Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev, mida vähesel määral veelgi vähendas ühe loo tõlkimine Postimehele.
Päeva peale ilmus ukse taha postikuller, näpus Eesti Päevalehe lähetatud pakike. See sisaldas hiljaaegu silma jäänud huvitavat raamatut: K. Luts. Eesti sõjaajaloo teejuht. Jõudsin ka pilgu sisse visata, tundus olevat päris asjalik raamat. Vähemalt selles mõttes, et pilte on palju ja tekstid nende juures ehk napid, aga siiski piisavalt täpsed ja ülevaatlikud. Avastasin ka, et mu tilluke koduküla on raamatusse pääsenud, ehkki küll vahest mitte päris sõjaajaloo tõttu: nimelt oli seal ära toodud kuulsa laskuri Liiviku Augusti mälestuskivi. Sõjaajaloolisest seisukohast oleks ehk paremini sobinud ühele kohaliku metsavenna kalmukoht (mida ma samuti mõne aja eest mainisin), aga see mõistagi pole nii atraktiivne. Aga nojah, eks laskmine on ka sõjandusega otsapidi seotud ja oli ju ka Liivik leitnandi auastmes ning Kaitseliidus tegev, nii et sobib ka see. Miskipärast oli küll Põikva jäänud kohanimede registrist välja, aga eks tule selliseid pisiapse ka heades teostes ette...
Jalgpalli MM-il olid täna viimased kaheksandikfinaalid Paraguay-Jaapani ja Hispaania-Portugali vahel. Esimene mäng oli ühelt poolt äärmiselt igav, sest nii Paraguay kui ka Jaapan mängisid äärmiselt kaitsvalt ja kuigi pidevalt käis mingi pusimine, sündis sellest vähe vaatamisväärset ja tulemuslikku. Teiselt poolt oli muidugi väga tore vaadata, millised ammendamatud võimalused on vastaste võimalused lukku panna ning mängu tappa. Igatahes ei suutnud meeskonnad isegi lisaajal palli vastase väravasse toimetada ja nii jäi see ülesanne juba penaltilööjate täita. Paraguay mehed tegid seda veidi paremini ja nii lõppes mäng senise turniiri suurima väravatearvuga 5:3.
Õhtune mäng Hispaania ja Portugali vahel oli juba tunduvalt elavam, kuigi ka siin oli rohkelt sedasamust pusimist ja tugevat kaitses olemist. Mõlemad olid üsna võrdsed, Hispaania siiski ehk terakese võrra etem, mis tõi talle lõpuks ka 1:0 võidu. Aga kui arvestada, et järgmisena seisab nende vastas eespool mainitud Paraguay, siis kerge neil ilmselt olema ei saa, kuigi ma julgeks siiski pigem ennustada Hispaania kui Paraguay võitu, aga see eelistus on siiski üsna õhkõrn...
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Paraguay-Jaapan (ETV), JMM: Hispaania-Portugal (ETV), Aardekütt (TV11), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
30.6.10
29.6.10
Esmabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev, mida kahandas veelgi ühe tõlge tegemine Briti saatkonna tellimusel.
Sattusin täna lugema, et Paides on peagi tulemas vahva üritus nimetusega Kreisilinnapäevad. Tundub olevat vahva ettevõtmine, kuid paraku kippus mul kogu aeg pähe kiuslik küsimus: kui paljude inimeste arvates tähendab see umbes seda, et tegemist on "hullude" (inglise crazy) päevadega? Sõna "kreis" ja "kreisilinn" on vist küll pea täielikult igasugusest kasutusest muidu kadunud, nagu paljud muudki ajaloo prügikasti nutsakad ja mütsakad... Aga ehk hoopis see üritus taastab ununema kippuva mõiste, mida muidu vist isegi õpikutes vaid möödaminnes mainitakse...
Samuti jäi silme ette üks artikkel, kus korrati üle oletused Mandriva finantsseisu paranemise põhjuste kohta, aga muu hulgas esitati ka väga lihtsalt ja arusaadavalt Mandriva ajalugu finantskülje pealt, mis näitas, kuidas praegusesse seisu on jõutud. Ega see midagi väga uut ja olulist ei sisaldanud, aga mõtlesin, et kui siin see ära märkida, siis on ehk mõnel inimesel hiljem lihtsam leida taustateavet, kui ta peaks seda Mandriva kohta otsima...
MM-il peeti täna jätkuvalt kaheksandikfinaale. Esimene mäng Hollandi ja Slovakkia vahel ei paistnud just erilise elavusega. Õieti oli see lausa igav mäng, kus esimesed 70 minutit tegeldi sõna otseses mõttes aja surnuks löömisega ja alles viimasel paarikümnel minutil otsustati, et ahh, mängime kah veidi. Holland võitis üsna oodatult 2:1, aga väga silma ometi ei paistnud, nii et veerandfinaalis, kus nende vastaseks on Brasiilia, võib neil päris raskeks minna.
See, et Hollandi vastas on just Brasiilia, selgus teisest tänasest mängust, kus brasiillaste vastaseks oli Tšiili. Ka selle mängu saatus 3:0 oli üpris oodatud, seda nii mõlema meeskonna finaalturniiril esinemise kui ka varasemate omavaheliste kohtumiste põhjal valikmängudes. Tšiili muidugi mängis väga südilt, aga kehvemad nad olid ja ei suutnud ka realiseerida võimalusi, mis nende ette sattusid. Nagu seni teisedki ladinaameeriklased, on Brasiilia jätnud erakordselt hea mulje ja ma ei imestaks üldse, kui nad ikkagi lõpuks finaali jõuaksid. (Nojah, Tšiili on ju muidugi ka Ladina-Ameerikast ja oligi seni samamoodi ennast heast küljest näidanud, aga täna ei olnud lihtsalt nende päev ja vastanegi polnud neile jõukohane.)
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: Tähevärav: kontiinum (TV6), Vaade tulevikku (FoxLife), JMM: Holland-Slovakkia (ETV), JMM: Brasiilia-Tšiili (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Aardekütt (TV11)
Sattusin täna lugema, et Paides on peagi tulemas vahva üritus nimetusega Kreisilinnapäevad. Tundub olevat vahva ettevõtmine, kuid paraku kippus mul kogu aeg pähe kiuslik küsimus: kui paljude inimeste arvates tähendab see umbes seda, et tegemist on "hullude" (inglise crazy) päevadega? Sõna "kreis" ja "kreisilinn" on vist küll pea täielikult igasugusest kasutusest muidu kadunud, nagu paljud muudki ajaloo prügikasti nutsakad ja mütsakad... Aga ehk hoopis see üritus taastab ununema kippuva mõiste, mida muidu vist isegi õpikutes vaid möödaminnes mainitakse...
Samuti jäi silme ette üks artikkel, kus korrati üle oletused Mandriva finantsseisu paranemise põhjuste kohta, aga muu hulgas esitati ka väga lihtsalt ja arusaadavalt Mandriva ajalugu finantskülje pealt, mis näitas, kuidas praegusesse seisu on jõutud. Ega see midagi väga uut ja olulist ei sisaldanud, aga mõtlesin, et kui siin see ära märkida, siis on ehk mõnel inimesel hiljem lihtsam leida taustateavet, kui ta peaks seda Mandriva kohta otsima...
MM-il peeti täna jätkuvalt kaheksandikfinaale. Esimene mäng Hollandi ja Slovakkia vahel ei paistnud just erilise elavusega. Õieti oli see lausa igav mäng, kus esimesed 70 minutit tegeldi sõna otseses mõttes aja surnuks löömisega ja alles viimasel paarikümnel minutil otsustati, et ahh, mängime kah veidi. Holland võitis üsna oodatult 2:1, aga väga silma ometi ei paistnud, nii et veerandfinaalis, kus nende vastaseks on Brasiilia, võib neil päris raskeks minna.
See, et Hollandi vastas on just Brasiilia, selgus teisest tänasest mängust, kus brasiillaste vastaseks oli Tšiili. Ka selle mängu saatus 3:0 oli üpris oodatud, seda nii mõlema meeskonna finaalturniiril esinemise kui ka varasemate omavaheliste kohtumiste põhjal valikmängudes. Tšiili muidugi mängis väga südilt, aga kehvemad nad olid ja ei suutnud ka realiseerida võimalusi, mis nende ette sattusid. Nagu seni teisedki ladinaameeriklased, on Brasiilia jätnud erakordselt hea mulje ja ma ei imestaks üldse, kui nad ikkagi lõpuks finaali jõuaksid. (Nojah, Tšiili on ju muidugi ka Ladina-Ameerikast ja oligi seni samamoodi ennast heast küljest näidanud, aga täna ei olnud lihtsalt nende päev ja vastanegi polnud neile jõukohane.)
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: Tähevärav: kontiinum (TV6), Vaade tulevikku (FoxLife), JMM: Holland-Slovakkia (ETV), JMM: Brasiilia-Tšiili (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Aardekütt (TV11)
28.6.10
Pühabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev. Tagasi linna kulgev maatööst pruunistunud ja sääskedest puretud ema hüppas õhtupoolikul korraks läbi ja tõi paar ristsõnavihikut, sedakorda küll Kuma kontserni lihtsamad väljaanded, milles mulle oli jäetud austav ülesanne täita mõningad nähtavasti kahe silma vahele jäänud ruudukesed...
Täna tuli siis kindlam teade juba Mandriva "kevadväljalaske" peatse ilmumise kohta, sedakorda arendusversiooni postiloendisse otse väljalaskekoordinaatorilt, kes kinnitas, et lõplikud ISO-d saavad algaval nädalal valmis ja ametliku ilmumise kuupäev peaks olema 5. juuli ehk siis nädala pärast. Hea, et see nüüd nii suht üheselt selgeks sai, ärevus kogukonnas oli kohati üsna suur, seda peamiselt Mandrivale iseloomuliku vähese kommunikatsiooni tõttu.
Jalgpalli MM-il jätkusid kaheksandikfinaalid kahe päris hea ja võimsa mänguga, mida aga varjutasid omajagu kohtunike apsud. Muidu on kohtunikud sel turniiril seni suhteliselt hästi silma paistnud, aga tänasele päevale langes korraga kaks päris selget viga väravate lugemise või mittelugemisega: ühel juhul jäi tähele panemata, et pall käis siiski üle väravajoone sees ära, teisel juhul jäeti märkamata päris selge suluseis ja värav loeti ära... Tundub, nagu oleks kohtunikud solvunud, et nende töö on seni olnud nii tähelepandamatu (mis ju tegelikult tähendab, et nad on olnud väga head!) ja soovivad ka pildile pääseda kõrvuti kõigi nende meeste ja meeskondadega, kes on kõikvõimalikke pläkke teinud...
Igatahes esimeses mängus Saksamaa ja Inglismaa vahel poleks inglasi ilmselt päästnud ka too lugemata jäänud värav: sakslased ei olnud küll kogu mängu domineeriv pool, mis ilmselt olekski nii kõrgel tasemel võimatu, aga 4:1 võit tähendas igatahes inglaste korralikku maa sisse tagumist, Inglastel muidugi oli võimalusi, aga saksa mängumassin töötas seekord taas peaaegu tõrgeteta. Kui nad suudavad sellist vormi säilitada, on väga raske neid peatada teel finaali...
Peataja võib olla küll juba järgmises ringis Argentina, kes täna võitluslikus mängus Mehhikoga jäi peale tulemusega 3:1. Mäng ise oli palju rohkem võrdsete suuruste mäng kui eelmine, aga Argentina poolel oli nii õnn (ka mainitud kohtuniku viga, mis neile ühe värava juurde andis) kui ka tugevus. Kusjuures jäi veidi mulje, et nad ehk ei mänginud täie võimsusega - või ei suutnud? mine tea... Igal juhul tõotab nende ja Saksamaa eesseisev duell tulla päris huvitav, vähemalt võib loota. Ja kahju isegi veidi, et tänased mängud olid kõigest kaheksandikfinaali mängud - mängupildi poolest oleks võinud mõlemad edukalt olla sellised, mida ootaks finaalist või vähemalt poolfinaalist...
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Saksamaa-Inglismaa (ETV), JMM: Argentina-Mehhiko (ETV)
Täna tuli siis kindlam teade juba Mandriva "kevadväljalaske" peatse ilmumise kohta, sedakorda arendusversiooni postiloendisse otse väljalaskekoordinaatorilt, kes kinnitas, et lõplikud ISO-d saavad algaval nädalal valmis ja ametliku ilmumise kuupäev peaks olema 5. juuli ehk siis nädala pärast. Hea, et see nüüd nii suht üheselt selgeks sai, ärevus kogukonnas oli kohati üsna suur, seda peamiselt Mandrivale iseloomuliku vähese kommunikatsiooni tõttu.
Jalgpalli MM-il jätkusid kaheksandikfinaalid kahe päris hea ja võimsa mänguga, mida aga varjutasid omajagu kohtunike apsud. Muidu on kohtunikud sel turniiril seni suhteliselt hästi silma paistnud, aga tänasele päevale langes korraga kaks päris selget viga väravate lugemise või mittelugemisega: ühel juhul jäi tähele panemata, et pall käis siiski üle väravajoone sees ära, teisel juhul jäeti märkamata päris selge suluseis ja värav loeti ära... Tundub, nagu oleks kohtunikud solvunud, et nende töö on seni olnud nii tähelepandamatu (mis ju tegelikult tähendab, et nad on olnud väga head!) ja soovivad ka pildile pääseda kõrvuti kõigi nende meeste ja meeskondadega, kes on kõikvõimalikke pläkke teinud...
Igatahes esimeses mängus Saksamaa ja Inglismaa vahel poleks inglasi ilmselt päästnud ka too lugemata jäänud värav: sakslased ei olnud küll kogu mängu domineeriv pool, mis ilmselt olekski nii kõrgel tasemel võimatu, aga 4:1 võit tähendas igatahes inglaste korralikku maa sisse tagumist, Inglastel muidugi oli võimalusi, aga saksa mängumassin töötas seekord taas peaaegu tõrgeteta. Kui nad suudavad sellist vormi säilitada, on väga raske neid peatada teel finaali...
Peataja võib olla küll juba järgmises ringis Argentina, kes täna võitluslikus mängus Mehhikoga jäi peale tulemusega 3:1. Mäng ise oli palju rohkem võrdsete suuruste mäng kui eelmine, aga Argentina poolel oli nii õnn (ka mainitud kohtuniku viga, mis neile ühe värava juurde andis) kui ka tugevus. Kusjuures jäi veidi mulje, et nad ehk ei mänginud täie võimsusega - või ei suutnud? mine tea... Igal juhul tõotab nende ja Saksamaa eesseisev duell tulla päris huvitav, vähemalt võib loota. Ja kahju isegi veidi, et tänased mängud olid kõigest kaheksandikfinaali mängud - mängupildi poolest oleks võinud mõlemad edukalt olla sellised, mida ootaks finaalist või vähemalt poolfinaalist...
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Saksamaa-Inglismaa (ETV), JMM: Argentina-Mehhiko (ETV)
27.6.10
Laubased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev. Mingil arusaamatul põhjusel paraku maru väsitav, sest kuigi ma lebasin oma viis tundi voodis, nägin kogu see aeg und, see tähendab ei maganud... ilmselt on see palavusest, mis on päris rängaks muutunud, isegi öösiti valitseb leitsak, ehkki termomeetri järgi tingimata ei pruugikski...
MM-il algasid võida-või-sure-mängud ehk siis esialgu kaheksandikfinaalid. Õnnekombel olid mõlemad mängud päris võitluslikud - alati seda ei juhtu, sest mõlemad võistkonnad pelgavad eksida ja mängivad väga ettevaatlikult. Seda ei saanud kindlasti öelda tänase esimese paari Uruguay ja Lõuna-Korea kohta, kus mäng kees mõlemalt poolelt kogu aeg. Uruguay lõpuks võitis teenitult 2:1, kuigi sama edukalt oleks võinud kaalukauss muidugi ka Lõuna-Korea poolele kalduda. Siiski oli Uruguay üldiselt veidi parem, nagu võiski oodata, välja arvatud mingi veerandtunnine paus, mille kestel tekkis juba kartus, et nad on väsinud ja mäng lagunenud. Kuid nad suutsid ennast kokku võtta ja võidule tüürida.
Äge võitlus käis ka USA ja Ghana mängus, kus valdavalt jäi mulje, et ülekaal on siiski jänkide käes. Igatahes lisaajale see mäng läks ja lõpuks suutsid ghanalased 2:1 võita, aga kergelt see neile ei tulnud. Lisaaja teiseks pooleks oli mõlemast võistkonnast vare järel, mehed veel vaevu suutsid end liigutada, nii ennastunustavalt olid nad mänginud. Ameeriklastest oli veidi kahjugi: selles mängus jäid nad küll lõpuks alla ja ei saa ka öelda, et see näiv ülekaal oleks olnud selline, mis tingimata nõudnuks nende võitu, aga muidugi tulid kohe meelde nende eelmiste mängude saavutused, mis segastel asjaoludel nende kahjuks lahendati... Igatahes mängis Ghana nii, et Uruguayl võib veerandfinaalis nende vastu päris raskeks minna, kuigi ma siiski vist pigem paneks oma eelistuse lõunaameeriklaste peale.
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Uruguay-Lõuna-Korea (ETV), JMM: USA-Ghana (ETV), Merlini seiklused (ETV), Allikas (TV3)
MM-il algasid võida-või-sure-mängud ehk siis esialgu kaheksandikfinaalid. Õnnekombel olid mõlemad mängud päris võitluslikud - alati seda ei juhtu, sest mõlemad võistkonnad pelgavad eksida ja mängivad väga ettevaatlikult. Seda ei saanud kindlasti öelda tänase esimese paari Uruguay ja Lõuna-Korea kohta, kus mäng kees mõlemalt poolelt kogu aeg. Uruguay lõpuks võitis teenitult 2:1, kuigi sama edukalt oleks võinud kaalukauss muidugi ka Lõuna-Korea poolele kalduda. Siiski oli Uruguay üldiselt veidi parem, nagu võiski oodata, välja arvatud mingi veerandtunnine paus, mille kestel tekkis juba kartus, et nad on väsinud ja mäng lagunenud. Kuid nad suutsid ennast kokku võtta ja võidule tüürida.
Äge võitlus käis ka USA ja Ghana mängus, kus valdavalt jäi mulje, et ülekaal on siiski jänkide käes. Igatahes lisaajale see mäng läks ja lõpuks suutsid ghanalased 2:1 võita, aga kergelt see neile ei tulnud. Lisaaja teiseks pooleks oli mõlemast võistkonnast vare järel, mehed veel vaevu suutsid end liigutada, nii ennastunustavalt olid nad mänginud. Ameeriklastest oli veidi kahjugi: selles mängus jäid nad küll lõpuks alla ja ei saa ka öelda, et see näiv ülekaal oleks olnud selline, mis tingimata nõudnuks nende võitu, aga muidugi tulid kohe meelde nende eelmiste mängude saavutused, mis segastel asjaoludel nende kahjuks lahendati... Igatahes mängis Ghana nii, et Uruguayl võib veerandfinaalis nende vastu päris raskeks minna, kuigi ma siiski vist pigem paneks oma eelistuse lõunaameeriklaste peale.
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Uruguay-Lõuna-Korea (ETV), JMM: USA-Ghana (ETV), Merlini seiklused (ETV), Allikas (TV3)
26.6.10
Reedesed mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev.
Täna jäi silma pooleldi veel ebakindel teave, et Mandriva "kevadväljalase" võiks ilmuda nii umbes 5. juuli paiku. See oli küll kõigest säuts, aga siiski säuts väljalaskekoordinaatorilt, nii et ehk võib seda ka uskuda, eriti nüüd, kus loodetavasti on ka firma rahaasjad korda või vähemalt senisest rohkem korda saadud...
Lugesin viimasest Tunast õige mitu mõtet tekitanud artiklit, mis oli Kala Tiina sulest ja kandis pealkirja "Keskaegse Tallinna väikekorporatsioonid ja nende usuelu normatiivsed vormid". Õieti oli mõtteid kaks. Esimene puudutab artiklis nii alguses kui ka lõpus väljaöeldut ehk seda, et nende väikekorporatsioonide kohta pole õigupoolest peaaegu midagi teada. Seda filigraansem oli see, et sellest peaaegu mitte millestki oli välja pigistatud paarikümneleheküljeline artikkel - ja ei saa sugugi öelda, et see oleks olnud tühi või mõttetu. Nojah, võib-olla selles mõttes mõttetu, et ega muud kui palju oletusi ei saa ju oodata, kui neid algandmeid õieti pole, aga mõnikord on vaja ka näidata, mida ei ole, et paremini mõista, mis siis on... Teine mõte oli artikliga märksa vähem seotud, kuid osaliselt siiski sellest tõukuv. Põhjus, miks neist väikekorporatsioonidest suurt midagi teada ei ole, seisab selles, et nende kohta on vähe kirjalikke materjale. Arvepidamistega ja muude ülestähendustega tegeldi mõistagi juba siis, aga üsna palju sellest on hävinud kas õnnetute juhuste või siis selle tõttu, et seda peeti vähetähtsaks. Ja ilmselt oli väga suur osa inimelust ka selline, mille kohta ei tähendatudki midagi üles. See viis mõtted sellele, kui palju on praegu põhimõtteliselt võimalik inimeste ja eriti nende loodud organisatsioonide kohta teada saada... X-XI sajandi vahetusel elanud Laane Marekist pole teada mitte mõhkugi, XX-XXI sajandi vahetusel elanud Laane Marekist võivad maksuamet, rahvastikuregister ja teab veel millised ametkonnad fakte puistata nii palju, et Vändra saevabrik nende kõrval kahvataks ja käsi taeva poole sirutades pankrotihaldurit kohale kisendaks... Ehkki kindlasti on ka tänapäeval võimalik nii elada, et need kõikvõimalikud ametkonnad (või üldse kõik teised) teaksid sinu kohta valdavalt vaid seda, mida sa ise soovid neile teada anda (ka mina olen püüdnud päris teadlikult nii talitada), ei ole imestada, et paljude silmis on keskaeg või ka varasemad ajajärgud paleuslik aeg, millega seondub (suurem) isiklik vabadus, kui mitte absoluutses mõttes, sest mingid sidemed ja seosed, mis seda vabadust vähemal või suuremal määral piiravad, tulenevad juba inimelust endast, siis vähemalt suhteliselt.
Jalgpalli MM-il oli täna viimaste alagrupimängude päev. Esimesena selgitati välja G-alagrupi järjestus mängudega, kus vastamisi olid Portugal-Brasiilia ja Põhja-Korea-Elevandiluurannik. Portugali ja Brasiilia mäng tundus esialgu huvitav, aga väga ruttu sumbus see lihtsalt vaadatavaks (sest mõlemad olid ikka tasemel meeskonnad) palliveeretamiseks. Mis oli ka üsna mõistetav, sest põhimõtteliselt oli mõlema meeskonna edasipääs kindel - teoreetiliselt oleks võinud Portugal ehk ka välja jääda, aga see võimalus oli õhkõrn juba enne mängu ja kahanes aina, mistõttu 0:0 viik rahuldas mõlemat.
Kahanemise põhjuseks oli teine mäng Põhja-Korea ja Elevandiluuranniku vahel. Seal olnuks Musta Mandri meestele olnud vaja võitu umbes 10:0, et edasi pääseda. See oli põhjakorealaste üldiselt suhteliselt korralikku kaitsemängu arvestades juba eelnevalt väheusutav ja ega Vandliranniku mehed ei suutnudki paremat kui 3:0. Tõsi, selle turniiri tõelised peksupoisid olid just põhjakorealased, kelle väravas käis mängu ajal tegelikult pall palju rohkem, nii viis või kuus korda, aga need ülejäänud olid suluseisust. Päris lõpus kippusid mustad mehed juba lootust kaotama ja isegi põhjakorealastel avanes paar võimalust, kuid nad peavadki nüüd koju sõitma teadmisega, et suutsid vaid ühe värava lüüa... tõsi, seda Brasiilia vastu.
Õhtused H-alagrupi mängud olid palju põnevamad, peamiselt seetõttu, et see oli tõeline surmagrupp, kus teoreetiline võimalus oli edasi saada päris kõigil. Mängupaarideks olid Tšiili-Hispaania ning Šveits-Honduras. Tšiili ja Hispaania kohtumine algas ja kestis valdava osa päris erksalt ja põnevalt, seda isegi pärast seda, kui Tšiili pidi edasi mängima ühemehelises vähemuses. Aga teisel poolajal kujunenud 2:1 Hispaania kasuks paistis mõlemat nii piisavalt rahuldavat, et viimased kümmekond minutit sai selleski mängus kaeda, kuidas hispaanlased täiesti segamatult oma platsipoolel proovisid jalga ja üritasid välja selgitada, kas on võimalik anda valesöötu ka siis, kui kohe mitte keegi ei sega...
Šveitsi ja Hondurase mängus käis see-eest äge andmine algusest lõpuni, seda isegi muidu pigem kaitsvalt mängiva Šveitsi poolt - aga mis teha, võit oleks neid edasi aidanud. Seda nad siiski ei suutnud, hoopis Honduras suutis neile palli väravasse sokutada, paraku jäi seegi lugemata ja nii lõppes mäng 0:0 viigiga, mis jättis mõlemad kohvreid pakkima...
