Pühabased mõtted

Tänaseks on möödunud kolm nädalat viimasest ajaveebi postitusest, aga nüüd ma olen tagasi - kõik need, kes rõõmust rõkkasid ja valupisarad silmis pöialt hoidsid, et too kolme nädala tagune sissekanne viimaseks jääkski, peavad paraku pettuma :-)

Peamine põhjus, miks selline paus sisse tuli, on selles, et need kolm nädalat on valdavalt olnud üks sõna otseses mõttes sitemaid perioode mu elus. Õnnetused teatavasti ei hüüa tulles - või õigemini, hüüavad küll, aga vaid nii, et seda kuulevad teised õnnetused, kes siis esimesele usinalt appi tõttavad, et ikka rohkem ja hullemini saaks...Päris kõigest ma siinkohal rääkida ei tahagi, niisiis piirdun ühega neist, milleks oli valdavalt sunnitud arvutivahetus. Õieti ma olingi just alustamas pühapäevase ajaveebi sissekande kirjutamist (tolle kolme nädala taguse siis), kui vana arvuti järjekordselt ennast rõõmsalt välja lülitas. See vihastas mind ja ma võtsin kohe ette väljavahetamise uue vastu, millest ma jõudsin viimases sissekandes kirjutada. Vana masin ei tahtnud lõpus isegi CD/DVD-seadet enam ära tunda, aga õnneks USB-pulka ta siiski tunnistas ja nii olin ma saanud pulgale peale panna uhiuue Mandriva väljalaske. Seda ma siis soovisin proovida paigaldada uuele masinale - ei ole ju nii ammu enam paigaldamisega tegelenud... :-) Paigaldamine oli äärmiselt sündmustevaene ja kiire, palju kiirem kui sellele eelnev tegevus, milleks oli vanast arvutist kõvaketta eemaldamine ja selle lisamine uude (et oleks lihtsam andmete liigutamisega tegelda). Leidsin paigaldamise käigus, et Jaanusel oli õigus olnud ja keelevaliku aknas olev "Mitu keelt" on tõesti veidi imelik ja ehk mitte väga hästi mõistetav - ilmselt peaks seal pigem seisma "Mitmekeelne", sest juttu tehakse seal ju keele valimisest. Aga nagu ikka, kui kõik tundub minevat maru hästi, siis kuskil ikka midagi juhtub - ja nii jamasin ma peaaegu nädal aega andmete liigutamisega ketaste vahel ja üldse uue masina töökorda elik selliseks seadmisega, nagu mina seda tahan. Päris kõik ei ole ehk praegugi nii, nagu peaks olema, aga enam-vähem rahuldavas korras on asjad nüüd vähemalt.

Jättes muud probleemid puutumata, võib siiski öelda, et selle kolme nädala vältel on olnud ka mõningaid häid asju (nojah, otsapidi seotud küll nende õnnetustega, vähemalt mõned, aga siiski positiivsed). Kõige peamisem neist on see, et üks pooleli olnud raamatutest sai lõpuks valmis ja kirjastusele üle antud. Nüüd ei pea keltidega ja nende mütoloogiaga enam ilmselt tükk aega tegelema, vähemalt seni, kuni toimetaja või keegi millegi vastu huvi ei tunne... (Huvitav oleks teada, kas kirjastusel õnnestub leida ka sisutoimetaja, kui nad seda ikka vajalikuks peavad - mitte et Eestis puuduksid inimesed, kes tunneksid keldi mütoloogiat või oskaksid piisavalt keldi keeli, aga neid on ikka ääretult napilt, kui arvestada veel seda, et nad peaksid olema võimelised ka toimetajatööks...) Igatahes ma ise sain selle raamatuga oluliselt targemaks, nii et kui ma varem olin arvanud, et "Torupilli, haldjad ja hiiglased" ja teised samalaadsed esindavadki iiri, šoti või üldse keldi mütoloogiat, siis nüüd on need illusioonid minema pühitud (või noh, eks nad ju mingil määral esindavad ka, aga on ikka väga hilised töötlused, muinasjutuks muudetud müüdid...)

See muidugi ei tähenda, et tööjärg oleks otsa lõppenud, sest nagu ma olen maininud, oli ja on pooleli teinegi raamat, nii et Saksa-Vene sõja lainetel läheb aina edasi, kuni õnnestub rahuldada ka teist kirjastust juba pikemat aega põletav soov üle aja läinud ja aina edasi minevat teost kätte saada...

Tõlkimisse puutuvalt võib veel seda öelda, et selle arvutijama tõttu jäi mul KDE 4.5 ilmumise ajaks päris korralikku korda ajamata, nii et loodetavasti saab tõlke taas 100-protsendiseks 4.5.1 ajaks. Siiski, eelmisel esmaspäeval sain juba suure osa asjadest ära tehtud, sealhulgas võtsin ette ja pusisin ära ka tolle uue mängu Kajonggi, selle nii-ütelda päris-Mahjonggi arvutivariandi. Selle juures tuli päris palju pead pingutada, sest mäng ise on mulle võõras ja seal oli kasutatud mitmeid selliseid mõisteid, mida oli üpris raske eesti keelde panna. Õnneks oli siiski kõrval ka Kajonggi käsiraamat (mille ma samuti ära tõlkisin), nii et mingi lahenduse ma siiski probleemidele leidsin ja tõlgitud ta siis nüüd on. Huvilised võivad KDE veebi-SVN-ist seda kaeda, eks teised näevad siis, kui 4.5.1 millalgi septembris ilmub. Aga tõlkida on seal veel küll ja küll, sest kuigi KDE PIM-i arendajate suust on kõlanud mõtteid, et nad saavad oma uuendustega ühele poole alles 4.6 ajaks, ei ole siiski seni keegi tühistanud seda ametlikku väidet, mille kohaselt kõik uus ja hea, mida nad pakuvad, on olemas juba 4.5.1 ajaks... Ja seal on teha palju, ehkki suur osa sellest on selline lihtsam töö: varem näituseks KMaili või Korganizeri tõlkefailis koos olnud asjad on eraldatud mitmesse faili, nii et suurelt osalt tähendab see lihtsalt tõlkerakenduse abiga vajalike lünkade täitmist ja ülevaatamist - aga vaeva nõuab seegi.

