmus. Kutsus ühtlasi mind peatselt endale Tallinnat tutvustama - ta seal uues kohas Liivalaias ei tunne ümbrust üldse, mina aga töötasin omal ajal Postimehes nii ühel pool (Tatari tn) kui teisel pool (Maakri tn) tema praegust töökohta. Vaatab, millal täpselt selleks aega leiab või õigemini, millal meie graafikud kenasti kokku jooksevad.
Ühe laheda tembu tegin täna ka: võtsin Facebookis ette mingi ankeedi, mis pidi välja selgitama, kas ma ikka olen tõeline eestlane. Päris andekad küsimused olid ja, oh imet, selgus, et ma ikka olengi eht eestlane :-)
3.5.09
Laubased mõtted
Ka tänane päev möödus valdavalt tõlkimise tähe all. Tõsi, suur osa sellest kulus taas Diplomaatiale, neil ju järgmine nädal number tulemas ja, nagu ikka, laekuvad asjad viimsel hetkel... :-) Sedakorda siis Edward Lucase üsna terav arvustus ühe sakslase raamatule, mis tema meelest Venemaad üldse hästi ei mõista. Lucasel on muidugi Economistis lihvitud hea ja terav briti stiil, mida on alati nauditav lugeda (ja ma väga loodan, et ma olen oma tõlgetes suutnud seda ka mingilgi moel edasi anda...). Nii et igati nauditav.
Lisaks poeskäigule sai veel täna tublisti aidatud Jaanust, kes on ikka jätkuvalt hädas oma Mandrivaga. Küll ei lähe tal masin või töökeskkond või veel teab mis üldse käima, küll on midagi muud häda... Ma enne seda, kui ta kontakti võttis, ei uskunudki, et ühel inimesel võib nii palju probleeme esineda arvutitega läbisaamisel ja eriti Mandriva puhul, mis minu arusaamist mööda on äärmiselt töökindel ja lihtne distributsioon, aga näed siis, imene õpib, kuni elab... :-) Igatahes mõnest asjast sain ta ilmselt üle aidatud, kuigi kaheldav on, kas see talle mingit hingerahu tagab... Tal paistab probleeme jaguvat kohe ikka hulgemini.
Lisaks poeskäigule sai veel täna tublisti aidatud Jaanust, kes on ikka jätkuvalt hädas oma Mandrivaga. Küll ei lähe tal masin või töökeskkond või veel teab mis üldse käima, küll on midagi muud häda... Ma enne seda, kui ta kontakti võttis, ei uskunudki, et ühel inimesel võib nii palju probleeme esineda arvutitega läbisaamisel ja eriti Mandriva puhul, mis minu arusaamist mööda on äärmiselt töökindel ja lihtne distributsioon, aga näed siis, imene õpib, kuni elab... :-) Igatahes mõnest asjast sain ta ilmselt üle aidatud, kuigi kaheldav on, kas see talle mingit hingerahu tagab... Tal paistab probleeme jaguvat kohe ikka hulgemini.
2.5.09
Reedesed mõtted
Tänane päev möödus täiega tõlkimise tähe all. Ja üsna edukalt: tükk aega ei ole üle 20 000 tähemärgi päevas jõudnud, nüüd aga läks kenasti ja ludinal isegi üle 25 000! Nii võib isegi loota, et õnnestub sel aastal taas järje peale saada ja likvideerida kogu see jama, mis alates möödunud aastast nende pidevate hilinemistega on tekkinud...
Nii palju sai siiski kõrvalepõige teha, et EMT iseteeninduses pakett ära vahetada. Nagu ma aru sain, ei meeldinud neile sugugi, et mingi tegelane maksab ainult 49 krooni kuus ja teeb parimal juhul paar kõnet, mis annab veel mõne krooni juurde... Nii et kiri saadeti koju ja veel helistati ka ja soovitati tungivalt mõelda "soodsamate lahenduste" peale :-) Vana ERA paketi jätkudes oleks "kuumaksuks" (nad on kavalad, kuumaksu ametlikult enam ei ole, küll aga on "miinimumarve", mis tegelikult teeb sama välja...) tulnud 100 krooni ja kõneminut olnud 2.95. Leidsin, et parem on valida see nende uue Noova paketi kõige odavam variant: kuumaks elik miinimumarve 90 krooni, aga kõneminut 0,95 krooni. Muidugi, seda 90 krooni ma ju täis ei räägi raudselt - ma olen ju nii laisk, ei viitsi ise helistada, lasen parem teistel endale helistada :-) A mine tea, äkki mõnel kuul tuleb ka, kõike võib juhtuda...
Nii palju sai siiski kõrvalepõige teha, et EMT iseteeninduses pakett ära vahetada. Nagu ma aru sain, ei meeldinud neile sugugi, et mingi tegelane maksab ainult 49 krooni kuus ja teeb parimal juhul paar kõnet, mis annab veel mõne krooni juurde... Nii et kiri saadeti koju ja veel helistati ka ja soovitati tungivalt mõelda "soodsamate lahenduste" peale :-) Vana ERA paketi jätkudes oleks "kuumaksuks" (nad on kavalad, kuumaksu ametlikult enam ei ole, küll aga on "miinimumarve", mis tegelikult teeb sama välja...) tulnud 100 krooni ja kõneminut olnud 2.95. Leidsin, et parem on valida see nende uue Noova paketi kõige odavam variant: kuumaks elik miinimumarve 90 krooni, aga kõneminut 0,95 krooni. Muidugi, seda 90 krooni ma ju täis ei räägi raudselt - ma olen ju nii laisk, ei viitsi ise helistada, lasen parem teistel endale helistada :-) A mine tea, äkki mõnel kuul tuleb ka, kõike võib juhtuda...
