Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Täna, oh õnne ja õnnistust, natuke vihmas ja välkus, mis tõi tükiks ajaks kergendust ja värskust selles neetult palavas ilmas. Kangesti tahaks loota, et see jääb allakäigutrend areneb veel veidi ja juba lähemal ajal langeks temperatuur kuhugi normaalse ja talutava 10-15 kraadi kanti... no ja siis võiks püsida sellisena nii mõned järgmised aastad... :-)

Mujaltki kanalitest kostis see läbi, aga viimati sattusin ma Mihkelsoni Marko ajaveebis peale uudisele, et Venemaa ja Saksamaa juhid andsid heakskiidu kahe maa ühise ajalooõpiku projektile. Ma olen sellistest katsetest ka varem kirjutanud (asjaosaliste sõnul võimatusest kirjutada SRÜ riikide ühine ajalooõpik või sellesamuse Saksamaa kantsleri nõuniku ettepanekust koostada Venemaa ja Balti riikide ühine ajalooõpik) ja ikka on paistnud, et selline asi on kui mitte otse võimatu, siis vähemalt väga raske. Saksamaa ja Venemaa on muidugi teineteisega mõneski mõttes intiimsemalt seotud kui teised mainitud subjektid ning ajaloolastegi vahel on tihedamad sidemed, nii et see projekt võib isegi vilja kanda. Seda enam, et Saksamaa on taolisi projekte oma tohutust rahutungist, mis on teda iseloomustanud kogu Teise maailmasõja järgsel ajal, ajendatuna päris palju välja käinud ja õhutanud ning mõnelgi juhul on seda isegi edu saatnud (ikka see sageli eeskujuks toodav Saksa-Prantsuse ühine gümnaasiumiõpik eelkõige). Aga eks näeb, mis sellest projektist välja tuleb. Mulle tundub küll, et Saksamaa ja Venemaa kokkupuudetes on läbi ajaloo olnud nii palju antagonistlikku, et seda ühise kontseptsiooni alla mahutada pole just kuigi kerge. Pealegi on ka kahe maa ajalooteaduse üldtendentsid seni üsna erisuunalised: Saksamaa on, nojah, muidugi "ajaloolistel" põhjustel, päris edukalt suutnud oma ajalooõpikudki kirjutada nii-ütelda euroopalikuna, samal ajal kui Venemaal tehti küll üksikud sellesuunalised katsed 1990. aastatel, aga katseteks need jäidki ja praegune ajalooalane õppekirjandus, nii palju kui mul on olnud võimalust seda kaeda, on isegi veel rohkem "natsionalistlikum" kui Eestis. Ja erinevalt Saksamaast ja Prantsusmaast, kes on kogu aeg naabrid olnud, jääb Saksamaa ja Venemaa vahele omajagu maad, kus nii minevikus kui ka tänapäeval on teisi rahvaid ja riike, kelle ajalugu tuleks ka sellesse ühisõpikusse miskitpidi sisse kirjutada - mul on tõsised kahtlused, et seda suudetaks teha nii, et tõesti kõik või vähemalt kõigis neis riikides valdav osa inimesi oleks sellega rahul...

Viimases Horisondis olid taas päris lahedad mõistatused, kus mitme etteantud väite põhjal tuleb leida vajalikud kombinatsioonid. Kui ma neist eelmise numbri ajal kirjutasin, meenutasin, et olen kunagi näinud head mudelit, millega taolisi mõistatusi lahendada, ainult et ei suutnud enam meenutada, milline see täpselt välja nägi. Horisondi tublid mõistatustekoostajad on nüüd vaeva vähendanud ja lahendamisnäidised lausa üles pannud, mis peaks selliste ülesannete õige vastuse leidmise mõnevõrra lihtsamaks tegema - kuigi mõtlema peab endiselt palju ja mõnikord natuke julgelt oletama ka :-)


Loetud: Horisont 4/2010; T. Erelt, Terminiõpetus
Vaadatud: mitte muhvigi