Poolenisti tavaline tööpäev. Poolenisti seepärast, et algusest sõi oma osa ära Tartust naasmine. Ilmaga vedas seekordse reisi ajal ikka täiega: Tartus oli vihmane ilm ja Tallinnasse tagasi jõudes võttis vastu päris tugev tuul, nii et seistes pidi lausa kohati pingutama, et mitte lasta ennast ära puhuda :-)
Hiljem astus korraks läbi ka ema, kes oli oma ringreisidelt Euroopas ja Eestis lõpuks tagasi jõudnud, ning kibeles pojaraasukesele igasugust nänni tooma, Kõige muu hea ja parema söödava kõrval tõi ta ka mitu ristsõna, mille lõpuni lahendamine võttis samuti oma aja. Tundub, et seekordses Ristikus (mis muidu ju väga keeruline pole) on üks mõistatus, millele ma ei suudagi lahendust leida: mulle on alati mõnevõrra raskusi valmistanud sellised mõistatused, kus tuleb mõistatuse kõrval olevatel piltidel kujutatud esemete-olendite nimetused täherägastikust üles leida, sest tihtipeale on nende joonistaja ja minu arusaamad millegi kujutamisest tagasihoidlikult öeldes erinevad.... Nii ka seekord...
Eesti Päevalehes oli lugeda huvipakkuv vastus hiljutisele Saluääre Anu kurtmisele vampiiri- ja muu kõntskirjanduse üle ühe kirjaniku sulest, kel nimeks Elo-Mall Toomet. Ma küll arvaksin sarnaselt Saluäärele, et vampiirikirjandus on küll viimane asi, millele üldse tähelepanu pöörata, aga Toometi artiklis on samuti oma iva sees: vahetõmbamine ei pea mitte käima fantaasia- ja realistliku kirjanduse, vaid ikka hea ja halva kirjanduse joont pidi. Ja võib täiesti olla, et isegi vampiirijuttudes (ma usun küll, et väga vähestes - aga temaatika äärmise ebahuvitavuse tõttu olen liiga vähe lugenud, et seda uskumist tõsikindlalt väita...) on oma kirjanduslik tase olemas, mis heal juhul ergutab ka muud kirjandust lugema ja silmaringi avardama.
Loetud: Vikerkaar 7-8/2010
Vaadatud: mitte muhvigi
No comments:
Post a Comment