Olles puhtjuhuslikult ärganud pärast pikka, ligemale kümne tunni kanti välja veninud, ilmselt kosutavat ja kindlasti vajalikku und ning veidi elu, maailma ja ärkamist põhjustanud, kuid vastamiseks liiga põgusaks jäänud telefonihelina üle järele mõelnud, leidsin, et kõige mõistlikum on tänane päev pühendada peksmisele. Seda ma ka naudinguga tegin ning tundus, et härra Lull, kes oli aastatepikkusest väärkohtlemise puudumisest masendusse vajunud ja rasva läinud, seda lausa naudib - verd ja naharibasid lendles igatahes õhus tublisti ning härra Lulli näole ilmus äraseletatud õnnis ilme...
Paraku ei piirdunud peksmine ainult härra Lulliga, vaid ka ma ise sain oma vitsad kätte. Pidin nimelt linna minema, et pangakaarti vahetada. Kaardimudeli väljavahetamine läks edukalt, kuid tund aega halvava, pimestava ja lõõmava lõõsa käes oli tõeline piin - ja erinevalt härra Lullist mina seda ei nautinud... Seda enam, et vastavalt alatuse seadusele hakkas temperatuur kahanema ja päikese mõju taanduma kohe pärast seda, kui ma olin oma kannatuste rajalt tagasi jõudnud...
Mistõttu ma lahjendasin tekkinud valu tõlkimise kõrval teise suure naudinguga, nimelt lugemisega, võttes üle mitme aasta taas ette ilukirjanduse. Tõsi, vähemalt üks osa täna loetust tõotab tulla eripärane: ma ei ole kunagi varem isegi mitte üritanud mõnda raamatut lugeda teadlikult ainult osakaupa. Nüüd aga tekitas sellise ahvatluse Varraku raamatublogis tekkinud ühislugemise idee, mis ühtlasi annab mulle võimaluse tutvuda nii palju kõmu tekitanud raamatuga. Ma ei hakka praegu ja siin tekkinud mõtteid välja laduma, need lähevad kõigepealt sinna ajaveebi ja siia tulevad koondatult alles siis, kui ma olen kogu raamatu läbi lugenud, või veel hiljem, aga igatahes mõningat hämmastust ja palju äratundmist ma selle raamatuga seoses kogesin.
Loetud: Vikerkaar 6/2010; T. Aleksejev, Leegionärid; S. Oksanen, Puhastus
Vaadatud. Aardekütt (TV11)
No comments:
Post a Comment