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Portugal-Brasiilia (ETV), JMM: Põhja-Korea-Elevandiluurannik (www.eurovisionsports.tv), JMM: Tšiili-Hispaania (ETV), JMM: Šveits-Honduras (www.eurovisionsports.tv), Tähevärav: tõelaegas (TV6), Aardekütt (TV11)
Täna jäi silma pooleldi veel ebakindel teave, et Mandriva "kevadväljalase" võiks ilmuda nii umbes 5. juuli paiku. See oli küll kõigest säuts, aga siiski säuts väljalaskekoordinaatorilt, nii et ehk võib seda ka uskuda, eriti nüüd, kus loodetavasti on ka firma rahaasjad korda või vähemalt senisest rohkem korda saadud...
Lugesin viimasest Tunast õige mitu mõtet tekitanud artiklit, mis oli Kala Tiina sulest ja kandis pealkirja "Keskaegse Tallinna väikekorporatsioonid ja nende usuelu normatiivsed vormid". Õieti oli mõtteid kaks. Esimene puudutab artiklis nii alguses kui ka lõpus väljaöeldut ehk seda, et nende väikekorporatsioonide kohta pole õigupoolest peaaegu midagi teada. Seda filigraansem oli see, et sellest peaaegu mitte millestki oli välja pigistatud paarikümneleheküljeline artikkel - ja ei saa sugugi öelda, et see oleks olnud tühi või mõttetu. Nojah, võib-olla selles mõttes mõttetu, et ega muud kui palju oletusi ei saa ju oodata, kui neid algandmeid õieti pole, aga mõnikord on vaja ka näidata, mida ei ole, et paremini mõista, mis siis on... Teine mõte oli artikliga märksa vähem seotud, kuid osaliselt siiski sellest tõukuv. Põhjus, miks neist väikekorporatsioonidest suurt midagi teada ei ole, seisab selles, et nende kohta on vähe kirjalikke materjale. Arvepidamistega ja muude ülestähendustega tegeldi mõistagi juba siis, aga üsna palju sellest on hävinud kas õnnetute juhuste või siis selle tõttu, et seda peeti vähetähtsaks. Ja ilmselt oli väga suur osa inimelust ka selline, mille kohta ei tähendatudki midagi üles. See viis mõtted sellele, kui palju on praegu põhimõtteliselt võimalik inimeste ja eriti nende loodud organisatsioonide kohta teada saada... X-XI sajandi vahetusel elanud Laane Marekist pole teada mitte mõhkugi, XX-XXI sajandi vahetusel elanud Laane Marekist võivad maksuamet, rahvastikuregister ja teab veel millised ametkonnad fakte puistata nii palju, et Vändra saevabrik nende kõrval kahvataks ja käsi taeva poole sirutades pankrotihaldurit kohale kisendaks... Ehkki kindlasti on ka tänapäeval võimalik nii elada, et need kõikvõimalikud ametkonnad (või üldse kõik teised) teaksid sinu kohta valdavalt vaid seda, mida sa ise soovid neile teada anda (ka mina olen püüdnud päris teadlikult nii talitada), ei ole imestada, et paljude silmis on keskaeg või ka varasemad ajajärgud paleuslik aeg, millega seondub (suurem) isiklik vabadus, kui mitte absoluutses mõttes, sest mingid sidemed ja seosed, mis seda vabadust vähemal või suuremal määral piiravad, tulenevad juba inimelust endast, siis vähemalt suhteliselt.
Jalgpalli MM-il oli täna viimaste alagrupimängude päev. Esimesena selgitati välja G-alagrupi järjestus mängudega, kus vastamisi olid Portugal-Brasiilia ja Põhja-Korea-Elevandiluurannik. Portugali ja Brasiilia mäng tundus esialgu huvitav, aga väga ruttu sumbus see lihtsalt vaadatavaks (sest mõlemad olid ikka tasemel meeskonnad) palliveeretamiseks. Mis oli ka üsna mõistetav, sest põhimõtteliselt oli mõlema meeskonna edasipääs kindel - teoreetiliselt oleks võinud Portugal ehk ka välja jääda, aga see võimalus oli õhkõrn juba enne mängu ja kahanes aina, mistõttu 0:0 viik rahuldas mõlemat.
Kahanemise põhjuseks oli teine mäng Põhja-Korea ja Elevandiluuranniku vahel. Seal olnuks Musta Mandri meestele olnud vaja võitu umbes 10:0, et edasi pääseda. See oli põhjakorealaste üldiselt suhteliselt korralikku kaitsemängu arvestades juba eelnevalt väheusutav ja ega Vandliranniku mehed ei suutnudki paremat kui 3:0. Tõsi, selle turniiri tõelised peksupoisid olid just põhjakorealased, kelle väravas käis mängu ajal tegelikult pall palju rohkem, nii viis või kuus korda, aga need ülejäänud olid suluseisust. Päris lõpus kippusid mustad mehed juba lootust kaotama ja isegi põhjakorealastel avanes paar võimalust, kuid nad peavadki nüüd koju sõitma teadmisega, et suutsid vaid ühe värava lüüa... tõsi, seda Brasiilia vastu.
Õhtused H-alagrupi mängud olid palju põnevamad, peamiselt seetõttu, et see oli tõeline surmagrupp, kus teoreetiline võimalus oli edasi saada päris kõigil. Mängupaarideks olid Tšiili-Hispaania ning Šveits-Honduras. Tšiili ja Hispaania kohtumine algas ja kestis valdava osa päris erksalt ja põnevalt, seda isegi pärast seda, kui Tšiili pidi edasi mängima ühemehelises vähemuses. Aga teisel poolajal kujunenud 2:1 Hispaania kasuks paistis mõlemat nii piisavalt rahuldavat, et viimased kümmekond minutit sai selleski mängus kaeda, kuidas hispaanlased täiesti segamatult oma platsipoolel proovisid jalga ja üritasid välja selgitada, kas on võimalik anda valesöötu ka siis, kui kohe mitte keegi ei sega...
Šveitsi ja Hondurase mängus käis see-eest äge andmine algusest lõpuni, seda isegi muidu pigem kaitsvalt mängiva Šveitsi poolt - aga mis teha, võit oleks neid edasi aidanud. Seda nad siiski ei suutnud, hoopis Honduras suutis neile palli väravasse sokutada, paraku jäi seegi lugemata ja nii lõppes mäng 0:0 viigiga, mis jättis mõlemad kohvreid pakkima...
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Portugal-Brasiilia (ETV), JMM: Põhja-Korea-Elevandiluurannik (www.eurovisionsports.tv), JMM: Tšiili-Hispaania (ETV), JMM: Šveits-Honduras (www.eurovisionsports.tv), Tähevärav: tõelaegas (TV6), Aardekütt (TV11)
25.6.10
Neljabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev. Kuulsin täna ema käest, kes oli puhkuseretkel jõudnud Kunglasse, et seal valitseb endiselt tõsine sääsetaud. Kuigi mul on õnnestunud sel aastal vaid korra sellega kokku puutuda, oli see kokkupuude siiski nii meeldejääv, et mul on siiralt kahju inimestest, kes peavad pidevalt viibima või lausa elama Amme või mõne teise jõe või veekogu läheduses, kus usinad sääseemmed on, higipullid otsaees, aina vihtunud uusi põlvkondi inimsööjaid peale kasvatada...
Jalgpalli MM-il algas päev F-grupi viimaste mängudega, milles vastakuti olid Slovakkia-Itaalia ja Paraguay-Uus-Meremaa. Seni veel maailmameistri staatust nautival Itaalial oli hädasti vaja võitu, et üldse edasi pääseda, mistõttu nad ka väga võimsalt pingutasid - tõsi, paraku mitte võidu nimel, vaid selle nimel, et näidata, et ka nemad oskavad mitte-mängida... Slovakkia mäng ei olnud midagi väga erilist, tavaline korralik jalgpall, aga võidu 3:2 Itaalia üle olid nad igatahes kuhjaga ära teeninud ja see oleks võinud isegi veel suurem olla (või itaallaste väravaarve väiksem), sest Itaalia mängis ikka tõeliselt kesiselt, parimal juhul oli neil kokku kümmekond minutit aega, mil tundus, et neile on tulnud meelde, kuidas seda mängu mängitakse - aga see unus sama kiiresti... Kui Prantsusmaa puhul võis juba eelnevalt kahelda, kas neil ikka läheb hästi, siis Itaalia valmistas selles mõttes küll pettumuse ja seda just eriti tänase mänguga, mis logises igast nurgast.
Paraguay ja Uus-Meremaa mäng oli märksa huvitavam vähemalt selles mõttes, et uusmeremaalased üritasid päris südilt mängida. Paraguay oli neist siiski selgelt nähtavalt parem, nii et isegi kui tundus, et nad ei võta mängu väga hingega - milleks polnud ka suuremat vajadust, sest võimalus, et nad ei saaks edasi, oli päris pisike -, suutsid nad lõpuks siiski oma värava puhta hoida, ehkki ei suutnud küll ka ise ühtegi vastasele sisse lüüa. Igatahes uusmeremaalastele tuleb tunnustust avaldada - nad ei kaotanud ju ühtegi matši, saades kolm viiki ja seda selliste vastaste vastu naagu Itaalia, Paraguay ja Slovakkia.
Õhtused paarid olid E-alagrupist Taani-Jaapan ja Kamerun-Holland. Kamerun mängis ehk oma parima mängu, ehk tahtes pääseda häbist jääda täieliku peksupoisi rolli. Aga sellest nad siiski ei pääsenud, sest ehkki Holland oli edasipääsu juba taganud, võtsid nad siiski mängu tõsiselt, kuigi mitte väga aktiivselt, ega andnud Kamerunile just väga palju korralikke võimalusi. 2:1 oli täiesti õiglane tulemus.
Teoreetiliselt oleks võinud käia väga vihane võitlus Taani ja Jaapani vahel, sest see mäng pidi otsustama, kes edasi pääseb, kuid üsna algusest peale oli selge, et Jaapan on sedakorda taanlastest peajagu üle. Mitte et taanlased poleks püüdnud, vägagi püüdsid, aga jaapanlastel oli üldiselt kaitse äärmiselt tugev, keskväli üsna kinni ja ka nende ründajad olid nii aktiivsed, et Taanil erilisi võimalusi polnudki. Tõsi, 3:1 lõppenud mängu kaks esimest väravat lõid jaapanlased karistuslöökidest, mitte otse mängust, aga see-eest olid need ka tõelised iluväravad, milliseid näeb üsna harva.
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Slovakkia-Itaalia (ETV), JMM: Paraguay-Uus-Meremaa (www.eurovisionsports.tv), JMM: Taani-Jaapan (ETV), JMM: Kamerun-Holland (www.eurovisionsports.tv), Aardekütt (TV11)
Jalgpalli MM-il algas päev F-grupi viimaste mängudega, milles vastakuti olid Slovakkia-Itaalia ja Paraguay-Uus-Meremaa. Seni veel maailmameistri staatust nautival Itaalial oli hädasti vaja võitu, et üldse edasi pääseda, mistõttu nad ka väga võimsalt pingutasid - tõsi, paraku mitte võidu nimel, vaid selle nimel, et näidata, et ka nemad oskavad mitte-mängida... Slovakkia mäng ei olnud midagi väga erilist, tavaline korralik jalgpall, aga võidu 3:2 Itaalia üle olid nad igatahes kuhjaga ära teeninud ja see oleks võinud isegi veel suurem olla (või itaallaste väravaarve väiksem), sest Itaalia mängis ikka tõeliselt kesiselt, parimal juhul oli neil kokku kümmekond minutit aega, mil tundus, et neile on tulnud meelde, kuidas seda mängu mängitakse - aga see unus sama kiiresti... Kui Prantsusmaa puhul võis juba eelnevalt kahelda, kas neil ikka läheb hästi, siis Itaalia valmistas selles mõttes küll pettumuse ja seda just eriti tänase mänguga, mis logises igast nurgast.
Paraguay ja Uus-Meremaa mäng oli märksa huvitavam vähemalt selles mõttes, et uusmeremaalased üritasid päris südilt mängida. Paraguay oli neist siiski selgelt nähtavalt parem, nii et isegi kui tundus, et nad ei võta mängu väga hingega - milleks polnud ka suuremat vajadust, sest võimalus, et nad ei saaks edasi, oli päris pisike -, suutsid nad lõpuks siiski oma värava puhta hoida, ehkki ei suutnud küll ka ise ühtegi vastasele sisse lüüa. Igatahes uusmeremaalastele tuleb tunnustust avaldada - nad ei kaotanud ju ühtegi matši, saades kolm viiki ja seda selliste vastaste vastu naagu Itaalia, Paraguay ja Slovakkia.
Õhtused paarid olid E-alagrupist Taani-Jaapan ja Kamerun-Holland. Kamerun mängis ehk oma parima mängu, ehk tahtes pääseda häbist jääda täieliku peksupoisi rolli. Aga sellest nad siiski ei pääsenud, sest ehkki Holland oli edasipääsu juba taganud, võtsid nad siiski mängu tõsiselt, kuigi mitte väga aktiivselt, ega andnud Kamerunile just väga palju korralikke võimalusi. 2:1 oli täiesti õiglane tulemus.
Teoreetiliselt oleks võinud käia väga vihane võitlus Taani ja Jaapani vahel, sest see mäng pidi otsustama, kes edasi pääseb, kuid üsna algusest peale oli selge, et Jaapan on sedakorda taanlastest peajagu üle. Mitte et taanlased poleks püüdnud, vägagi püüdsid, aga jaapanlastel oli üldiselt kaitse äärmiselt tugev, keskväli üsna kinni ja ka nende ründajad olid nii aktiivsed, et Taanil erilisi võimalusi polnudki. Tõsi, 3:1 lõppenud mängu kaks esimest väravat lõid jaapanlased karistuslöökidest, mitte otse mängust, aga see-eest olid need ka tõelised iluväravad, milliseid näeb üsna harva.
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Slovakkia-Itaalia (ETV), JMM: Paraguay-Uus-Meremaa (www.eurovisionsports.tv), JMM: Taani-Jaapan (ETV), JMM: Kamerun-Holland (www.eurovisionsports.tv), Aardekütt (TV11)
24.6.10
Kolmabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-ile iseloomulik poolik tööpäev, mis algas küll väga vara, enne kõiki kukki ja koite, sest ma tahtsin näha võidupüha paraadi teleülekannet, aga seda paraadi peetakse teatavasti ju ajal, mil normaalsed inimesed, see tähendab mina, magavad... Miks ei võiks seda tõrvikute süütamist teha hoopis pimedal ajal, see oleks ju palju vahvam ja pühalikum? Ja siis võiks president kimada näiteks Segwayga kõik maakonnad kähku läbi ja ise seal tuled süüdata... Igatahes selleaastane võidupüha paraad Viljandis tundus kuidagi veidi väiksem ja lühem, võib-olla masuaja järelmina. Aga noh, mehi, naisi ja mehe- ja naisehakatisi marssis, sõjatehnikat sõitis ja president pidas ka sügavmõttelise kõne - mida sealt veel tahta...
Jalgpalli MM-il jätkus täna skisofreeniku mängimine, kus pool pead koos ühe silmaga oli ühel ja pool pead koos teise silmaga teisel monitoril. Natuke väsitav oli, eriti õhtuste mängude ajal, kus käis päris äge andmine, aga kaks asja korraga on siiski veel kuidagi talutav...
Esimeses võitluspaaris, mis otsustas C-alagrupi saatuse, olid vastamisi Sloveenia-Inglismaa ja USA-Alžeeria. Sloveenide ja inglaste mäng väga huvitav ei olnud, kuigi sebimist oli omajagu. Lõpuks ikkagi inglased näitasid, et nad siiski suudavad ka korralikult mängida, ja võitsid 1:0, aga kui arvestada, et neil seisab järgmisena vastas Saksamaa, siis ma väga ei riskiks tolles mängus nende peale panust teha, isegi sellest hoolimata, et sakslased pole samuti seni näidanud just kõige paremat mängu.
Teises mängus käis see-eest vihane andmine algusest lõpuni. Minu eelistus oli USA peal, aga ka Alžeeria mängis täna paremini kui varasemates mängudes ja see tõi ohtralt põnevust. Ameeriklastel tundus taas olevat tugeva ebaõnne päev - ühes varasemas mängus jäi nende värav päris arusaamatul põhjusel lugemata, seekord lehvitati see suluseisuks, mis mu meelest oli küll üsna piiri peal. Aga ameeriklased olid üldiselt siiski veidi paremad ja päris viimsel hetkel suutsid ka sisse lüüa kehtima jäänud värava. Mis oli räige löök juba teise mängu lõpetanud ja usutavasti ennast edasipääsulootusega hellitama asunud Sloveeniale, kes USA võidu tõttu jäi alagrupis kolmandaks ja peab nüüd koju sõitma. Jänkide järgmine vastane on Ghana, mille puhul ma ei oska isegi arvata, kes selle võita võib...
Õhtustes mängudes olid vastamisi D-alagrupi paarid Ghana-Saksamaa ja Austraalia-Serbia. Sakslaste mäng oli sedakorda päris korralik ja üldiselt töötas nende masin hästi, kuid Ghana osutas väga visa vastupanu ja nii said sakslased alles pikkade pingutuste järel kätte 1:0 võidu ning seegi oli viimaste hetkedeni tõsiselt ohus. Muidugi, mõlemad meeskonnad võisid ka mängu lõpus ennast juba kindlamalt tunda, kui teise mängu seis oli selline, et ei ohustanud enam eriliselt nende edasipääsu.
Teises mängus käis see-eest tõeline tulevärk. Kõik 90 minutit voogas lainetus lakkamatult ühe värava alt teise alla ja kui esimesel poolajal võis veel öelda, et esimene veerandtund kuulus serblastele ja ülejäänud aeg valdavalt austraallastele, siis teisel poolajal enam midagi nii kindlat ei olnud, käis pidurdamatu palli tagaajamine ja vastase värava pommitamine. Serblastele oleks edasipääsuks piisanud võidust, austraallased pidanuksid aga võitma päris suure skooriga. Seda nad siiski ei suutnud ja mängu lõpptulemuseks jäi 2:1 Austraalia kasuks, mis vastas üpris täpselt ka mängu üldisele käigule.
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Sloveenia-Inglismaa (ETV), JMM: USA-Alžeeria (www.eurovisionsports.tv), JMM: Ghana-Saksamaa (ETV), JMM: Austraalia-Serbia (www.eurovisionsports.tv), Aardekütt (TV11), Torchwood (Yle2)
Jalgpalli MM-il jätkus täna skisofreeniku mängimine, kus pool pead koos ühe silmaga oli ühel ja pool pead koos teise silmaga teisel monitoril. Natuke väsitav oli, eriti õhtuste mängude ajal, kus käis päris äge andmine, aga kaks asja korraga on siiski veel kuidagi talutav...
Esimeses võitluspaaris, mis otsustas C-alagrupi saatuse, olid vastamisi Sloveenia-Inglismaa ja USA-Alžeeria. Sloveenide ja inglaste mäng väga huvitav ei olnud, kuigi sebimist oli omajagu. Lõpuks ikkagi inglased näitasid, et nad siiski suudavad ka korralikult mängida, ja võitsid 1:0, aga kui arvestada, et neil seisab järgmisena vastas Saksamaa, siis ma väga ei riskiks tolles mängus nende peale panust teha, isegi sellest hoolimata, et sakslased pole samuti seni näidanud just kõige paremat mängu.
Teises mängus käis see-eest vihane andmine algusest lõpuni. Minu eelistus oli USA peal, aga ka Alžeeria mängis täna paremini kui varasemates mängudes ja see tõi ohtralt põnevust. Ameeriklastel tundus taas olevat tugeva ebaõnne päev - ühes varasemas mängus jäi nende värav päris arusaamatul põhjusel lugemata, seekord lehvitati see suluseisuks, mis mu meelest oli küll üsna piiri peal. Aga ameeriklased olid üldiselt siiski veidi paremad ja päris viimsel hetkel suutsid ka sisse lüüa kehtima jäänud värava. Mis oli räige löök juba teise mängu lõpetanud ja usutavasti ennast edasipääsulootusega hellitama asunud Sloveeniale, kes USA võidu tõttu jäi alagrupis kolmandaks ja peab nüüd koju sõitma. Jänkide järgmine vastane on Ghana, mille puhul ma ei oska isegi arvata, kes selle võita võib...
Õhtustes mängudes olid vastamisi D-alagrupi paarid Ghana-Saksamaa ja Austraalia-Serbia. Sakslaste mäng oli sedakorda päris korralik ja üldiselt töötas nende masin hästi, kuid Ghana osutas väga visa vastupanu ja nii said sakslased alles pikkade pingutuste järel kätte 1:0 võidu ning seegi oli viimaste hetkedeni tõsiselt ohus. Muidugi, mõlemad meeskonnad võisid ka mängu lõpus ennast juba kindlamalt tunda, kui teise mängu seis oli selline, et ei ohustanud enam eriliselt nende edasipääsu.
Teises mängus käis see-eest tõeline tulevärk. Kõik 90 minutit voogas lainetus lakkamatult ühe värava alt teise alla ja kui esimesel poolajal võis veel öelda, et esimene veerandtund kuulus serblastele ja ülejäänud aeg valdavalt austraallastele, siis teisel poolajal enam midagi nii kindlat ei olnud, käis pidurdamatu palli tagaajamine ja vastase värava pommitamine. Serblastele oleks edasipääsuks piisanud võidust, austraallased pidanuksid aga võitma päris suure skooriga. Seda nad siiski ei suutnud ja mängu lõpptulemuseks jäi 2:1 Austraalia kasuks, mis vastas üpris täpselt ka mängu üldisele käigule.
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Sloveenia-Inglismaa (ETV), JMM: USA-Alžeeria (www.eurovisionsports.tv), JMM: Ghana-Saksamaa (ETV), JMM: Austraalia-Serbia (www.eurovisionsports.tv), Aardekütt (TV11), Torchwood (Yle2)
23.6.10
Teisibased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-ile iseloomulik poolik tööpäev.
Täna tuli üle hulga aja ka uudiseid Mandrivast. Algselt pidanuks uus väljalase ilmuma juba juuni algul, kuid veidi enne seda hakkasid levima kuuldused Mandriva võimalikust müügist ja kui siis väljalase ka ei ilmunud ning mingit mõistlikku seletustki ei tulnud, hakkasid mõistagi levima igasugused kuulujutud. Paistab, et täna said need siis vähemalt mõneks ajaks punkti: Mandriva peadirektori suu läbi olla kinnitatud, et ettevõte on leidnud uue(d) investori(d) ja olukord on taas kontrolli all. Tõsi, seni pole ametlikku kinnitust sellele tulnud, aga kui juba otsesõnu tsiteeriti peadirektori sõnu, ju sel siis tõepõhi all on. See annab ühtlasi lootust, et nüüdseks juba päris pikalt viimast lihvi saanud kevadväljalase ka lõpuks peatselt ilmub.
Jalgpalli MM-il algasid täna alagruppide viimased mängud, mis tekitas mõningaid jälgimisraskusi: need peetakse üheaegselt (et võistkonnad ei saaks liigselt ennast ette häälestada) ja paraku ETV kannab üle ainult ühe, nende meelest huvitavama. Sestap tuli ära kasutada asjaolu, et korteris on mitu pilti näitavat asja, ning panna arvuti näitama teist mängu. Õnneks on selleks head võimalused olemas nii FIFA kui ka EBU spetsiaalsel saidil. Natuke küll hakkis pilti internetiühenduse kaudu vaadates, rohkem päeval, mil nähtavasti võrguliiklust on rohkem, aga väga see ei häirinud siiski ja kõik vajalik sai ära nähtud.
Esimese alagrupi paremusjärjestuse selgitasid omavahel paarid Mehhiko-Uruguay ja Prantsusmaa-LAV. Mehhiko ja Uruguay mäng väga huvitav ei olnud, sest mõlemad olid nagunii grupis liidrid ega pingutanud seepärast väga - isegi oht, et teiseks jäädes seisab ees kohtumine Argentinaga, ei pannud neid oluliselt elavamalt vudima. Uruguayl paistis siiski võidutahet tsipa rohkem olevat ja nii nad lõpuks 1:0 võidu võtsid. Igatahes Mehhikol läheb järgmises ringis päris raskeks, sest kuigi nad on näidanud päris korralikku mängu, ei oleks ma kindel, kas nad ikka Argentinast üle käivad või isegi väga kaua võrdsed suudavad olla...
Prantsusmaa ja LAV-i kohtumine oli mõnes mõttes palju huvitavam, vähemalt vaatamise mõttes, aga mäng ise üsna nukker ja kurb. Kunagi, kui veel Zidane mängis, ja varemgi prantslased mulle täitsa meeldisid, aga viimastel aastatel on nende mäng omajagu alla käinud, nii et rohkem räägitakse mõningate meeste staaritsemisest, ebakõladest peatreeneriga ja teab veel millest, aga paraku mitte mängulistest saavutustest. Seda liini jätkasid nad ka täna: väljakul otsekui polnudki meeskonda, vaid kümmekond meest, kes üsna omapäi talitasid ja suurt midagi korda ei suutnud saata. Nende mäng oli hale ja sageli isegi inetu, mille eest nad jäid ka päris õigustatult küllalt kiiresti arvulisse vähemusse, kui Gourcuff punase kaardi sai. LAV see-eest oli otsustanud anda neile nagunii peaaegu kindlasti sel MM-il viimaseks jäävas mängus korraliku lahingu ja oma võimete piires nad seda ka tegid. Tulemuseks 2:1 ja võiks öelda, et on isegi kahju, et prantslased üldse silma pähe said - ei selle mängu ega ka esinemise eest MM-il kokku poleks nad sedagi väärt olnud.
