Tavaline tööpäev, millesse lõi tubli augu väljaskäik. Selle esimene osa viis mind Toompeale, täpsemalt RKK ruumidesse, kus ootasid ees paar allkirja vajavat lepingut ja teadasaamine, et edaspidi pole nähtavasti vajagi sinna kõrgele ronida pookstaave jagama, sest mingi vormistamise asi muutub. Mis on ühelt poolt muidugi hea, aga teiselt poolt jälle halb, sest seal töötab ju ikka õige mitu vähem või rohkem tuttavat inimest, kelle füüsiline nägemine muutub seeläbi veel vähem tõenäoliseks ...
Väljaskäigu teine osa viis mind - et kavandatud ürituseni oli veel omajagu aega - aeglasele jalutuskäigule läbi linna, mis paratamatult lõppes raamatukaupluses. Siiski tegin südame nii kõvaks, kui see vähegi suudab ilma pulseerimist lõpetamata minna, ja hoidusin kõigest väest raha kulutamisest ja tõenäoliselt õige tükiks ajaks horisontaali jäävate trükiteoste juurdehankimisest. See-eest nautisin RKK-st omandatud Diplomaatia ingliskeelse numbri - see iga-aastane eriväljaanne, pühendatud Lennart Meri konverentsile - lugemist arvatavasti Tallinna kõige mõnusamas kohvikus, mis asub Solarise Apollos. Nojah, eks mugavaid kohti ole muidugi veel ja ilmselt mugavuse mõttes lausa tunduvalt paremaidki, aga see ümbritsetus raamatutest ja mõnes mõttes täiesti ebakohviklikkus annavad talle omamoodi fluidumi, mida ma Eestis või isegi mujal vaid harva olen kohanud.
Siis aga jõudis kätte aeg enda asukohta mõne meetri võrra nihutada ja osaleda Möldri Andruse vastse raamatu "Riigita rahvad. Kaukaasia" esitlusel. Raamatut ennast olen ma jõudnud vaid sirvida, tundus olevat piisavalt huvitav, aga eks ma sellest jõuan kirjutada kunagi hiljem, kui see põhjalikumalt läbi töötatud, loodetavasti ... Esitlus oli nagu esitlused ikka: autor kisti-jäsutati lavale ja päriti talt igasugu asju ja ta siis pidi vastama ja rääkima ... Huvitavalt rääkis muidugi. Usutavasti täidab ta lubaduse kirjutada veel selliseid raamatuid ja leiab neile ka avaldamisvõimaluse, sest teadmisi niisuguste rahvaste kohta ei ole eesti keeles kohe kindlasti üldse mitte liiga palju.
Loetud: Diplomaatia Special Edition, May 2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doctor Who (Yle2), Pilvede all (Kanal2)
31.5.12
30.5.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpis päris omajagu tervelt kolme artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks. Muidu rien.
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Euroopa viimane diktaator (ETV), Doktor Who (Yle2)
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Euroopa viimane diktaator (ETV), Doktor Who (Yle2)
29.5.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimise päev, ikka ja jälle KDE tähe all. Täna kulus peamine võhm nii-ütelda alumise poole ehk playgroundi ehk alles väga tugevasti arendusjärgus või mõnel juhul ka (pool)hüljatud rakenduste peale ning suuremalt jaolt õnnestus seal asjadega ühele poole saada, nii et valdavalt ongi jäänud üksikud suuremad extrageari asjad, mis nõuavad rohkem vaeva ja pingutusi, ning veel mõned veebilehekülgede tõlkimisvõimalused. Kui ma suudan tempos püsida ja arendusharus mingeid drastilisi muutusi ei toimu (loe: ei saja sisse jälle mõnda suuremat projekti), siis ei ole üldse välistatud, et selle aasta suve lõpuks või umbes nii võib juhtuda enneolematu asi - kogu KDE, nii palju kui seda pakutakse, saab tõlgitud! See on muidugi esialgu ainult siniheleroheline plaan, aga siiski on selle teostumine tuntavalt lähemal kui kunagi varem... Nojah, dokumentatsiooniga läheb kindlasti kauem aega, sest mõne rakenduse puhul, mille kasutajaliides on juba tõlgitud, seisab mahuka käsiraamatu eestindamine veel ees ... Ja nii või teisiti on isegi ka pärast seda veel tegemist kui palju: käsiraamatute piltide "tõlkimine", mis on väga mahukas tegevus, terves reas rakendustes mitmesugused lokaliseerimisega seotud ülesanded (kas või anagrammimängu sõnad või KMyMoney eestipärased kulu-tulumallid või Amaroki Eesti raadiojaamade loendi ajakohastamine jne jne jne).
