Täna oli jälle mitme eluolulise asja päev: poeskäik ja postkontoris käik. Seda muidugi lisaks tõlkimisele ja tõlkimise vahele. Tegelikult ma isegi kaalusin, et äkki teha täna dieedipäev (pärast eilset, kus ma ajasin läbi kahe porgandi, kahe muna ja natukese juustuga, sest midagi muud põld... :-) ), aga kui ma karvutustamise juures märkasin, et geel on otsa saanud, siis leidsin, et tuleb ikka poodi minna. Kõhtu võib ju vaigistada puhtalt mõtte jõul, aga vaat see edevus elik karvade mahaajamise läbi meeldiva välimuse omandamine, seda ei anna kuidagi alla suruda... ;-)
Postkontoris ootas ees järjekordne Krisostomuse pakk. Teiste seas saabus lõpuks ometi Scribuse käsiraamat, mida juba kuid on saanud oodata. See väikekirjastus, kes selle avaldas (vist lausa nii esimese asjana või umbes midagi sellist), sai ilmselt oma tugevad vitsad kätte, sest kui raamatu enda koostamine võttis juba aega, aga sai siiski korralikult valmis, siis selle trükkimine ja levitamine oli ikka tõeline kadalipp: vähemalt valdav osa Euroopa tellijatest sai raamatu kätte vaat et ligi pool aastat pärast seda, kui see ametlikult justkui ilmus... Aga lõpp hea, kõik hea. Viskasin ka pilgu sisse, tundub päris hea asi olevat.
Aga kirja siis ka teised raamatud:
- Gregory Pittman et. al. Scribus. The Official Manual
- Julia M. H. Smith. Europe after Rome. A New Cultural history 500-1000
- Bernd A. Laska. "Katechon" und "Anarch". Carl Schmitts und Ernst Jüngers Reaktionen auf Max Stirner
Paari huvitavat asja lugesin samuti täna. Sirpi ma palju ei jõudnud lugeda, aga tagaküljel oli igatahes Mati Hindilt väga asja- ja ajakohane lugu keelemuutustest. Olgu selle algusega, kuidas on (ma ei ole kindel, et see populismi tähenduse muutumine Eestis nüüd nii eriline on, nagu Hindi järgi võib mulje jääda), aga teine pool, see "hoomamatu" nuritähendus, on ka mulle valusalt silma hakanud...
Ühe hämmastava nimekirja peale sattusin samuti: 50 väärt raamatut, mis on aegade jooksul ära keelatud [märkus neli aastat hiljem: veebist on see nüüdseks kadunud koos algse saidiga, sestap otsustasin selle kopeerida oma ajaveebi, kus see püsib seni, kuni pole sõnaselgelt kästud eemaldada]. Hämmastav mitte siis sellepärast, et on keelatud, seda ju ikka tehakse, aga sellepärast, mida on keelatud. Ma ei oleks kuidagi osanud arvata, et näiteks Bradbury "Fahrenheit" võiks olla olnud keelu all. Ja "Huckleberry Finn" tundus ka lausa uskumatu. Aga mis teha, imelikumaidki asju on maailmas sündinud... Õnnekombel ei ole Eestis pea kunagi tsensuuri olnud, s.t. iseseisvas Eestis: viimasest ajast tuleb meelde vaid too õnnetus "Siioni tarkade protokollid", eelmisest iseseisvusajast ka mõned asjad, aga neid on ikka näputäis ja ilmselt ei püriks ükski neist "50 raamatu hulka, mis väärivad lugemist".
Loetud: Akadeemia 6/2008
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2)
No comments:
Post a Comment