Õhtuste mängude paarid olid B-alagrupist Nigeeria-Lõuna-Korea ning Kreeka-Argentina. Argentina mängis üsna enesekindlalt ja kuigi Kreeka pani neile vastu sisuliselt umbkaitse, muugiti ka see lahti ning 2:0 lõpptulemus oli igati oodatud. Argentina mäng on MM-il olnud igati hea ja nad on ka praegu ainsad, kel on kirjas kolmest mängust kolm võitu (potentsiaalselt võivad seda korrata veel Holland, Brasiilia ja Tšiili).
Nigeeria ja Lõuna-Korea mäng oli üks imelikumaid, mida ma olen näinud. Mängupildi järgi olid lõunakorealased peaaegu terve mängu kogu aeg igas mõttes paremad, aga ometi lõppes see tulemusega 2:2 - nigeerlased kasutasid vähesed neile osaks langenud võimalused lausa hiilgavalt ära ning sealjuures oskasid isegi tühjast väravast mõne meetri pealt mööda lüüa... Aga noh, lõunakorealasi rahuldas ka viik ja edasi nad ka said. Tõsi, ma väga ei panustaks nende peale järgmises ringis, kus vastaseks on Uruguay...
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Mehhiko-Uruguay (ETV), JMM: Prantsusmaa-LAV (www.eurovisionsports.tv), JMM: Kreeka-Argentina (ETV), JMM: Nigeeria-Lõuna-Korea (www.eurovisionsports.tv), Aardekütt (TV11), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
Täna tuli üle hulga aja ka uudiseid Mandrivast. Algselt pidanuks uus väljalase ilmuma juba juuni algul, kuid veidi enne seda hakkasid levima kuuldused Mandriva võimalikust müügist ja kui siis väljalase ka ei ilmunud ning mingit mõistlikku seletustki ei tulnud, hakkasid mõistagi levima igasugused kuulujutud. Paistab, et täna said need siis vähemalt mõneks ajaks punkti: Mandriva peadirektori suu läbi olla kinnitatud, et ettevõte on leidnud uue(d) investori(d) ja olukord on taas kontrolli all. Tõsi, seni pole ametlikku kinnitust sellele tulnud, aga kui juba otsesõnu tsiteeriti peadirektori sõnu, ju sel siis tõepõhi all on. See annab ühtlasi lootust, et nüüdseks juba päris pikalt viimast lihvi saanud kevadväljalase ka lõpuks peatselt ilmub.
Jalgpalli MM-il algasid täna alagruppide viimased mängud, mis tekitas mõningaid jälgimisraskusi: need peetakse üheaegselt (et võistkonnad ei saaks liigselt ennast ette häälestada) ja paraku ETV kannab üle ainult ühe, nende meelest huvitavama. Sestap tuli ära kasutada asjaolu, et korteris on mitu pilti näitavat asja, ning panna arvuti näitama teist mängu. Õnneks on selleks head võimalused olemas nii FIFA kui ka EBU spetsiaalsel saidil. Natuke küll hakkis pilti internetiühenduse kaudu vaadates, rohkem päeval, mil nähtavasti võrguliiklust on rohkem, aga väga see ei häirinud siiski ja kõik vajalik sai ära nähtud.
Esimese alagrupi paremusjärjestuse selgitasid omavahel paarid Mehhiko-Uruguay ja Prantsusmaa-LAV. Mehhiko ja Uruguay mäng väga huvitav ei olnud, sest mõlemad olid nagunii grupis liidrid ega pingutanud seepärast väga - isegi oht, et teiseks jäädes seisab ees kohtumine Argentinaga, ei pannud neid oluliselt elavamalt vudima. Uruguayl paistis siiski võidutahet tsipa rohkem olevat ja nii nad lõpuks 1:0 võidu võtsid. Igatahes Mehhikol läheb järgmises ringis päris raskeks, sest kuigi nad on näidanud päris korralikku mängu, ei oleks ma kindel, kas nad ikka Argentinast üle käivad või isegi väga kaua võrdsed suudavad olla...
Prantsusmaa ja LAV-i kohtumine oli mõnes mõttes palju huvitavam, vähemalt vaatamise mõttes, aga mäng ise üsna nukker ja kurb. Kunagi, kui veel Zidane mängis, ja varemgi prantslased mulle täitsa meeldisid, aga viimastel aastatel on nende mäng omajagu alla käinud, nii et rohkem räägitakse mõningate meeste staaritsemisest, ebakõladest peatreeneriga ja teab veel millest, aga paraku mitte mängulistest saavutustest. Seda liini jätkasid nad ka täna: väljakul otsekui polnudki meeskonda, vaid kümmekond meest, kes üsna omapäi talitasid ja suurt midagi korda ei suutnud saata. Nende mäng oli hale ja sageli isegi inetu, mille eest nad jäid ka päris õigustatult küllalt kiiresti arvulisse vähemusse, kui Gourcuff punase kaardi sai. LAV see-eest oli otsustanud anda neile nagunii peaaegu kindlasti sel MM-il viimaseks jäävas mängus korraliku lahingu ja oma võimete piires nad seda ka tegid. Tulemuseks 2:1 ja võiks öelda, et on isegi kahju, et prantslased üldse silma pähe said - ei selle mängu ega ka esinemise eest MM-il kokku poleks nad sedagi väärt olnud.
Õhtuste mängude paarid olid B-alagrupist Nigeeria-Lõuna-Korea ning Kreeka-Argentina. Argentina mängis üsna enesekindlalt ja kuigi Kreeka pani neile vastu sisuliselt umbkaitse, muugiti ka see lahti ning 2:0 lõpptulemus oli igati oodatud. Argentina mäng on MM-il olnud igati hea ja nad on ka praegu ainsad, kel on kirjas kolmest mängust kolm võitu (potentsiaalselt võivad seda korrata veel Holland, Brasiilia ja Tšiili).
Nigeeria ja Lõuna-Korea mäng oli üks imelikumaid, mida ma olen näinud. Mängupildi järgi olid lõunakorealased peaaegu terve mängu kogu aeg igas mõttes paremad, aga ometi lõppes see tulemusega 2:2 - nigeerlased kasutasid vähesed neile osaks langenud võimalused lausa hiilgavalt ära ning sealjuures oskasid isegi tühjast väravast mõne meetri pealt mööda lüüa... Aga noh, lõunakorealasi rahuldas ka viik ja edasi nad ka said. Tõsi, ma väga ei panustaks nende peale järgmises ringis, kus vastaseks on Uruguay...
Loetud: Tuna 2/2010
Vaadatud: JMM: Mehhiko-Uruguay (ETV), JMM: Prantsusmaa-LAV (www.eurovisionsports.tv), JMM: Kreeka-Argentina (ETV), JMM: Nigeeria-Lõuna-Korea (www.eurovisionsports.tv), Aardekütt (TV11), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
22.6.10
Esmabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-ile iseloomulik poolik tööpäev, mida lühendasin veelgi põgusa kaupluse väisamisega toiduvarude täiendamise eesmärgil. Et üks raamat on tõesti kohe valmis saamas, jätsin ka täna tarkvara tõlkimise vahele - ilmselt võtan selle ette kohe, kui hetketöö valmis saab, võib-olla isegi paari päeva jagu.
MM-i esimene mäng oli Portugali ja mul seni sisuliselt nägemata Põhja-Korea vahel. Esimese poolaja põhjal sain aru, miks Põhja-Korea napist kaotusest Brasiilia vastu (1:2) nii palju kõneldi ja põhjakorealasi kiideti. Neil oli tõesti päris tugev umbkaitse ja samas ei kartnud nad ka ise aeg-ajalt, kui võimaluse said, korralikult nõelata. Aga samas torkas ka selgelt silma, et nad on mänguliselt ikka klassi võrra kehvemad. Ja teisel poolajal suutsid portugallased nende kaitse lõplikult, täielikult ja totaalselt lahti harutada, nii et 7:0 lõppseisuks oli vaat et isegi veel hästi... Sellist skoori väga ei mäletagi, vaid sakslaste mängu saudide vastu kaheksa aasta eest oli veel suurema skooriga (8:0). Vaatasin statistikast järele, et enne seda oli viimati nii suurearvulisi tulemusi 1982. aastal (aga Eestis toona mu mäletamist mööda neid mänge eriti ei näidatud) ja enne seda juba üsna kauges minevikus. Mis on ka loogiline: viimased õige mitukümmend aastat on MM ikka olnud valdavalt elukutseliste jalgpallurite mängumaa ja enamik mänguväljakule jõudvaid mehi on tõepoolest parimatest parimad, kes, küll erinevates konstellatsioonides, mõõdavad omavahel jõudu pidevalt ka muul ajal.
Teine mäng oli juba palju põnevam, Tšiili ja Šveitsi vahel. Šveits oli esimeses mängus üllatanud võiduga Hispaania üle, kuid ma miskipärast arvasin, et Tšiili saab neist siiski jagu. Nii ka lõpuks läks, tulemusega 1:0, kuid šveitslased mängisid väga tugevalt, isegi pärast seda, kui nad jäid ühemehelisse vähemusse, ja õige mitu korda oli lootusi-kartusi, et nad võivad seisu ka viigistada. Aga Tšiili pani siiski oma paremuse maksma.
Samamoodi pani oma paremuse maksma päeva viimases mängus Hispaania, kelle vastaseks oli Honduras. Honduras ei ole muidugi samuti väga nõrk meeskond, aga Hispaania oli neist ikka tublisti üle ja võttis 2:0 võidu. Ilmselt oleks võinud isegi suurema skooriga võita, aga sihikud olid hispaanlastel ikka täiega paigast ära: ainuke suund, kuhu nad väravast ei suutnud mööda lüüa, oli otse värava alla ja seda ka ilmselt sellepärast, et keegi ei suutnud palli otse maa sisse virutada... Kõik maapealsed väravaküljed olid igatahes täis kohti, kuhu hispaanlased meisterlikult suutsid palli saata...
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Portugal-Põhja-Korea (ETV), JMM: Tšiili-Šveits (ETV), JMM: Hispaania-Honduras (ETV), Aardekütt (TV11), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: suund läände (Postimees, 21.06.2010)
MM-i esimene mäng oli Portugali ja mul seni sisuliselt nägemata Põhja-Korea vahel. Esimese poolaja põhjal sain aru, miks Põhja-Korea napist kaotusest Brasiilia vastu (1:2) nii palju kõneldi ja põhjakorealasi kiideti. Neil oli tõesti päris tugev umbkaitse ja samas ei kartnud nad ka ise aeg-ajalt, kui võimaluse said, korralikult nõelata. Aga samas torkas ka selgelt silma, et nad on mänguliselt ikka klassi võrra kehvemad. Ja teisel poolajal suutsid portugallased nende kaitse lõplikult, täielikult ja totaalselt lahti harutada, nii et 7:0 lõppseisuks oli vaat et isegi veel hästi... Sellist skoori väga ei mäletagi, vaid sakslaste mängu saudide vastu kaheksa aasta eest oli veel suurema skooriga (8:0). Vaatasin statistikast järele, et enne seda oli viimati nii suurearvulisi tulemusi 1982. aastal (aga Eestis toona mu mäletamist mööda neid mänge eriti ei näidatud) ja enne seda juba üsna kauges minevikus. Mis on ka loogiline: viimased õige mitukümmend aastat on MM ikka olnud valdavalt elukutseliste jalgpallurite mängumaa ja enamik mänguväljakule jõudvaid mehi on tõepoolest parimatest parimad, kes, küll erinevates konstellatsioonides, mõõdavad omavahel jõudu pidevalt ka muul ajal.
Teine mäng oli juba palju põnevam, Tšiili ja Šveitsi vahel. Šveits oli esimeses mängus üllatanud võiduga Hispaania üle, kuid ma miskipärast arvasin, et Tšiili saab neist siiski jagu. Nii ka lõpuks läks, tulemusega 1:0, kuid šveitslased mängisid väga tugevalt, isegi pärast seda, kui nad jäid ühemehelisse vähemusse, ja õige mitu korda oli lootusi-kartusi, et nad võivad seisu ka viigistada. Aga Tšiili pani siiski oma paremuse maksma.
Samamoodi pani oma paremuse maksma päeva viimases mängus Hispaania, kelle vastaseks oli Honduras. Honduras ei ole muidugi samuti väga nõrk meeskond, aga Hispaania oli neist ikka tublisti üle ja võttis 2:0 võidu. Ilmselt oleks võinud isegi suurema skooriga võita, aga sihikud olid hispaanlastel ikka täiega paigast ära: ainuke suund, kuhu nad väravast ei suutnud mööda lüüa, oli otse värava alla ja seda ka ilmselt sellepärast, et keegi ei suutnud palli otse maa sisse virutada... Kõik maapealsed väravaküljed olid igatahes täis kohti, kuhu hispaanlased meisterlikult suutsid palli saata...
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Portugal-Põhja-Korea (ETV), JMM: Tšiili-Šveits (ETV), JMM: Hispaania-Honduras (ETV), Aardekütt (TV11), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: suund läände (Postimees, 21.06.2010)
Pühabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-ile iseloomulik poolik tööpäev.
Sattusin täna lugema äsja USA-s avatud Harry Potteri lõbustuspargist. Küll sombuse Albioni asemel päikselises Floridas, aga ma usun, et see võib päris vahva välja näha. Eks ta muidugi paras kommerts ole, nagu lõbustuspargid ikka ja eriti Ameerikas, aga saidil ringi vaadates tundus vähemalt, et väga hoolikalt on püütud asja teha. Ilmselt on ka Rowling osaliselt selle taga - ta on ju väga kiivalt kaitsnud oma loomingut igasuguse muundamise ja moondamise eest.
Samuti sattusin täna peale ühele õige iseäralikule asjale, nimelt filmile, mis on toodetud fännide rahalisel toetusel. Nimeks on sel Pioneer One ja see olevat esimene film, mis ongi teadlikult toodetud (tulevaste) vaatajate rahadest ja levitamiseks spetsiaalselt torrentina. Ma ei ole küll ise jõudnud seda veel vaadata (ja ühtlasi otsustada, kas on mõtet selle edasisi osasid toetada või mitte - aga vaatamine on kavas, sest tegemist on pealegi kui mitte otseselt ulmefilmiga, siis vähemalt tugeva ulmelise sisuga filmiga), aga idee on igatahes huvitav. See annab väljendile "kes maksab, see tellib ka muusika" mõneti uuelaadse tähenduse või õigemini laiendab tunduvalt selle senist tähendust. Igatahes juba eksperimendina on asi huvitav.
MM-i esimene mäng oli Paraguay ja Slovakkia vahel, mille Paraguay ka oodatult võitis. 2:0 oli üsna normaalne tulemus, kuigi oleks ehk isegi Paraguaylt paremat oodanud. Aga samas polnud Slovakkia ka päris nii poisike, et oleks lasknud ennast igakülgselt peksta.
Teine mäng Itaalia ja Uus-Meremaa vahel oli aga taas korraliku šoki põhjustaja, seda just tulemuse 1:1 pärast. Kõik eeldused ja kogu mängupiltki oli täielikult Itaalia poolt, aga ikkagi suutis uusmeremaalased siit viigi välja võidelda, mille eest tuleb neile tõesti au anda. Itaalia kohta võiks öelda, et tegemist oli väga võimsa kuvaldaga, mis jagas ränki ja võimsaid hoope, aga sepp, kes seda kuvaldat hoidis, oli lombakas ja poolpime ning nii need Itaalia võimalused kasutamata jäidki. Igatahes alagrupi viimane voor tõotab tulla huvitav, sest põhimõtteliselt on kõigil veel võimalik edasi pääseda.
Viimases mängus nägin siis ära ka Brasiilia mängu sellel MM-il. Vastaseks oli neil Elevandiluurannik, kes pole muidugi ka ilmselt just nõrk meeskond, kui ta juba finaalturniiril on, aga Brasiilia oli ikka igas mõttes ja täiega neist üle. Paraku küll ka negatiivses mõttes - mängu lõpus läksid elavalt käiku juba ka suud ja käed. Aga puhtalt mängu mõttes oli 3:1 igatahes igati õiglane tulemus.
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Slovakkia-Paraguay (ETV), JMM: Itaalia-Uus-Meremaa (ETV), JMM: Brasiilia-Elevandiluurannik (ETV)
MM-i esimene mäng oli Paraguay ja Slovakkia vahel, mille Paraguay ka oodatult võitis. 2:0 oli üsna normaalne tulemus, kuigi oleks ehk isegi Paraguaylt paremat oodanud. Aga samas polnud Slovakkia ka päris nii poisike, et oleks lasknud ennast igakülgselt peksta.
Teine mäng Itaalia ja Uus-Meremaa vahel oli aga taas korraliku šoki põhjustaja, seda just tulemuse 1:1 pärast. Kõik eeldused ja kogu mängupiltki oli täielikult Itaalia poolt, aga ikkagi suutis uusmeremaalased siit viigi välja võidelda, mille eest tuleb neile tõesti au anda. Itaalia kohta võiks öelda, et tegemist oli väga võimsa kuvaldaga, mis jagas ränki ja võimsaid hoope, aga sepp, kes seda kuvaldat hoidis, oli lombakas ja poolpime ning nii need Itaalia võimalused kasutamata jäidki. Igatahes alagrupi viimane voor tõotab tulla huvitav, sest põhimõtteliselt on kõigil veel võimalik edasi pääseda.
Viimases mängus nägin siis ära ka Brasiilia mängu sellel MM-il. Vastaseks oli neil Elevandiluurannik, kes pole muidugi ka ilmselt just nõrk meeskond, kui ta juba finaalturniiril on, aga Brasiilia oli ikka igas mõttes ja täiega neist üle. Paraku küll ka negatiivses mõttes - mängu lõpus läksid elavalt käiku juba ka suud ja käed. Aga puhtalt mängu mõttes oli 3:1 igatahes igati õiglane tulemus.
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Slovakkia-Paraguay (ETV), JMM: Itaalia-Uus-Meremaa (ETV), JMM: Brasiilia-Elevandiluurannik (ETV)
20.6.10
Laubased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev. Lisaks nõudsid täna tähelepanu ema ja vennatütar, kes otsustasid vastavalt pojale ja onule kuumusest üleküllastunult õhkaval päeval külla tulla. Lisaks kurku kosutavale ja jahutavale jäätisele tõi ta ka kaasa mitu lõplikku viimistlemist vajavat ristsõna, sealhulgas Meistriristiku, mis vähendas tööaega veelgi, aga andis see-eest natukegi vaheldust praegusele pingele...
Kaera Krista oli kirjutanud Postimehesse hea artikli tõlkekirjanduse kohta, eelkõige sellest vaatevinklist, mida ja kas on mõtet tõlkida (artikkel Postimehes on veebis saadaval tasulisena, kuid õnneks on autor Varraku raamatublogi vahendusel selle ka laiematele massidele avalikuks teinud). Üsna oodatult oli see kergelt masendava alltooniga, mis ilmselt on lausa loomulik, kui kirjutatakse kirjastamisest ja eriti vähegi väärtuslikuma kirjanduse kirjastamisest, mis on nähtavasti alati ja kõikjal kui mitte otse kahjumlik, siis parimal juhul minimaalse kasumiga tegevus (ja see nõuab enamasti juba korralikku ja üldiselt madalamatele instinktidele (seks, erakordne saladus elik uudishimu vms) suunatud reklaami, mis kulusid veelgi suurendab, aga ei anna mingit kindlust, et reklaam üldse täie ette läheb...). Idee riiklikest raamatutellimustest või tugiostudest on muidugi huvitav ja usutavasti võiks see veidi elavdada, tugevdada, kindlustada ja nii edasi, ehkki see sisaldab endas ka mõningaid ohte alates korruptsioonist ja sahkerdamisest ning lõpetades süsteemi kinnistumise ja puitumisega - aga targalt talitades on muidugi võimalik selliseid ohte ka enam-vähem vältida või vähemalt pisendada. Hoopis iseasi on mõistagi selle idee teostumine: juba kunstiostude süsteemi sisseseadmine võttis oi kui palju aastaid ja näiteks autorihüvitusfondi käimapanek oli samuti pikaldane protsess...
Täna võis lugeda, et kohe-kohe ilmub põhjalikum ungari-eesti sõnaraamat. 42 000 sõna ei ole muidugi veel kõige mahukama sõnaraamatu mõõtu, aga et varem õieti korralikku sõnaraamatut polnud (olemasolevad on mu teada umbes 8000 sõna piires), siis on üks vana võlg kaassoomeugrilaste ees nüüd tasutud. Et ungari keel on üks väheste Euroopa keelte seast, millest ma kohe mitte midagi ei tea, on seni tulnud, kui vastav vajadus on tekkinud, läbi ajada ungari-saksa sõnaraamatuga, aga mõistagi oleks ungari-eesti oma palju parem (ehkki, nojah, väga suurt kasutust ta ilmselt ei leiaks, aga aeg-ajalt tuleb siiski järele ja üle kontrollida erakondade nimesid või mida tahes muud).
Jalgpalli MM-il oli täna esimene mäng Hollandi ja Jaapani vahel, mis kujutas endast päris tulist heitlust, milles hollandlased lõpuks siiski 1:0 peale jäid. Juba eelmises mängis olid mõlemad meeskonnad näidanud ennast üsna heast küljest ja nii oli ka tänane mäng valdavalt nauditav vaadata ning isegi kahju oli, et see lõppes ühe poole võiduga, viik oleks ehk isegi õiglasem olnud (rääkimata sellest, et see oleks tabeliseisu palju põnevamaks teinud ja pannud meeskonnad ka viimases voorus tõsiselt pingutama :-) ).
Teises mängus võtsid mõõtu Ghana ja Austraalia ning see mäng lõppes mõneti üllatuslikult viigiga. Üllatuslikult eelkõige seepärast, et mulle oli jäänud Ghanast eelmises mängus päris hea mulje ja Austraaliast mitte eriti hea. Aga seekord jättis Ghana mäng tublisti soovida, kindlasti omajagu ka seepärast, et austraallased mängisid tunduvalt paremini ja väga mõistlikult. . Igatahes tõotab ka viimane voor tulla veel üsna huvitav, sest Saksamaa kaotus Serbiale ja tänane viik jättis põhimõtteliselt veel kõigile ukse edasipääsuks lahti, kuigi Austraalia võimalused on rohkem teoreetilised.
Ka päeva viimane mäng Kameruni ja Taani vahel oli ehk isegi üllatavalt võitluslik ja üldse selle MM-i üks elavamaid, kus pidevalt käis liikumine ning otsiti ja leiti ohtralt võimalusi midagi vastase värava all korda saata. Taani lõpuks võitis 2:1, millega Kamerun saadeti juba kindlalt koju tagasi pärast järgmist mängu. Sellest oli isegi veidi kahju, sest mängu ajal võinuks tegelikult pidevalt oodata hoopis Kameruni võitu. Nüüd on usutav, et nad ei mängi ka viimases voorus Hollandi vastu kuigi entusiastlikult, sest isegi võit oleks mõru maiguga - kohvrid tuleb nagunii pakkida...
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Holland-Jaapan (ETV), JMM: Ghana-Austraalia (ETV), JMM: Kamerun-Taani (ETV), Smallville (ETV), Merlini seiklused (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: minu sohilaps (Postimees, 19.06.2010)
Kaera Krista oli kirjutanud Postimehesse hea artikli tõlkekirjanduse kohta, eelkõige sellest vaatevinklist, mida ja kas on mõtet tõlkida (artikkel Postimehes on veebis saadaval tasulisena, kuid õnneks on autor Varraku raamatublogi vahendusel selle ka laiematele massidele avalikuks teinud). Üsna oodatult oli see kergelt masendava alltooniga, mis ilmselt on lausa loomulik, kui kirjutatakse kirjastamisest ja eriti vähegi väärtuslikuma kirjanduse kirjastamisest, mis on nähtavasti alati ja kõikjal kui mitte otse kahjumlik, siis parimal juhul minimaalse kasumiga tegevus (ja see nõuab enamasti juba korralikku ja üldiselt madalamatele instinktidele (seks, erakordne saladus elik uudishimu vms) suunatud reklaami, mis kulusid veelgi suurendab, aga ei anna mingit kindlust, et reklaam üldse täie ette läheb...). Idee riiklikest raamatutellimustest või tugiostudest on muidugi huvitav ja usutavasti võiks see veidi elavdada, tugevdada, kindlustada ja nii edasi, ehkki see sisaldab endas ka mõningaid ohte alates korruptsioonist ja sahkerdamisest ning lõpetades süsteemi kinnistumise ja puitumisega - aga targalt talitades on muidugi võimalik selliseid ohte ka enam-vähem vältida või vähemalt pisendada. Hoopis iseasi on mõistagi selle idee teostumine: juba kunstiostude süsteemi sisseseadmine võttis oi kui palju aastaid ja näiteks autorihüvitusfondi käimapanek oli samuti pikaldane protsess...
Täna võis lugeda, et kohe-kohe ilmub põhjalikum ungari-eesti sõnaraamat. 42 000 sõna ei ole muidugi veel kõige mahukama sõnaraamatu mõõtu, aga et varem õieti korralikku sõnaraamatut polnud (olemasolevad on mu teada umbes 8000 sõna piires), siis on üks vana võlg kaassoomeugrilaste ees nüüd tasutud. Et ungari keel on üks väheste Euroopa keelte seast, millest ma kohe mitte midagi ei tea, on seni tulnud, kui vastav vajadus on tekkinud, läbi ajada ungari-saksa sõnaraamatuga, aga mõistagi oleks ungari-eesti oma palju parem (ehkki, nojah, väga suurt kasutust ta ilmselt ei leiaks, aga aeg-ajalt tuleb siiski järele ja üle kontrollida erakondade nimesid või mida tahes muud).