Lisaks sellele sai täna korda aetud või täpsemalt veidi paremaks aidatud teha Mageia veebilehekülgede tõlkeid, mida nüüd viimaste muudatustega on taas hea võimalus tõlkida. Avaleht, üldise teabe ja allalaadimiste lehekülg on valdavalt nüüd ka eesti keeles, välja arvatud mõned pisikesed jupid, mida mingil põhjusel tõlkefailides ei leidunud. Vastavat statistikat võib näha siin, aga eestindust saab muidugi igaüks ise kaeda: piisab, kui minna lihtsalt Mageia avalehele.
Õhtupoolikul võis taas vaadata jalgpalli, sedakorda Ukraina ja Eesti sõpruskohtumist. Peaaegu oleksin kirjutanud harjumuspärasemalt "nautida", aga jah, see on sõna, mida tänase 4:0 Eesti kahjuks lõppenud mängu kohta just kuigi edukalt kasutada ei saa. Nagu horvaatidegi vastu, olid eestlased esimesel poolajal otsekui talveunes ja lasksid endaga teha mida iganes, ka vastastel mõnuga väravaid taguda. Ja taas ärgati alles teisel poolajal, aga ka siis polnud enam suurt midagi teha, kuigi mäng oli mõnevõrra mõtestatum ja üksikuil hetkil isegi üsna ilus. Ukrainlaste mäng oli muidugi läbi kogu mängu päris hea, aga sellele aitas tugevasti kaasa ikka asjaolu, et nende vastane oli suisa hambutu ja igerik vanake. Ründemäng paistab neil EM-i eel olevat kenasti korda saanud, ent ma ei oleks väga kindel nende kaitse pidamises tugevamate võistkondade vastu. Aga eks näeb, EM on ju päris ukse ees juba.
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), jalgpalli sõpruskohtumine Ukraina-Eesti (ETV2), Meedium (Kanal2), Nikita Hruštšov. Hääl minevikust (PBK), Kelgukoerad (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Lisaks sellele sai täna korda aetud või täpsemalt veidi paremaks aidatud teha Mageia veebilehekülgede tõlkeid, mida nüüd viimaste muudatustega on taas hea võimalus tõlkida. Avaleht, üldise teabe ja allalaadimiste lehekülg on valdavalt nüüd ka eesti keeles, välja arvatud mõned pisikesed jupid, mida mingil põhjusel tõlkefailides ei leidunud. Vastavat statistikat võib näha siin, aga eestindust saab muidugi igaüks ise kaeda: piisab, kui minna lihtsalt Mageia avalehele.
Õhtupoolikul võis taas vaadata jalgpalli, sedakorda Ukraina ja Eesti sõpruskohtumist. Peaaegu oleksin kirjutanud harjumuspärasemalt "nautida", aga jah, see on sõna, mida tänase 4:0 Eesti kahjuks lõppenud mängu kohta just kuigi edukalt kasutada ei saa. Nagu horvaatidegi vastu, olid eestlased esimesel poolajal otsekui talveunes ja lasksid endaga teha mida iganes, ka vastastel mõnuga väravaid taguda. Ja taas ärgati alles teisel poolajal, aga ka siis polnud enam suurt midagi teha, kuigi mäng oli mõnevõrra mõtestatum ja üksikuil hetkil isegi üsna ilus. Ukrainlaste mäng oli muidugi läbi kogu mängu päris hea, aga sellele aitas tugevasti kaasa ikka asjaolu, et nende vastane oli suisa hambutu ja igerik vanake. Ründemäng paistab neil EM-i eel olevat kenasti korda saanud, ent ma ei oleks väga kindel nende kaitse pidamises tugevamate võistkondade vastu. Aga eks näeb, EM on ju päris ukse ees juba.
