Reedesed mõtted

Tänane päev möödus samuti pea täielikult tõlkimise tähe all.
Hea meel oli kätte võtta Sirbi vahel pärale jõudnud Diplomaatiat: kuuest loost olid neli läbi minu "sule" sinna jõudnud :-) Aga eks ta ole, vahel on tõlkelugusid seal rohkem, teinekord jälle üldse mitte.

Kuulasin täna päris huvitavat helisalvestust, Konstantin Pätsi 1938. aasta uusaastakõnet. Nii tore oli kuulda seda omaaegsete plaatide krõbinat ja iseäralikku tooni - tänapäeval peetaks seda ilmselt väga vigaseks ja viletsaks salvestuseks, kui nii peale jääks, aga oma võlu sel on. Kõne sisu, nojah, väliseestlastele suunatud tervitus, kodumaa kiitmine ja muu selline - täitsa loomulik asi riigipea kõne kohta. Aga samas oli isegi üllatav, et juba siis - 1938. aasta sündmused, mis ajasid ju kogu Euroopa ärevile, olid veel ees - oli seal tunda tõsist muret riigi saatuse ja püsimise pärast, kuigi seda varjati paduoptimismi taha... Muidugi, kaks ja pool aastat hiljem toimunu valguses oli masendav lausa kuulata, kuidas Päts oli kindel, et tõsise ähvarduse ja sõja korral tõuseb eesti rahvas kui üks mees vaenlase vastu, nagu oli tehtud 20 aastat varem.

Aga kummaline paralleel tuli seda kõnet kuulates pähe: Päts omal ajal oli otsekui Savisaad meie päevil. Mõlemad tegid algul midagi suurt ja head: ühel juhul Päästekomitee ja kõik muu vabariigi loomisega seonduv, teisel juhul Rahvarinne ja sellest alanud protsessid (isegi kui RR ei olnud nii spontaanne, nagu seda enamasti kiputakse näitama, ja võib-olla isegi võimude mahitusel loodud, nagu mõnikord arvatud, oli see ikkagi üsna julge ja edaspidist silmas pidades tähtis samm). Mõlemad jõudsid seejärel kiiresti miinustesse: Päts oma afääridega 1920. aastatel, Savisaar juba peaministri ametis taasloodud vabariigi alguspäevil ja eriti pärast toda lindiskandaali mõni aasta hiljem. Nojah, Pätsi moodi ei ole Savisaar veel riigi juhtivaks tegelaseks tõusnud, aga ega Tallinna linnapea amet ka väga kaugele sellest ei jää, kui arvestada pealinna praegust osakaalu Eestis tervikuna, mis on kohe kindlasti oluliselt suurem kui 70-80 aastat tagasi. Mõlemad olid/on ka tihedalt Venemaaga seotud ja kuigi ma kummagi puhul ei usu mingit teadlikku reetmist või midagi sellist, siis ilmselt on mõlemal mingeid loomuomadusi, mis ühel juhul tõukasid ja teisel juhul võiksid ilmselt tõugata langetama otsust, mida vähemalt tagantjärgi ei saa mitte heaks pidada... Või vähemalt nii mulle tundub. Kuigi see paralleel võib olla ka vale, lihtsalt hetkeaje...

Loetud: [digi] 5/2009; Tehnikamaailm 5/2009; Järvamaa aastal 1939 ja nüüd...
Vaadatud: Stargate Atlantis (TV6), Kelgukoerad (Kanal2)