Jalgpalli MM-il oli täna esimene mäng Hollandi ja Jaapani vahel, mis kujutas endast päris tulist heitlust, milles hollandlased lõpuks siiski 1:0 peale jäid. Juba eelmises mängis olid mõlemad meeskonnad näidanud ennast üsna heast küljest ja nii oli ka tänane mäng valdavalt nauditav vaadata ning isegi kahju oli, et see lõppes ühe poole võiduga, viik oleks ehk isegi õiglasem olnud (rääkimata sellest, et see oleks tabeliseisu palju põnevamaks teinud ja pannud meeskonnad ka viimases voorus tõsiselt pingutama :-) ).
Teises mängus võtsid mõõtu Ghana ja Austraalia ning see mäng lõppes mõneti üllatuslikult viigiga. Üllatuslikult eelkõige seepärast, et mulle oli jäänud Ghanast eelmises mängus päris hea mulje ja Austraaliast mitte eriti hea. Aga seekord jättis Ghana mäng tublisti soovida, kindlasti omajagu ka seepärast, et austraallased mängisid tunduvalt paremini ja väga mõistlikult. . Igatahes tõotab ka viimane voor tulla veel üsna huvitav, sest Saksamaa kaotus Serbiale ja tänane viik jättis põhimõtteliselt veel kõigile ukse edasipääsuks lahti, kuigi Austraalia võimalused on rohkem teoreetilised.
Ka päeva viimane mäng Kameruni ja Taani vahel oli ehk isegi üllatavalt võitluslik ja üldse selle MM-i üks elavamaid, kus pidevalt käis liikumine ning otsiti ja leiti ohtralt võimalusi midagi vastase värava all korda saata. Taani lõpuks võitis 2:1, millega Kamerun saadeti juba kindlalt koju tagasi pärast järgmist mängu. Sellest oli isegi veidi kahju, sest mängu ajal võinuks tegelikult pidevalt oodata hoopis Kameruni võitu. Nüüd on usutav, et nad ei mängi ka viimases voorus Hollandi vastu kuigi entusiastlikult, sest isegi võit oleks mõru maiguga - kohvrid tuleb nagunii pakkida...
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Holland-Jaapan (ETV), JMM: Ghana-Austraalia (ETV), JMM: Kamerun-Taani (ETV), Smallville (ETV), Merlini seiklused (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: minu sohilaps (Postimees, 19.06.2010)
19.6.10
Reedesed mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev.
Pikale suvepuhkusele minev Sirp oli täna täis huvitavat lugemist, lausa mitme lehekülje jagu kohe. Mulle jäi küll tõsiselt arusaamatuks Tarandi Kaarli juhtkiri, nagu on jäänud arusaamatuks üldse inimesed, kellele helid või nende puudumine probleeme valmistavad, aga see ehk on tingitud musse sügavalt juurdunud arusaamast, et helid saavad midagi mõjutada ainult siis, kui neid kuulata, olgu nad kui tugevad tahes... Aga võib-olla on mul lihtsalt kehv kuulmine, mis on ehk isegi tõenäolisem...
Piirimäe Kristjan oli lühidalt, kuid huvitavalt ja ülevaatlikult kirjutanud Eesti juurtega mehe Pääbo Svante avastusest, mille kohaselt tänapäeva inimestes elab veidi edasi neandertallaste geene, mis on omaaegse paariheitmise tulemus. Ideena ei ole see muidugi väga uus, mitmed alternatiivajalugu kirja pannud sulesepad on sellist võimalust üht- või teistpidi juba ammugi käsitlenud - mis klapib kenasti kokku ka käesolevas artiklis tutvustatud seisukohaga, et "kuna osa tänapäeva inimestest seksib teadaolevalt ka delfiinide, kumminukkude ja tolmuimejatega, siis võidi ka neandertallasest partnerit sobivaks pidada". Aga sellel ideel ei olnud varem suurt midagi rohkem taga kui arvamus, et miks mitte, nüüd on siis ka teadus järele jõudnud ja järjekordse ulmeidee tõesust näidanud. Ehkki, nagu selgub, väga selge asi ei ole: geneetikute ja ajaloolaste-arheoloogide andmed ei ole paista just päris hästi kooskõlas olevat... Igatahes mõtteid ergutav ja erutav idee.
Lisaks veel mõnele läbilugemiseks piisavalt huvitavale artiklile (teaduse hindamisest, Venemaa soomeugrilaste raskest olukorrast, õnnest ja väliseesti koolidest, mis muu hulgas sisaldas lõbusat lugemist Vantaa lennuvälja usinast turvatöötajast :-) ) oli tähelepanuväärne ja rõõmustav, et lausa üle kahe lehekülje oli pühendatud tõlkimisega seonduvatele asjadele. Päris huvitav oli lugeda intervjuud tuntud tõlketeoreetiku Hermansi Theoga, ehkki see oli veidi kaldu tõlkeloo suunas, ilmselgelt tingituna sellest, et Hermans viibis siin ja nähtavasti tehti intervjuu temaga aprillikuise tõlkelookonverentsi ajal. Vähemalt sama huvitav, kuigi samas ka masendav oli lugeda Riivese Merikese põhjalikku ja suuresti tõlkija pilguga antud ülevaadet hiljaaegu ilmunud raamatust "Pariis. Salajane ajalugu", mille tõlkijaks oli mu kunagine töökaaslane Õunpuu Jaanus. Riives talle ei halastanud: pulk pulga ja kild killu haaval on veidi enam kui ühel Sirbi leheküljel lahatud tõlkes leiduvaid apse, möödapanekuid ja vildakusi. Ma ei ole, nagu ülejäänud sadu raamatuid, seda ise lugeda jõudnud, aga selline artikkel vähendas tunduvalt ka soovi seda peatselt kätte võtta... Igatahes oli see üle tüki aja üks tõsine ja pikk ja asjalik artikkel, mis käsitles mõnda tõlketeost tõlkimise seisukohalt, mitte lihtsalt ei tutvustanud ideid või autorit või mida iganes muud.
Tõlkimisega ja sealjuures selle mulle päris lähedase osaga oli seotud ka Sirbi vahel olnud Keele infolehe artikkel, mis käsitles nii-ütelda arvutikeelt. Selle põhirõhk oli küll tõigal, et sugugi mitte kõik IT-spetsialistid ei suuda või õigemini, artikli autori arvates lausa vähesed IT-spetsialistid suudavad isegi oma eriala mõisteid eesti keeles esitada. Mille kohta oli ka mitmeid masendavaid näiteid toodud. Minul on tarkvara tõlkimisega pigem teine probleem: eesti keelt ma nii kuidagimoodi nagu oskan, aga sageli tuleb tublisti vaeva näha, et mõista, mida miski asi üldse tähendab (ka seesama artiklist läbi käinud switch oli asi, mille puhul aitas alles toonase KDE tõlkemeeskonna juhi Tepperi Hasso selgitus, et lüliti ja kommutaator pole päris üks ja sama...) Tagasisidet pole just väga palju olnud, aga ma väga loodan, et Mandriva ja KDE on siiski tõlgitud nii, et väga suuri apsakaid seal ei ole - just selle "tehnilise" õigsuse koha pealt.
Huvipakkuv oli ka Kerge Krista otsapidi uude valmivasse eesti keele arengukavasse (millest ma väga põgusalt hiljaaegu kirjutasin) puutuv artikkel kirjakeele ja selle olemuse kohta. See oli mitmes mõttes levinud arusaamist kummutav, sest miskipärast on väga paljudel inimestel juurdunud arvamus, et kirjakeel ja kirjakeele norm (ehk sisuliselt ÕS ja EKKS) ongi kokkulangevad mõisted. Mis mõistagi ei ole sugugi õige arvamus.
Jalgpalli MM-il oli tänane esimene tõeline külm dušš: Saksamaa kaotas Serbiale 0:1. Serbia ei olnud muidugi ka eelmises mängus Ghana vastu ennast just nõrgast küljest näidanud, aga selle Saksa "massina" kohta võis küll täna öelda, et sel on tõepoolest ainult kaks käiku: ta kas töötab nagu õlitatult ja hoidku end, kes siis selle ette satuvad, või ta töötab nii, et iga osake krigiseb ja ragiseb ja miski ei tööta nii, nagu peaks. Täna oli siis see teine variant. Ei saa isegi öelda, et serblaste võiduväravas oleks süüdi olnud vaid minut varem Klosele antud teine kollane ehk kokku punane kaart, sest see värav tuli ikka päris selgelt kaitse puudujääkidest. Aga noh, kui sakslased jätsid kasutamata ka tõeliselt head võimalused mäng vähemalt viigistada, mida neile ikka üsna mitu tuli, ega siis pole midagi teha ja nad peavad ennast nüüd Ghana vastu tõestama, kes usutavasti pole kohe sugugi mitte kergem vastane.
Teine mäng USA ja Sloveenia vahel nii külma dušši ei toonud, aga omajagu pettumust siiski. Ma olin varasemate arvamuste ja nähtud esimeste mängude põhjal ehk veidi kõheldes, aga siiski arvanud, et selle mängu võitja on USA, sest USA mängis esimest mängu Inglismaa vastu väga hästi, samas kui Sloveenia oli Alžeeria vastu küll saanud võidu, aga mäng ise oli ikka nii halb ja kehv ja kesine... Aga seekord olid sloveenid tasemel kogu mängu ja kui esimene poolaeg lõppes nende kasuks 2:0, siis oli küll ameeriklaste mängu vaadates tunne, et nad on täielikult liimist lahti. Teiseks poolajaks nad siiski ennast kogusid ja võitlesid lõpuks välja 2:2 viigi. Oleks nad samamoodi esimesel poolajal mänginud...
Selline kergemat sorti külma duši laadne asi kordus õhtuses mängus Inglismaa ja Alžeeria vahel, kus loomulikult oli eelistus Inglismaa peal - ma usun, et mitte ainult minul, vaid valdaval enamikul, kel üldse mingi arvamus selle kohta olemas oli. Aga ka Inglismaa astus nende virtuoossete meeskondade sekka, kes ülima filigraansusega oskavad demonstreerida, kuidas saab mängida mitteedukalt. Seda nad 94 minuti vältel ka väga meisterlikult tegid. Alžeerlased mängisid küll tunduvalt paremini kui esimeses mängus, aga nii palju siiski olid inglaste oskused neist üle, et väravani nad ei jõudnud.
Loetud: Arvutimaailm 6/2010
Vaadatud: JMM: Saksamaa-Serbia (ETV), JMM: Sloveenia-USA (ETV), JMM: Inglismaa-Alžeeria (ETV), Aardekütt (TV11), Vaade tulevikku (FoxLife)
Ilmunud tõlked:
V. Juškin. Venemaa välispoliitiline manööver (Diplomaatia 6/2010)
E. Lucas. Võim ja ajalugu (Diplomaatia 6/2010)
Pikale suvepuhkusele minev Sirp oli täna täis huvitavat lugemist, lausa mitme lehekülje jagu kohe. Mulle jäi küll tõsiselt arusaamatuks Tarandi Kaarli juhtkiri, nagu on jäänud arusaamatuks üldse inimesed, kellele helid või nende puudumine probleeme valmistavad, aga see ehk on tingitud musse sügavalt juurdunud arusaamast, et helid saavad midagi mõjutada ainult siis, kui neid kuulata, olgu nad kui tugevad tahes... Aga võib-olla on mul lihtsalt kehv kuulmine, mis on ehk isegi tõenäolisem...
Piirimäe Kristjan oli lühidalt, kuid huvitavalt ja ülevaatlikult kirjutanud Eesti juurtega mehe Pääbo Svante avastusest, mille kohaselt tänapäeva inimestes elab veidi edasi neandertallaste geene, mis on omaaegse paariheitmise tulemus. Ideena ei ole see muidugi väga uus, mitmed alternatiivajalugu kirja pannud sulesepad on sellist võimalust üht- või teistpidi juba ammugi käsitlenud - mis klapib kenasti kokku ka käesolevas artiklis tutvustatud seisukohaga, et "kuna osa tänapäeva inimestest seksib teadaolevalt ka delfiinide, kumminukkude ja tolmuimejatega, siis võidi ka neandertallasest partnerit sobivaks pidada". Aga sellel ideel ei olnud varem suurt midagi rohkem taga kui arvamus, et miks mitte, nüüd on siis ka teadus järele jõudnud ja järjekordse ulmeidee tõesust näidanud. Ehkki, nagu selgub, väga selge asi ei ole: geneetikute ja ajaloolaste-arheoloogide andmed ei ole paista just päris hästi kooskõlas olevat... Igatahes mõtteid ergutav ja erutav idee.
Lisaks veel mõnele läbilugemiseks piisavalt huvitavale artiklile (teaduse hindamisest, Venemaa soomeugrilaste raskest olukorrast, õnnest ja väliseesti koolidest, mis muu hulgas sisaldas lõbusat lugemist Vantaa lennuvälja usinast turvatöötajast :-) ) oli tähelepanuväärne ja rõõmustav, et lausa üle kahe lehekülje oli pühendatud tõlkimisega seonduvatele asjadele. Päris huvitav oli lugeda intervjuud tuntud tõlketeoreetiku Hermansi Theoga, ehkki see oli veidi kaldu tõlkeloo suunas, ilmselgelt tingituna sellest, et Hermans viibis siin ja nähtavasti tehti intervjuu temaga aprillikuise tõlkelookonverentsi ajal. Vähemalt sama huvitav, kuigi samas ka masendav oli lugeda Riivese Merikese põhjalikku ja suuresti tõlkija pilguga antud ülevaadet hiljaaegu ilmunud raamatust "Pariis. Salajane ajalugu", mille tõlkijaks oli mu kunagine töökaaslane Õunpuu Jaanus. Riives talle ei halastanud: pulk pulga ja kild killu haaval on veidi enam kui ühel Sirbi leheküljel lahatud tõlkes leiduvaid apse, möödapanekuid ja vildakusi. Ma ei ole, nagu ülejäänud sadu raamatuid, seda ise lugeda jõudnud, aga selline artikkel vähendas tunduvalt ka soovi seda peatselt kätte võtta... Igatahes oli see üle tüki aja üks tõsine ja pikk ja asjalik artikkel, mis käsitles mõnda tõlketeost tõlkimise seisukohalt, mitte lihtsalt ei tutvustanud ideid või autorit või mida iganes muud.
Tõlkimisega ja sealjuures selle mulle päris lähedase osaga oli seotud ka Sirbi vahel olnud Keele infolehe artikkel, mis käsitles nii-ütelda arvutikeelt. Selle põhirõhk oli küll tõigal, et sugugi mitte kõik IT-spetsialistid ei suuda või õigemini, artikli autori arvates lausa vähesed IT-spetsialistid suudavad isegi oma eriala mõisteid eesti keeles esitada. Mille kohta oli ka mitmeid masendavaid näiteid toodud. Minul on tarkvara tõlkimisega pigem teine probleem: eesti keelt ma nii kuidagimoodi nagu oskan, aga sageli tuleb tublisti vaeva näha, et mõista, mida miski asi üldse tähendab (ka seesama artiklist läbi käinud switch oli asi, mille puhul aitas alles toonase KDE tõlkemeeskonna juhi Tepperi Hasso selgitus, et lüliti ja kommutaator pole päris üks ja sama...) Tagasisidet pole just väga palju olnud, aga ma väga loodan, et Mandriva ja KDE on siiski tõlgitud nii, et väga suuri apsakaid seal ei ole - just selle "tehnilise" õigsuse koha pealt.
Huvipakkuv oli ka Kerge Krista otsapidi uude valmivasse eesti keele arengukavasse (millest ma väga põgusalt hiljaaegu kirjutasin) puutuv artikkel kirjakeele ja selle olemuse kohta. See oli mitmes mõttes levinud arusaamist kummutav, sest miskipärast on väga paljudel inimestel juurdunud arvamus, et kirjakeel ja kirjakeele norm (ehk sisuliselt ÕS ja EKKS) ongi kokkulangevad mõisted. Mis mõistagi ei ole sugugi õige arvamus.
Jalgpalli MM-il oli tänane esimene tõeline külm dušš: Saksamaa kaotas Serbiale 0:1. Serbia ei olnud muidugi ka eelmises mängus Ghana vastu ennast just nõrgast küljest näidanud, aga selle Saksa "massina" kohta võis küll täna öelda, et sel on tõepoolest ainult kaks käiku: ta kas töötab nagu õlitatult ja hoidku end, kes siis selle ette satuvad, või ta töötab nii, et iga osake krigiseb ja ragiseb ja miski ei tööta nii, nagu peaks. Täna oli siis see teine variant. Ei saa isegi öelda, et serblaste võiduväravas oleks süüdi olnud vaid minut varem Klosele antud teine kollane ehk kokku punane kaart, sest see värav tuli ikka päris selgelt kaitse puudujääkidest. Aga noh, kui sakslased jätsid kasutamata ka tõeliselt head võimalused mäng vähemalt viigistada, mida neile ikka üsna mitu tuli, ega siis pole midagi teha ja nad peavad ennast nüüd Ghana vastu tõestama, kes usutavasti pole kohe sugugi mitte kergem vastane.
Teine mäng USA ja Sloveenia vahel nii külma dušši ei toonud, aga omajagu pettumust siiski. Ma olin varasemate arvamuste ja nähtud esimeste mängude põhjal ehk veidi kõheldes, aga siiski arvanud, et selle mängu võitja on USA, sest USA mängis esimest mängu Inglismaa vastu väga hästi, samas kui Sloveenia oli Alžeeria vastu küll saanud võidu, aga mäng ise oli ikka nii halb ja kehv ja kesine... Aga seekord olid sloveenid tasemel kogu mängu ja kui esimene poolaeg lõppes nende kasuks 2:0, siis oli küll ameeriklaste mängu vaadates tunne, et nad on täielikult liimist lahti. Teiseks poolajaks nad siiski ennast kogusid ja võitlesid lõpuks välja 2:2 viigi. Oleks nad samamoodi esimesel poolajal mänginud...
Selline kergemat sorti külma duši laadne asi kordus õhtuses mängus Inglismaa ja Alžeeria vahel, kus loomulikult oli eelistus Inglismaa peal - ma usun, et mitte ainult minul, vaid valdaval enamikul, kel üldse mingi arvamus selle kohta olemas oli. Aga ka Inglismaa astus nende virtuoossete meeskondade sekka, kes ülima filigraansusega oskavad demonstreerida, kuidas saab mängida mitteedukalt. Seda nad 94 minuti vältel ka väga meisterlikult tegid. Alžeerlased mängisid küll tunduvalt paremini kui esimeses mängus, aga nii palju siiski olid inglaste oskused neist üle, et väravani nad ei jõudnud.
Loetud: Arvutimaailm 6/2010
Vaadatud: JMM: Saksamaa-Serbia (ETV), JMM: Sloveenia-USA (ETV), JMM: Inglismaa-Alžeeria (ETV), Aardekütt (TV11), Vaade tulevikku (FoxLife)
Ilmunud tõlked:
V. Juškin. Venemaa välispoliitiline manööver (Diplomaatia 6/2010)
E. Lucas. Võim ja ajalugu (Diplomaatia 6/2010)
18.6.10
Neljabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i ajale iseloomulik poolik tööpäev.
Silme ette jäi Tony Judti kirjutis NYRoB-i ajaveebis, mis oli pühendatud, nojah, kui kummaline või oodatav see ka pole, sõnadele. See oli üsna mõtlemapanev kirjutis, eriti oma lõpu poolest: tõepoolest, mis jääb meile alles, kui sõnad ära võtta/ära kaovad? Tuhkagi. Muidugi, sõnade kadumist üldises plaanis on vaevalt loota või karta, sest mingil tasemel kommunikatsioon on ikka vajalik ja võib tugevasti kahelda, et mõtete otseedastamine kuigi pea teoks peaks saama. Aga mitmekesistumine ja ühes sellega vaesumine on küll täheldatav. Ja seda mitte ainult ülemaailmseks lingua franca'ks kujunenud inglise keele puhul, vaid ka väiksemate keelte, näiteks eesti keelegi puhul. See on muidugi selge, et keel muutub pidevalt igas mõttes, olgu süntaksi osas (alles täna pidin ühele tuttavale nentima, et kui jälgida internetis ilmuvaid sõnavõtte, eriti nõndanimetatud internetikommentaatorite sulest, siis võib eestikeelses lauses panna koma iga sõna ette, taha ja vajaduse korral ka keskele...) või ka leksikalt. Mõnes mõttes on see formaalse üldise kultuuritaseme tõusu ja demokraatia ühisvili, sest see lausa nõuab ühise nimetaja leidmist, mis juba loomu poolest on võimalikult madalal, mis keele osas tähendab nii reeglite kui ka sõnavara lihtsustumist, et ikka kõik oleksid võimelised aru saama. Eesti keele kõnelejad võivad ju uhkust tunda, et nende emakeele sõnavara on üks maailma rikkalikumaid, aga ma usun ja olen lausa päris kindel, et kui need miljon või rohkemgi sõna ette võtta, siis selgub paraku, et valdav enamus neist on vähekasutatavad (nt oskussõnavara või unarule jäänud sõnad) või suisa tundmatud kõigile peale mõne üksiku inimese... Teiselt poolt tuleb neid vähekasutatavaid sõnu jälle kogu aeg juurde, eriti just terminoloogia vallas, millele on viimastel aastatel Eestis tugevasti rõhku pandud. Ilmselt ronivad sedakaudu keelde tagasi ka mõningad vanad ja ununema kippuvad sõnad, mis saavad veidi teise tähenduse. Nii et mine võta kinni... Vaevalt eesti keelt suhteliselt piiratud kasutajaskonna tõttu siiski ähvardab see, mida on täheldanud suuremad keeled läbi ajaloo, nimelt et tekib (alamkihtide) üldkeel ja (kõrgkihtide) "rikkalik" keel.
MM-il oli täna esimene mäng Argentina ja Lõuna-Korea vahel, mis üsna oodatult lõppes argentiinlaste võiduga. Tõsi, et skoor tuleb lausa 4:1, ei osanud oodata, Argentinal oli muidugi ka veidi õnne, eriti esimese värava puhul, mille lõi ju õieti lõunakorealane ise. Aga igatahes näitasid argentiinlased oma klassi, mis esimeses mängus ehk nii selgelt veel välja ei paistnud. Lõunakorealased ei olnud samuti halvad, aga oli ka selge, et nad on ikka peajagu kehvemad.
Teine mäng Nigeeria ja Kreeka vahel lõppes veidi üllatavalt kreeklaste 2:1 võiduga. Õieti alustas Nigeeria väga hästi, aga midagi pole teha - kui mängijad ei suuda ikka ennast kontrollida ja hakkavad vastast otsesõnu peksma, siis on selge, et võidumaterjali selles meeskonnas pole. Ja pärast seda, kui nigeerlane punase kaardi sai, lagunes ka nende mäng täielikult. Erilist ilu edasises mängus enam polnud ja kreeklastele jäi rohkem võidu vormistamine, ehkki nendegi mäng polnud nii hea, et seda just kergelt teha. Igatahes näitasid mõlemad, et erilist edulootust neil alagrupist edasi jõuda ei ole ja isegi kui see mingi ime läbi peaks sündima, siis seisab neil ees mäng A-grupi võitjaga, kelleks on Mehhiko või Uruguay - ja see on kohe kindlasti mõlemale meeskonnale tee lõpp.
Päeva viimane mäng Mehhiko ja Prantsusmaa vahel näitaski eelkõige Mehhiko tugevust. Tulemus 2:0 ei üllatanud millegi poolest: Mehhiko mängis oodatult tugevalt ja Prantsusmaa veel kehvemini, kui oleks võinud oodata. Õieti oli mängu põhjal pigem imelik, et prantslased nii väikselt kaotasid: kaitse lonkas neil tugevalt ja veel nõrgem oli ründeplaan (või õigemini see peaaegu puudus). Päris huvitav tõotab tulla A-grupi viimane mäng Mehhiko ja Uruguay vahel: mõlemad on ennast näidanud väga heast küljest, kuigi ma ehk annaksin väikese eelise Mehhikole. Aga võib muidugi ka tulla päris igav mäng, sest kui võitja läheb kindlalt edasi, siis viik rahuldab samuti mõlemat - sel juhul läheksid mõlemad edasi, kustutades halastamatult LAV-i ja Prantsusmaa niigi tillukesed lootused.