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Grace'i päästmine (TV3), Doktor Who (Yle2), jalgpalli sõpruskohtumine Ukraina-Eesti (ETV2), Meedium (Kanal2), Nikita Hruštšov. Hääl minevikust (PBK), Kelgukoerad (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
28.5.12
Pühabased mõtted
Suuremalt jaolt tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust usuaalne külaskäik ema juurde, mis, nagu ikka, tähendas korralikku kõhutäit ja sama korralikku või täna lausa veelgi korralikumat peatäit. Ka kõhutäis oli täna tegelikult võimsam, sest vennaraas oli otsustanud teha endale süsivesikuvaba nädala ja sestap mitmeid mõnusaid ja maitsvaid asju jäi mulle, keda süsivesikud ega muud koletised sugugi ei kohuta, mõistagi rohkem :-)
Peatäis koosnes sedakorda koguni viiest ema kaasa pandud ristsõnavihikust, nende seas ka Meistriristik, mis teisisõnu tähendas, et kojugi jõudes jagus kõigi ajude ragistamist veel tükiks ajaks. Nojah, paraku on küll vist suve algus või miski muu ristsõnategijate pead segi ajanud, sest Meistriristikus oli kohe kahes mõistatuses tõsiseid puudujääke: ühes ristsõnas lahenduse lõpp tuimalt pildi alla maetud (kuigi selle sai mõningase pingutusega välja tuletada), teises, võtmemõistatuses, aga mitme küsimuse juures esitatud vastuseruudud tublisti nihkes ja üks võti lausa küsimuseta (kusjuures vastuseks oli veel sugulasrahva eepos ...). Nojah, mis teha, alati ei tule kõik õigesti välja ja mõnikord jõuab see mitteõige ka trükki ...
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Harry Potter ja tarkade kivi (Kanal2)
Peatäis koosnes sedakorda koguni viiest ema kaasa pandud ristsõnavihikust, nende seas ka Meistriristik, mis teisisõnu tähendas, et kojugi jõudes jagus kõigi ajude ragistamist veel tükiks ajaks. Nojah, paraku on küll vist suve algus või miski muu ristsõnategijate pead segi ajanud, sest Meistriristikus oli kohe kahes mõistatuses tõsiseid puudujääke: ühes ristsõnas lahenduse lõpp tuimalt pildi alla maetud (kuigi selle sai mõningase pingutusega välja tuletada), teises, võtmemõistatuses, aga mitme küsimuse juures esitatud vastuseruudud tublisti nihkes ja üks võti lausa küsimuseta (kusjuures vastuseks oli veel sugulasrahva eepos ...). Nojah, mis teha, alati ei tule kõik õigesti välja ja mõnikord jõuab see mitteõige ka trükki ...
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Harry Potter ja tarkade kivi (Kanal2)
27.5.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mida katkestas ühelt poolt üha pisemat sorti artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja teiselt poolt taas jalgpall.
Kõigepealt aga katkestas, mitte küll tööpäeva, vaid vastalanud une, enne igasuguseid kukki ja koite helistanud postikuller, kes hoolimata sellest, et kokku oli lepitud ajavahemik 13-15, otsustas juba kella kümne paiku kontrollida kohalolekut. Ja et ma olin kohal ja tema ka lähedal, siis jõudiski pakk juba, hmm, sügaval öösel kohale, pärast mida ma sain õnnelikult küll edasi magada ... Aga olgu siis ka selle SERK-i/Varraku läkitatud pakikese sisu siin ära toodud:
Tänane Eesti jalgpallikarika finaal Levadia ja Narva Transi vahel kulges üsna oodatult, kui silmas pidada Transi viimase aja äärmiselt mannetut esinemist. 3:0 võit tuli Levadiale teenitult ja võib-olla pigem isegi Trans üllatas, suutes mõneks hetkeks isegi näidata midagi, millele võinuks mõtestatud mängu nime anda. Aga teiselt poolt oli see siiski üsna masendav mäng, sest kuigi sai öeldud, et Levadia võitis teenitult, oli ka nende mäng ikka hirmus kesine ja hambutu. Kõik need väravad tulid nõndanimetatud standardolukordadest, jah, üks üsna efektselt, aga siiski ei suutnud nad mängusituatsioonis õieti üldse midagi korda saata - ja asi polnud sugugi selles, et Transi kaitse oleks olnud eriliselt tugev või andekas. Eesti võistkondadel ei ole muidugi Euroopa sarjades tegelikult kunagi märkimisväärselt hästi läinud, aga sellise mänguga nagu Levadial täna ei ole karikavõitjal Euroopa Liigas ikka selgelt midagi peale hakata. Narva Transil muidugi veel vähem ... Jah, võib-olla Nõmme Kalju, mis praegu paistab päris korralikku mängu tegevat, suudab seal midagi ... Aga noh, eks näeb, Euroopa Liiga mängudeni on napilt üle kuu aja aega.
