Esmabased mõtted

Imene mõtleb ja plaanid, aga ei juhi tema mitte - see lause pidas täiega paika tänasel päeval, mis veel ärkamise ajal pidanuks siinkirjutaja mõtlemise ja plaanimise oskuste kohaselt olema üks õige tavaline esmaspäev, ei osutunud selleks aga teps mitte.

Anomaaliad algasid kohe pärast ärkamist: vaevalt olin jõudnud hommikuste hügieenitoimingutega ühele poole, kui helises telefon, mis teatas, et raamatupakk koos kulleriga seisab mõne minuti pärast ukse taga. Ja nii oligi kena noor kulleritar veidi hiljem ukse peale koputamas ja allkirja nõudmas, andes seejärel üle EPL-ist läkitatud pakikese järgmise sisuga:

• E. Tambek. Tõus ja mõõn I-II
• T. Miljutina. Inimesed minu elus
• E. Ole. Suurel maanteel I-II
• H. Prants. Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi
• L. Vahtre. Meenutusi kadunud maailmast

Kui ma seejärel jõudsin nii kaugele, et asuda olematuse ajal saabunud kirju ja uudiseid üle kaema, siis avastasin, et Postimees soovib mult üht tõlget, aga õnneks mitte ilmtingimata väga kiiresti. Selle teadmisega võtsin vastu ka juba eelnevalt teadaoleva teate, et kohe on - erandlikult sedakorda esmaspäeval - külla tulemas ema. Ta oli teinud nädalavahetusel tiiru mööda Eestimaad, külastades ka Kunglat, kust ma vanainimesi halastamatult ekspluateerides lasksin lõpuks ära tuua ka Akadeemia esimesed kümmekond aastakäiku, mida mul läheb juba lähemal ajal mõningate tsitaatide hankimiseks hädasti tarvis. Ema pajatas ka, et Kunglas olevat hakatud taas veevärgi-kanalisatsiooniga tegelema (ilmselt on talv parim aeg torutöödeks...). See on juba õige mitmes kord viimase veerand sajandi jooksul, aga kui üldse, siis vähemalt meie maja puhul on asi pigem ainult halvenenud, eriti kanalisatsiooni poole pealt. Aga no loota ju võib, et äkki siis seekord...

Aga juba enne seda, kui ema ja ta poiss-sõber tegelikult kohale jõudsid, oli laekunud Postimehelt veel üks tõlkesoov ja sedakorda kiireloomuline, kohe väga. Nii et kui vanainimesed olid edukalt oma parimad hetked tänasest päevast minu seltsis ära viitnud, leidsin, et ei ole mõtet asju killustada ja võtsin kohe mõlemad artiklid ette. Kui siia lisada veel paar ristsõna, mille lõpliku viimistlemise ema oli, nagu tavaliselt, mu hooleks jätnud, siis jõudsin üldse mingi nii-ütelda põhitöö kallale alles õige hilja, nii et isegi poolikuks tööpäevaks oleks seda ehk palju nimetada...

Loetud: Oma Keel 2/2010
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6), Kaks ja pool meest (Kanal2)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida mõnevõrra kärpis ühe artikli tõlkimine Diplomaatia heaks. Muidu igati kombekas lumine rien.


Loetud: Oma Keel 2/2010
Vaadatud: Ajavaod: Jäneda paruness (RTV), Ärapanija (Kanal2), Riigimehed (ETV), Arahan (Pro7)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida lühendasin väikese jalutuskäiguga kandekeskusse ja tagasi, nautides samas kena talveilma. Õnnekombel sadas ka lund, mis takistas sel muidu talvitigi ihu ja vaimu nõrgestaval taevakehal oma mõrtsukalikke kiiri minu peale valamast, nii et veidi liigse valevuse, mis niisuguse vastse lumega ikka kaasas käib, tegi kenasti tasa mõõdukas tuul ja õhus lendlevad armsad helbekesed. Taas pidin ka hämmastusega tõdema, kui vaikseks selline pisiasi nagu lumi võib maailma muuta: Sõpruse puiestee on ju küll üsna suur magistraal ja ei olnud ta tänagi sugugi tühi, aga tavapärast liiklusmüra hakkasin ma kuulma alles siis, kui olin vahest nii viie meetri kaugusel teest. Igatahes kandekeskusse ma imelisest ilmast hoolimata lõpuks jõudsin ning sinna viis mind mõistagi üks järjekordne raamatupakike, mille kasin sisu oli järgmine:

• G. W. Bush. Decision Points

Sattusin õhtupoolikul lugema üsna tuntud tõlkija ja muidu kirjanduslikult aktiivse Freely Maureeni artiklit, milles ta väga sümpaatselt kõneles tõlkija raskest, aga siiski nauditavast elukutsest. Peamiselt ilukirjanduse ja sünnikoha tõttu eelkõige meilgi tuntud Türgi kirjaniku Orhan Pamuki tõlkijana on tema kogemus mõistagi teistsugune kui näiteks minul, aga mõnedki asjad tulid selles loos väga tuttavad ette (tõlkija elukutsega kaasnev tõmme aktiivsest elust üksildusse, kõigest hoolimata suhteliselt tagasihoidlik tuntus võrreldes tõlgitavate autorite/teostega, rahalised probleemid jne). Ja mõistagi ka tõlkimisega kaasnevad välised asjaolud, tema puhul siis selle kuulsa nobelistist türklasega võib-olla sunnitult, aga igal juhul möödapääsmatult kaasnenud vajadus võtta sõna poliitilistel teemadel (milline karikas minust on valdavalt õnneks seni mööda läinud, kuna ajalugu ei paista olevat vähemalt Eestis väga kirglik teema, kui välja jätta väga üksikud hetked või isikud...).


Loetud: Oma Keel 2/2010
Vaadatud: Klass: elu pärast (ETV), Elavad surnud (FoxCrime)

Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: raamatutuur (Postimees, 27.11.2010)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev. Vastu õhtut - ma isegi imestasin, et kullerid tegutseva ka ajavahemikus 17-21, mida mulle välja pakuti tema saabumisvahemikuna, aga ilmselt on siis ka postikullerite töö nii ööpäevaringne... - tõi postikuller koju pakikese, mille saatjaks oli SERK ja mis sellest johtuvalt sisaldas mõningaid raamatuid, mille ma siin kohusetundlikult ka üles tähendan:

• S. Lindqvist. Pommitamise ajalugu
• G. Robb. Prantsusmaa avastamine
• A. Pehhov. Varjus hiilija
• G. Oster, Õuduste kool

(Muide, linke lisades märkasin, et mu tohutult vaeva ja kirjastuse meelehärmiks ka aega nõudnud suurtõlge on ka juba jõudnud ilmuvate raamatute rubriiki, nii et ehk on varsti isegi lootust seda siis näha...)

Tänane Sirp oli suhteliselt tühjavõitu, kuigi ühtteist huvipakkuvat selles siiski leidus, eelkõige kaks arvustust, neist üks nii tõsiselt, kui seda ajaleheveergudel ilmselt vähegi saab teha, ajaloofilosoofia ja ajalooteooria vahekordadesse vaatav, tõukuvalt nimeka ajaloolase Karjahärmi Toomase teosest "Oleviku minevikud", teine arvustus Kasekampi Andrese teosele "A History of the Baltic States", millega äärmiselt põhjalik ja intiimne tutvus mul peatselt ees seisab.

Täna tuli ka mõneti kurvastav, kuigi üsna oodatud otsus, et Türi keskkonnakolledž sulgeb oma uksed. Võib muidugi aru saada, et Tartu ülikoolil ei ole raha ja ilmselt tahtmist ning kellelgi teisel samuti raha pole selle ülalpidamiseks, aga enam-vähem kindel on see, et kolledži sulgemisega jääb Türi elu veel vaiksemaks ja väiksemaks, kui ta seda praegu on. Millest on tõsiselt kahju...

Täna tuli ka mõningaid teateid distributsioonide kohta, millega ma seotud olen. Mageia kohta võis teada saada, et nüüd on Prantsusmaal kenasti ära registreeritud vastav "assotsiatsioon", mis lahtiseletatult tähendab, et nüüdsest on tegemist ametlikult legaalse ettevõtmisega ning juriidilisi takistusi uue distributsiooni loomiseks, mille esimest pääsukest alfaväljalaske kujul on lubatud maailmale näidata juba mõne nädala pärast, enam ei ole.
Teine uudis tuli Mandriva kohta ja see puudutas tuleval kevadel ilmuva Mandriva 2011 tehnilist spetsifikatsiooni või õigemini selle algvarianti. Väga palju rõõmustavat sellest just välja lugeda ei saanud: tundub, et õige mitmed asjad tõmmatakse kokku ja püütakse maksimaalselt ära kasutada teiste tehtud tööd, mis näitab ilmselt raskusi arendajate leidmisel või palkamisel; kõige olulisem omapanus paistab minevat rohkem välimusse ja üldisse asjade silumisse, mitte niivõrd Mandriva tööriistadesse, mis seni on olnud vähemalt mingiks trumbiks. Aga noh, eks näeb, kuidas asjad arenevad, Mandriva 2011 ilmumiseni on ju ikka veel oma pool aastat aega ja selle jooksul võib nii mõndagi juhtuda (loe: paremuse poole minna).