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Argentina-Lõuna-Korea (ETV), JMM: Kreeka-Nigeeria (ETV), JMM: Prantsusmaa-Mehhiko (ETV), Aardekütt (TV11)
Silme ette jäi Tony Judti kirjutis NYRoB-i ajaveebis, mis oli pühendatud, nojah, kui kummaline või oodatav see ka pole, sõnadele. See oli üsna mõtlemapanev kirjutis, eriti oma lõpu poolest: tõepoolest, mis jääb meile alles, kui sõnad ära võtta/ära kaovad? Tuhkagi. Muidugi, sõnade kadumist üldises plaanis on vaevalt loota või karta, sest mingil tasemel kommunikatsioon on ikka vajalik ja võib tugevasti kahelda, et mõtete otseedastamine kuigi pea teoks peaks saama. Aga mitmekesistumine ja ühes sellega vaesumine on küll täheldatav. Ja seda mitte ainult ülemaailmseks lingua franca'ks kujunenud inglise keele puhul, vaid ka väiksemate keelte, näiteks eesti keelegi puhul. See on muidugi selge, et keel muutub pidevalt igas mõttes, olgu süntaksi osas (alles täna pidin ühele tuttavale nentima, et kui jälgida internetis ilmuvaid sõnavõtte, eriti nõndanimetatud internetikommentaatorite sulest, siis võib eestikeelses lauses panna koma iga sõna ette, taha ja vajaduse korral ka keskele...) või ka leksikalt. Mõnes mõttes on see formaalse üldise kultuuritaseme tõusu ja demokraatia ühisvili, sest see lausa nõuab ühise nimetaja leidmist, mis juba loomu poolest on võimalikult madalal, mis keele osas tähendab nii reeglite kui ka sõnavara lihtsustumist, et ikka kõik oleksid võimelised aru saama. Eesti keele kõnelejad võivad ju uhkust tunda, et nende emakeele sõnavara on üks maailma rikkalikumaid, aga ma usun ja olen lausa päris kindel, et kui need miljon või rohkemgi sõna ette võtta, siis selgub paraku, et valdav enamus neist on vähekasutatavad (nt oskussõnavara või unarule jäänud sõnad) või suisa tundmatud kõigile peale mõne üksiku inimese... Teiselt poolt tuleb neid vähekasutatavaid sõnu jälle kogu aeg juurde, eriti just terminoloogia vallas, millele on viimastel aastatel Eestis tugevasti rõhku pandud. Ilmselt ronivad sedakaudu keelde tagasi ka mõningad vanad ja ununema kippuvad sõnad, mis saavad veidi teise tähenduse. Nii et mine võta kinni... Vaevalt eesti keelt suhteliselt piiratud kasutajaskonna tõttu siiski ähvardab see, mida on täheldanud suuremad keeled läbi ajaloo, nimelt et tekib (alamkihtide) üldkeel ja (kõrgkihtide) "rikkalik" keel.
MM-il oli täna esimene mäng Argentina ja Lõuna-Korea vahel, mis üsna oodatult lõppes argentiinlaste võiduga. Tõsi, et skoor tuleb lausa 4:1, ei osanud oodata, Argentinal oli muidugi ka veidi õnne, eriti esimese värava puhul, mille lõi ju õieti lõunakorealane ise. Aga igatahes näitasid argentiinlased oma klassi, mis esimeses mängus ehk nii selgelt veel välja ei paistnud. Lõunakorealased ei olnud samuti halvad, aga oli ka selge, et nad on ikka peajagu kehvemad.
Teine mäng Nigeeria ja Kreeka vahel lõppes veidi üllatavalt kreeklaste 2:1 võiduga. Õieti alustas Nigeeria väga hästi, aga midagi pole teha - kui mängijad ei suuda ikka ennast kontrollida ja hakkavad vastast otsesõnu peksma, siis on selge, et võidumaterjali selles meeskonnas pole. Ja pärast seda, kui nigeerlane punase kaardi sai, lagunes ka nende mäng täielikult. Erilist ilu edasises mängus enam polnud ja kreeklastele jäi rohkem võidu vormistamine, ehkki nendegi mäng polnud nii hea, et seda just kergelt teha. Igatahes näitasid mõlemad, et erilist edulootust neil alagrupist edasi jõuda ei ole ja isegi kui see mingi ime läbi peaks sündima, siis seisab neil ees mäng A-grupi võitjaga, kelleks on Mehhiko või Uruguay - ja see on kohe kindlasti mõlemale meeskonnale tee lõpp.
Päeva viimane mäng Mehhiko ja Prantsusmaa vahel näitaski eelkõige Mehhiko tugevust. Tulemus 2:0 ei üllatanud millegi poolest: Mehhiko mängis oodatult tugevalt ja Prantsusmaa veel kehvemini, kui oleks võinud oodata. Õieti oli mängu põhjal pigem imelik, et prantslased nii väikselt kaotasid: kaitse lonkas neil tugevalt ja veel nõrgem oli ründeplaan (või õigemini see peaaegu puudus). Päris huvitav tõotab tulla A-grupi viimane mäng Mehhiko ja Uruguay vahel: mõlemad on ennast näidanud väga heast küljest, kuigi ma ehk annaksin väikese eelise Mehhikole. Aga võib muidugi ka tulla päris igav mäng, sest kui võitja läheb kindlalt edasi, siis viik rahuldab samuti mõlemat - sel juhul läheksid mõlemad edasi, kustutades halastamatult LAV-i ja Prantsusmaa niigi tillukesed lootused.
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Argentina-Lõuna-Korea (ETV), JMM: Kreeka-Nigeeria (ETV), JMM: Prantsusmaa-Mehhiko (ETV), Aardekütt (TV11)
17.6.10
Kolmabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-i aegne poolik tööpäev, mida kärpis mõnevõrra veelgi üks Postimehele tehtud tõlge. Tervikuna oli see siiski päris pikk ja produktiivne tööpäev, sest kui eile koju jõudes võis rahuliku südamega meenutada vanarahva tarkust, et ega purjakil mehepoeg tõlkepõllul enam sirget vagu ei künna, siis sellest tingitud suhteline varane magamajäämine kulmineerus tänase varase ärkamisega ja seeläbi rohkete tundide võrra pikenenud (töö)päevaga...
Piirsalu Jaanus oli kirjutanud oma ajaveebi kaks väga mõtlemapanevat artiklit (esimene ja teine) Eesti idapiiri ületamise kohta, mille kohta mul polegi vaja muud öelda, kui soovitada vaid neid lugeda ja mõelda, kas asjad peavad tõepoolest nii (hullusti) olema...
Veel üks lugu jäi silme ette, mis samuti erilisi kommentaare ei vaja: lugu Lõuna-Osseetia "iseseisvusest". Jutumärgid on siin täiesti kohased, sest ehkki ma olen igati kõigi inimeste vaba enesemääratlemise poolt (ka, kui nad peaksid seda soovima, enda riikliku organiseerimise poolt), siis Lõuna-Osseetias on selle iseseisvusega ikka lood nadid, kohe päris nadid. Kindlasti on seal tugev vimm või vihagi grusiinide vastu ja minimaalselt soov, et neil keegi tugevalt kukil ei istuks, aga praktikas on see iseseisvus välja kukkunud küll kõige muu kui iseseisvusena. Õieti ongi ju raske iseseisvusest kõnelda, kui päris algusest peale on kõige kõrgemal tasemel deklareeritud, et mitte küll otsekohene, aga tulevikus ees kindlasti ees seisev eesmärk on iseseisvuse loovutamine... Ja näha on, et ka nende kõige suurem toetaja Venemaa on seda arvesse võtnud ning talitab nii, nagu seda iseseisvust õieti polekski... Tugevalt kurb on inimestest, neist tavalisematest, kes kõige selle käigus jätkuvalt kannatama peavad.
Vahva ürituse kavatsevad ette võtta Varraku raamatublogi lugejad, nimelt raamatu ühislugemise, milleks valiti Oksaneni Sofi "Puhastus". Sellised asjad pole maailmas sugugi tundmatud, ka ma ise olen, küll passiivselt, jälginud näiteks ühes ulmelistis aegajalt käivaid ühislugemisi ja sellega kaasnevaid arutlusi. Aga Eestis on see vist suhteliselt uudne nähtus, kuigi kuskil mälusoppides on sarnaseid üritusi nii väga kaugest kui ka lähemast minevikust. (Tollel väga kaugel ajal, kui kirjaoskus oli vähem levinud ja kirjasõnagi enamasti tõsisema ning mõtlema ajendava sisuga, mitte pelgalt 20-aastase "staari" "mälestused", oligi ühislugemine palju levinum - tänapäeval on see ehk säilinud piiblitundide kujul ja kohati, aga vaid kohati nähtuses, mida kutsutakse seminariks.) Igatahes tundub päris vahva ettevõtmine ja võimalik, et ma isegi võtan selle raamatu siis nüüd juunis-juulis lõpuks selle ühislugemise raames ette, sest lugeda seda ilmselt ju ikka tasub ja ajend on ka nüüd olemas :-) Saakski äkki üle väga mitme aasta ka ühe raamatu korralikult läbi lugeda...
Jalgpalli MM-il oli täna esimene mäng Tšiili ja Hondurase vahel, mille esimene üpris ootuspäraselt 1:0 võitis. Muidugi, võis täiesti solvuda Eesti kommentaatorite peale, kes andsid Hondurasele juba ette hinnangu ära: Põhja- ja Kesk-Ameerika tsoonist ei saagi Mehhiko ja USA järel tulla muud kui ainult prügikalasid. Honduras igatahes näitas selgelt, et nii prügikala ta nüüd ka ei ole. Aga jah, Tšiili on selgelt tugevam, mis oli ka muidu üpris sümpaatses mängus selgelt näha.
Päeva teine mäng tõi aga lausa pommüllatuse: Šveits võitis Hispaaniat 1:0! Šveits ei ole mõistagi nõrkade killast ja kindlasti mitte kuidagi alahinnatav meeskond, aga Hispaania oli siiski üks suuremaid soosikuid juba enne finaalturniiri algust ja ka tänane mäng näitas, et nad on väga heas vormis ja tõesti tugevad. Aga šveitslastel oli äärmiselt tugev kaitse ja nad kasutasid hiilgavalt ära oma mitte nii väga ohtrad võimalused hispaanlaste väravat tõsisemalt ohustada. Aga Hispaania igatahes näitas, et ta on väga ohtlik vastane: eriti mängu alguses, aga ka hiljem meenutas nende mäng tugevasti sakslaste oma julge ja enesekindla söödumänguga kogu väljakul. Ainult jah, kui sakslased sõitsid Austraalia kaitsest lõpuks teerulliga täiega üle, siis hispaanlastel ei õnnestunudki Šveitsi kaitset sel moel murda... Ja ega Honduras ja Tšiili neile kuigi palju lihtsamad vastased pole, nii et raskeks võib Hispaanial nüüd minna küll.
Niisiis, esimene ring sai sellega läbi ja vähemalt minu jaoks joonistusid üpris selgelt esile võistkonnad, kellel on nähtavasti potentsiaali kaugemale purjetada: Argentina, Saksamaa, Holland, Itaalia, kõigest hoolimata ka Hispaania ja usutavasti samuti Brasiilia, kelle mängu ma täies pikkuses küll paraku ei näinud; võib-olla ka Uruguay ja Ghana, kes mängisid samuti päris korralikult, ja ehk isegi Inglismaa (ning juba veidi väiksema tõenäosusega USA).
Päeva viimane mäng oli Uruguay ja korraldajamaa LAV-i vahel, kus Uruguay oodatult oli tugevam, võites lausa 3:0. Mäng tervikuna kulgeski tugeva Uruguay surve all, kuid oleks võinud ehk ka teise kulu võtta, kui poleks olnud vahest veidi kaheldavat kohtuniku otsust näidata teist korda sel turniiril kohe ja vabatahtlikult punast kaarti ja seda lausa LAV-i väravavahile. Millega kaasnes penalti ja üsna loogiliselt selle sisselöömine, mis lõi lõuna-aafriklased lõplikult rivist välja. Selle mänguga näitas Uruguay, et on võimeline ka kaugemale jõudma (ehkki seda oli aimunud juba eelmisest, 0:0 viiki jäänud mängust Prantsusmaa vastu), ehkki ma miskipärast ei usu, et ta suudaks siiski väga kaugele purjetada...
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Honduras-Tšiili (ETV), JMM: Hispaania-Šveits (ETV), JMM: LAV-Uruguay (ETV), Aardekütt (TV11), Torchwood (Yle2)
Piirsalu Jaanus oli kirjutanud oma ajaveebi kaks väga mõtlemapanevat artiklit (esimene ja teine) Eesti idapiiri ületamise kohta, mille kohta mul polegi vaja muud öelda, kui soovitada vaid neid lugeda ja mõelda, kas asjad peavad tõepoolest nii (hullusti) olema...
Veel üks lugu jäi silme ette, mis samuti erilisi kommentaare ei vaja: lugu Lõuna-Osseetia "iseseisvusest". Jutumärgid on siin täiesti kohased, sest ehkki ma olen igati kõigi inimeste vaba enesemääratlemise poolt (ka, kui nad peaksid seda soovima, enda riikliku organiseerimise poolt), siis Lõuna-Osseetias on selle iseseisvusega ikka lood nadid, kohe päris nadid. Kindlasti on seal tugev vimm või vihagi grusiinide vastu ja minimaalselt soov, et neil keegi tugevalt kukil ei istuks, aga praktikas on see iseseisvus välja kukkunud küll kõige muu kui iseseisvusena. Õieti ongi ju raske iseseisvusest kõnelda, kui päris algusest peale on kõige kõrgemal tasemel deklareeritud, et mitte küll otsekohene, aga tulevikus ees kindlasti ees seisev eesmärk on iseseisvuse loovutamine... Ja näha on, et ka nende kõige suurem toetaja Venemaa on seda arvesse võtnud ning talitab nii, nagu seda iseseisvust õieti polekski... Tugevalt kurb on inimestest, neist tavalisematest, kes kõige selle käigus jätkuvalt kannatama peavad.
Vahva ürituse kavatsevad ette võtta Varraku raamatublogi lugejad, nimelt raamatu ühislugemise, milleks valiti Oksaneni Sofi "Puhastus". Sellised asjad pole maailmas sugugi tundmatud, ka ma ise olen, küll passiivselt, jälginud näiteks ühes ulmelistis aegajalt käivaid ühislugemisi ja sellega kaasnevaid arutlusi. Aga Eestis on see vist suhteliselt uudne nähtus, kuigi kuskil mälusoppides on sarnaseid üritusi nii väga kaugest kui ka lähemast minevikust. (Tollel väga kaugel ajal, kui kirjaoskus oli vähem levinud ja kirjasõnagi enamasti tõsisema ning mõtlema ajendava sisuga, mitte pelgalt 20-aastase "staari" "mälestused", oligi ühislugemine palju levinum - tänapäeval on see ehk säilinud piiblitundide kujul ja kohati, aga vaid kohati nähtuses, mida kutsutakse seminariks.) Igatahes tundub päris vahva ettevõtmine ja võimalik, et ma isegi võtan selle raamatu siis nüüd juunis-juulis lõpuks selle ühislugemise raames ette, sest lugeda seda ilmselt ju ikka tasub ja ajend on ka nüüd olemas :-) Saakski äkki üle väga mitme aasta ka ühe raamatu korralikult läbi lugeda...
Jalgpalli MM-il oli täna esimene mäng Tšiili ja Hondurase vahel, mille esimene üpris ootuspäraselt 1:0 võitis. Muidugi, võis täiesti solvuda Eesti kommentaatorite peale, kes andsid Hondurasele juba ette hinnangu ära: Põhja- ja Kesk-Ameerika tsoonist ei saagi Mehhiko ja USA järel tulla muud kui ainult prügikalasid. Honduras igatahes näitas selgelt, et nii prügikala ta nüüd ka ei ole. Aga jah, Tšiili on selgelt tugevam, mis oli ka muidu üpris sümpaatses mängus selgelt näha.
Päeva teine mäng tõi aga lausa pommüllatuse: Šveits võitis Hispaaniat 1:0! Šveits ei ole mõistagi nõrkade killast ja kindlasti mitte kuidagi alahinnatav meeskond, aga Hispaania oli siiski üks suuremaid soosikuid juba enne finaalturniiri algust ja ka tänane mäng näitas, et nad on väga heas vormis ja tõesti tugevad. Aga šveitslastel oli äärmiselt tugev kaitse ja nad kasutasid hiilgavalt ära oma mitte nii väga ohtrad võimalused hispaanlaste väravat tõsisemalt ohustada. Aga Hispaania igatahes näitas, et ta on väga ohtlik vastane: eriti mängu alguses, aga ka hiljem meenutas nende mäng tugevasti sakslaste oma julge ja enesekindla söödumänguga kogu väljakul. Ainult jah, kui sakslased sõitsid Austraalia kaitsest lõpuks teerulliga täiega üle, siis hispaanlastel ei õnnestunudki Šveitsi kaitset sel moel murda... Ja ega Honduras ja Tšiili neile kuigi palju lihtsamad vastased pole, nii et raskeks võib Hispaanial nüüd minna küll.
Niisiis, esimene ring sai sellega läbi ja vähemalt minu jaoks joonistusid üpris selgelt esile võistkonnad, kellel on nähtavasti potentsiaali kaugemale purjetada: Argentina, Saksamaa, Holland, Itaalia, kõigest hoolimata ka Hispaania ja usutavasti samuti Brasiilia, kelle mängu ma täies pikkuses küll paraku ei näinud; võib-olla ka Uruguay ja Ghana, kes mängisid samuti päris korralikult, ja ehk isegi Inglismaa (ning juba veidi väiksema tõenäosusega USA).
Päeva viimane mäng oli Uruguay ja korraldajamaa LAV-i vahel, kus Uruguay oodatult oli tugevam, võites lausa 3:0. Mäng tervikuna kulgeski tugeva Uruguay surve all, kuid oleks võinud ehk ka teise kulu võtta, kui poleks olnud vahest veidi kaheldavat kohtuniku otsust näidata teist korda sel turniiril kohe ja vabatahtlikult punast kaarti ja seda lausa LAV-i väravavahile. Millega kaasnes penalti ja üsna loogiliselt selle sisselöömine, mis lõi lõuna-aafriklased lõplikult rivist välja. Selle mänguga näitas Uruguay, et on võimeline ka kaugemale jõudma (ehkki seda oli aimunud juba eelmisest, 0:0 viiki jäänud mängust Prantsusmaa vastu), ehkki ma miskipärast ei usu, et ta suudaks siiski väga kaugele purjetada...
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: JMM: Honduras-Tšiili (ETV), JMM: Hispaania-Šveits (ETV), JMM: LAV-Uruguay (ETV), Aardekütt (TV11), Torchwood (Yle2)
16.6.10
Teisibased mõtted
Tööalaselt väga minimaalse panusega päev, seda nii jalgpalli MM-i kui ka õhtuse ürituse tõttu, millest allpool lähemalt.
Päeval jäi silma üks absurdihuumori valda kalduv uudis kellegi ameeriklase kinnivõtmisest Pakistanis, kus ta ulja üksiku ristisõdalasena, kaasas püstol, pistoda ja mõõk, valmistus bin Ladenit üles leidma ja teise ilma saatma. See on hea, kui inimesel on Jeesus südames, aga kui Jeesus peaks pähe lööma, siis, nojah...
Täna jäi silme ette ka ühe ammu oodatud teise ilmumine: Lutsu Kristjani "Eesti sõjaajaloo teejuht" (mille algusosaga, mis kirjeldab üldiselt Eestit läbi sõdade, on võimalik tutvuda siin). Pealkiri on ehk veidi mitmetähenduslik, aga ka teos, mis tutvustab Eesti pinnal leiduvaid militaarobjekte, on kahtlemata vajalik ja huvitav. Militaarturism on ju lausa omaette turismivaldkond ja see raamat kindlasti täidab lünga nii kohalike kui ka välismaalaste jaoks.
Jalgpalli MM-il oli esimene mäng Uus-Meremaa ja Slovakkia vahel. Kumbki pole just päris esimene ešeloni meeskond, mis oli ka mängus näha, aga sellest hoolimata oli päris vaadatav ning tulemus 1:1 vastas ka igati mängu sisule: kumbki polnud teisest nii palju parem või halvem, et võitu või kaotust kindlalt väärida. Aga oli ka selge, et alagrupis, kus lisaks neile on veel Itaalia ja Paraguay, on mõlemad selged autsaiderid.
Teine mäng oli minu silmis oodatum, vastamisi Portugal ja Elevandiluurannik. Sellest viimasest, nagu enamikust Aafrika meeskondadest, ei teadnud ma õieti midagi peale juttude, et olevat tugev meeskond. Ja seda nad ka olid. Portugal on viimastel aastatel olnud suhteliselt mõõnas mu meelest ja ka seda oli täna selgelt näha. Nii et ka siin oli 0:0 päris oodatud tulemus. Mäng ise oli päris vaadatav, aga väga suurt ilu selles just polnud - peamine vaadatavus tuli heast pallikäsitsemisest oma poole peal, vastase poolele naljalt kumbki ei jõudnud ja kui jõudiski, siis kaotas ruttu palli ja võis imetleda teise poole pallikäsitlemist...
Päeva viimast mängu Brasiilia ja Põhja-Korea vahel ma allosutatud ürituse tõttu ei näinud, aga kuulduste ja highlihgt'ide põhjal tundub, et oli päris võitluslik ning põhjakorealased osutasid eeldatult ühele paremale meeskonnale väga sitket vastupanu. 2:1 tulemus ilmselt kajastab ausalt asjade seisu. Nähtud katkete põhjal oli Brasiilia esimene värav tõeline imevärav, mida võibki oodata vaid selliselt meeskonnalt nagu Brasiilia.
Õhtupooliku sisustas siis jalgpalli vaatamise asemel suundumine birgitiinide kloostri varemetesse, kus toimus kontsert "Disko pole oluline, punk on põhiline". Suundumise käigus sattusin muu hulgas ka esimest korda Viru keskuse all asuvasse bussiterminali, mis jättis päris hea mulje. Pirital olid varemed lõpuks rahvast üpris täis, kuigi liikumisruumi siiski veidi oli. Päris rohkelt paistis olevat teisi minusuguseid, kes tulid sinna nostalgialaksu saama, nooremat rahvast ja nii-ütelda tegevpunkareid ei tundunud just palju olevat. Nägin siiski ka veidi ootamatult üht tuttavat, kelle saatel oli kontserti vähe etem ära kuulata.
Vähemalt mis minusse puutub, siis et kõlasid "Die Woche" ja "Tallinn põleb" ning laval käis tollastest aegadest ehk veel tänagi ainsana õigusega punkariks nimetatav Villu, see nostalgialaks ka ära tuli. Ja selle nimel võis isegi jätta tähelepanuta endale konferansjee rolli võtnud Raua Mihkli sõnalised etteasted, milles kostus liiga palju liiga pikalt teletöös osalenud inimese viisakust ja sõnaseadmist, mis ei haakunud mu meelest kuigi hästi ürituse enda tausta ja sisuga, kui ka selle, et lavale tuli Volmer, kelle seosed pungiga on suhteliselt õrnad. No ja muusika ise polnud ka muidugi päris see, mida ma mäletan - Pirital oli heli ikka juba tänapäevaselt "korralik", mitte selline, mida võis enamiku lugude sünniajal keldrites (või toonastes klubides, mis õieti ei erinenud suurt keldritest) kuulda... Ilmselt inimesele, kes toda aega ei mäleta, paistis see kõrvalt vaadates veel haledamana, aga noh, nagu öeldud, selle nostalgialaksu sai ikka kätte ja piisab sellestki...
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Uus-Meremaa-Slovakkia (ETV), JMM: Elevandiluurannik-Portugal (ETV), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: valijad, keda ei kuulatud (Postimees, 15.06.2010)
Päeval jäi silma üks absurdihuumori valda kalduv uudis kellegi ameeriklase kinnivõtmisest Pakistanis, kus ta ulja üksiku ristisõdalasena, kaasas püstol, pistoda ja mõõk, valmistus bin Ladenit üles leidma ja teise ilma saatma. See on hea, kui inimesel on Jeesus südames, aga kui Jeesus peaks pähe lööma, siis, nojah...
Täna jäi silme ette ka ühe ammu oodatud teise ilmumine: Lutsu Kristjani "Eesti sõjaajaloo teejuht" (mille algusosaga, mis kirjeldab üldiselt Eestit läbi sõdade, on võimalik tutvuda siin). Pealkiri on ehk veidi mitmetähenduslik, aga ka teos, mis tutvustab Eesti pinnal leiduvaid militaarobjekte, on kahtlemata vajalik ja huvitav. Militaarturism on ju lausa omaette turismivaldkond ja see raamat kindlasti täidab lünga nii kohalike kui ka välismaalaste jaoks.
Jalgpalli MM-il oli esimene mäng Uus-Meremaa ja Slovakkia vahel. Kumbki pole just päris esimene ešeloni meeskond, mis oli ka mängus näha, aga sellest hoolimata oli päris vaadatav ning tulemus 1:1 vastas ka igati mängu sisule: kumbki polnud teisest nii palju parem või halvem, et võitu või kaotust kindlalt väärida. Aga oli ka selge, et alagrupis, kus lisaks neile on veel Itaalia ja Paraguay, on mõlemad selged autsaiderid.
Teine mäng oli minu silmis oodatum, vastamisi Portugal ja Elevandiluurannik. Sellest viimasest, nagu enamikust Aafrika meeskondadest, ei teadnud ma õieti midagi peale juttude, et olevat tugev meeskond. Ja seda nad ka olid. Portugal on viimastel aastatel olnud suhteliselt mõõnas mu meelest ja ka seda oli täna selgelt näha. Nii et ka siin oli 0:0 päris oodatud tulemus. Mäng ise oli päris vaadatav, aga väga suurt ilu selles just polnud - peamine vaadatavus tuli heast pallikäsitsemisest oma poole peal, vastase poolele naljalt kumbki ei jõudnud ja kui jõudiski, siis kaotas ruttu palli ja võis imetleda teise poole pallikäsitlemist...
Päeva viimast mängu Brasiilia ja Põhja-Korea vahel ma allosutatud ürituse tõttu ei näinud, aga kuulduste ja highlihgt'ide põhjal tundub, et oli päris võitluslik ning põhjakorealased osutasid eeldatult ühele paremale meeskonnale väga sitket vastupanu. 2:1 tulemus ilmselt kajastab ausalt asjade seisu. Nähtud katkete põhjal oli Brasiilia esimene värav tõeline imevärav, mida võibki oodata vaid selliselt meeskonnalt nagu Brasiilia.