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Eesti jalgpallikarika finaal: Levadia - Narva Trans (TV6), Kälimehed (TV3), Reede 13: Osa 4 - viimane peatükk (TV6)
Kõigepealt aga katkestas, mitte küll tööpäeva, vaid vastalanud une, enne igasuguseid kukki ja koite helistanud postikuller, kes hoolimata sellest, et kokku oli lepitud ajavahemik 13-15, otsustas juba kella kümne paiku kontrollida kohalolekut. Ja et ma olin kohal ja tema ka lähedal, siis jõudiski pakk juba, hmm, sügaval öösel kohale, pärast mida ma sain õnnelikult küll edasi magada ... Aga olgu siis ka selle SERK-i/Varraku läkitatud pakikese sisu siin ära toodud:
- Mark Mazower. Hitleri impeerium. Natsivõim okupeeritud Euroopas
- Meelis Friedenthal. Mesilased
- Mihhail Jelizarov. Raamatuhoidja
- Tiit Tarlap. Lõhestusjoon
Tänane Eesti jalgpallikarika finaal Levadia ja Narva Transi vahel kulges üsna oodatult, kui silmas pidada Transi viimase aja äärmiselt mannetut esinemist. 3:0 võit tuli Levadiale teenitult ja võib-olla pigem isegi Trans üllatas, suutes mõneks hetkeks isegi näidata midagi, millele võinuks mõtestatud mängu nime anda. Aga teiselt poolt oli see siiski üsna masendav mäng, sest kuigi sai öeldud, et Levadia võitis teenitult, oli ka nende mäng ikka hirmus kesine ja hambutu. Kõik need väravad tulid nõndanimetatud standardolukordadest, jah, üks üsna efektselt, aga siiski ei suutnud nad mängusituatsioonis õieti üldse midagi korda saata - ja asi polnud sugugi selles, et Transi kaitse oleks olnud eriliselt tugev või andekas. Eesti võistkondadel ei ole muidugi Euroopa sarjades tegelikult kunagi märkimisväärselt hästi läinud, aga sellise mänguga nagu Levadial täna ei ole karikavõitjal Euroopa Liigas ikka selgelt midagi peale hakata. Narva Transil muidugi veel vähem ... Jah, võib-olla Nõmme Kalju, mis praegu paistab päris korralikku mängu tegevat, suudab seal midagi ... Aga noh, eks näeb, Euroopa Liiga mängudeni on napilt üle kuu aja aega.
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Eesti jalgpallikarika finaal: Levadia - Narva Trans (TV6), Kälimehed (TV3), Reede 13: Osa 4 - viimane peatükk (TV6)
26.5.12
Reedesed mõtted
Üpris vähese tööpanusega päev, seda peamiselt kahe "segaja" tõttu, milleks olid väljaskäik ja jalgpall.
Väljaskäik tähendab lahtiseletatult osalemist vastselt asutatud ja veel vastsemalt ametliku eluõiguse saanud Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni esimesel üritusel, seminari laadis eneseharimis-kokkusaamisel, mille teemaks oli ümberkäimine tsitaatidega, mida tõlkimisel peaaegu alati ette tuleb.
Kõik võimalused said kenasti ära kajastatud: alates ideaalsest olukorrast, kus tekstis on kenasti märgitud tsitaat, mille puhul tõlkija kontrollib, ega keegi pole seda juba varem eesti keelde pannud, ja leides, et on, saab õnnelikult selle varasema tõlkepretsedendi oma teksti sulatada.
Või siis leiab, et ei ole, ja sama õnnelikult tõlgib selle ise ära, luues sel moel pretsedendi (mis küll võib mõnigi kord kaasa tuua vajaduse süveneda tsitaadi allikasse, et mõista selle paiknemist ja tähendust seal ning seda, kas tsitaati on võimalik tõlkida päris otse, nii nagu tsitaati kasutanud autor on seda pruukinud, või tuleb vastavalt allika struktuurile või loogikale seda kuidagi kohendada - mitte et selleks peaks just tingimata toda tsitaadiallikat kohe käigu pealt samuti ära tõlkima: mul on esinenud näiteks juhtumeid, kus ingliskeelne autor on kasutanud saksa- või venekeelsest allikast pärit tsitaate, mida ingliskeelse tõlke järgi tõlgiks automaatselt vähem või rohkem teisiti kui originaali põhjal, olgu siis tegu sõnavalikuga, lausestruktuuri või millega tahes).
