Pärast eilset superhüpertööpäeva oli lausa loomulik, et täna jagus Une-Mati kaisutust kohe kauemaks. Õnnekombel polnud ka midagi palju teha, peamiselt eilse töö viimistlemine ja hoo kogumine järgmiseks etapiks. Mõned asjad on ikka suhteliselt rasked... tahes tahtmata tuleb pähe mõte, et peaks araabia keele ära õppima ikka lõpuks, vähemalt mingilgi määral, et ikka lugeda oskaks, ja taasuuendama tutvust iiri keelega... Aga eks näeb, need mõlemad suhteliselt keerulised, kuigi omamoodi. Araabia keele tung on ilmselt suurem, seda läheb mujal ka vaja, ikkagi maailmakeel ju. Iiri keelega on see raskus ka muidugi, et ega õpetust polegi nii lihtne saada: eriti siin Eestis on neid näpuotsaga, kes ise oskavad ja suudavad ka õpetada ning õpikuidki ja üldse õppematerjali on samuti napilt (seda siis juba globaalselt...) Aga muidugi peamine takistus on see alatine ajanappus, mis pärsib üldse igasuguseid asju. Nagu mõne päeva eest Horisondist lugesin, siis auväärsel ajaloolasel Aleksander Loidil on samasugune mure: kui ta hiljaaegu kokku arvutanud ülestähendatud mõtteid, mida võiks veel ära teha, siis ta leidis, et 140. eluaastaks jõuaks lõpule...
Loetud: Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Jane Doe (Kanal2), Karoliine hõbelõng (ETV2), Surmamärkmik (TV6), Meltdown: Terror Hongkongis (TV3)
No comments:
Post a Comment