Õhtupooliku sisustas siis jalgpalli vaatamise asemel suundumine birgitiinide kloostri varemetesse, kus toimus kontsert "Disko pole oluline, punk on põhiline". Suundumise käigus sattusin muu hulgas ka esimest korda Viru keskuse all asuvasse bussiterminali, mis jättis päris hea mulje. Pirital olid varemed lõpuks rahvast üpris täis, kuigi liikumisruumi siiski veidi oli. Päris rohkelt paistis olevat teisi minusuguseid, kes tulid sinna nostalgialaksu saama, nooremat rahvast ja nii-ütelda tegevpunkareid ei tundunud just palju olevat. Nägin siiski ka veidi ootamatult üht tuttavat, kelle saatel oli kontserti vähe etem ära kuulata.
Vähemalt mis minusse puutub, siis et kõlasid "Die Woche" ja "Tallinn põleb" ning laval käis tollastest aegadest ehk veel tänagi ainsana õigusega punkariks nimetatav Villu, see nostalgialaks ka ära tuli. Ja selle nimel võis isegi jätta tähelepanuta endale konferansjee rolli võtnud Raua Mihkli sõnalised etteasted, milles kostus liiga palju liiga pikalt teletöös osalenud inimese viisakust ja sõnaseadmist, mis ei haakunud mu meelest kuigi hästi ürituse enda tausta ja sisuga, kui ka selle, et lavale tuli Volmer, kelle seosed pungiga on suhteliselt õrnad. No ja muusika ise polnud ka muidugi päris see, mida ma mäletan - Pirital oli heli ikka juba tänapäevaselt "korralik", mitte selline, mida võis enamiku lugude sünniajal keldrites (või toonastes klubides, mis õieti ei erinenud suurt keldritest) kuulda... Ilmselt inimesele, kes toda aega ei mäleta, paistis see kõrvalt vaadates veel haledamana, aga noh, nagu öeldud, selle nostalgialaksu sai ikka kätte ja piisab sellestki...
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Uus-Meremaa-Slovakkia (ETV), JMM: Elevandiluurannik-Portugal (ETV), Terminaator: Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Jeroen Bult: valijad, keda ei kuulatud (Postimees, 15.06.2010)
15.6.10
Esmabased mõtted
Jalgpalli MM-i ajale kohaselt tavaline poolik tööpäev. Otsustasin ka sel nädalal jätta tarkvara tõlkimise päeva vahele, sest otse silme ees terendab ühe suure mure elik tõlketöö kaelast ärasaamine ja seda oleks hädasti vaja: mul on endiselt korraga kaelas kaks tõlkeraamatut ja nüüd MM ka - kolme asja ikka enam minu vanuses korraga teha ei jõua, multiteguminimese jaoks läheb vaja noorusenergiat...
Tarkvara tõlkimise vallast tõi tänane päev siiski ühe uudise. Pärast tükk aega kestnud mediteerimist kanti lõpuks gitti sisse Mandriva Seedi tarbeks tehtud tõlge. Lootuste kohaselt tähendab see, et kui millalgi juba päris pikale veninud ootus otsa saab ja Mandriva Linux 2010 Spring lõpuks ilmub, siis saab seda mälupulgale paigaldada juba eestikeelse kasutajaliidese abil. Väike saavutus seegi.
Kunnase Leo oli kirjutanud Eesti Päevalehte ühe mõistliku arvamuse selle kohta, milleks Eestil võiks olla vaja tanke. Maru halenaljakas oli ("meelsusejälgijana", nagu na olen) näha pärast seda, kui tankihanke kava välja käidi, kuidas internetikommentaarides tekkis suur kisa ja kära à la "no milleks neid meile, kui rahvas nälgib ja kerjab". Stiili järgi tundus, et nii mõnedki halajad olid samad, kes varasemates kommentaarides on materdanud kaitseväge, kaitseministeeriumi ja kõiki eestlasi ühekorraga selle eest, et lausa kuritegelikult on Eesti jäetud ilma tankide võimsast kaitsekilbist... :-) Aga noh, Leo arvamus on mõistagi märksa asjatundlikum kui internetikommentaatoritest keenjuste oma kokku...
Jalgpalli MM pakkus tänase päeva alustuseks päris hõrgu maiuspala Hollandi ja Taani mängu kujul. Ma olin eelnevalt arvanud, et küllap Holland võidab ja nii ka läks, koguni tulemusega 2:0. Selle olid hollandlased ka kuhjaga ära teeninud, isegi kui nad ise suutsid vaid ühe värava lüüa :-) - taanlased lihtsalt olid täna kehvemad ja ka õnn ei saatnud neid sugugi (omavärav on ikka asi, mis mängulusti räigelt maha kisub).
Teine mäng Jaapani ja Kameruni vahel lõppes 1:0 ja jaapanlased olid võidu ära teeninud, aga mäng ise ei pakkunud just kuigi palju silmailu. Selle MM-i pallist ja tema imelistest omadustest on palju kõneldud, aga mu meelest näitab teataval määral klassivahet ka see, et on meeskondi, kellele see pall ei valmista erilisi raskusi, ja on meeskondi, kelle jaoks see paistab seniajani olevat nii uus asi, et nad ei oska sellega midagi mõistlikku peale hakata. Nii ka selles mängus, kus valesööte või täpsemalt söödu vastuvõtmise nurjumisi oli nii masendavalt palju, et selleks vist pole õiget arvugi välja mõeldud, kui mustmiljon kõrvale jätta...
Aga seda kibedama maiguga vahepala tasakaalustas õhtune Itaalia-Paraguay kohtumine, mida väikese liialdusega võib pidada käesoleva turniiri esimeseks "gigantide" kokkupõrkeks. Noh, tegelikult ehk päris sinna välja ei jõutud, aga äärmiselt korralik ja ilus mäng oli kohe kindlasti. Itaallased on reeglina alati väga tugevad ja sageli ka mängivad, nii et silmal ilus vaadata (muidugi mitte alati, nad oskavad väga hästi ka mängida nii, et igasugune ilu on tapetud - tavaliselt muidugi koos vastase mänguga :-) ), ning paraguailased on ka juba aastaid väga hästi mänginud, ehk küll veidi suurte naabrite Brasiilia ja Argentina varjus, aga vähemalt otse nende kannul (ja valikmängudes isegi Argentinast paremini). Kõike seda ilu oli ka õhtul näha. Ehk viimane veerandtund oli veidi lahjem, kui itaallased peaaegu loobusid oma senisest mängust ja lasid paraguailastel vabamalt möllata, aga selleks ajaks oli ka üsna selge, et 1:1 peaaegu kindlasti ka jääb lõppskooriks. Viik oligi tegelikult hea, sest mõlemad meeskonnad olid sellised, millest kummalegi poleks kaotust tahtnud.
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Holland-Taani (ETV), JMM: Jaapan-Kamerun (ETV), JMM: Itaalia-Paraguay (ETV), Aardekütt (TV11), Kaks ja pool meest (Kanal2)
Tarkvara tõlkimise vallast tõi tänane päev siiski ühe uudise. Pärast tükk aega kestnud mediteerimist kanti lõpuks gitti sisse Mandriva Seedi tarbeks tehtud tõlge. Lootuste kohaselt tähendab see, et kui millalgi juba päris pikale veninud ootus otsa saab ja Mandriva Linux 2010 Spring lõpuks ilmub, siis saab seda mälupulgale paigaldada juba eestikeelse kasutajaliidese abil. Väike saavutus seegi.
Kunnase Leo oli kirjutanud Eesti Päevalehte ühe mõistliku arvamuse selle kohta, milleks Eestil võiks olla vaja tanke. Maru halenaljakas oli ("meelsusejälgijana", nagu na olen) näha pärast seda, kui tankihanke kava välja käidi, kuidas internetikommentaarides tekkis suur kisa ja kära à la "no milleks neid meile, kui rahvas nälgib ja kerjab". Stiili järgi tundus, et nii mõnedki halajad olid samad, kes varasemates kommentaarides on materdanud kaitseväge, kaitseministeeriumi ja kõiki eestlasi ühekorraga selle eest, et lausa kuritegelikult on Eesti jäetud ilma tankide võimsast kaitsekilbist... :-) Aga noh, Leo arvamus on mõistagi märksa asjatundlikum kui internetikommentaatoritest keenjuste oma kokku...
Jalgpalli MM pakkus tänase päeva alustuseks päris hõrgu maiuspala Hollandi ja Taani mängu kujul. Ma olin eelnevalt arvanud, et küllap Holland võidab ja nii ka läks, koguni tulemusega 2:0. Selle olid hollandlased ka kuhjaga ära teeninud, isegi kui nad ise suutsid vaid ühe värava lüüa :-) - taanlased lihtsalt olid täna kehvemad ja ka õnn ei saatnud neid sugugi (omavärav on ikka asi, mis mängulusti räigelt maha kisub).
Teine mäng Jaapani ja Kameruni vahel lõppes 1:0 ja jaapanlased olid võidu ära teeninud, aga mäng ise ei pakkunud just kuigi palju silmailu. Selle MM-i pallist ja tema imelistest omadustest on palju kõneldud, aga mu meelest näitab teataval määral klassivahet ka see, et on meeskondi, kellele see pall ei valmista erilisi raskusi, ja on meeskondi, kelle jaoks see paistab seniajani olevat nii uus asi, et nad ei oska sellega midagi mõistlikku peale hakata. Nii ka selles mängus, kus valesööte või täpsemalt söödu vastuvõtmise nurjumisi oli nii masendavalt palju, et selleks vist pole õiget arvugi välja mõeldud, kui mustmiljon kõrvale jätta...
Aga seda kibedama maiguga vahepala tasakaalustas õhtune Itaalia-Paraguay kohtumine, mida väikese liialdusega võib pidada käesoleva turniiri esimeseks "gigantide" kokkupõrkeks. Noh, tegelikult ehk päris sinna välja ei jõutud, aga äärmiselt korralik ja ilus mäng oli kohe kindlasti. Itaallased on reeglina alati väga tugevad ja sageli ka mängivad, nii et silmal ilus vaadata (muidugi mitte alati, nad oskavad väga hästi ka mängida nii, et igasugune ilu on tapetud - tavaliselt muidugi koos vastase mänguga :-) ), ning paraguailased on ka juba aastaid väga hästi mänginud, ehk küll veidi suurte naabrite Brasiilia ja Argentina varjus, aga vähemalt otse nende kannul (ja valikmängudes isegi Argentinast paremini). Kõike seda ilu oli ka õhtul näha. Ehk viimane veerandtund oli veidi lahjem, kui itaallased peaaegu loobusid oma senisest mängust ja lasid paraguailastel vabamalt möllata, aga selleks ajaks oli ka üsna selge, et 1:1 peaaegu kindlasti ka jääb lõppskooriks. Viik oligi tegelikult hea, sest mõlemad meeskonnad olid sellised, millest kummalegi poleks kaotust tahtnud.
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Holland-Taani (ETV), JMM: Jaapan-Kamerun (ETV), JMM: Itaalia-Paraguay (ETV), Aardekütt (TV11), Kaks ja pool meest (Kanal2)
14.6.10
Pühabased mõtted
Tavaline jalgpalli MM-ile omane poolik tööpäev, millesse tõid lisaks mängudele veidi vaheldust kaks tõlget Postimehele.
MM-i esimene mäng täna oli senise turniiri ja usutavasti ja edasise konkurentsitult halvim. Vastamisi olid Sloveenia ja Alžeeria, kes nii klassilt on tippudest omajagu maas, mida nad ka edukalt tõestasid. Esimene pool tundi tundus, et nad ei ole tõepoolest MM-i palliga kokku puutunud ja alles õpivad tundma, kuidas seda lüüa ja kuidas see erisuguste löökide järel lendab. Selle üle, et sloveenid lõpuks arvulisse ülekaalu sattudes üheväravalise võidu saavutasid, ei osanud õieti rõõmustada ega kurvastada - kui nii otse öelda, siis ei saa ju mõistlikuks jäädes öelda, et sitt on parem kui pask...
Teine mäng Ghana ja Serbia vahel oli juba hoopis teisest mastist. Ghana on peaaegu ainuke Aafrika meeskond, mille kohta mul on mingi tibatillukenegi arvamus olemas, ja nad olidki päris head. Serbia ei olnud ka sugugi halb, aga selles mängus olid nad lihtsalt ghanalastest kehvemad. Isegi kahju oli, et Ghana sai ona ainsa ja võidule viinud värava penaltist - nad väärinuks seda ka nii-ütelda mängust ja neid realiseerimata jäänud võimalusi neil ka oli.
Viimaseid oli ohtralt ka päeva viimases mängus Saksamaa ja Austraalia vahel, peaasjalikult just Saksamaa poolel ja seda hoolimata sellest, et nad niigi võitsid 4:0. Selle mängu kohta pole midagi muud tarka öelda, et kui sakslaste mängumasin üldse käima läheb, siis on see hirmuäratav kõigile, kes ette peaksid jääma. Sedakorda siis austraallastele, kellel õieti ei tekkinudki mängu ajal häid võimalusi kas või viisakusvärav kirja saada. Ja kui Argentina mõne päeva eest näitas "ülbust", triblades palliga lihtsalt lõbu pärast mööda väljakut ringi, siis selle kombe parimad esindajad sakslased tegid seda peaaegu mängu lõpuni välja. Kui sakslastel peaks selline rütm ka edaspidi püsima, siis ei pruugi nad peatuda enne finaali... Igatahes oli tegemist praegu, kus mängitud on esimese ringi pooled mängud, oli see konkurentsitult parim mäng, milles oli juba tõsiselt tunda klassi - seda muidugi sakslaste poolelt, sest austraallased olid vähemalt täna kindlasti kohe terve klassi jagu kehvemad mehed.
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Alžeeria-Sloveenia (ETV), JMM: Serbia-Ghana (ETV), JMM: Saksamaa-Austraalia (ETV), Vaade tulevikku (FoxLife)
MM-i esimene mäng täna oli senise turniiri ja usutavasti ja edasise konkurentsitult halvim. Vastamisi olid Sloveenia ja Alžeeria, kes nii klassilt on tippudest omajagu maas, mida nad ka edukalt tõestasid. Esimene pool tundi tundus, et nad ei ole tõepoolest MM-i palliga kokku puutunud ja alles õpivad tundma, kuidas seda lüüa ja kuidas see erisuguste löökide järel lendab. Selle üle, et sloveenid lõpuks arvulisse ülekaalu sattudes üheväravalise võidu saavutasid, ei osanud õieti rõõmustada ega kurvastada - kui nii otse öelda, siis ei saa ju mõistlikuks jäädes öelda, et sitt on parem kui pask...
Teine mäng Ghana ja Serbia vahel oli juba hoopis teisest mastist. Ghana on peaaegu ainuke Aafrika meeskond, mille kohta mul on mingi tibatillukenegi arvamus olemas, ja nad olidki päris head. Serbia ei olnud ka sugugi halb, aga selles mängus olid nad lihtsalt ghanalastest kehvemad. Isegi kahju oli, et Ghana sai ona ainsa ja võidule viinud värava penaltist - nad väärinuks seda ka nii-ütelda mängust ja neid realiseerimata jäänud võimalusi neil ka oli.
Viimaseid oli ohtralt ka päeva viimases mängus Saksamaa ja Austraalia vahel, peaasjalikult just Saksamaa poolel ja seda hoolimata sellest, et nad niigi võitsid 4:0. Selle mängu kohta pole midagi muud tarka öelda, et kui sakslaste mängumasin üldse käima läheb, siis on see hirmuäratav kõigile, kes ette peaksid jääma. Sedakorda siis austraallastele, kellel õieti ei tekkinudki mängu ajal häid võimalusi kas või viisakusvärav kirja saada. Ja kui Argentina mõne päeva eest näitas "ülbust", triblades palliga lihtsalt lõbu pärast mööda väljakut ringi, siis selle kombe parimad esindajad sakslased tegid seda peaaegu mängu lõpuni välja. Kui sakslastel peaks selline rütm ka edaspidi püsima, siis ei pruugi nad peatuda enne finaali... Igatahes oli tegemist praegu, kus mängitud on esimese ringi pooled mängud, oli see konkurentsitult parim mäng, milles oli juba tõsiselt tunda klassi - seda muidugi sakslaste poolelt, sest austraallased olid vähemalt täna kindlasti kohe terve klassi jagu kehvemad mehed.
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Alžeeria-Sloveenia (ETV), JMM: Serbia-Ghana (ETV), JMM: Saksamaa-Austraalia (ETV), Vaade tulevikku (FoxLife)
13.6.10
Laubased mõtted
Jalgpalli MM-i ajale kohaselt poolik tööpäev. Päeva alustuseks võtsin küll ette retke kandekeskusse, kus ootas üks pakike Krisostomusest, mille sisu olgu ka siinkohal ära toodud:
Õieti ei olnud see käik küll üksi ette võetud, vaid koos ema ja ta poiss-sõbraga, kes soovisid eile mulle külla tulla. Vanainimesi on ikka nii mõnus omakasupüüdlikult ära kasutada... Ema tõi ka ühe ristsõna, nimelt Miniristiku, lõplikuks viimistlemiseks, kuid see valmistas teatava pettumuse: taas oli sudoku koostatud üle jala, nii et ühene lahendus ei olnudki võimalik. Aru ma ei saa: on ju olemas isegi programmid, millega neid miljonite kaupa välja pritsida, aga ikka avaldatakse mingeid vigaseid...
Sattusin täna silmama Toomse Rene ajaveebis tema algselt Kaitse Kodus ilmunud artiklit luure(tegevuse) kohta. Päris nutikas võrdlus oli luure kui pusle kokkupanemise kohta, aga ka muidu oli selline hariv lugemine. Loodetavasti avaldab ta ka järgmised osad, sest Kaitse Kodu pole küll tundmatu ajakiri, aga internetis avaldatul on siiski ehk paremad võimalused jõuda ka nendeni, kes mis tahes põhjusel trükis ilmunud ajakirja kätte ei saa (ja võib-olla ei leia ka väga lihtsalt Kaitseliidu saidilt üles, kuigi seal on tegelikult PDF-ide kujul ajakirjanumbrid saadaval...)
MM-i esimene mäng oli Lõuna-Korea ja Kreeka vahel. Mäng ei petnud ootusi selles mõttes, et lõunakorealastelt võis oodata vaikset ja visa ja sihikindlat pusimist ja kreeklastelt ei pruukinud üldse suurt midagi oodata. Küll valmistas teatava pettumuse see, et Lõuna-Korea võitis kõigest 2:0. Skoor oleks võinud olla vähemalt topelt: lõunakorealased kahtlemata väärinuks seda ja võib-olla tuleks see neile ka hiljem kasuks.
Teine mäng oli samuti üsna oodatud tulemusega, Argentina-Nigeeria 1:0. Aafrika jalgpallist mittehuvituva inimesema ei teadnud ma Nigeeriast õieti midagi, sestap oli väga sümpaatne näha, et nad mängivad väga sitkelt. Aga noh, klassivahe oli ikka suhteliselt selge. Argentina ilmselgelt ei pannud välja kogu võimsust, mis neil on - ilmekaks näiteks oli ehk isegi ülbuse kilda liigitatav käitumine, kus pärast esimest kümmet minutit, mille jooksul võit ära vormistati, võeti aeg tõsiselt maha ja kohati lihtsalt söödeti elegantselt, aga mõttetult palli mööda väljakut, nii et vaadata oli ilus, aga igav :-)
Senistest mängudest kõige elavam selles mõttes, et peaaegu hetkekski ei jäänud mäng seisma, oli päeva viimane kohtumine Inglismaa ja USA vahel. Ma oleks ehk oodanud siiski inglaste võitu, kuigi nende meeskonnaga on alati see häda, et isegi kui seal on karjakaupa staare koos, ei pruugi see alati kajastuda meeskonnamängus. Ameeriklaste viigivärav, mis kinnistas lõpptulemuseks 1:1, oli ehk veidi ootamatu ja võib-olla rohkem Inglise väravavahi ebakindluse kui ameeriklaste kindla võimaluse arvele kirjutatav (ehkki ainult väravavahi süüks asetamine pole ka kindlasti õige), aga mängu põhjal olid nad selle küll kuhjaga ära teeninud.
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Lõuna-Korea-Kreeka (ETV), JMM: Argentina-Nigeeria (ETV), JMM: Inglismaa-USA (ETV), Merlini seiklused (ETV), Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Pavel Telička: riigikesksuses mugavdunud uusliikmed (Postimees, 12.06.2010)
- Istorija Rossii. XX vek. 1894-1939
- Istorija Rossii. XX vek. 1939-2007
- Peace, Security and Develompent in an Era of Globalization
Õieti ei olnud see käik küll üksi ette võetud, vaid koos ema ja ta poiss-sõbraga, kes soovisid eile mulle külla tulla. Vanainimesi on ikka nii mõnus omakasupüüdlikult ära kasutada... Ema tõi ka ühe ristsõna, nimelt Miniristiku, lõplikuks viimistlemiseks, kuid see valmistas teatava pettumuse: taas oli sudoku koostatud üle jala, nii et ühene lahendus ei olnudki võimalik. Aru ma ei saa: on ju olemas isegi programmid, millega neid miljonite kaupa välja pritsida, aga ikka avaldatakse mingeid vigaseid...
Sattusin täna silmama Toomse Rene ajaveebis tema algselt Kaitse Kodus ilmunud artiklit luure(tegevuse) kohta. Päris nutikas võrdlus oli luure kui pusle kokkupanemise kohta, aga ka muidu oli selline hariv lugemine. Loodetavasti avaldab ta ka järgmised osad, sest Kaitse Kodu pole küll tundmatu ajakiri, aga internetis avaldatul on siiski ehk paremad võimalused jõuda ka nendeni, kes mis tahes põhjusel trükis ilmunud ajakirja kätte ei saa (ja võib-olla ei leia ka väga lihtsalt Kaitseliidu saidilt üles, kuigi seal on tegelikult PDF-ide kujul ajakirjanumbrid saadaval...)
MM-i esimene mäng oli Lõuna-Korea ja Kreeka vahel. Mäng ei petnud ootusi selles mõttes, et lõunakorealastelt võis oodata vaikset ja visa ja sihikindlat pusimist ja kreeklastelt ei pruukinud üldse suurt midagi oodata. Küll valmistas teatava pettumuse see, et Lõuna-Korea võitis kõigest 2:0. Skoor oleks võinud olla vähemalt topelt: lõunakorealased kahtlemata väärinuks seda ja võib-olla tuleks see neile ka hiljem kasuks.
Teine mäng oli samuti üsna oodatud tulemusega, Argentina-Nigeeria 1:0. Aafrika jalgpallist mittehuvituva inimesema ei teadnud ma Nigeeriast õieti midagi, sestap oli väga sümpaatne näha, et nad mängivad väga sitkelt. Aga noh, klassivahe oli ikka suhteliselt selge. Argentina ilmselgelt ei pannud välja kogu võimsust, mis neil on - ilmekaks näiteks oli ehk isegi ülbuse kilda liigitatav käitumine, kus pärast esimest kümmet minutit, mille jooksul võit ära vormistati, võeti aeg tõsiselt maha ja kohati lihtsalt söödeti elegantselt, aga mõttetult palli mööda väljakut, nii et vaadata oli ilus, aga igav :-)
Senistest mängudest kõige elavam selles mõttes, et peaaegu hetkekski ei jäänud mäng seisma, oli päeva viimane kohtumine Inglismaa ja USA vahel. Ma oleks ehk oodanud siiski inglaste võitu, kuigi nende meeskonnaga on alati see häda, et isegi kui seal on karjakaupa staare koos, ei pruugi see alati kajastuda meeskonnamängus. Ameeriklaste viigivärav, mis kinnistas lõpptulemuseks 1:1, oli ehk veidi ootamatu ja võib-olla rohkem Inglise väravavahi ebakindluse kui ameeriklaste kindla võimaluse arvele kirjutatav (ehkki ainult väravavahi süüks asetamine pole ka kindlasti õige), aga mängu põhjal olid nad selle küll kuhjaga ära teeninud.
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: Lõuna-Korea-Kreeka (ETV), JMM: Argentina-Nigeeria (ETV), JMM: Inglismaa-USA (ETV), Merlini seiklused (ETV), Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Pavel Telička: riigikesksuses mugavdunud uusliikmed (Postimees, 12.06.2010)
12.6.10
Reedesed mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev. Ilmselt nii hakkabki lähemal kuul olema, sest algas ju jalgpalli MM, mis võtab ära tubli tüki ajast. Enamik muid asju peab selle all tahes-tahtmata kannatama...
Sattusin täna pooljuhuslikult kaema, milliseid töid esitasid Tartu ülikoolis germanistidest-romanistidest kirjaliku tõlke magistri kraadi taotlejad. See oli kahtlemata rõõmustav, aga mõnes mõttes ka veidi hämmastav. Ma ei oleks väga kindel, kas sõnastike koostamine on just asi, millega teaduskraadi taotleda. Mitte et sõnastike koostamisel ei oleks teaduslikku lähenemist vaja - kindlasti on ja mitte vähe, olgu koostamisprintsiibi või ka sõnade enda tähendusväljade selgitamise osas. Aga olgu sellega kuidas on, igatahes on hea teada, et leidub nii palju eri huvidega inimesi, kelle töö kahtlemata edendab eestikeelset terminoloogiat (no ja sellega ühtlasi võimaldab minusugustel mitteteadlastest lihttõlkijatel nende suure töö peal kenasti liugu lasta... :-) ). (Õieti avastasin TÜ filoloogide saite uurides, et päris palju tegeldakse sõnastike koostamisega - ilmselt on see ehk mõneti lihtsam kui teoreetiliste tööde kirjutamine, aga võib-olla on selle taga ka viimastel aastatel (taas) hoogustunud tegevus eestikeelse terminoloogia korrastamisel; nii või teisiti on see väga tervitatav.)