Kolmas variant on muidugi see, et tõlkija küll leiab, et tsitaadi on keegi juba varem eestindanud, aga ühel või teisel põhjusel see ometi ei sobi. Mõnikord sellepärast, et tsitaati kasutav autor pöörab tähelepanu tsitaadi mõnele osale, mis tolles eelmises tõlkes on ühel või teisel põhjusel puudu või teisiti - ilmselt kõige levinum näide on luuletõlge, kus tihtipeale tõlkes ongi teatavad nihked sees. Aga võib olla ka "registri" vahe: mul tuli näiteks ühes tõlkes ette tsitaat vene keelest, mida varasemates tõlgetes oli mitte tsitaadi, vaid tsitaadi tarvitaja eeskujul tõlgitud viisakamalt, tegelikult ent on tsitaadi allikas tublisti ropum. Et minu tõlgitavas teoses oli sellest fraasi kasutamisest dokumendis lausa fotogi, olnuks narr kasutada "pehmendatud" varianti, mis andnuks küll edasi üldise mõtte, aga mitte asjaolu, et Nõukogude riigi valitsejad pruukisidki omavahelises ametlikuski suhtluses vulgaarsusi (mida minu tõlgitava teose autor lausa toonitas). Ja küllap neid näiteid, miks ka juba varem eesti keelde tõlgitud teostest nopitud laused või väljendeid muuta, leiab teisigi.
Need olid nii.ütelda lihtsad variandid, aga kõige rohkem poleemikat on alati tekitanud ja tekitas meiegi seas mõneti äärmuslikum tsitaadi kasutamise viis, kus tõlkimine tekitaks pigem arusaamatusi. See puudutab ehk kõige rohkem vanasõnu, kõnekäände ja muid selliseid asju - kõige tuntum näide, mida, ma usun, ei ole vist küll kunagi niimoodi eesti keelde ümber pandudki, on "sajab kasse ja koeri". Aga eks sellegi puhul ole oma ohud - kui ikka sellega alustatakse koduloomade kohtlemist käsitlevat teost, siis ilmselt pigem oakasvatuse käsiraamatule sobilik vaste "sajab kui oavarrest" ei lähe kohe mitte :-) Ja selliste "asendavate" tõlgetega on mõistagi terve hulk muidki hädasid, mille üle ka meil käis elav arutelu. Ja mille osas päris loomulikult mingit ühest seisukohta ei tekkinudki, sest nähtavasti seda ei saagi olla - need on ikka juhtumid, mida tuleb lahendada juhtum juhtumi haaval ja alles tagantjärele, lugejate reaktsioonist, võib saada aimu, kas konkreetsel juhul asi toimis või mitte.
See viimane alajaotus läheb õieti juba "puhaste" tsitaatide valdkonnast natuke väljagi, jõudes sellele hallile alale, mis puudutab kultuurimälu ja muud sellist, mille ülekandmine ühest kultuurist teise on äärmiselt raske või mõnikord lausa võimatu. Kindlasti valmistavad ka eesti keelest tõlkijatele päris märkimisväärseid raskusi konstruktsioonid, mille eeskujuks on igihaljas "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud", või siis väljend "Kohe näha, et vanad sõbrad": mõlemal juhul ei saa otsetõlge teise keelde päris kindlasti edasi anda kõike seda, mis käib niisuguseid väljendeid lugedes läbi eestlase peast, nõudes sestap lugejale mõeldud kommentaari või siis sootuks "asenduse" leidmist oma kultuuriruumist.