Mitu üsna lootustandvat uudist tuli täna Venemaalt. Kõigepealt jäi silma Riigiduuma avaldus, mis mõistis hukka Katõni veresauna - see on praeguste Poolaga aetava lepliku ja lepitava poliitika küllaltki loogiline järg, aga siiski üsna suur samm, eriti pärast vahepealseid aastaid, kus kippus tunduma, et lausa ametlikuski retoorikas kaldutakse tagasi nõukogudeaegsesse retoorikasse, millega õilsalt NSV Liidult kogu vastutus õõvastavate rahvussotsialistide kaela lükati.
Seejärel nägin uudist, et Venemaa viimaste aastate üks kurikuulsamaid uusi ajalooõpikuid (mida ma ka oma ajaveebis olen põgusalt ära maininud), mis tekitas Venemaal endal samuti hulganisti vastukaja, leidis lõpuks siiski üsna väärika ajaloolaste ekspertkomisjoni poolt laitmist kui sobimatu õppevahendiks.
Nende mõlemaga haakus uudis Venemaa presidendi juures tegutseva inimõiguste nõukogu kohta, millest võis välja lugeda, et õige pea on Venemaal kavas stalinism ja kunagine totalitarism kõigi oma kuritegudega päris põhjalikult ja kõrgel tasemel hukka mõista. See tundub eriti pärast selles mõttes masendavalt tagasi langenud putinistlikku kümnendit lausa uskumatu, nii et rõõmust karata ei julgeks, aga päris suure sammuna Venemaa seni äärmiselt vaevaliselt ja rohkem pilk maas tammumisena tundunud Vergangenheitsbewältigung'is paistab see küll olevat (või vähemalt tõotab olla). Põhimõtteliselt paistabki eriti viimastel kuudel olevat see ajaloovõltsimise teemaline tatipritsimine Venemaalt väljapoole oluliselt vaibunud, mida võib küll usutavasti seletada ka muude asjaoludega, aga noh, tahaks ju loota, et ka idanaabri juures hakkab juurduma arusaam, et ajaloo sisse mähitud poliitika on üks ääretult ohtlik asi, mida heal juhul võib lubada endale mõni väga tugev riik ja ka siis üsna ajutiselt, muidu kipub selline emotsioonidel mängimine ikka omadega rappa minema...


Loetud: Sirp, 26.11.2010
Vaadatud: Kättemaksukontor (TV3), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev.

Täna võis täheldada üle hulga aja üht korralikku keelealast artiklit nii-ütelda peavoolumeedias, kus enamasti keeleküsimustest võib lugeda vaid artiklite kommentaarides (ja pahatihti siis sellise nurga alt, mis paljastab kiiresti, et kommenteerija ei ole kohe millestki aru saanud või ei tunne üldse seda, mille vastu ta nii tulisuiselt protesti tahab avaldada). Selle artikli autor oli oma teemas igatahes kodus ja igati hea oli näha, et selline, konkreetset keelenähtust lahkav asjatundlik artikkel ilmub just nimelt päevalehes, mitte ärapeidetuna mõne erialaväljaande lehekülgedele - sest Keeles ja Kirjanduses või mõnes muus väljaandes võib ju öelda mida tahes, ikka leiab see vastuvõttu eelkõige inimeste seas, kes juba enam-vähem täpselt teavad, millest juttu tuleb ja kuhu see välja tüürib.
Samas võib ka öelda, et sain täna teatava üllatuse osaliseks, kohates harukordselt head tõlget ühe teles näidatud seriaali juures. Ma paraku ei pannud tähele, kes oli seda tõlkinud, aga tegemist oli TV3-s näidatava sarja "Grace'i päästmine" tänase osaga. Mu tähelepanu teritus otsekohe, kui panin tähele, et "It's HUGE" on tõlgitud "See on jumitu" (mis on just selline sõna, mida ikka naljalt enamasti kiirtõlkena tehtavates teletõlgetes ei kohta), ja tuleb öelda, et osafilmi lõpuni ei pidanud tõlkes pettuma. Nii-ütelda kodukanalitel on tõlked enamasti olnudki mõnevõrra parema tasemega kui lokaliseeritud väliskanalitel (mille seast lausa erilisena paistab silma muidugi PBK, mille puhul sageli tekib tunne, et nad tõesti teevad seda täie vastumeelsusega, ainult levinõuete täitmiseks või nii, ja et isegi kurikuulus Google Translate tuleks ehk paremini toime kui see isik, kelle nimi lõputiitrite peale on kirjutatud), aga see tänane kogemus oli ikka hoopis teise tasemega. Loodetavasti tõlgib sama isik veel kas sedasama seriaali või midagi muud, nii et mul õnnestub ka nimi ära tabada.

Vaatasin täna ka üsna palju eelreklaami saanud saadet kurikuulsast Sami Lotilast. Ma ei ole küll vist ühtegi tema artiklit lugenud (ta avaldab ennast, kui ma ei eksi, ainult ühes väljaandes ja see on üks neist, mille lugemine tundub mulle nähtavasti isikliku piiratuse tõttu seni veel üle jõu käivat...), aga eks nimi on ikka siin-seal ette jäänud, eriti just kui sitaste aluspükstega eestlaste tõsise tümitaja oma. Ega see paarikümneminutuline reportaaž või kuidas seda nimetadagi palju selgemaks ei teinud, seda enam, et Lotilat ennast seal rohkem näha ei saanudki kui vaid pildi pealt. Aga see-eest oli arvamusi kohe päris palju, üldjuhul (ilmselt üsna õiglaselt, riskiks ma öelda, ehkki mitte nähtavasti samal põhjusel nagu enamik teisi) tümitavad, välja arvatud muidugi tema siinne avaldaja (taas küll mitte otse, vaid kaudselt) ja veel üks-kaks nii-ütelda neutraalsemat tegelast. Nii et õieti õiget sotti ei saanud, mis mees ta siis on - selle poolest polnud see saateke kuigi hästi tehtud, ehkki näiteks kohe alguses võis ju loota, et kui minnakse sünnilinna, et siis saab ka midagi intiimsemat teada. Teisest küljest ilmselt nii lühikesse ja käsitletava teema tõttu nagunii emotsioonidel ratsutavasse saatesse kuigi palju teavet ära ei mahutagi ja nähtavasti seda sihiks ei seatudki: ma ei välistaks isegi seda, et sõnad, mis kõlasid seal tolle Lotila siinse üllitaja kohta, et seda tehakse rohkem raha kui millegi muu pärast, kehtivad sama hästi ka selle saate enda kohta: soodsat hetke ära kasutades teha kuumal teemal saade, mis meelitab ligi loodetavasti paljusid vaatajaid (ja va kõlisevat kenasti sisse toovale reklaamile eraldatud paus oli mu meelest päris pikk, kuigi ma stopperiga selle kestust ei mõõtnud).


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: Miks Sami Lotila Eestit vihkab? (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Lasko - Die Faust Gottes (RTL), Grace'i päästmine (TV3)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev ja unisus ikka veel jätkus. Ma tegin isegi pisikese otsingu korteris, aga ühtegi tsetsekärbest ei täheldanud, nii et kestva unisuse tõeline ja sügav põhjus jäi välja selgitamata. Igatahes oli tegemist juba päris täisväärtusliku tööpäevaga, ehkki seda kärpisid mõnevõrra ühelt poolt vaimustava talvealguseilma nautimine väljaskäigu ajal, mille eesmärk oli täiendada kauplust külastades ja seal sisseoste tehes toiduvarusid, ning teiselt poolt ühe tõlke tegemine Postimehele.


Loetud. E. Sapir, Keel
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Pilvede all (Kanal2), Teadmata kadunud (Kanal2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, kuigi endiselt mõnevõrra uimane - see eilne magamismaraton ja üldise mittemidagitegemise päev (kuidas seda öeldagi... isegi munade sügamine oli üle jõu käiv tegevus...). Tasapisi läks enesetunne siiski paremaks, millele ilmselt aitas kaasa ka tuisupoisikeste ilmumine akna taha, mis vastu hilisõhtut kiskus korraks väljagi - ja ilm oli tõesti nauditav.

Täna tehti siis ka avalikult teatavaks selle ühe mu tööandja juhtkonna vahetus, millest ma mõne aja eest kirjutasin. Diplomaatial on uus toimetaja, nimeks Iivi Anna Masso. Ma olen temaga vist kunagi ühel ja samal üritusel viibinud, aga mingit isiklikku kokkupuudet ei ole, nii et ilmselt seisab (vastastikune) tundma õppimine siis millalgi veel ees...