Aga nüüd siis tänase päeva ja arvatavasti ka järgneva kuu peamisest sündmusest ehk jalgpalli MM-ist. Avatseremoonia oli üsna suurejooneline ja väga aafrikalik, sarnanedes tublisti eilsele kontserdile, aga siiski teatavate erinevustega (midagi nii võimsat kui eilne peapiiskop Tutu esinemine - kuigi neegrite spirituaalsusega kaasnev karjumine ja karglemine tekitab sageli võõristustunnet, oli selle eaka mehe esinemine igatahes väga nauditav ja selline, mida usumehed või ka teised rahva elavdamisega tegelevad isikud võiksid ka meil lausa eeskujuks võtta... - täna enam silma ei jäänud). Shakira oli muidugi üks peakangelasi mõlemal juhul nii-ütelda MM-i ametliku laulu esitajana ning kuigi ma pole just tema muusika ega üldse neil kahel üritusel kõlanud muusika eriline austaja, siis sellesse õhkkonda see päris sobis. Väikestest ebakõladest (kohati tekkinud pausid, paaril korral vististi väike koordineerimatus või vähemalt selline mulje) hoolimata olid mõlemad etendused päris võimsad ja oli selgelt näha, et LAV on tugevalt panustanud MM-i võimalikult tasemel läbiviimisse. Mõistagi ei unustanud nad seda ka ise rõhutamast, :-) mille eest pole põhjust neid sugugi hukka mõista.
Avamängus oligi kohe korraldaja vastamisi minu arusaamist mööda nii pool klassi parema meeskonna Mehhikoga (MM-i lõppvõistlusele jõudnute puhul on muidugi raske klassivahedest rääkida, aga mõningane erinevus tasemes kindlasti siiski on, sest lõppeks on kohal ju nii esimene kui ka kolmekümne teine...). Mängu eel oli vähemalt minu silmis favoriit Mehhiko, kel oli selja taga väga võimas kvalifikatsiooniturniir ja üldse on neil viimased hooajad päris head olnud. LAV-i kohta polnud mul mingit erilist arvamust, aga polnud ka kuulda olnud mingitest erilistest saavutustest (ehkki varasemast on teada, et MM-i lõppvõistluse tase on neil usutavasti olemas). Mäng oli üsna võitluslik, aga kokkuvõttes võib öelda, et 1:1 tulemus oli igati õiglane: LAV mängis väga heal tasemel ja Mehhiko mu meelest omajagu allpool seda latti, mida vähemalt mina oodanuks.
Teine mäng oli Prantsusmaa ja Uruguay vahel, kus mu eelistus oli Uruguayl. Nende tee MM-ile ei kulgenud just väga libedalt, aga siiski näitasid nad ennast üldiselt heast küljest (ja pole sugugi patt alla jääda Argentina ja Brasiilia taolistele jalgpallihiiglastele). Prantsusmaa oli vanasti mu lemmik, neil aegadel, kui mängis veel Zidane, aga viimastel aastatel on neil kuidagi üsna rabe mäng olnud. Selles osas ei "petnud" nad ka täna - prantslastel on päris võimas potentsiaal, aga selle rakendamine, nojah, tagasihoidlikult öeldes, ei kipu just välja tulema. Uruguayst oleks oodanud paremat, aga midagi jäi ka neil pidevalt puudu, kohati ka õnnest muidugi (mitte et see nüüd eriline vabandus oleks - seda võib ilmselt alati öelda mis tahes võistkonna kohta). Nii et vähemalt minu ootuste ja nähtu põhjal võis öelda, et pigem saavutasid prantslased selles mängus viigi kui vastupidi. Mäng tervikuna oli paraku suhteliselt ilmetu, seda isegi küllaltki suurest kaartide arvust (sealhulgas ka esimesest punasest kaardist) hoolimata, mis võiks ju näidata võitluslikkust... Ainuke positiivne asi ja sedagi võrreldes tänase esimese mänguga oli see, et oli näha, et mõlemad meeskonnad on nii-ütelda esimese ešeloni meeskonnad (LAV-i ja Mehhiko mäng jättis selles osas veidi enam soovida), aga sellest hoolimata valmistasid mõlemad teatava pettumuse.
Ainuke selgelt ere hetk nende kahe mängu peale kokku oli üks LAV-i väravavahi Khune tõrje. Õieti oli päris hea ka see Mehhiko värav, mis paraku jäi suluseisu tõttu lugemata - aga noh, kuna see ei lugenud, siis nii ere see hetk ka pole... Kogu selle LAV-i möllu peale jäi küll silma ka üks negatiivne asi, tõsi, jalgpalliga natuke vähem seotud: mingil põhjusel oli ETV uudistediktor veendunud, et Nelson Mandelal hukkus äsja lapselaps (ta isegi sõnas, et kokku olevat Mandelal üheksa lapselast), ehkki tegelikult oli tegemist veel üks põlvkond kaugema järglasega, nimelt lapselapselapsega (keda tal tõepoolest oli üheksa, erinevalt lapselastest, keda on tervelt 18, lisaks veel neli adopteeritut, kes samuti käivad lastelaste põlvkonda).
Loetud: Sirp, 11.06.2010, Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: avatseremoonia (ÈTV), JMM: LAV - Mehhiko (ETV), JMM: Uruguay - Prantsusmaa (ETV), Aardekütt (TV11), NCIS. Kriminalistid (TV3)
Sattusin täna pooljuhuslikult kaema, milliseid töid esitasid Tartu ülikoolis germanistidest-romanistidest kirjaliku tõlke magistri kraadi taotlejad. See oli kahtlemata rõõmustav, aga mõnes mõttes ka veidi hämmastav. Ma ei oleks väga kindel, kas sõnastike koostamine on just asi, millega teaduskraadi taotleda. Mitte et sõnastike koostamisel ei oleks teaduslikku lähenemist vaja - kindlasti on ja mitte vähe, olgu koostamisprintsiibi või ka sõnade enda tähendusväljade selgitamise osas. Aga olgu sellega kuidas on, igatahes on hea teada, et leidub nii palju eri huvidega inimesi, kelle töö kahtlemata edendab eestikeelset terminoloogiat (no ja sellega ühtlasi võimaldab minusugustel mitteteadlastest lihttõlkijatel nende suure töö peal kenasti liugu lasta... :-) ). (Õieti avastasin TÜ filoloogide saite uurides, et päris palju tegeldakse sõnastike koostamisega - ilmselt on see ehk mõneti lihtsam kui teoreetiliste tööde kirjutamine, aga võib-olla on selle taga ka viimastel aastatel (taas) hoogustunud tegevus eestikeelse terminoloogia korrastamisel; nii või teisiti on see väga tervitatav.)
Aga nüüd siis tänase päeva ja arvatavasti ka järgneva kuu peamisest sündmusest ehk jalgpalli MM-ist. Avatseremoonia oli üsna suurejooneline ja väga aafrikalik, sarnanedes tublisti eilsele kontserdile, aga siiski teatavate erinevustega (midagi nii võimsat kui eilne peapiiskop Tutu esinemine - kuigi neegrite spirituaalsusega kaasnev karjumine ja karglemine tekitab sageli võõristustunnet, oli selle eaka mehe esinemine igatahes väga nauditav ja selline, mida usumehed või ka teised rahva elavdamisega tegelevad isikud võiksid ka meil lausa eeskujuks võtta... - täna enam silma ei jäänud). Shakira oli muidugi üks peakangelasi mõlemal juhul nii-ütelda MM-i ametliku laulu esitajana ning kuigi ma pole just tema muusika ega üldse neil kahel üritusel kõlanud muusika eriline austaja, siis sellesse õhkkonda see päris sobis. Väikestest ebakõladest (kohati tekkinud pausid, paaril korral vististi väike koordineerimatus või vähemalt selline mulje) hoolimata olid mõlemad etendused päris võimsad ja oli selgelt näha, et LAV on tugevalt panustanud MM-i võimalikult tasemel läbiviimisse. Mõistagi ei unustanud nad seda ka ise rõhutamast, :-) mille eest pole põhjust neid sugugi hukka mõista.
Avamängus oligi kohe korraldaja vastamisi minu arusaamist mööda nii pool klassi parema meeskonna Mehhikoga (MM-i lõppvõistlusele jõudnute puhul on muidugi raske klassivahedest rääkida, aga mõningane erinevus tasemes kindlasti siiski on, sest lõppeks on kohal ju nii esimene kui ka kolmekümne teine...). Mängu eel oli vähemalt minu silmis favoriit Mehhiko, kel oli selja taga väga võimas kvalifikatsiooniturniir ja üldse on neil viimased hooajad päris head olnud. LAV-i kohta polnud mul mingit erilist arvamust, aga polnud ka kuulda olnud mingitest erilistest saavutustest (ehkki varasemast on teada, et MM-i lõppvõistluse tase on neil usutavasti olemas). Mäng oli üsna võitluslik, aga kokkuvõttes võib öelda, et 1:1 tulemus oli igati õiglane: LAV mängis väga heal tasemel ja Mehhiko mu meelest omajagu allpool seda latti, mida vähemalt mina oodanuks.
Teine mäng oli Prantsusmaa ja Uruguay vahel, kus mu eelistus oli Uruguayl. Nende tee MM-ile ei kulgenud just väga libedalt, aga siiski näitasid nad ennast üldiselt heast küljest (ja pole sugugi patt alla jääda Argentina ja Brasiilia taolistele jalgpallihiiglastele). Prantsusmaa oli vanasti mu lemmik, neil aegadel, kui mängis veel Zidane, aga viimastel aastatel on neil kuidagi üsna rabe mäng olnud. Selles osas ei "petnud" nad ka täna - prantslastel on päris võimas potentsiaal, aga selle rakendamine, nojah, tagasihoidlikult öeldes, ei kipu just välja tulema. Uruguayst oleks oodanud paremat, aga midagi jäi ka neil pidevalt puudu, kohati ka õnnest muidugi (mitte et see nüüd eriline vabandus oleks - seda võib ilmselt alati öelda mis tahes võistkonna kohta). Nii et vähemalt minu ootuste ja nähtu põhjal võis öelda, et pigem saavutasid prantslased selles mängus viigi kui vastupidi. Mäng tervikuna oli paraku suhteliselt ilmetu, seda isegi küllaltki suurest kaartide arvust (sealhulgas ka esimesest punasest kaardist) hoolimata, mis võiks ju näidata võitluslikkust... Ainuke positiivne asi ja sedagi võrreldes tänase esimese mänguga oli see, et oli näha, et mõlemad meeskonnad on nii-ütelda esimese ešeloni meeskonnad (LAV-i ja Mehhiko mäng jättis selles osas veidi enam soovida), aga sellest hoolimata valmistasid mõlemad teatava pettumuse.
Ainuke selgelt ere hetk nende kahe mängu peale kokku oli üks LAV-i väravavahi Khune tõrje. Õieti oli päris hea ka see Mehhiko värav, mis paraku jäi suluseisu tõttu lugemata - aga noh, kuna see ei lugenud, siis nii ere see hetk ka pole... Kogu selle LAV-i möllu peale jäi küll silma ka üks negatiivne asi, tõsi, jalgpalliga natuke vähem seotud: mingil põhjusel oli ETV uudistediktor veendunud, et Nelson Mandelal hukkus äsja lapselaps (ta isegi sõnas, et kokku olevat Mandelal üheksa lapselast), ehkki tegelikult oli tegemist veel üks põlvkond kaugema järglasega, nimelt lapselapselapsega (keda tal tõepoolest oli üheksa, erinevalt lapselastest, keda on tervelt 18, lisaks veel neli adopteeritut, kes samuti käivad lastelaste põlvkonda).
Loetud: Sirp, 11.06.2010, Akadeemia 6/2010
Vaadatud: JMM: avatseremoonia (ÈTV), JMM: LAV - Mehhiko (ETV), JMM: Uruguay - Prantsusmaa (ETV), Aardekütt (TV11), NCIS. Kriminalistid (TV3)
11.6.10
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestasin korraks kaupluse väisamisega toiduvarude täiendamise eesmärgil ja veidi pikemalt ühe tõlke valmistamisega Postimehele.
Päevalehes oli väsimatult urgi asja edendajalt Siku Reinult üks huvitav uudisnupuke potentsiaalse soomeugrilaste lipu kohta. Tõsi, valmistanud oli selle kavandi sootuks poolakas. Veidi värvikirev tundus, aga muidu päris sümpaatne. Nojah, ega teised soomeugrilaste praegu olemasolevad lipud ka ju sugugi koledad pole, aga selline sobiks vist küll päris hästi ühiseks sümboliks. Loomulikult siis, kui soomeugrilased, need paadunud individualistid, omaette hoidjad ja isepäi nokitsejad, suudavad kokku leppida... :-)
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: Aardekütt (TV11)
Päevalehes oli väsimatult urgi asja edendajalt Siku Reinult üks huvitav uudisnupuke potentsiaalse soomeugrilaste lipu kohta. Tõsi, valmistanud oli selle kavandi sootuks poolakas. Veidi värvikirev tundus, aga muidu päris sümpaatne. Nojah, ega teised soomeugrilaste praegu olemasolevad lipud ka ju sugugi koledad pole, aga selline sobiks vist küll päris hästi ühiseks sümboliks. Loomulikult siis, kui soomeugrilased, need paadunud individualistid, omaette hoidjad ja isepäi nokitsejad, suudavad kokku leppida... :-)
Loetud: Akadeemia 6/2010
Vaadatud: Aardekütt (TV11)
10.6.10
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millest mõningase osa võttis ühe tõlke tegemine Postimehele.
Sattusin täna ühe uue sõna peale, mis kõlab kenasti, aga mille sisu pole just kõige rõõmustavam. Sõnaks oli "teadlemine", mis ilmselt on niigi mõistetav, aga mida selle kasutaja tõlgendas kui "töö tegemise tõestamist" ehk siis kõige seda, mis teadlasi nende põhitegevuse juurest õieti eemale kisub, teisisõnu eelkõige paberimajandust. See on ka üks põhjus, miks ma (kuigi ma ei ole muidugi mingis mõttes teadlane, olgu kohe ära öeldud :-) ) ei ole ennast registreerinud FIE-ks või mingil muul moel "legaliseerinud": ehkki see võib olla majanduslikult ehk isegi kahjulikum, ei ole mul vaja kellelegi tõestada töö tegemist millegi muuga kui üleantava tööga ega vaevata pead sellega, kuidas üht või teist formulari täita või, mis veel hullem, kuidas oma kulusid kuidagi salakavalalt riigi ehk teiste inimeste käest ja arvelt tagasi nihverdada...
Täna ilmus ukse taha taas postikuller, näpus SERK-i/Varraku raamatupakike. Olgu siin ka selle sisu ära toodud:
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Stargate Universe (RTL2), Torchwood (Yle2)
Sattusin täna ühe uue sõna peale, mis kõlab kenasti, aga mille sisu pole just kõige rõõmustavam. Sõnaks oli "teadlemine", mis ilmselt on niigi mõistetav, aga mida selle kasutaja tõlgendas kui "töö tegemise tõestamist" ehk siis kõige seda, mis teadlasi nende põhitegevuse juurest õieti eemale kisub, teisisõnu eelkõige paberimajandust. See on ka üks põhjus, miks ma (kuigi ma ei ole muidugi mingis mõttes teadlane, olgu kohe ära öeldud :-) ) ei ole ennast registreerinud FIE-ks või mingil muul moel "legaliseerinud": ehkki see võib olla majanduslikult ehk isegi kahjulikum, ei ole mul vaja kellelegi tõestada töö tegemist millegi muuga kui üleantava tööga ega vaevata pead sellega, kuidas üht või teist formulari täita või, mis veel hullem, kuidas oma kulusid kuidagi salakavalalt riigi ehk teiste inimeste käest ja arvelt tagasi nihverdada...
Täna ilmus ukse taha taas postikuller, näpus SERK-i/Varraku raamatupakike. Olgu siin ka selle sisu ära toodud:
- Soomepoisid - võitlus jätkub
- H. Valk. Pääsemine helgest tulevikust
- M. Lauristin. Punane ja sinine
- C. Lévi-Strauss. Rass ja ajalugu. Rass ja kultuur
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: Aardekütt (TV11), Stargate Universe (RTL2), Torchwood (Yle2)
Teisibased mõtted
Poolenisti tavaline tööpäev. Märkimisväärse osa päevast hõlmas viibimine Vaba Tarkvara Klubi õhtul, mis seekord oli kavakohaselt pühendatud Mandriva Linux 2010 Springi ilmumisele. Kohe võib ära öelda, et juba alguses ristisime selle ilmumisürituse asemel ootuseürituseks, sest Mandriva otsustas suhteliselt harukordsena olla väga tubli ning rookida vigu tavapärasest rohkem välja, nii et ettenähtud ilmumisajal nägi ilmavalgust alles teine eelväljalase (RC2) ja lõplik väljalase ei ole praegusekski ilmunud. Mis on tekitanud mõningaid spekulatsioone ja ei saa ka välistada, et tõepoolest on mõningane venitamine ja ilmselt kevadise väljalaske eriti korralikuks vuntsimine seotud kuuldustega, mille kohaselt Mandriva võidakse ära müüa - siis oleks ju vaja pruut/peigmees kenasti üles vuntsida, et kosilane ikka rõõmsa meele säilitaks...Aga need on kõik spekulatsioonid, sest üks asi, milles Mandriva tõesti tugev ei ole, on reklaam ja suhtlemine avalikkusega, isegi oma "kogukonnaga". Mis ei ole tingimata halb asi muidugi - selle poolest sarnaneb ta Eesti ja veel mõne maa firmadele, kelle puhul kipub reklaami hulk olema pöördvõrdeline kvaliteediga. Või õigemini: firma puhul, kes püüab kogu aeg "püünel" olla, on tihtipeale õigustatud kahtlus, et ta ainult reklaamiga püüabki turgu võita ja toode või teenus, mida ta pakub, ei pruugi olla just kõige kvaliteetsem (s.t on piisava kvaliteediga, aga mitte parimaga); sama kehtib enamasti ka firmade kohta, kes üldse reklaami ei tee ja kellest keegi midagi ka ei tea; parimad on tihtipeale need, kelle kohta reklaam levib rohkem suust suhu, aga mida meedias väga sageli ei kohta.
See selleks, igatahes üritus oli suhteliselt võimas, ühel hetkel loeti kokku, et kohal oli tervelt kümme inimest, mis vist on selle klubi rekord, vähemalt Tallinnas (aegajalt on olnud videosild või muulaadne ühendus Tartuga, võib-olla siis on rahvast kokku rohkem olnud). RC2 paigaldamine mu meelest õnnestus, samas mingite probleemidega, mida esitas isik, kellel on unikaalne anne avastada ka parimate asjade juures mõtlema panevaid ja raskesti lahendatavaid jamasid, toime ei tuldudki... Mis ei takistanud muidugi lõbusas tujus igasuguste asjade üle arutamast ja samas kohvi ja torti nautimast. Tort oli spetsiaalselt teha lastud, kenasti peale trükitud samuse oodatud kevadväljalaske nimi ja puha. Kahjuks mul sellest pilti ei ole, küll aga võin näidata kruusi, mille sealt kingiks või tänutäheks Mandriva pikaajalise usina tõlkimise eest sain:
Piduliku osa järel mõtlesime edasi minna mõnda kõrtsi, kus õllekruusi taga asju edasi arutada. Et üks meist oli autoga, siis otsustasime suunduda võimalikult tema kodukoha lähedale ning ebameeldiva üllatuse järel, et Buffalo pubi sulgeb nädala sees uksed juba imevara, maandusime Löwenruh' restoranis. Seal selgus, et ehkki see on südaööni lahti, ei olnud juba paar tundi varem enam midagi süüa, sest sooja toitu nii hilja ei tehtavat ja midagi muud neil ka pole. Aga vähemalt joogipoolist oli ning ega siis lõppude lõpuks vedel leib ju halvem pole kui too tahke...
Täna postkasti laekunud [digi] sisaldas ühe mõtlema paneva arvamuse OpenOffice'i kohta, mis lõppes sõnadega: "OpenOffice aga seisab juba pikka-pikka aega paigal, teadmata, kuhupoole edasi minna." Laias laastus oli see arvamus muidugi õige ja osutatud asjad - ühistöövahendid, versioonihaldus ja muu selline - samuti sellised, mis tõepoolest võiksid olemas olla või õigemini, mis mõneti ongi olemas, aga mitte OOo enda koosseisus, vaid lisapakettidena. (Kasutajaliidese koha pealt olen ma küll veendunud, et parem ongi, et OOo ei ole hakanud midagi muutma - see vana Microsoft Office'iga sarnanev välimus on ikka tunduvalt lihtsam ja käepärasem kui MSO uus, mis mu meelest on liiga kirev, justkui valitseks mingi pelgus askeetlikuma ja mittesegava kasutajaliidese ees...) Samas on muidugi tõsiselt võetavaid alternatiive väga napilt - eeldusel, et tahta läbi ajada ilma (rasket) raha maksmata. Üks parim on arvamuseski osutatud Google Docs, mida ma ka ise kasutan usinalt ajaleheartiklite tõlkimisel. Selleks sobib see kenasti, samas ei ole ma vähemalt leidnud sealt mingit võimalust registri koostamiseks, aga see on raamatute tõlkimisel, mis on ju mu põhitöö, asi, ilma milleta kohe kuidagi ei saa... Seda ei paku mu meelest ka mitte Zoho, mis on ehk parim võrgus kasutatav analoog üldse. Nii et vähemalt põhitöö osas tuleb mul veel ilmselt oodata, enne kui võiks kas või mõelda OOo samamoodi unustamisele nagu tolle arvamusloo autor...
Loetud: [digi] juuni 2010
Vaadatud: Terminaator - Sarah Connori kroonikad (Kanal2), Supernatural (Kanal2)
8.6.10
Esmabased mõtted
Tavaline tööpäev seekord - et hommikul seisis ees Diplomaatiale tehtava tõlke lõpetamine, jätkasin ka päeva tavalise raamatutõlkimise lainel, mitte ei hakanud süüvima tarkvara tõlkimisse.
See juba mõnda aega kestnud ja nädalapäevad tagasi korralikult lahvatanud skandaal ühe bakalaureusetöö kaitsmise ümber paistab olevat pannud mitmed jõud liikvele: nii kinnitas Tartu ülikooli õppeprorektor täna, et bakalaureusetööd ja kõik neid ümbritsev võetakse märksa tõsisema tähelepanu alla. See ilmselt ongi kogu selle skandaali kõige olulisem tulemus. Tühja sellest "neiust" (imelikul kombel mõned, eriti teda kaitsma kippuvad inimesed, kutsuvad teda nii, kuigi tegemist on ilmselgelt neiueast väljas isikuga...), kui tal vähegi aru peas on, siis on lihtsalt edaspidi hoolikam ja tähelepanelikum ja võib-olla on see talle just selline vajalik õppetund. Aga tähtsam on ikka see, et lisaks niigi pidevalt arutusel ja hambus olevale õpetamisele ning samamoodi teadusetegemisele hakataks tõepoolest rohkem tähelepanu pöörama nende kahe asja vaheastmele, milleks ju bakalaureusetöö teatavas mõttes on (pole veel ega peagi olema "päristeadus", aga kindlasti pole see ka enam pelgalt tavaline "koolireferaat" või seminaritöö). Ja kus seda ikka veel tegema peaks, kui mitte Tartu ülikoolis, sest kuigi vahepeal vohas kõikvõimalikke ülikoole nagu sääski tänavusel suvel, on TÜ Eesti kontekstis ikka endiselt see ainuke õige ja korralik universitas (see ei tähenda nüüd TLÜ või veel mõne kõrgema kooli alahindamist, aga neil seisab - isegi kui sisu peaks vastama - mu arvates ikka veel ees sellise staatuse ja maine omandamine, mis tuleb vaid aastatega).
Ülikooliga seoses sattusin täna lugema ühest vahvast eksperimendist, mida kavatsetakse ette võtta: nii umbes tuhande aasta taguse elamu ülesehitamine ja seejärel selles mõnda aega elamine sel moel, nagu arvatavasti tollal elati. Mitmesuguseid reenactment'e ju peetakse meilgi, olgu Laiusel või mujalgi, ja eks ole need ilmselt samuti üsna ajalootruud, aga tavaliselt on ikka tegemist sellise ühekordse aktsiooniga (näiteks lahing). Siin seisab viiel-kuuel inimesel ees tervelt nädalane elamine kahtlemata üsna harjumatutes tingimustes ja seda veel talveajal. Igatahes kogu see üritus tõotab tulla päris põnev.
Teistlaadi ajaloo vallast jäi täna silma kurikuulsa partisani Kononoviga seotu. Meilgi tuntud Venemaa ajaloolase Aleksandr Djukovi egiidi all olla ilmunud artiklikogumik, mis näitavat "ajalooliselt õigesti" kogu jubedust, mida Teise maailmasõja ajal NSV Liidu loodeosas toime pandi. No ja muidugi ka seda, et Kononov on puhtamast puhtam poiss ning Läti valitsus ja riik tervikuna lausa võltsis andmeid, et saavutada tema hukka- ja süüdimõistmine. Kui ma ei eksi, peaks olema tegemist poole aasta eest Pihkvas peetud samanimelise konverentsi materjalidega. Praegu ei paistnud siiski raamatut olevat vähemalt veebipoodides veel saadaval ja isegi mitte välja andnud fondi saidil mitte.