Ja et valdavalt ei ole ka sellised "tsitaadid" tekstis spetsiaalselt eristatud, vaid neid kasutatakse otsekui möödaminnes, on need sageli ka tõlkijale komistuskiviks - neid ei pruugi sageli äragi tunda. Nojah, eks tõlkijal peab selliste asjade peale nina olema, see pidev paranoiline kahtluseuss peab kogu aeg sees närima. Üks autoreid, kelle lugusid ma ajakirjandusse tõlgin, on mitu korda kasutanud väljendit "So it goes". Esimesel korral sulas see nii kenasti konteksti, et ma tõlkisingi selle päris automaatselt otse. Miski jäi siiski kuskil taamal närima ja loomulikult selgus, et jah, muidugi on tegu tsitaadiga, mida ma eestikeelsena päris hästi tean ja kõneski kasutan (ja mis sobis ka eesti keelde jõudnud "kanoonilisel" kujul väga hästi tõlgitavasse lukku). Aga see oli ometi pigem õnnelik juhus ja võib-olla ka mõningate kurbade kogemuste vili, et see enne kui hilja kohale jõudis.
Tegelikult on tähistatud ja tähistamata tsitaatide kõrval olemas veel üks omamoodi "tsiteerimise" vorm, millest tänasel seminaril juttu ei olnud ja mis mulle alles hiljem pähe tuli - ja mis on ilmselt tõlkijale kõige rängem. Mulle näiteks väga, tõesti väga meeldis Susanna Clarke'i "Jonathan Strange and mr Norrell", mis oli teadlikult kirjutatud nii, nagu kirjutati aastat 150 tagasi, sellises dickenslikus vormis. Ehk teisisõnu nii, nagu tänapäeval üldjuhul ei kirjutata. Üks põhjusi, miks ma ei ole seni selle eestikeelset tõlget kätte võtnud, on üldise ajapuuduse kõrval just kartus, kuidas seda mulle nii hingelähedast stiili on suudetud edasi anda ...
Igatahes oli niisuguse seminar väga hea, isegi kui päris otseselt midagi uut ei olnud, küll aga sellist, mida tugevamini naelaga kõrva taha kinnitada. Mida kahtlemata tõestas ka päris rohke auditooriumi elav arutelu. Selgus ka, et tõlkijate sektsioon on päris hästi käima läinud, liikmeid olevat juba 40 ringis. Nojah, kolmveerand küll juba Kirjanike Liidu liikmed (lausa üllatus oli mulle, et sinna nii palju tõlkijate kilda kuuluvaid inimesi kuulub - aga eks ta ole, teisest küljest ju tegelevad ka mitmed muidu rohkem "loojatena" tuntud inimesed muu hulgas ka tõlkimisega), aga siiski olevat juba oma kaheksa inimest, kel on kõik vajalikud paberid esitatud ja taotlus rahuldatud, ning veel mõned, kelle puhul lihtsalt pole veel jõutud seda otsust teha (siinkirjutaja kuuluvat nende viimaste hulka).
Kui ma õigesti aru sain, siis see kohtumine võeti vist ka sõnasse (ja pilti?), nii et kõike räägitut saab hiljem kasutada ka õppematerjalina. Võib-olla suuremale osale täna kohal olnutest ei olnud selles väga palju uut, aga ma usun, et eriti algajamatele tõlkijatele võib sellistest materjalidest päris abi olla. Nagunii tuleb ju paratamatult õppida üle isiklike kogemuste, aga kunagi ei tee paha, kui on käepärast võtta mõningat abi, kas otsest või siis mõtteid õigele rajale või sinanpoole suunavat, enne kui tuleb külm ja kangestav dušš toimetaja või veel enam lugejate käest ...
Seminarijärgselt liikus tunduvalt väiksem seltskond natuke lõõgastuma kerge veini saatel, nende seas minagi. Ja mõistagi juttu jätkus kauemaks (et kasutada ka oma kirjutises ära tsitaati :-) ), teistel kindlasti veel enam kui mul, kes ma mõne aja möödudes hakkasin lõõgastavast veinist ja nauditavast seltskonnast hoolimata kibelema koju jalgpalli vaatama.
Horvaatia-Eesti sõpruskohtumine jäi paraku natuke ühekülgseks. 3:1 tulemus ei olnud muidugi midagi hämmastavat: lõppeks on Horvaatia FIFA edetabelis 8. ja Eesti 54. kohal. Eks alati võib muidugi paremat loota, sõpruskohtumises, kus mäng ei käi viimase peale, veel enam - ja oleks võinud ehk eilegi. Jah, kui ainult seda esimest poolaega poleks olnud, kus horvaadid ikka päris domineerisid ja eestlased kuidagi neile vastu ei suutnud hakata. Kui pidada silmas teist poolaega, siis jäi pigem tunne, et algul oli valitud mõneti vale taktika, mis kokkuvõttes maksiski kätte - kahtlemata ei olnud ka selleks ajaks 2:0 juhtivad horvaadid enam nii agressiivsed, kuid kindlasti oli eestlaste mäng teisel poolajal üles ehitatud nii, et selle poolaja 1:1 tulemus oli igati õigustatud. Aga loodetavasti tehakse sellest omad järeldused, mida võib-olla näeb juba mõne päeva pärast mängus Ukrainaga.