Jäi silma ka üks väike killuke eesti ulme vallast: nimelt on nähtavasti esimest korda ilmunud eesti ulmejutt tõlgituna välismaises ulmeajakirjas. Mul ei ole küll vähimatki aimu, mida see jutt endast võib kujutada, aga mainitud lingil leiduva lühitutvustuse põhjal see midagi erilist ei paista olevat. Samas, sellise esimese pääsukesena on ju hea seegi - ja loodetavasti ei jää see viimaseks...


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: Maast kaugel (TV6), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Ajax-Real Madrid (TV6), Eureka (TV6)

Esmabased mõtted

Peaaegu täiesti tühi päev: ülipikk magamine (üle 16 tunni, mis hakkab isiklikule tippmargile lähenema), natuke lugemist ja teleri vaatamist ja lõpuks ka paar tundi tööd. Igav liiv ja tühi väli...


Loetud: E. Sapir, Keel
Vaadatud: Kotkasilm (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Lumi on maas, mis on vahva ja rahustav ja innustav. Aga muidu - rien.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Kättemaksukontor (TV3), Hingelt ära (ETV2), Hirm (ETV2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, millest suur osa kulus eile alustatud Diplomaatiale mineva tõlke lõpetamisele, pisem osa tavatööle - aga muidu rien.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2010
Vaadatud: Kelgukoerad (Kanal2), Jalgpalli sõpruskohtumine Eesti-Liechtenstein (ETV2), Pilvede all (Kanal2), Teadmata kadunud (Kanal2)

Ilmunud tõlked: Ksenia Repson. Kakskeelselt Polygonis (Postimees, 17.11.2010)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mille ma küll jagasin pooleks, pühendades teise poole Diplomaatialt saadud suhteliselt suure artikli tõlkimisele, mida tuleb ka veel homme jätkata.

Sattusin täna ühe uue saidi peale, mis on pühendatud Eesti rahvapärandile ehk, nagu seal öeldakse, vaimsele kultuuripärandile. Esialgu on seal küll veel suhteliselt vähe materjali ja seegi peamiselt Hiiumaalt, aga mõte on päris hea ja ka nood esimesed materjalid on päris huvitavad. Näituseks mõneti lausa ootamatu, aga ometi lapsepõlvemälestusi eredalt esile toov tekst nimetusega "Kiiktoolis kiikumine Hiiumaal".

Täna jäi silme ette ka põgus üle- ja sissevaade LibreOffice'i tulevikust/tulevikku. Ma ei ole nende ajaveebe ja muud sellist väga hoolikalt jälginud, aga selle artikli põhjal võib vähemalt loota, et headest ideedest kasvavad välja ka head tulemused. Sest nende peamine siht, kirjutada valdav osa senisest OpenOffice.org-ist ümber, nii et kood (ja oletatavasti ka sellest johtuvalt kasutajale avanev pilt ja võimalused) oleks tänapäevane, on ju õieti ammune soov - enam kui kahekümne aasta vanune tarkvara on, nagu valdav osa nii vana tarkvara, mida on vaid tasapisi kohandatud ja täiendatud, ilmselgelt ümbermõtlemist ja -kirjutamist vajav - mis aga ei ole kahtlemata lihtne töö, nagu ma olen saanud jälgida näiteks KDE pealt, kus KDE3 pealt KDE4 peale üleminek võttis oma kolm aastat aega, enne kui sellega üldse avalikkuse ette hakati tulema, ja siis veel päris pikalt, enne kui see mingilgi määral korrastatuna ka tegelikult välja lasti (ja isegi veel praegu ei ole kaugeltki mitte kõik KDE osad, veel enam aga KDE-ga kaudsemalt haakuvad rakendused, seda üleminekut päris lõplikult lõpule viinud). Aga igal juhul on hea, et selle peale mõeldakse ja nagu näha, ka tegema on asutud.

Tarkvara poole pealt veel nii palju, et täna riputas siis Laur lõpuks üles tükk aega kaalutud arusaamad, kuidas võiks vaba tarkvara arendus, sealhulgas eestindamine, käia koostöös riigivõimu ja potentsiaalselt ka erasektoriga. Eks näeb, mis neist mõtetest ja kuidas tegelikult teoks saab, siinkohal ma lihtsalt viitan neile:

• Üldised põhimõtted, kuidas riik vaba tarkvara toetama peaks
• Eestindamiskogukondade toetamise põhimõtted - mõned ideed
• Vaba Tarkvara Ekspertide Võrgustiku tööpõhimõtted
• Vaba Tarkvara Ekspertide kontaktid

Nagu tekstidest näha, on need väga esialgsed ja vajavad veel mitmeski osas täiendamist ja nähtavasti laiendamist, aga vähemalt mingi algus on tehtud.

Loetud: Vikerkaar 10-11/2010
Vaadatud: Eureka (TV6), Sõnasõda (Kanal2)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Mõningate segavate asjaolude tõttu ei olnud see just väga pikk ja töömaht ei tõusnud eriti kõrgele (ehkki nii 1700 stringi on siiski hea saavutus, kuigi tuli sedakorda taas rohkem olemasolevate tõlgete ärakasutamise arvelt kui nii-ütelda puhta tõlkimise pealt), aga igal juhul sai KDE arendusharu see osa, mis puudutab toda KDE SC-d ehk tulevast versiooni 4.6, peaaegu täielikult korda, ainult veel nipet-näpet jäi teha (see puudutab muidugi ainult kasutajaliidest, dokumentatsiooniga tuleb veel vaeva näha omajagu). Mõningat abi sain tõlkijate IRC-kanalil osalejate käest ka nende paganama ränka vaeva valmistavate Kopete videoseadistuste osas, nii et isegi mina sain mõnest asjast paremini aru, aga muidugi on see ikka väga tume maa, nii et vaeva nende mõne üksiku sõnega tuleb veel kõvasti näha...

Täna jõudis mulle koju ka juba ärevusega (kas tõesti ei mahugi nende hulka, keda õnnistatakse?) oodatud eurokalkulaator, kaasas ka kirjake suurtelt ja tähtsatelt ninadelt, brošüür ja kalkulaatori kasutusjuhend. Brošüürile oli ka lisatud üks leheke tolle õnnetu lehekülje asenduseks, kus Rumeenia ja Bulgaaria nagu naksti Euroopa Liidust olid välja jäetud. Kalkulaator ise oli imelihtsake, küll kummalisel kombel mingi väljatõmmatava kileribaga, mis nähtavasti oli mõeldud patarei asjatu kulumise vältimiseks ja mitte just väga esinduslikus pakendis. Aga oma tööd paistis ta korralikult tegevat, vähemalt eurode ja kroonide vahekorra selgitamise osas (ma tavalise arvutamise võtteid ei hakanud proovima). Nii et asi korralik ja ilmselt ka praktiline, eriti neile, kellele peaks korrutamine või jagamine suhteliselt ebamugava suurusega 15,6466 tõsiseid raskusi tekitama. Tundus ka kenasti töökorras olevat, kuigi hämmastas mõnevõrra see, et seda massinat ei saagi välja lülitada. Kirjade kohaselt pidada ta kaheksa minutit pärast kasutamise lõpetamist seda ise tegema ja seda ta ka tegi, kuigi mulle tundus, et aega kulus siiski veidi rohkem, aga see võis olla ka illusioon, sest aega ma ei mõõtnud.

Loetud: T. Erelt, Terminiõpetus
Vaadatud: 100 sekundit (TV3), Välisilm (ETV), Kaugel Maast (TV6), Kaks ja pool meest (Kanal2), Akte Golgatha (RTL)

Pühabased mõtted

Pooleldi tavaline tööpäev, millest tubli tüki võttis ära ema ja ta poiss-sõbra külastamine - sedakorda siis mina nende juures, mitte, nagu tavaliselt, vastupidi. See käik oli seotud tänase suure pühaga, mida isadepäevaks kutsutakse. Noh, tegemist ei ole ju nüüd mu isaga, aga ema elukaaslasena paigutub ta kuhugi sinna väga lähedasse kategooriasse mu meelest küll. Ilm oli ka täna imeilus, isegi suhteliselt tugevalt langes niiskust taevast alla (vihmaks oleks siiski palju seda nimetada), ja sõna otseses mõttes oli näha, et see püha on ikka lühikesest tähistamise ajaloost hoolimata päris korralikult juurdunud: selle paarikümneminutilise jalutuskäigu kestel, mis mul vahemaa läbimiseks kulus, leidus õige vähe maju, millele polnud riigilippu üles tõmmatud (ja läbitav piirkond on täis just eramajasid), ning ma sain tõelise vapustuse osaliseks, kui pühapäeva varasel pärastlõunal oli muidu peaaegu inimtühjal lausa raske liikuda, sest autosid vooris vahetpidamata. Nii et midagi see päev igatahes inimestes liigutanud ja liikuma pannud on... Viibimine nende juures võttis, nagu ikka, õige mitu tundi aega ja lühidalt võiks selle kokku võtta nii: sõin ja jõin seal minagi ja kõhusoppi sain õige palju midagi :-) Mu eile valmistatud kirju koer leidis seal päris head vastuvõttu, kuigi ma ise hindaksin, et natuke sai kakaoga üle pingutatud - aga noh, teisest küljest, ega see ka halvemaks asja ei teinud.