Positiivse poole peale kuulub kindlasti ka see, et vahepealse aja jooksul on minuni jõudnud kaks raamatupakki, üks EPL-ilt, teine Varraku raamatuklubilt. Olgu siin ära toodud ka nende sisu:
A. Kitzberg. Ühe vana"tuuletallaja" noorpõlve mälestused I-II
W. Tomingas. Mälestused
M. Lepp. 1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus
D. Normet. Avanevad uksed. ...ainult võti taskus
G. Ränk. Sest ümmargusest maailmast. Laiemasse maailma
D. Kotli. Ikebana - elavad lilled
A. Bester. Tiiger! Tiiger!
A. Must. Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade

Ja kindlasti kuulub positiivsesse poolde ka ema külaskäik eelmisel nädalal, millega kaasnes pojaraasukese ülekülvamine koduaiast pärit kurkide, tomatite, õunte ja porganditega. Selle kohta piisab ühest sõnast :-) - NÄMMA!

Kindlasti on veel asju, mida võiks ehk ära mainida (lisaks kogu see aeg räigelt vaevanud kuumusele, millele õnneks paaril juhul andis väikese leevenduse äike ja vihm, aga paraku vaid väga üürikeseks ajaks), aga ega see tagantjärgi torkimine enam midagi ei anna, nii et las jääda nad siis ainult mu enda ja nende, kes neid nagunii miskipärast teavad, teada...

Ühe huvitava asja, mis silma jäi, tahaks siiski nii-ütelda erialasest kretinismist ära mainida: Hajameelse ajaveebis ilmunud ülevaade sellest, millised on tõlkimise-toimetamise hinnad eri tõlkebüroodes. Ma olen ise ka selle küsimusega nii mõnigi kord hädas olnud: kirjastustega on mul enam-vähem rahuldavad kokkulepped olemas, aga kui tuleb keegi nii-ütelda väljastpoolt, eriti mõne väiksema asjaga, ja tahab mõistagi teada, kui palju see talle maksma läheb, siis on häda majas ja muudkui nuputa, milline võiks olla hind, mis ei oleks liiga suur, et kohe ära ehmataks, ega ka liiga väike, et endal tagantjärgi narr tunne ei jääks... Ma ei ole ise viitsinud nii põhjalikult tõlkebüroode saitidel tuhnida, aga hea, et keegi on selle töö ära teinud - nüüd on nagu veidi kindlam tunne teada ja vajadusel ka öelda, millega võiks potentsiaalne huviline arvestada (toimetanud ma ei ole ja karta on, et ei julge nii vastutusrikast tegevust enda peale võtta edaspidigi, aga tõlkimise eest olen ma küsinud enamasti neilt juhuslikemailt partnereilt mõnevõrra väiksemaid summasid, kui küsivad bürood - mis on vist ka mõistlik, sest bürood on ju ikkagi juriidilised ettevõtted, kellele saab ka vajaduse korral lausa kohtuteele asuda, kui ikka miski väga ei meeldi, erinevalt minust, kes ma olen igati mittejuriidiline olend :-) )

Keeletoimetuse blogis oli sellele omamoodi vastu- ja järelkaja, mis tõi esile ühe nähtuse, millest ma polnud seni kuulnud: tõlgete vähempakkumise. Ma saan muidugi aru, et kirjastaja (või ka lihtsalt tõlke soovija) poolt vaadates võib see muidugi hea kokkuhoiuvahend olla, aga karta on, et see tõesti ei anna kuigi häid tulemusi, vähemalt mitte enamasti. Sest kuigi tõlkimise (ja ka toimetamise) hinnad kõiguvad küll suhteliselt palju, jääb enamik neist siiski (nagu tegelikult tuleb välja ka Hajameelse ajaveebis tehtud miniuuringust) küllaltki kitsasse vahemikku. Kui vähempakkumisega saavutatakse tulemus, mis jääb sellest veel allapoole, siis on ilmselt ka raske oodata head tulemust (mitte et kõrgem hind tingimata peaks paremat tulemust tähendama - nagu elus ikka, ei ole kvaliteet ja hind päris alati üksüheses seoses, aga mingi seos neil siiski olemas on). Nojah, nagu ajaveebis ka ära mainitakse, on ju potentsiaalne konkurent olemas - seni täiesti tasuta tegutsev tõlkija Google Translate, kes oleks ilmselt igal vähempakkumisel kindel võitja. GT on muidugi ajaga tublisti paremaks läinud, ilmselt on juurde tulnud nii korpusi kui ka kasutajate täpsustusi, aga nojah, see on paraku seniajani veel näide, et hind ja kvaliteet on seotud :-)


Ilmunud tõlked:
Jelena Skulskaja: kuidas Eesti asub põhjast lõunasse (Postimees.24.07.2010)
Vello Vikerkaar: sissesulamine (Postimees, 31.07.2010)
Vello Vikerkaar: turistide tümitamine (Postimees, 14.08.2010)