1.5.09
Neljabased mõtted
Täna tegin katse endale Mobiil-ID-d hankida. Õieti on mõnda aega see mõte mõlkunud. Ma ei ole osanud ID-kaarti Mandriva all tööle saada ja iga kord, kui nagu vaja on, ei viitsi välja logida ja Vistat käima panna, et seal ainult üks operatsioon ära teha. Nojah, õigemini mitte et ei ole osanud, vaid pigem ei ole viitsinud, sest mõned on ikka selle edukalt tööle saanud ka Mandrivas... Laisk, noh...
Aga igatahes tänane jäigi ainult katsetuseks, sest kuigi ma eelnevalt olin vaadanud, et EMT-l on kenasti esindus Magistrali kaubanduskeskuses, siis kohapeal selgus, et enam ei ole - või on nad ennast siis nii osavalt ära peitnud, et neid lihtsalt ei märka. Samusest laiskusest ei viitsinud hakata rohkem otsima, nii et eks siis jääb kunagi teiseks korraks see Mobiil-ID.
Aga ega ma siis naljalt ühe asja pärast välja lähe - ikka see laiskus: kodunt välja minna on mõtet ju ainult siis, kui saab mitu asja korraga ära ajada. Postkontor igatahes oli veel alles ja töötas, nii et saabunud raamatupakid sain kenasti kätte. Kaks pakikest, viis raamatut:
- Max Stirner. Der Einzige und sein Eigentum.
- Max Stirner. The Ego and Its Own. Ed. David Leopold
- Maurice Schumann. Die Lust und die Freiheit. Marquis de Sade und Max Stirner. Ihr Freiheitsbegriff im Vergleich.
- R. W. K. Paterson. The Nihilistic Egoist Max Stirner.
- W. B. Bartlett. Islam's War against the Crusaders.
Nagu näha, on enamik seotud Max Stirneriga. See on samuti vana, juba väga vana, aastakümnete vanune mõte lausa uurida lähemalt oma filosoofilise/maailmavaatelise eeskuju teost ja sedagi, mida arvavad temast teised. Isegi on peast läbi lipsanud mõte panna Stirneri peateos, seesamune Der Einzige eesti keelde, aga eks vaatab, kas selleks aega jagub ja, mis ilmselt peamisem, suutlikkust või vähemalt tunnet, et ma seda ikka suudan...
Kogu seda kena jalutuskäiku väljas tumestas küll räige sudu või miski. Selline tunne oli, et kuskil kesklinna pool, vähemalt Linnu tee ja Sõpruse ristmiku kandis või veel kaugemalgi linnas midagi põles või suitses. Aga võib-olla oli ka tavaline sudu igasugustest heitgaasidest, päris kindel ma ei ole. Siit roheluse keskelt tulles võib juba mõni tossav auto tunduda maailmalõpuna... :-)
Õhtul tuli läbi teade, et KDE 4.2 uus hooldusväljalase (4.2.3) on väljas. Seal sai ka veidi tõlkeid parandatud - lisaks siis neile üksikutele asjadele, mida stabiilsesse harru suvatseti lisada. Loodetavasti on mõnevõrra ühtlasem nüüd.
Aga igatahes tänane jäigi ainult katsetuseks, sest kuigi ma eelnevalt olin vaadanud, et EMT-l on kenasti esindus Magistrali kaubanduskeskuses, siis kohapeal selgus, et enam ei ole - või on nad ennast siis nii osavalt ära peitnud, et neid lihtsalt ei märka. Samusest laiskusest ei viitsinud hakata rohkem otsima, nii et eks siis jääb kunagi teiseks korraks see Mobiil-ID.
Aga ega ma siis naljalt ühe asja pärast välja lähe - ikka see laiskus: kodunt välja minna on mõtet ju ainult siis, kui saab mitu asja korraga ära ajada. Postkontor igatahes oli veel alles ja töötas, nii et saabunud raamatupakid sain kenasti kätte. Kaks pakikest, viis raamatut:
- Max Stirner. Der Einzige und sein Eigentum.
- Max Stirner. The Ego and Its Own. Ed. David Leopold
- Maurice Schumann. Die Lust und die Freiheit. Marquis de Sade und Max Stirner. Ihr Freiheitsbegriff im Vergleich.
- R. W. K. Paterson. The Nihilistic Egoist Max Stirner.
- W. B. Bartlett. Islam's War against the Crusaders.
Nagu näha, on enamik seotud Max Stirneriga. See on samuti vana, juba väga vana, aastakümnete vanune mõte lausa uurida lähemalt oma filosoofilise/maailmavaatelise eeskuju teost ja sedagi, mida arvavad temast teised. Isegi on peast läbi lipsanud mõte panna Stirneri peateos, seesamune Der Einzige eesti keelde, aga eks vaatab, kas selleks aega jagub ja, mis ilmselt peamisem, suutlikkust või vähemalt tunnet, et ma seda ikka suudan...
Kogu seda kena jalutuskäiku väljas tumestas küll räige sudu või miski. Selline tunne oli, et kuskil kesklinna pool, vähemalt Linnu tee ja Sõpruse ristmiku kandis või veel kaugemalgi linnas midagi põles või suitses. Aga võib-olla oli ka tavaline sudu igasugustest heitgaasidest, päris kindel ma ei ole. Siit roheluse keskelt tulles võib juba mõni tossav auto tunduda maailmalõpuna... :-)
Õhtul tuli läbi teade, et KDE 4.2 uus hooldusväljalase (4.2.3) on väljas. Seal sai ka veidi tõlkeid parandatud - lisaks siis neile üksikutele asjadele, mida stabiilsesse harru suvatseti lisada. Loodetavasti on mõnevõrra ühtlasem nüüd.
Subscribe to:
Posts (Atom)