Et ema sokutas tagasiteele kaasa ka ühe ristsõna, jäi tööpäev veel lühemaks. Samas andis see Miniristik ka taas põhjust vihastamiseks: no kellele ometi on vaja neid mõttetuid ristsõnasid, kus on mingid imetillukesed arusaamatud pildikesed, millel kirjade järgi peaksid olema taas kujutatud mustmiljon eri kassitõugu (ja sedakorda veel ka teine samalaadne, samamoodi väheeristuvate lindude ja mõningate muude loomadega). Muidu ju ehk polekski paha mõte selliseid ristsõnu ka pakkuda, aga kuigi trükitehnika on tänapäeval hea, on eriti Miniristiku formaat selline, mille puhul lihtsalt on võimatu neid pilte vähegi mõistlikult esitada, seda enam et kavalad küsijad tahavad ju ikka teada mitte krantsi või hunti, vaid mingeid eksootilisemaid elukaid... Nojah, puhta jõuga, pilte eriti vaatamatagi, on muidugi ka võimalik sellised ristsõnad ära lahendada (mida ma olengi teinud), aga mingit erilist naudingut see paraku ei paku...

Täna tuli teade, et õieti veel sündimata uus distributsioon Mageia on otsustanud asuda kontoritarkvara osas toetama teist vastsündinut, nimelt OpenOffice.org-ist lahku löönud LibreOffice'it. Ma ei ole küll seniajani LO-d ise järele proovinud, õieti pole vajadust tundnud, sest praeguses staatuses on see, niipalju kui ma olen erinevusi veebist uurinud, vähemalt minu seisukohalt äravahetamiseni sarnane OpenOffice.org-iga, aga peatselt peaks nende esimene väljalase ka ilmavalgust nägema ja kui Mageia oma alfa detsembris juba LO-ga välja toob, ilmselt siis ma ka lähemalt uurin seda. (Õieti ainukesed asjad, millest ma OpenOffice.org-is vähegi tõsisemalt puudust tunnen ja mida kardetavasti ka LibreOffice väga ruttu ei lahenda (OOo-s on mõlemad probleemid juba aastaid lihtsalt üleval seisnud, ilma et midagi muutunud oleks...), on probleemid (raamatute) registriga (nt registrisiseste viidete lisamise sisuline võimatus), samuti lõpu- elik järelmärkustega, mida OOo iseomase tarkusest paigaldab alati ja ilmtingimata dokumendi lõppu, ehkki raamatute puhul on see pigem erand). Aga igatahes tore, et kaks veel pooleldi emaüsas beebit nii kenasti teineteisele käe ulatavad - loodetavasti õnnestub Mageial LibreOffice integreerida vähemalt sama hästi, kui on õnnestunud Mandrival seni integreerida OpenOffice.org.

Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud: Ajavaod: sõjalenduri saatus (ETV), Ärapanija (Kanal2), Riigimehed (ETV)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpisin veidi jalutuskäiguga kandekeskusse, kus mind ootas ees pisike raamatupakk. Olgu selle sisu siin ka välja öeldud:

• R. D. Kaplan. Monsoon: The Indian Ocean and the Future of American Power

Lisaks sellele astusin läbi ka Magistrali suurpoest, et hankida mõningaid vajalikke koostisosi õhtuseks tegevuseks - nimelt otsustasin üle üsna pika aja proovida tavapärasest veidi erineva söömisobjekti valmistamist, milleks sedakorda oli kirju koera nimeline maius. Tundub, et tuli täitsa eduliselt välja, ehkki eelmisest korrast oli nii kaua aega meeles, et pidin igaks juhuks retsepti lausa üle vaatama...

Sain ka täna teada, et ühel mu tööandjal on toimunud väike verevahetus, loodetavasti aina paremuse poole, kuigi ma seda uut inimest isiklikult ei tunne - aga noh, ega siis tõlkeneegrid peagi tingimata suurte massadega sõbrad olema ;-)

Loetud: Horisont 6/2010, Arvutimaailm 11/2010
Vaadatud: Riigimehed (ETV), Klass: pärast elu (ETV), Elavad surnud (FoxCrime)

Ilmunud tõlked:
Jürgen Habermas: juhtimine ja juhtiv kultuur (Postimees, 13.11.2010)
Vello Vikerkaar: sõnumid Ameerikast (Postimees, 13. 11.2010)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida kärpisin veidi jalutuskäiguga kõrvalasuvasse poodi eesmärgiga täiendada toiduvarusid. Kahju lausa, et tööd nii palju on - ilmad on imeilusad, hea meelega kondaks pikemalt kuskil ringi ja naudiks seda karget õhku ning muid imelisi sügisnaudinguid...

Julia Latõnina oli Novaja Gazetas avaldanud oma Eesti-muljete teise osa, mille lugemine oli sama nauditav nagu üleeilse esimese osagi puhul. Selle algus on nii hea, et ma loodan mitte rikkuda autorikaitse seadusi, kui selle siin ära toon:

Я еду в такси на встречу с министром финансов. (Эстония с января переходит на евро.) Таксист — русский.

— Русские пришли сюда четыреста лет назад, — говорит таксист. — Мы этим чухонцам все построили! Мы им пляж насыпали, мы им Олимпиаду провели! А они не проявляют ни малейшей благодарности! Это моя земля, и я здесь буду говорить по-русски. И дети мои будут говорить по-русски.

Ну да. И работать таксистами

Üle pika aja tuli eile Mandrivalt vähegi korralik teade edasiste plaanide kohta. Uueks Cookeri ehk arendusversiooni ülemaks määratud Eugeni Dodonov andis teada kohe mitut asja: 1) järgmine Mandriva väljalase, Mandriva Linux 2011, peaks kavakohaselt ilmavalgust nägema 30. mail; 2) alates sellest väljalaskest minnakse senise pooleaastase tsükli asemel (taas) üle aastasele, niisiis Mandriva Linux 2012 peaks eelduste kohaselt ilmuma millalgi 2012. aastal ja nii edasi; 3) enne seda väljalaset tuleb siiski üks vaheväljalase veel, Mandriva Linux 2010.2, nii-ütelda jõulukingitusena vahetult enne jõule, 22. detsembril, mis peamiselt sisaldab turbeuuendusi ja muud sellist nipet-näpet, aga ei midagi kardinaalselt uut. Vähemalt on nüüd ajakava paigas, konkreetne sisu, see tähendab mida just on kavas järgmise väljalaskega ette võtta, on veel vähemalt avalikkuse eest varjul, aga karta on, et kui arendajate nappusest üle ei saada, siis tähendab see nii mõnegi Mandriva tööriista hääbumist (juba praegu on tegelikult õige mitu sellist, mis on pikka aega sisuliselt hoolduseta olnud ja töötavad nii-ütelda vana rasva pealt). Aga no loota vähemalt võib, et Mandriva käsi käib ikka edasi ja mitte halvasti. Huvitav on muidugi ka vaadata seda, kuidas Mandriva ja temast võrsunud või irdunud Mageia omavahel konkureerima hakkavad: see vaheväljalase ilmub veidi pärast seda, kui Mageial on kavas välja tuua oma esimene alfa, ning uus väljalase nähtavasti veidi pärast Mageia esimese väljalaske ilmumist.

Tänane Sirp oli taas tühjavõitu, sisaldades lugemisväärset vaid mõne raamatuarvustuse jagu. Kui tsensuuriraamatu ja muidu intrigeeriva Lembitu eluloo arvustused olid üsna tavapärased (viimase puhul - mida ma mõistagi ei ole lugenud, aahhh...- üllatas küll mõnevõrra, et muidu suhteliselt asjalikuna ja võib-olla isegi mõneti tähenärijana teada autor on nii palju eksimusi või üsna selgelt väärtõlgendusi sisse lasknud), siis päris omapärane ja huvipakkuv oli Tarandi Andrese arvustus Seenevana hellitusnime all tuntud Parmasto Erasti mälestuste kohta. Eelkõige jäi mind sealt kummitama üks pisike lõik, mis võib-olla praegusel ajahetkel päris tõele ei vasta, aga milles siiski on oma tugev iva:

Oma kontaktid pidi ta looma kirjadega, mis – nagu ta ise on välja arvutanud – võttis maa- ja merepostiga aega keskmiselt 37 päeva, lennupostiga koguni 39 päeva. Kuna ma hiljaaegu arvutasin posti kiirust varasematel aegadel, siis olgu võrdluseks, et aastatel 1500–1700 liikusid Tallinna-Lübecki liinil kirjad maal ja merel keskmise kiirusega 28 päeva, väga kiired merel üheksa päeva ja kõige kiiremad viis päeva. Inimkonna progress ei ole lineaarne.

