Süžee on suhteliselt lihtne ja ega vähem kui tunniajaliselt filmilt palju tahta ei saakski. Algab kõik sellest, et üks suurriik alistab oma naabri ja kehtestab seal korraliku sõjaväerežiimi. Peategelane Victor töötab kuskil masinakirjutajana ja vabal ajal igatseb taga oma teadmata kadunud tüdruksõpra Anket. Siis ühel hetkel võetakse temaga äkitselt ühendust ja ta saab teada, et Anke pääses vabadusse ja tal endal on ka võimalus diktatuuri küüsist põgeneda. Aega järele mõelda ei anta ja ta on nõus. Väheste takistustega jõuabki ta põgenemiseelse hetkeni, aga siis tärkab temas kahtlus, mis osutub ka õigeks - viimane lüli on reetur, kes oleks saatnud ta päästva lennuki asemel otse vanglasse või veelgi hullema saatuse küüsi. Sellest ta siiski pääseb koos ühe kaaslasega. Seejärel tapavad nad reeturi ning kaaslane läheb üritama põgeneda, Victor aga tuleb siiski tagasi ja nagu monoloog lõpus ütleb, hakkab tal Anke juba ununema, nii nagu paistavad tema olevat unustanud võimuesindajad.
Valdav osa filmist tundus olevat selline üsna tüüpiline Eesti ja Prantsuse tõsiste filmide sümbioos: midagi nagu toimuks ja isegi nagu mingi suspense on sees, aga samas on kõik kuidagi tuim, justkui täiesti kõrvalise, ükskõikse pilguga vaadatud. Mõneti kummastav oli see, et ehkki tegevuskohta ei olnud kuidagi võimalik paika asetada (seegi vähemalt Eesti "tõsistele" filmidele omane nähtus - enamasti on tajutav, et tegevus toimub Eestis ja võib-olla saab ka mingi üldisema aja paika panna, aga vähegi täpsem ajalis-ruumiline lokaliseering on ilmselt teadlikult võimatuks muudetud), esines filmis siiski üks kohanimi, mis oli küll täiesti absurdne: Victori legend põgenemisel oli see, et ta suundub Donetski jaama. See kõlas täiesti jaburalt, muutes õhustiku veelgi kummastavamaks. Nojah, tegelikult võis oletada, et tegevus toimub näiteks Eestis, aga samahästi oleks see võinud tegelikult toimuda ka okupeeritud Prantsusmaal (kuigi seda tunnet just eriti ei tekkinud - aga võib-olla ma olen lihtsalt vähe seda atmosfääri kogeda saanud ega oska ära tunda...).
Aga filmi lõpp, just see Victori tagasipöördumine ning langemine totalitarismi tuima rutiini, oma kallimagi unustamine, see oli küll midagi, mida poleks ausalt öeldes oodanud. Väga must lõpp filmile, mis oma kummastavast atmosfäärist hoolimata siiski tõotas pigem tüürimist happy end'i suunas.
Näitlejatöö oli üldiselt tasemel, ehkki arvestades seda, et dialoogi polnud just kuigi palju ja suur osa tegevusest toimus pimedas või vähemalt hämaruses (totalitarismi puhul muidugi loomulik kujutamistonaalsus), oli seda vahest raske hinnata. Erilisi kohatusi ka silma ei torganud: kui jätta kõrvale mainitud Donetsk, mis tundus kuidagi kohatuna, siis ainuke kerge ebakõla oli hetk, mil patrull kontrollis bussi, millega Victor sõitis. Hetk enne sõduri pea sissepistmist tõmbas Victor portfellist välja püstoli ja vinnastas selle, vaatajale kuuldava klõpsuga. Just enne seda oli näidatud suhteliselt tihedalt täis bussi, mis muutis selle stseeni veidi ebausutavaks: pole muidugi välistatud, et keegi lihtsalt ei pannud tähele, mida ta oma süles tegi, aga nojah, kuidagi veidi jäi see koht kriipima siiski.
Igatahes kokkuvõtteks võib öelda, et see tunnike (film ise ametlikult vist 52 minutit, aga reklaamipausid juurde...) läks küll täie ette. Kui ka ei saa rääkida hingevapustavast elamusest, siis mingit pettumust see film kahtlemata ei valmistanud.
Filmi ametlikud andmed:
| Title: | On the Other Side |
| Synopsis: | Victor, a man living under a totalitarian regime, sees his monotonous life disrupted by a strange message from his girlfriend whom he thought had disappeared. Anke has managed to flee to a free country and urges him to join her as soon as possible. Victor starts dreaming of a different world, and despite his doubts makes the decision to flee in his turn. It will be for him the beginning of a journey filled with traps, in which any unusual action on his part can lead to disaster. |
| Original title: | Teisel pool |
| Screenwriter | Samuel Jaquemin |
| Director | Samuel Jaquemin |
| Director of Photography | CJ Kask |
| Sound | Kristjan Miilen |
| Art Director/Production Designer | Leen Võrno |
| Composer | efterklang |
| Principal cast | Bruno Paviot, Egon Nuter, Taavi Eelmaa, Tambet Tuisk, Raivo E. Tamm, Kristjan Sarv |
| Costume Designer | Mare Raidma |
| Editor | Jeremy Rouffio |
| Producer | Riin Urbanik, Marie Sonne-Jensen |
| Production company | Average Monkey, La Voie Lactee (Prantsusmaa) |
| Length | 52 min |
| Screen ratio | HD, 1:1,85, Stereo |
| Homepage | www.averagemonkey.com |
| Premiere/ to be released | 30.08.2008 |
No comments:
Post a Comment