Veel üks huvitav materjal jäi silma New York Timesi veergudel - see pole just igapäevane asi, et väike Eesti lausa omaette artikliga nii suure lehe veergudele pääseb ja pealegi veel keelepoliitikaga. Täpsemalt oli seal siis juttu Eesti keeleinspektsioonist ja vene koolide õpetajate riigikeele oskusest. Ehkki pealkirja ja sissejuhatuse järgi oleks võinud oodata lausa mustades toonides käsitlust, oli artikkel siiski hämmastavalt positiivses toonis kirjutatud. See äratas huvi ja vaatasin ka kirjutajat. Selgus, et tegemist on NYT-i Moskva büroo juhatajaga. Ilmselt siis tellimusartikkel (selles mõttes, et on suhteliselt vähe usutav, et Moskva büroo juhatajal tuleks endal pähe tulla Eestisse sellist lugu kirjutama, nii et ilmselt pidi tema ette lauale laekuma kas mõni rangelt soovituslik käsulaud kõrgemalt või siis mingi huvitav vihje kuskilt väljast, mis teda intrigeeris). Nojah, muidugi oli artiklis sees tavapärane kinnitus, et eesti keel on "saatanlikult raske" (mida miskipärast ka mõned eestlased kipuvad toetama), aga sellest hoolimata jäi valdavaks mulje, et selle omandamine on normaalne ja pigem on ebanormaalne see, et riigikeelt ei osata. Ilmselt on ka ameeriklastel selles osas viimastel kümnenditel silmad avanenud: kui varasemal ajal võis riigikeele sõnagi kasutamine tekitada neis ebamugavustunnet (sest USA-s endas kasutasid seda peamiselt tõsised võõraviha õhutajad), siis nüüd on eriti "hispaanlaste", aga ka mitme teise rahvusrühma tunduv suurenemine muutnud ka USA-s inglise (või, rohkem küll provotseeriva mõttearendusena, hispaania) keelest kui potentsiaalsest riigikeelest rääkimise ehk mitte väga levinud, aga vähemalt mõistetavaks teemaks (päris paljudes osariikides ongi tegelikult kehtestatud inglise keel ametliku asjaajamise keelena).
Veel üks päris huvitav artikkel jäi silma BBC ajaveebiosas, mis kõneles Walesi Rahvusraamatukogu ponnistustest digitaliseerida nii enam-vähem kogu nende käsutuses olev materjal. Ka muidu huvitavas loos oli üks talletamist vääriv mõte, mis puudutas palju kõmu tekitanud ja sellest hoolimata võimsa teerullina edasi liikuvat Google Booksi nimelist ettevõtmist. Kõmrid nimelt leidsid, et Google võiks ju muidu olla hea partner küll, aga tegemist on siiski eraettevõttega ehk teisisõnu nähtusega, mis võib lakata kas või homme olemast - erinevalt Walesi Rahvusraamatukogust, mis lootuste kohaselt on olemas ka saja aasta pärast. Ilmselt on umbes samale järeldusele jõudnud ka Eesti Rahvusraamatukogu (ja teistegi raamatukogude) juhid, kui nad on digitaliseerimist jätkanud suhteliselt omapäi. Nojah, võimalusel viited Google Booksile on neil muidugi sees, aga see on ikka midagi muud, pigem võimaluste ja valikute laiendamine kui enda painutamine teiste käsulaudade järgi.
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: Merlini seiklused (ETV), Aardekütt (TV11), Kaks ja pool meest (Kanal2)
See juba mõnda aega kestnud ja nädalapäevad tagasi korralikult lahvatanud skandaal ühe bakalaureusetöö kaitsmise ümber paistab olevat pannud mitmed jõud liikvele: nii kinnitas Tartu ülikooli õppeprorektor täna, et bakalaureusetööd ja kõik neid ümbritsev võetakse märksa tõsisema tähelepanu alla. See ilmselt ongi kogu selle skandaali kõige olulisem tulemus. Tühja sellest "neiust" (imelikul kombel mõned, eriti teda kaitsma kippuvad inimesed, kutsuvad teda nii, kuigi tegemist on ilmselgelt neiueast väljas isikuga...), kui tal vähegi aru peas on, siis on lihtsalt edaspidi hoolikam ja tähelepanelikum ja võib-olla on see talle just selline vajalik õppetund. Aga tähtsam on ikka see, et lisaks niigi pidevalt arutusel ja hambus olevale õpetamisele ning samamoodi teadusetegemisele hakataks tõepoolest rohkem tähelepanu pöörama nende kahe asja vaheastmele, milleks ju bakalaureusetöö teatavas mõttes on (pole veel ega peagi olema "päristeadus", aga kindlasti pole see ka enam pelgalt tavaline "koolireferaat" või seminaritöö). Ja kus seda ikka veel tegema peaks, kui mitte Tartu ülikoolis, sest kuigi vahepeal vohas kõikvõimalikke ülikoole nagu sääski tänavusel suvel, on TÜ Eesti kontekstis ikka endiselt see ainuke õige ja korralik universitas (see ei tähenda nüüd TLÜ või veel mõne kõrgema kooli alahindamist, aga neil seisab - isegi kui sisu peaks vastama - mu arvates ikka veel ees sellise staatuse ja maine omandamine, mis tuleb vaid aastatega).
Ülikooliga seoses sattusin täna lugema ühest vahvast eksperimendist, mida kavatsetakse ette võtta: nii umbes tuhande aasta taguse elamu ülesehitamine ja seejärel selles mõnda aega elamine sel moel, nagu arvatavasti tollal elati. Mitmesuguseid reenactment'e ju peetakse meilgi, olgu Laiusel või mujalgi, ja eks ole need ilmselt samuti üsna ajalootruud, aga tavaliselt on ikka tegemist sellise ühekordse aktsiooniga (näiteks lahing). Siin seisab viiel-kuuel inimesel ees tervelt nädalane elamine kahtlemata üsna harjumatutes tingimustes ja seda veel talveajal. Igatahes kogu see üritus tõotab tulla päris põnev.
Teistlaadi ajaloo vallast jäi täna silma kurikuulsa partisani Kononoviga seotu. Meilgi tuntud Venemaa ajaloolase Aleksandr Djukovi egiidi all olla ilmunud artiklikogumik, mis näitavat "ajalooliselt õigesti" kogu jubedust, mida Teise maailmasõja ajal NSV Liidu loodeosas toime pandi. No ja muidugi ka seda, et Kononov on puhtamast puhtam poiss ning Läti valitsus ja riik tervikuna lausa võltsis andmeid, et saavutada tema hukka- ja süüdimõistmine. Kui ma ei eksi, peaks olema tegemist poole aasta eest Pihkvas peetud samanimelise konverentsi materjalidega. Praegu ei paistnud siiski raamatut olevat vähemalt veebipoodides veel saadaval ja isegi mitte välja andnud fondi saidil mitte.
Veel üks huvitav materjal jäi silma New York Timesi veergudel - see pole just igapäevane asi, et väike Eesti lausa omaette artikliga nii suure lehe veergudele pääseb ja pealegi veel keelepoliitikaga. Täpsemalt oli seal siis juttu Eesti keeleinspektsioonist ja vene koolide õpetajate riigikeele oskusest. Ehkki pealkirja ja sissejuhatuse järgi oleks võinud oodata lausa mustades toonides käsitlust, oli artikkel siiski hämmastavalt positiivses toonis kirjutatud. See äratas huvi ja vaatasin ka kirjutajat. Selgus, et tegemist on NYT-i Moskva büroo juhatajaga. Ilmselt siis tellimusartikkel (selles mõttes, et on suhteliselt vähe usutav, et Moskva büroo juhatajal tuleks endal pähe tulla Eestisse sellist lugu kirjutama, nii et ilmselt pidi tema ette lauale laekuma kas mõni rangelt soovituslik käsulaud kõrgemalt või siis mingi huvitav vihje kuskilt väljast, mis teda intrigeeris). Nojah, muidugi oli artiklis sees tavapärane kinnitus, et eesti keel on "saatanlikult raske" (mida miskipärast ka mõned eestlased kipuvad toetama), aga sellest hoolimata jäi valdavaks mulje, et selle omandamine on normaalne ja pigem on ebanormaalne see, et riigikeelt ei osata. Ilmselt on ka ameeriklastel selles osas viimastel kümnenditel silmad avanenud: kui varasemal ajal võis riigikeele sõnagi kasutamine tekitada neis ebamugavustunnet (sest USA-s endas kasutasid seda peamiselt tõsised võõraviha õhutajad), siis nüüd on eriti "hispaanlaste", aga ka mitme teise rahvusrühma tunduv suurenemine muutnud ka USA-s inglise (või, rohkem küll provotseeriva mõttearendusena, hispaania) keelest kui potentsiaalsest riigikeelest rääkimise ehk mitte väga levinud, aga vähemalt mõistetavaks teemaks (päris paljudes osariikides ongi tegelikult kehtestatud inglise keel ametliku asjaajamise keelena).
Veel üks päris huvitav artikkel jäi silma BBC ajaveebiosas, mis kõneles Walesi Rahvusraamatukogu ponnistustest digitaliseerida nii enam-vähem kogu nende käsutuses olev materjal. Ka muidu huvitavas loos oli üks talletamist vääriv mõte, mis puudutas palju kõmu tekitanud ja sellest hoolimata võimsa teerullina edasi liikuvat Google Booksi nimelist ettevõtmist. Kõmrid nimelt leidsid, et Google võiks ju muidu olla hea partner küll, aga tegemist on siiski eraettevõttega ehk teisisõnu nähtusega, mis võib lakata kas või homme olemast - erinevalt Walesi Rahvusraamatukogust, mis lootuste kohaselt on olemas ka saja aasta pärast. Ilmselt on umbes samale järeldusele jõudnud ka Eesti Rahvusraamatukogu (ja teistegi raamatukogude) juhid, kui nad on digitaliseerimist jätkanud suhteliselt omapäi. Nojah, võimalusel viited Google Booksile on neil muidugi sees, aga see on ikka midagi muud, pigem võimaluste ja valikute laiendamine kui enda painutamine teiste käsulaudade järgi.
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: Merlini seiklused (ETV), Aardekütt (TV11), Kaks ja pool meest (Kanal2)
7.6.10
Pühabased mõtted
Tänane päev algas endiselt veel Kunglas, kus õnnestus väga rahulikult, aga siiski sääskede tõttu üle pea teki all korralikult välja magada. Mõningase sekeldamise järel sõitsime Tallinna poole tagasi, kus sai taas imetleda rohkelt teetöid, sealhulgas ka täiesti arusaamatut teesulgu (hetkel küll ainult Tallinna poole sõitjatele) mu meelest alles äsja valminud Puurmani silla juures. Loodetavasti oli tegemist ainult teetöödega ja tutika silla endaga on ikka kõik korras (see vist oli valmimise ajal lausa aasta ehitis või midagi).
Tallinnasse tagasi jõudes seisis ees, nagu ikka pärast vähegi pikemat eemalviibimist, õige mitmetunnine tutvumine saabunud kirjade ja uudistega, kuid siiski jõudsin õhtupoole ka veidi töötada, tõsi, mitte põhitöö kallal, vaid veel ühe Diplomaatiale mineva tõlkega.
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: Vaade tulevikku (FoxLife), Inimlapsed (Kanal2), Disko pole oluline, punk on põhiline (TV3)
Tallinnasse tagasi jõudes seisis ees, nagu ikka pärast vähegi pikemat eemalviibimist, õige mitmetunnine tutvumine saabunud kirjade ja uudistega, kuid siiski jõudsin õhtupoole ka veidi töötada, tõsi, mitte põhitöö kallal, vaid veel ühe Diplomaatiale mineva tõlkega.
Loetud: R. Pajusalu, Sõna ja tähendus
Vaadatud: Vaade tulevikku (FoxLife), Inimlapsed (Kanal2), Disko pole oluline, punk on põhiline (TV3)
Laubased mõtted
Tänane päev oli väsitav, aga see-eest erutav ja põnev. Väsitav eelkõige seepärast, et algas vaid pärast paaritunnist uinakut varahommikul - või kui mu isikliku ajaarvamise ja magatud aja järgi võtta, suisa keskööl - sõiduga kaugele Eestimaa lõunaoosa suguvõsa kokkutulekule ning lõppes ehk küll veidi varem kui tavaliselt, aga siiski päris hilja.
Õieti esimene peatus teel kokkutulekule jäi Türile. Et väidetavalt olevat teetöödega Rapla linn maamunalt ära pühitud, siis valisime sõiduks Tartu maantee, mis oli meeldivalt tühi, kuid Mäo kandis käisid samuti teetööd ja seal polnud just lihtne ära tabada seda teeotsa, kust Türi poole ära keerata. Aga kohale me sinna igatahes jõudsime. Saabudes oli linna peal näha ringi tuiamas üksikuid rahvarõivastes tegelasi. Ma esialgu arvasin, et need on eelmisel nädalavahetusel peetud Järvamaa laulupeo osalised, kes zombidena veel ringi tatsavad, aga selgus, et Türile ühest suurest üritusest ei piisa ja täna oli kavas mingi segakooride vabariiklik laulupäev. Õnneks oli aeg veel varane ja me liikusime ka suhteliselt linna servas (selles, kus kindlasti mingeid suurüritusi ei peeta), nii pääsesime kenasti surnuaiale lahkunud esivanemaid mälestama. Olles korraks läbi hüpanud ka tädi poolt, kel samuti oli äsja sünnipäev, teda korra ja kombe kohaselt õnnitlenud ning ühtlasi teada saanud, et ta soovib meiega suure osa teest, täpsemalt Viljandini, kaasa sõita, asusimegi teele nimetatud linna poole.
Teetöödest ei pääsenud selgi teel, aga õnneks polnud neid just väga palju elik pikalt, nii et suurt vaeva nad ei valmistanud. Viljandis saime siis veel hulga sugulastega kokku, et sõita sealt edasi meie sihtpunkti Heimtalisse. Mingil veidi arusaamatul põhjusel startisime me natuke vara ja jõudsime enda lootuste kohaselt õigesse teeristi, kus teisi järele oodata, aga siis selgus, et teised olid samaks ajaks jõudnud samuti Heimtalisse viivasse teeristi paar kilomeetrit eemal, nii et tegime ühtsuse mõttes kannapöörde ja sõitsime kruusatee asemel natuke pikemat, aga siiski asfaltteed pidi kõik kenasti koos Heimtalisse.
Heimtali oli valitud kokkutuleku kohaks seepärast, et seal elab üks meie sugulasi, kes mulle on vanaonu tütar ja kel on ühtlasi kohe ees ilus ümmargune sünnipäev. Nagu seal toonitati, siis naisterahvaste vanusest ei räägita, küll aga võib öelda, et selle noorusliku tädi sünniaastaks on 1930. Ilmselt oleks Heimtalis olnud ka rohkem uudistamist, aga meie piirdusime oma kokkutuleku jagamisega kahe koha vahel: lisaks väga kenasti korda tehtud mõisa ringhoonele ehk kunagisele tallile (Heimtali on teatavasti ammusest ajast hobusekasvatusega seotud ja sellega kuulsust kogunud, mida võis näha otse ringhoone kõrval rahulikult rohtu nosivate ja uudishimulikke võõraid uudishimulikult piidlevate hobuste pealt), mis mõisa enda remontimineku tõttu täitvat praegu ka koolihoone ülesandeid (ja jäävat osaliselt täitma ka siis, kui mõis-koolimaja ise korda saab), ka tädi enda elamiskohas. Ma ei ole arvudes päris kindel, aga vist oli sel korral paar inimest vähem kohal, kuid neid, kes erinevalt eelmisest aastast ei saanud tänavu tulla, asendasid mitmed uued sugulased, sealhulgas ka mitmed, keda enamik teisi ei olnud juba aastakümneid näinud.
Ega kokkutulekust endast ei olegi suurt midagi rääkida. Kes on sellistel kokkutulekutel käinud, teavad ilmselt isegi, et see kujutab endast üht suurt ja äärmiselt mitmetasandilist ja -vektorilist suhtlemisorgiat. Ka ilm oli imekena, ehkki mitmed külmatundlikumad kurtsid veidi jaheduse üle, ilmselt kenasti iiliva tuule pärast - aga nende jaoks paistis päike. Umbes kuus tundi hiljem sai üritus viimaste osaliste lahkumisega läbi.
Ka meie olime nende viimaste seas ning Heimtalist viis tee meid edasi Kunglasse. Nägin siis nüüd ka oma silmaga ära, milline näeb välja emale "katusepakkumise" tulemus, ja peab ütlema, et vähemalt väliselt jättis see täitsa korraliku mulje: kena plekk, suhteliselt harmooniliselt kokku sulanduv kõrval asuva eterniidiga ja ilusasti katusekivide moodi ka. Vähemalt peaks see nüüd tagama kõige esmase kaitse suuremate sadude ajal, sest muidu kippus asi seal ikka nukraks minema ja lausa kartus tekkima, et läbivettivad laed ei pea lõpuks enam vastu...
Muidugi ei oleks see olnud koos emaga Kunglas käik, kui mul oleks lastud lihtsalt katust imetleda ning samuti hiljaaegu paigaldatud digiboksist tulevaid Eesti kanaleid kruttida. Kohe kupatati mind tegema midagi, mida ma varem ei ole teinud, nimelt masinaga muru või õigemini maja ümber kasvavaid rohelisi asju pügama. Nojah, ma olen tegelikult muruniidukit paar korda käes hoidnud küll ja ehk isegi põgusalt liigutanud, aga niitmist kui sellist ma teinud ei olnud. Algul oli veidi keeruline ära tabada, kui laialt ta lõikab, aga lõpu poole jäid juba siiludevahelised ribad harvemaks ja igatahes sai majaümbrus veidi "tsiviliseeritumaks". Töö kiireks ja korralikuks tegemiseks oli muidugi ka tugev ajend: asub ju Kungla Amme jõe käärus ja pealegi Vooremaa alguses, nii et õieti on igal pool sellised mõnusad niisked orud, mis sel kevadel on olnud tõeliseks maiuspalaks usinatele sääsemammidele. Ka Heimtalis võis kohata mõnda sääske, aga suhteliselt tugev tuul ei ole neile just meelepärane. Kunglas seevastu oli, võiks öelda, sume suveõhtu - ja mitte ainult sume, vaid sumisev, täpsemini pinisev... Ma sain sellest õnneks aru juba enne seda, kui niitmise aeg kätte jõudis, ja sestap võis uudishimulik vaatleja näha pilti, kuidas muruniidukit lükkab otsekui mõnest postapokalüptilisest filmist välja astunud tegelane, ainult gaasitorbikut ei tolknenud pea ees... See välimus ei peatanud muidugi paljusid nooruslikust entusiasmist ja verejanutungist pakatavaid sääski, kes ei lasknud end ära peletada hirmuäratavast kostüümist ja leidsid tee selle alla...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Isadus (Postimees, 05.06.2010)
Õieti esimene peatus teel kokkutulekule jäi Türile. Et väidetavalt olevat teetöödega Rapla linn maamunalt ära pühitud, siis valisime sõiduks Tartu maantee, mis oli meeldivalt tühi, kuid Mäo kandis käisid samuti teetööd ja seal polnud just lihtne ära tabada seda teeotsa, kust Türi poole ära keerata. Aga kohale me sinna igatahes jõudsime. Saabudes oli linna peal näha ringi tuiamas üksikuid rahvarõivastes tegelasi. Ma esialgu arvasin, et need on eelmisel nädalavahetusel peetud Järvamaa laulupeo osalised, kes zombidena veel ringi tatsavad, aga selgus, et Türile ühest suurest üritusest ei piisa ja täna oli kavas mingi segakooride vabariiklik laulupäev. Õnneks oli aeg veel varane ja me liikusime ka suhteliselt linna servas (selles, kus kindlasti mingeid suurüritusi ei peeta), nii pääsesime kenasti surnuaiale lahkunud esivanemaid mälestama. Olles korraks läbi hüpanud ka tädi poolt, kel samuti oli äsja sünnipäev, teda korra ja kombe kohaselt õnnitlenud ning ühtlasi teada saanud, et ta soovib meiega suure osa teest, täpsemalt Viljandini, kaasa sõita, asusimegi teele nimetatud linna poole.
Teetöödest ei pääsenud selgi teel, aga õnneks polnud neid just väga palju elik pikalt, nii et suurt vaeva nad ei valmistanud. Viljandis saime siis veel hulga sugulastega kokku, et sõita sealt edasi meie sihtpunkti Heimtalisse. Mingil veidi arusaamatul põhjusel startisime me natuke vara ja jõudsime enda lootuste kohaselt õigesse teeristi, kus teisi järele oodata, aga siis selgus, et teised olid samaks ajaks jõudnud samuti Heimtalisse viivasse teeristi paar kilomeetrit eemal, nii et tegime ühtsuse mõttes kannapöörde ja sõitsime kruusatee asemel natuke pikemat, aga siiski asfaltteed pidi kõik kenasti koos Heimtalisse.
Heimtali oli valitud kokkutuleku kohaks seepärast, et seal elab üks meie sugulasi, kes mulle on vanaonu tütar ja kel on ühtlasi kohe ees ilus ümmargune sünnipäev. Nagu seal toonitati, siis naisterahvaste vanusest ei räägita, küll aga võib öelda, et selle noorusliku tädi sünniaastaks on 1930. Ilmselt oleks Heimtalis olnud ka rohkem uudistamist, aga meie piirdusime oma kokkutuleku jagamisega kahe koha vahel: lisaks väga kenasti korda tehtud mõisa ringhoonele ehk kunagisele tallile (Heimtali on teatavasti ammusest ajast hobusekasvatusega seotud ja sellega kuulsust kogunud, mida võis näha otse ringhoone kõrval rahulikult rohtu nosivate ja uudishimulikke võõraid uudishimulikult piidlevate hobuste pealt), mis mõisa enda remontimineku tõttu täitvat praegu ka koolihoone ülesandeid (ja jäävat osaliselt täitma ka siis, kui mõis-koolimaja ise korda saab), ka tädi enda elamiskohas. Ma ei ole arvudes päris kindel, aga vist oli sel korral paar inimest vähem kohal, kuid neid, kes erinevalt eelmisest aastast ei saanud tänavu tulla, asendasid mitmed uued sugulased, sealhulgas ka mitmed, keda enamik teisi ei olnud juba aastakümneid näinud.
Ega kokkutulekust endast ei olegi suurt midagi rääkida. Kes on sellistel kokkutulekutel käinud, teavad ilmselt isegi, et see kujutab endast üht suurt ja äärmiselt mitmetasandilist ja -vektorilist suhtlemisorgiat. Ka ilm oli imekena, ehkki mitmed külmatundlikumad kurtsid veidi jaheduse üle, ilmselt kenasti iiliva tuule pärast - aga nende jaoks paistis päike. Umbes kuus tundi hiljem sai üritus viimaste osaliste lahkumisega läbi.
Ka meie olime nende viimaste seas ning Heimtalist viis tee meid edasi Kunglasse. Nägin siis nüüd ka oma silmaga ära, milline näeb välja emale "katusepakkumise" tulemus, ja peab ütlema, et vähemalt väliselt jättis see täitsa korraliku mulje: kena plekk, suhteliselt harmooniliselt kokku sulanduv kõrval asuva eterniidiga ja ilusasti katusekivide moodi ka. Vähemalt peaks see nüüd tagama kõige esmase kaitse suuremate sadude ajal, sest muidu kippus asi seal ikka nukraks minema ja lausa kartus tekkima, et läbivettivad laed ei pea lõpuks enam vastu...
Muidugi ei oleks see olnud koos emaga Kunglas käik, kui mul oleks lastud lihtsalt katust imetleda ning samuti hiljaaegu paigaldatud digiboksist tulevaid Eesti kanaleid kruttida. Kohe kupatati mind tegema midagi, mida ma varem ei ole teinud, nimelt masinaga muru või õigemini maja ümber kasvavaid rohelisi asju pügama. Nojah, ma olen tegelikult muruniidukit paar korda käes hoidnud küll ja ehk isegi põgusalt liigutanud, aga niitmist kui sellist ma teinud ei olnud. Algul oli veidi keeruline ära tabada, kui laialt ta lõikab, aga lõpu poole jäid juba siiludevahelised ribad harvemaks ja igatahes sai majaümbrus veidi "tsiviliseeritumaks". Töö kiireks ja korralikuks tegemiseks oli muidugi ka tugev ajend: asub ju Kungla Amme jõe käärus ja pealegi Vooremaa alguses, nii et õieti on igal pool sellised mõnusad niisked orud, mis sel kevadel on olnud tõeliseks maiuspalaks usinatele sääsemammidele. Ka Heimtalis võis kohata mõnda sääske, aga suhteliselt tugev tuul ei ole neile just meelepärane. Kunglas seevastu oli, võiks öelda, sume suveõhtu - ja mitte ainult sume, vaid sumisev, täpsemini pinisev... Ma sain sellest õnneks aru juba enne seda, kui niitmise aeg kätte jõudis, ja sestap võis uudishimulik vaatleja näha pilti, kuidas muruniidukit lükkab otsekui mõnest postapokalüptilisest filmist välja astunud tegelane, ainult gaasitorbikut ei tolknenud pea ees... See välimus ei peatanud muidugi paljusid nooruslikust entusiasmist ja verejanutungist pakatavaid sääski, kes ei lasknud end ära peletada hirmuäratavast kostüümist ja leidsid tee selle alla...
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Smallville (ETV)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: Isadus (Postimees, 05.06.2010)
Subscribe to:
Posts (Atom)