 Arvud arvudeks, aga selle viimase lausega võib küll täiega nõus olla, paraku...


Loetud: Sirp, 11.11.2010
Vaadatud: Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Tähevärav Atlantis (TV6), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Elvira, pimeduse kuninganna (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev, mis tõi küll paraku kaasa ka ühe päris ebameeldiva, siinkohal siiski lahti kirjutamata jääva "üllatuse", aga tasakaaluks õnneks siiski ka ühe mõneti ootamatu kiituse, nii et keskeltläbi võib siis pidada päeva... hmm, keskmiseks...

Päris huvitav oli uudistekanalist kuulda, et vastne Venemaa suursaadik Eestis soovib riikidevahelistes suhetes ajalooteemad jätta ajaloolaste, mitte poliitikute käsitleda. Huvitav, kas tegemist on Venemaa mingi uue välispoliitilise juhisega, mida suursaadik nüüd edastab? Ma olen ka varem Venemaa-Eesti suhteid puudutades nentinud, et kogu sel "ajaloo võltsimisega" võitlemise ja ühise ajaloo rõhutamise suunal ei ole vähimatki lootust areneda, kui selleks ei looda spetsialistidest töögruppe, kes töötaksid välja ühised seisukohad (mis ei tähenda tingimata ühtelangevaid seisukoht - nii mõneski küsimuses aitaks juba see, kui pandaks selgelt kirja, millised on erinevused, ja alles siis püütaks leida, kas on ka midagi, milles leidub kokkulangevusi). Küll üsna vaevaliselt, aga siiski mingil määral on Venemaal ja Poolal õnnestunud viimastel aastatel edasi liikuda niisuguses suunas (kuigi kontrast potentsiaalselt palju enam nugade peal olevate Poola-Ukraina suhetega ning sealsete ajaloolaste ühiskomisjoni tegevuse ja üldse riikidevaheliste suhetega on endiselt päris, kohe väga päris tugev...). Kui mitte muud, siis ju loota ikka võib, et võib-olla hakkab midagi samalaadset toimuma Eesti ja Venemaa vahel, kuigi muidugi on selge, et minevikutaagast vabanemine on nii paganama raske. Võib-olla vähemalt tähendab see suursaadiku väljaöeldud algatus seda, et poliitilisel tasandil kaob too "ajaloo võltsimise" retoorika ära või vähemalt jääb piiratuks nii paari-kolme päevaga aastas (nt võidupüha Venemaal ja no muidugi kurjade SS-laste kokkutulek Eestis :-) ).

Sattusin lugema päris huvitavat mõtisklust e-lugerite, eelkõige küll Amazoni Kindle teemal, millel olid ka päris huvitavad kommentaarid. Huvitaval kombel on, nagu võib näha nii sellest kui ka mitmest muust loost, mida ma olen lugenud, väga paljudel inimestel e-lugeriga mingi psühholoogiline probleem või tõrge, otsekui hirm, et see tähendab raamatu kui sellise väljasuremist või vähemalt moondumist millekski, mille kohta raamat enam nagu ei saaks öelda. Nojah, võib-olla kah, aga miskipärast ma tugevasti kahtlen selles - see raamatu mõiste, milles nii väga kinni ollakse, on üsna üürike, ainult ehk mõnesaja aasta vanune, aga raamat ise on ikka oluliselt vanem asi, vähemalt mu arvates. Ma ei näe küll põhjust, miks ei peaks raamatuks pidama savitahvlitele kirjutatut või vasikanahale kritseldatut - aga need erinevad sellest pelgurite austatud "raamatust" ehk rohkemgi kui e-lugerid vähemalt praegusel ja tõenäoliselt ka lähituleviku kujul. Võib-olla ainuke asi, mille üle tasub potentsiaalseid e-raamatu võimalusi silmas pidades muretseda, on mõningane keskendumis- või mäletamisvõime kadu: nii-ütelda staatilist raamatut lugedes on tihtipeale lausa vajalik meeles pidada tegelaste või sündmuspaikade esmaseid kirjeldusi, et need hiljem esinedes õigesti paika läheks, e-raamatu puhul võib see vajadus kaduda, piisab vaid klõpsust nimele või millelegi, et liikuda kohe nii-ütelda definitsiooni juurde või kohta, kus sellest pikemalt juttu või üldse mainitud - sõnaga, sama häda, mis iseloomustab hüperlinkivat veebi tervikuna. Aga teiselt poolt, kunagi ammustel aegadel, ehkki me selle kohta just midagi konkreetset ei tea, oli ilmselt samasugune üleminek ka puhtalt mäletamiselt kirjapandud teadmistele, mis samuti likvideeris tubli osa vajadusest asju meeles pidada (ei kõrvaldanud, nagu ei kõrvalda ka nüüd, aga enam polnud see tingimata vajalik).


Loetud: Horisont 6/2010
Vaadatud: Soome lahe õed (ETV), Tähevärav Atlantis (TV6), Kättemaksukontor (TV3), Lasko - Die Faust Gottes (RTL), Saatana vodevill (ETV2)

Kolmabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida ka täna mõnevõrra lühendas nii umbes poolteise artikli tõlkimine Postimehe heaks (nojah, poolteist artiklit on ilgelt imelik summa küll, aga õnneks pole ma enam mõni leheneeger, kes kohe kindlasti peab päeva lõpuks artikli valmis saama või siis selle asemel sule sinna sabajuurika piirkonda...).

Sattusin täna Novaja Gazetast lugema äsja Eestit väisanud Julia Latõnina reisimuljeid või õigemini tema tähelepanekuid Eestist. Väga mahlane ja hea lugemine - muidugi kohe ka põhjus ajukääbikutele teda russofoobiks sõimata, aga eks selliseid delfiilikuid leidu ilmselt igal pool üha suureneval hulgal...

Loetud: Horisont 6/2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Pilvede all (Kanal2), Teadmata kadunud (Kanal2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, mida lühendas mõnevõrra nii umbes poolteise artikli tõlkimine Postimehele (lahtiseletatult tähendab see siis ühe artikli täielikku ja teise osalist tõlkimist - mõnikord juhtub ka seda, et tänased varnad venivad nii pikaks, et ulatuvad lausa homsesse :) ). Lisaks sellele kärpis põhitööle jäävat aega ka väike abi vastse kontoritöötarkvara LibreOffice eestindajale, mis kujutas endast LibreOffice'is pakutavate täienduste (võrreldes OpenOffice.org-iga) tõlgete läbivaatamist. Mitmed asjad olid seal tegelikult natuke tuttavad, näiteks mõned laiendused, mida Mandrivas pakutakse eraldi pakettidena ja mis LibreOffice'is on siis nähtavasti kohe kaasas. Aga eks seda oli ka oodata: LibreOffice on ju praegu ikka valdavalt seesama OpenOffice.org, ainult veidi täiendatud mõne muu haakuva projektiga (millest üks on ka see, mis on aluseks Mandriva pakutavale OpenOffice.org-ile).

Sattusin lugema, et eelmise USA presidendi mälestused on nii mõnelgi pool pisikesi laineid löönud - nii pidas Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder lausa vajalikuks öelda, et Bush valetavat! See on vist suhteliselt harv juhus, kus kohe nii otseselt öeldakse... Tundub küll rohkem Schröderi vingerdamise ja asjade õigeksrääkimise moodi (mis poleks mingi ime, eriti kui arvestada, et tegemist on kutselise poliitiku ja sealjuures veel sotsiaaldemokraadiga), aga mine võta kinni...

Täna postkasti potsatanud [digi] oli teinud pisikese võrdluse eri e-lugerite vahel ja jõudnud ilmselt üsna loogiliselt järeldusele, et uus Kindle on ikka kõige poolest üle prahi asi. Mulle jäi endale ka selline mulje, kui ma mõne päeva eest natuke uusimaid e-lugereid omal käel võrdlesin, tõsi, mitte füüsiliselt, vaid veebis nende omadusi ja tootjate kiidulaule võrreldes. Njah, äkki jõuluvana toob näiteks? :-)


Loetud: [digi] november 2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6)

Esmabased mõtted

Tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev. Erinevalt eelmisel nädalal arvatust ma siiski KDE arendusharus midagi teha ei jõudnudki, sest vahepeal nägi ilmavalgust stabiilse haru järjekordne täiendusversioon ning kohe selle järel porditi portsti stabiilsesse harru tagasi hulk dokumentatsioonimuudatusi. Nende peale tänane päev kuluski (kui mitte arvestada ühe kasutaja märgatud kirjaviga kasutajaliideses, mille ma samuti ära parandasin). Jõudsin ka ühe neist kahest varem poolikuks jäänud käsiraamatutest ära lõpetada, nii et stabiilne haru on nüüd taas praktiliselt tõlgitud, välja arvatud siis ühe rakenduse (see imeline keeleõpperakendus Parley) käsiraamat ning kiirsuhtlusrakenduse Kopete mõned üksikud kasutajaliidese osad (ikka need imekeerulised videoseadistused, millele aru ega mõistus taha kuidagi peale hakata). Nojah, muidugi stabiilses harus tõlgitu kandus peaaegu täies mahus edasi ka arendusharru, nii et eks sealgi läks dokumentatsiooni olukord tunduvalt etemaks, mis hiljem tähendab vähem tööd...


Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud. Tähevärav Atlantis (TV6), Hüppaja (TV3), Kaks ja pool meest (Kanal2), Kelgukoerad (Kanal2), 100 sekundit (TV3)

Pühabased mõtted

Põhitöö mõttes äärmiselt väheproduktiivne päev, kuigi muidu maru pingeline ja vaimu ergutav ning samas väsitav. Kohe tuleb muidugi ära öelda, et see väheproduktiivsus ei ole üldse mitte minu süü, kohe sugugi mitte: nimelt käis ema külas ja lisaks kõigele muule heale-paremale tõi, nagu tihtipeale, kaasa ristsõnu. Üks neist oli viimane Ristik, kus olid sees ka peatsete Eesti meistrivõistluste kvalifikatsiooniristsõnad. Nojah, muidugi ei peaks minusugune tark ja kena ja nutikas ja sarmikas ja taibukas etc. etc.(TM) isik neid üldse lahendama, sest pääs lõppvõistlusele on eelmise aasta tulemuse põhjal ju nagunii kindlustatud, aga selliseid asju nähes ma tajun, mida tunneb narkomaan süstalt nähes - isegi kui tead, et see ei ole kohe üldse kasulik ega õieti vajalikki, tõmbab nagu benjiköiega selle suunas ja midagi pole teha, hüppad ja kargad ja rõõmustad ja lahendad... Ja nagu ikka, olid need võistlustööd parajalt krõbedad, ehk veerandi jagu sai kohe puhtalt ära panna, veel veerandi mõningase mõtlemisega välja tuletatud ja nuputatud ja meenutatud, aga oma pool tuli igasugu kirevatest materjalidest kokku kraapida. Ja kõik need senitundmatud, -nägematud ja -kuulmatud jõed ja ojad ja orud ja urud nõudsid ülesleidmiseks päris palju vaeva, eriti aga aega. Ent valmis need mõlemad ristsõnad siiski said ja enesetunne on... mõnus kohe kindlasti :-)

Lisaks tõi ema kaasa ka paber-Postimehe, kus oli õige mitu huvitavat lugemispala, eriti nii-ütelda professionaalsest kretinismist kohustuslik vestlusring tõlkimise teemadel, osalejateks Kaera Krista, Tamme Triinu ja Kausi Jaan. Selles olid kenasti kokku võetud enam-vähem kõik tõlkijate ees praegu seisvad probleemid ja laiemalt arutatud tõlkimise kui sellise teemadel, nii et siin ei saa ega olegi mõtet hakata seda kuidagi kokku võtma. Kindlasti tarviline lugemine kõigile, kes vähegi tõlkimisega kokku puutuvad või tõsiselt kokku puutuda tahavad. Kurikahju ainult, et Postimees selle lugemise eest ilmtingimata raha tahab saada, olgu siis paberlehe või e-variandi eest...
Lisaks sellele olid veel päris loetavad Vahteri Tauno mõtisklus asjade unustamise ja ununevuse teemal (üllataval kombel täiesti vabalt kättesaadav elektrooniliselt, nagu eelnevast viitest näha), milles oli üsna mitu mõttejuppi, mis väärinuks pikematki lahtikirjutamist, aga eks ole ajaleheruum ikkagi suhteliselt piiratud, ning Kõresaare Ene Oksaneni Sofist tõukuv arutlus (taas paraku saadaval ainult raha eest) mäletamise ja "mälutöö" ümber, mis lõppes mu meelest väga õige tõdemusega, et "kogu ses kires, mis "Puhastuse" ümber on lõkkele löönud, pole kuigivõrd tõsist mälutööd" (ma võin ainult korrata, et ma pean ikka ja jälle tõsiselt ja siiralt imestuma, kui ma loen järjekordset arvamust, et "Puhastus" kajastab kuidagi ajalugu, olgu siis õigesti või valesti, mida ta mu meelest teeb sama vähe või õieti veel vähemgi kui näituseks Dumas oma (pool)ajaloolistes romaanides (Oksanen on aega kirjeldatavates detailides oluliselt täpsem, aga nagu Dumas'lgi, ei ole tema eesmärk mitte kajastada ajalugu, vaid rääkida oma lugu, seda naiste vastu suunatud vägivalla lugu eelkõige, kus ajalugu on pelgalt taust ja vaid peab lisama usutavust narratiivile endale, mitte aga ei võta sisse selle kohta).

Raamatutega seoses sain täna üllatuse osaliseks Eesti Ekspressis ilmunud uudisnuppu nähes, kus olid reastatud raamatukogudest möödunud aastal laenutatud teosed. Paigutuselt natuke nihu läinud tabelis on siiski selgelt näha, et esimese 29 sekka mahub vaid neli välismaalast (neist üks see pooleldi "oma" Oksanen), ülejäänud on aga puhtalt kohalike autorite teosed. Üllatus oli see eelkõige seepärast, et üsna pikalt on räägitud ja ilmselt õigustatult, et laenutuste edetabelit juhivad aina välismaalased ehk, nagu ütles raamatuajakiri Lugu oma eelviimases numbris, "välismaised roosamanna-romantikud ja krimikirjanikud". Sellesse edetabelisse polnud neid nüüd aga õieti üldse mahtunud. Võib-olla on asi selles, et siin oli juttu ainult üksikteostest, mitte kirjanikest (nii mõnelgi võib teoseid ju õige mitu olla ja kogusummas löövad nad vähema teostearvuga kohalike autorite toodangu lihtsalt üle), aga siiski oli see imekspandav.


Loetud: Akadeemia 11/2010
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2)

Laubased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: TM Kodu ja Ehitus 8/2010
Vaadatud: Klass: Elu pärast (ETV), Vale pööre 2 (TV6), Elavad surnud (FoxCrime)

Ilmunud tõlked:
Edward Lucas: Poola ja Venemaa - samm liiga kaugele? (Postimees, 06.11.2010)

Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, mida pisut lühendasin jalutuskäiguga kodulähedasse poodi toiduvarude täiendamise eesmärgil.

Tänane Sirp oli suhteliselt tühi taas - nagu ikka, kui toimetajal või kellelgi tuleb mingi hullushoog peale ja usinalt valimismaterjale sisse suratakse. Siiski, mõned natuke huvitavamad materjalid olid õnneks ka, mida võis lausa lugeda. Näiteks Hiio Toomase ülevaade Saksamaal tõsiselt käinud ja seniajani käiva nõndanimetatud Sarrazini-debati kohta. Üksvahe oli Saksa uudiste jälgimine lausa raske, ilma et oleks tubli annuse sarratsiinlust sisse saanud ahmida, nüüdseks on see natuke vaibunud või õieti rohkem laiali valgunud, nii et teemad on endiselt teravalt üleval, aga mitte niivõrd enam Sarrazini isik ise. Üsna huvitav oli ka Kausi Jani arutlus (ilu)kirjanduse kui sellise tuleviku üle, mida tasub kindlasti lugeda, aga millest ma eelkõige noppisin välja imeilusa tsitaadi:

sõnasinusoididest kudunev kassikangas kasvab aja ja kirjanduse edenedes otsekui iseenesest

Ka Tamme Jaani üpris vihane vastulause kavandatavatele muinsuskaitseseaduse muudatustele vääris lugemist: ma ei ole küll väga kursis nende seadusepügalatega ja veel vähem muutmiskavatsustega, aga seda artiklit lugedes jäi mulje, et need uuendused just tingimata asju paremaks ei pruugi muuta...

Kõige köitvam lugemine Sirbis oli sedakorda (taas) see pisike repliik, kirja pandud Madise Ülle kätega ja eesti keelt käsitlev (õigemini, see polnud ehk tema esmane lähtepunkt ja väljendatud mõte, küll aga see, mida mina sealt välja lugesin). Sama mõtet, mida ma viimati kuulsin Jyrka kirjapandu läbi (mõistuse hulk maailmas on konstantne, aga see jaguneb aina vähemate inimeste vahel), sõnastati siin natuke teisiti: "maailm on järjest keerulisem, inimeste keeleline väljendusoskus aga algelisem". Sellega ei saa kohe kuidagi nõustumata jätta - paraku... Ja see ei ole õieti isegi mitte eesti keele probleem, vaid sama võib täheldada, nii palju kui ma olen suutnud olvata, ka teistes keeleruumides: ühelt poolt leidub küllaga tekste ja sõnavõtte, mis kubisevad erialastest sõnadest ja on seeläbi muudele kui asjassepühendatutele peaaegu mõistetamatud, teiselt poolt võib ka seesama oma erialal ilmselgelt tunnustatud ja tark inimene millestki muust kõneldes piirduda vaid Ellotška sõnavaraga, mis siis rääkida veel nendest, kes sellist erialažargooni ei valdagi, Suulises suhtlemises ei ole reduktsioon muidugi midagi iseäralikku, sest kui on vähegi soov laiemale seltskonnale ennast arusaadavaks teha, siis on see päris mõistetav (ehkki Kin-dza-dza tasemeni on nähtavasti veel aega :-) ), aga see levib üha enam ka kirjasõnas ja tundub, et täiesti pidurdamatult. Võib-olla on see miskitpidi seotud nõndanimetatud inforevolutsiooni ja globaliseerumisega: ka kirjutaja ajus tiirleb taustal teadmine, et tema potentsiaalne lugejaskond on sõna otseses mõttes kogu maailm - erinevalt varasemast, kus kirjutatu oli valdavalt suunatud üsna kindlalt konkreetsele sihtgrupile (maksimaalselt sama keeleruumi või pigem isegi kultuuriruumi liikmetele, mis üldiselt oli geograafiliselt suhteliselt piiratud). Repliigi autori üks näide oli muidugi eriti drastiline, nimelt "salajane avalik teave", mille puhul võib ju mõista, mida on tahetud väljendada, aga see sõnavalik on ikka nii nihkes, kui vähegi veel olla saab...

Täna tuli üle pika, väga pika aja ka mõningaid teateid Mandriva käekäigu kohta. Nimelt on Mandriva pidanud heaks ametisse nimetada Cookeri ehk siis Mandriva arendusversiooni (millest teatud hetkedel tehakse hetkvõte, mis paisatakse maailma ette nii-ütelda (stabiilse) väljalaskena) juht. Selleks sai juba õige mitu aastat Mandriva heaks töötanud Eugeni Dodonov, kelle vahest suurim nähtav panus on olnud Mandriva turbetööriista Msec edendamine, aga kes on ohtralt vaeva kulutanud ka muude Mandriva tööriistade ja üldse selliste "süvaasjade" kallal. Esimese asjana võttis ta käsile selguse saamise praeguseks päris lootusetult sassi läinud tarkvara pakendajate seas - see hiljutine vallandamislaine jättis maha tohutul hulgal tarkvarapakette, mille hooldajaks/pakendajaks on endiselt märgitud nüüdseks juba lahkunud inimene või kui see inimene oli hoolas, siis mitte keegi. See olukord muidugi tekitab ainult segadust juurde ja kuigi praegu on üldiselt tarkvara uuendamine käinud arendusversioonis üsna korralikult, siis teinud on seda paar-kolm entusiasti, mis ei ole üldse kuidagi jätkusuutlik lahendus. Tahaks kangesti loota, et Mandriva järgmised sammud ei lase ennast kaua oodata, sest Cookeri bossist on vähe kasu, kui ei suudeta koondada arendajaid, kes lisaks pakendamisele ka midagi sisulisemat teeksid: vigade ja soovide nimekiri on juba puhtalt Mandriva enda tööriistade osas piisavalt pikk, rääkimata asjadest, mida võiks ja tasuks kasutajate meelest ette võtta tarkvaraga, mis ei ole küll Mandriva enda loodud, aga mida nad ometi pakuvad (suure osa sellistest soovidest saab muidugi vastava tarkvara loojatele edasi suunata, aga on ka asju, mis on Mandriva pädevuses, näituseks mõningate omaduste välja- või sisselülitamine vastavalt süsteemi teistele komponentidele või mingid muud kohandamised).

Sellega seoses võib meelde tuletada ka seda, et nende Mandrivast vallandatud või muul põhjusel lahkunud arendajate ja muude tegelaste loodud uus (ehkki Mandrivale põhinev) distributsioon Mageia on samuti hakanud jalgu alla saama, nagu võib näha projekti ühe juhi kirja pandud ajaveebi äsjasest sissekandest. Tänaseks on enam-vähem paigas ka ajakava, mille kohaselt esimese pilgu uuele asjale peaks saama heita juba detsembris, ametlik väljalase aga ilmuma millalgi märtsi lõpu poole ehk siis tõenäoliselt suhteliselt lähestikku Mandriva järgmise väljalaskega, aga arvatavasti siiski veidi varem.

Tänase päeva lõpetasin teleri ees, vaadates ühte väga köitvat ja mõtlemapanevat filmi. Ma kangesti tahaks öelda, et see on üks paremaid ulmefilme üldse, mis on tehtud, aga selle peale leiduks kindlasti kohe keegi, kes teataks, et tegemist ei ole kohe kindlasti ulmefilmiga... Igatahes film oli siis "Inimesteta maailm" (Aftermath: Population Zero), mille kohta võib lugeda nii filmi koduleheküljelt, IMDB-st kui ka Wikipediast, ja mis kõneleb sellest, mis hakkab juhtuma siis, kui ühel hetkel inimesed üldse ära kaovad. Ma ei oska öelda, miks, aga mulle pakub lausa lohutust mõte, et minust ei pruugi jääda õieti mingit jälge maha - see otsekui sunnib elama iga hetke nagu viimast, andma kõike, et olla parim just praegu... Aga noh, teiselt poolt on mulle ammusest ajast ju ka eriliselt meeldinud just need Dying Earth'i temaatikaga ulmeteosed, ja nende sekka sobib see film täiesti kenasti, just nagu lusikas võisilma.

Loetud: Sirp, 05.11.2010
Vaadatud. Eestlane ja venelane (Kanal2), Ühikarotid (Kanal2), Tähevärav Atlantis (TV6), Kälimehed (TV3), NCIS: Kriminalistid (TV3), Inimesteta maailm (TV3)

Neljabased mõtted

Tavaline tööpäev. Rien.

Loetud: Tehnikamaailm 11/2010
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2), Tähevärav Atlantis (TV6), Kättemaksukontor (TV3), Lasko - Die Faust Gottes (RTL)

Kolmabased mõtted'

Tavaline tööpäev.

Vaevalt olin täna ärganud, kui mind õnnistati telefonikõnega ja peatselt oli ukse taga ka kõne teinud postikuller, näpus pakike raamatutega Eesti Päevalehe kirjastuselt, ikka sellest "Eesti mälu" sarjast. Olgu need siis siin ka üles loetud (tõe huvides tuleb mainida, et väga visalt reklaamib ennast kõikjal, kus vähegi võimalik, nii ka selle raamatupaki sees raamatutele endale lisaks, Skano mööblikauplus :-) mis on iseenesest tore, et leidub ka keegi, kes teeb sihtotstarbelist reklaami raamatuhuvilistele, sest üldiselt ju seda peaaegu ei eksisteeri, aga mõnevõrra siiski tüütav, eriti kui arvestada, et nende pakutavad Björkkvisti riiulid, nagu ma käisin aasta algupoolel oma silmaga veendumas, on tõesti päris head, aga üsna kallid ja eelkõige sobivad siiski majja või suuremasse korterisse, nii et Eesti reaalsust arvestades jäävad pigem suhteliselt väikese eliidi lõbuks, kes mingil põhjusel erinevalt Mõisa Jürist peab heaks oma kodu ka väärikate raamaturiiulitega dekoreerida... aga noh, see-eest Skano logoga korralik lai järjehoidja kulub alati ära :-) ):

• K. A. Hindrey. Minu elukroonika. Murrang. Tõnissoni juures
• F. Kull. Mässumehi ja boheemlasi. Esimesi Eesti diplomaate
• E. Lender. Minu lastele
• K. Ipsberg. Ühe sirge mehe elukäik
• H. Visnapuu. Päike ja jõgi

Täna võis lugeda ka EKI reageeringut tollele iseäralikule ja naljakale ÕS-i veebiversiooni otsingutulemusele, millest ma mõne aja eest kirjutasin. Eks neil ilmselt on õigus, et sellised süsteemi iseärasused või, kui teisiti vaadata, keeletaidurite ja veebiseppade võimetus ette näha nii absurdseid konneksioone ei vääri süsteemi enda ümbertegemist, vaid pigem pisiparandusi, mis lihtsalt väldivad niisuguste jaburuste ilmnemist. Selles mõttes on veebivariant nähtavasti päris hea asi, võimaldades väga paljudel inimestel väga erinevaid asju läbi proovida ja muutes seeläbi paremaks nii sõnaraamatut ennast kui ka selle veebiversiooni taga peituvat süsteemi. Sest iseenesest on praegune veebi-ÕS väga hea asi, võimaldades nii mõnigi kord just tänu sellistele mõneti ootamatutele ühendustele jagu saada mõttekrambist, mida tekitab liigse hooga peas ringiratast kihutav konkreetne sõna, millele soovid näiteks sünonüümi või midagi leida.

Sattusin Goble Pauli ajaveebis lugema iseäralikust katsest, millega üritatakse Venemaa suuršovinistliku keelepoliitika tingimustes kuidagi elus hoida meie väiksemate sugulaste udmurtide keelt (või noh, mis nad nüüd nii väikesed ongi, väidetavalt nii kuuesaja tuhande ringis ja isegi oma formaalne "rahvusvabariik", aga selle kümnendi šovinismilaine paistel on niigi ilmselge kahanemistendents usutavasti ainult süvenenud, nagu teistegi mittevene rahvaste puhul). Nimelt on seal kavas keele kandeala laiendamiseks tõlkida ja levitada Kamasuutrat. Päris originaalne mõte, aga ka loogiline - seks ju müüb! :-) Huvitav oleks teada, kas mõnda siinset venekeelset on näiteks eesti keele juurde toonud ajaleht/ajakiri Maaja...


Loetud: Tehnikamaailm 11/2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Serenity - Flucht in neue Welten (RTL2), Teadmata kadunud (Kanal2)

Teisibased mõtted

Tavaline tööpäev, millest võttis küll tubli tüki tervelt kahe artikli tõlkimine Postimehele, mis sedakorda olid suhteliselt pikad ja üks neist ka päris keerukas just tõlkimise mõttes.

Täna ootas ees meeldiv üllatus. Mõne päeva eest kurtsin, et viimane ajalookiri Tuna saabus mulle defektsena, mõned lehepaarid neitsilikult valged, mis muidugi võimaldab rahuldada joonistamiskirge, aga jätab siiski ilma naudingust ahmida sisse targemate inimeste kirjapandud sõnu. Üleeile õhtul saatsin küsiva-kurtva kirja toimetajale teele, mille ta ilmselt eile hommikul kätte sai - ja etskae, juba täna oligi postkastis uus eksemplar, sedakorda korralikult läbivalt trükimustaga täidetud. Väga tore, et nii kiiresti ja usinalt reageeriti!

Sattusin täna lugema huvitavat ja mind ennast sügavalt puudutavat artiklit, mille kohaselt teadlased olevat jälile jõudnud, miks päikesevalgus inimestel (pea)valu suurendab ja süvendab ja tugevdab. Artikli lõpus anti lootust, et ehk õnnestub leida ka meetodid, kuidas sellise valu käes vaevlevad inimesed võivad leevendust leida. Noh, võib-olla õnnestub mulgi siis enne surma veel lahti saada sellest pidevast tuikamisest silmade lahtioleku ajal, mis päikese kätte sattudes vaid tugevneb ja mida isegi päikeseprillid kuigi eduliselt ei suuda neutraliseerida...

Täna õnnestus ka esimest korda näha Kanal2 saadet nimetusega Sõnasõda, mida mõned inimesed on mulle väga kiitnud, aga mis nii oma põhisaate kui ka korduste aja poolest ei olnud seni kuidagi sattunud sellisesse ajalõiku, et ma seda ka näinud oleks. Päris vahva ja lõbus ja lahe saade, kuigi need "ekstreemetteasted" jätsid veidi totaka mulje. Igatahes väga mõnus tundus olevat, ilmselt tuleb edaspidi telekava põhjalikumalt uurida, et see ikka kindlasti vaadatavate saadete nimekirja ära mahuks. (Ahaa, viidet lisades märkasin, et need saated on ka Kanal2 leheküljel üleval, nii et ehk ei peagi tingimata võimlema, et neid telerist vaadata - kuigi muidugi see viimane on palju mõnusam...)


Loetud: Tuna 3/2010, T. Erelt, Terminiõpetus
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Tottenham-Internazionale (TV6), Sõnasõda (Kanal2)

Esmabased mõtted

Töö mõttes tavaline esmaspäev elik tarkvara tõlkimise päev, aga muidu ühe asja poolest väga eriline päev, millest lähemalt allpool. Tõlkimise osas oli tänane päev nüüd juba pikemat aega tavapäraselt KDE-le pühendatud. Veidi tegutsesin stabiilse haru kallal, viies sisse paar parandust, mille vajalikkusele oli tähelepanu osutanud Jaanus, ning nokitsedes veidi edasi nende paari viimase pooliku käsiraamatu kallal - mis, tuleb öelda, ei käinud eriti hoogsalt, mistõttu ma üsna kiiresti asusin arendusharu kallale. Seal see-eest tuli vunk täitsa sisse ja nii võib tänase järel öelda, et kasutajaliidese osas on õige vähe veel teha jäänud: tänasega sai ära peaaegu kogu kdepimi moodul, isegi need mobiilseadmetele mõeldud osad (kuigi nende osas valitseb mul veidi kahtlusi, sest kangesti tahaks füüsiliselt näha neid asju mõnes telefonis või milleski, et olla kindel, kas ikka asjad on õigesti tõlgitud saanud), nii et veel on teha mõned päris üksikud jupid ja et jäik stringide muutmise keeld on kas kohe ees või isegi juba käes, siis ei peaks seal ka palju enam ootamatuid tööhulki ette tulema, Mis omakorda tähendab, et ehk isegi juba järgmisel nädalal saan ka dokumentatsiooni kallale asuda. Ja et ühtekokku on KDE SC järgmise versiooni ilmumiseni (õigemini tõlkimise tähtajani küll) aega oma kaks kuud, siis võib-olla õnnestub seekord isegi väikest kvaliteedikontrolli teha veel - mida kindlasti on hädasti vaja, sest ikka ja jälle näen tõlkimise käigus isegi otseseid kirjavigu, rääkimata kohmakustest ja stiilijuhendist kõrvale kalduvatest vormilistest ebatäpsustest ja muust sellisest...

Nüüd selle erilise osa juurde. Ilmselt ma olen liiga vähe maganud või oli midagi muud lahti, aga juba mõnetunnise ärkveloleku järel hakkasin tundma, kuidas kibuvitsakroon pead pitsitab, ja see tuikamine muutus aina tugevamaks. Samas mingit sellist väsimustunnet ka ei olnud, et peaks kerra keerama ja puhkama, ja nii tuligi lõpuks meelde, et mul on kuskil sahtlis (pea)valurohtu. See vististi ibumaxi nime kandnud tabletike leevendas tõepoolest. Veidi järele mõeldes ja valust leevenenud ajurakke pingutades leidsin, et viimati kasutasin ma tableti abi 2007. aasta algupoolel, ilmselt kevad-talvel... Aga igatahes just selline päev, et sobib kalendrisse rist tõmmata - päev, mil ma võtsin tabletti! :-)

Vennaraas oli imetlemiseks üles riputanud järjekordse video oma ponnistustest, sedakorda sellest, kuidas tagasihoidlik 220 kg kätele tõuseb...

Sattusin täna lookese peale, kus ajakiri New Scientist oli palunud tähtsatel teadlastel arvamust avaldada, millised ulmeteosed nende arvates vääriksid klassika nimetust. Hoolimata oma ulmehuvist pidin kurbdusega tõdema, et üheksast loetud teosest olen ma ilmselt ainult ühte lugenud ja enamiku puhul ei öelnud isegi autori nimi ega pealkiri kohe mitte midagi... Tuleb nähtavasti oma lugemust laiendada ja süvendada... (nojah, see eeldab muidugi, et ma üldse millalgi saan sellesamuse "lugemusega" jälle tegelema hakata, aga see on juba omaette küsimus...)

Loetud: Lugu, sügis/talv 2010
Vaadatud: Tähevärav Atlantis (TV6), Välisilm (ETV), Kaks ja pool meest (Kanal2), Riigimehed (ETV), Kelgukoerad (Kanal2)

Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas mõneks ajaks ema külaskäik. Ta oli päris elevil, olles üleeile teinud mu vennatütrele vahva üllatuse Soome-reisi kujul. Mis muidugi läks talle endale ka väga korda, sest üks sihtmärke oli Fazeri külastamine, mis temasugusele šoksilembile oli mõistagi lausa taevamanna. Ja Sealife/Merimaailma ka veel otsa, see siis pigem rohkem juba vennatütre rõõmuks, nii et ta ikka lausa säras, kui jutustas käigust. Ja mõistagi sain ka mina osa rohkest Fazeri toodangust, mida ta, ise ilmselt vaevu taarudes, oli tagasi kodumaale tarinud... :-) Lisaks tõi ema ka paar ristsõna, mis veelgi kärpisid tööpäeva, sest sedakorda oli üks neist natuke tõsisemat laadi Kuma Kange.

Loetud: T. Erelt, Terminiõpetus
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Uus maa (TV3+)