Täna oli ka Sirbi päev, aga paraku tuleb öelda, et jah, suvi paistab olevat halvanud paljusid asju - no tõesti ei olnud selles numbris kohe mitte kui midagi lugeda ...
Loetud: Sirp, 25.05.2012
Vaadatud: jalgpalli sõpruskohtumine Horvaatia-Eesti (ETV2), Heroes (TV6)
Väljaskäik tähendab lahtiseletatult osalemist vastselt asutatud ja veel vastsemalt ametliku eluõiguse saanud Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni esimesel üritusel, seminari laadis eneseharimis-kokkusaamisel, mille teemaks oli ümberkäimine tsitaatidega, mida tõlkimisel peaaegu alati ette tuleb.
Kõik võimalused said kenasti ära kajastatud: alates ideaalsest olukorrast, kus tekstis on kenasti märgitud tsitaat, mille puhul tõlkija kontrollib, ega keegi pole seda juba varem eesti keelde pannud, ja leides, et on, saab õnnelikult selle varasema tõlkepretsedendi oma teksti sulatada.
Või siis leiab, et ei ole, ja sama õnnelikult tõlgib selle ise ära, luues sel moel pretsedendi (mis küll võib mõnigi kord kaasa tuua vajaduse süveneda tsitaadi allikasse, et mõista selle paiknemist ja tähendust seal ning seda, kas tsitaati on võimalik tõlkida päris otse, nii nagu tsitaati kasutanud autor on seda pruukinud, või tuleb vastavalt allika struktuurile või loogikale seda kuidagi kohendada - mitte et selleks peaks just tingimata toda tsitaadiallikat kohe käigu pealt samuti ära tõlkima: mul on esinenud näiteks juhtumeid, kus ingliskeelne autor on kasutanud saksa- või venekeelsest allikast pärit tsitaate, mida ingliskeelse tõlke järgi tõlgiks automaatselt vähem või rohkem teisiti kui originaali põhjal, olgu siis tegu sõnavalikuga, lausestruktuuri või millega tahes).
Kolmas variant on muidugi see, et tõlkija küll leiab, et tsitaadi on keegi juba varem eestindanud, aga ühel või teisel põhjusel see ometi ei sobi. Mõnikord sellepärast, et tsitaati kasutav autor pöörab tähelepanu tsitaadi mõnele osale, mis tolles eelmises tõlkes on ühel või teisel põhjusel puudu või teisiti - ilmselt kõige levinum näide on luuletõlge, kus tihtipeale tõlkes ongi teatavad nihked sees. Aga võib olla ka "registri" vahe: mul tuli näiteks ühes tõlkes ette tsitaat vene keelest, mida varasemates tõlgetes oli mitte tsitaadi, vaid tsitaadi tarvitaja eeskujul tõlgitud viisakamalt, tegelikult ent on tsitaadi allikas tublisti ropum. Et minu tõlgitavas teoses oli sellest fraasi kasutamisest dokumendis lausa fotogi, olnuks narr kasutada "pehmendatud" varianti, mis andnuks küll edasi üldise mõtte, aga mitte asjaolu, et Nõukogude riigi valitsejad pruukisidki omavahelises ametlikuski suhtluses vulgaarsusi (mida minu tõlgitava teose autor lausa toonitas). Ja küllap neid näiteid, miks ka juba varem eesti keelde tõlgitud teostest nopitud laused või väljendeid muuta, leiab teisigi.
Need olid nii.ütelda lihtsad variandid, aga kõige rohkem poleemikat on alati tekitanud ja tekitas meiegi seas mõneti äärmuslikum tsitaadi kasutamise viis, kus tõlkimine tekitaks pigem arusaamatusi. See puudutab ehk kõige rohkem vanasõnu, kõnekäände ja muid selliseid asju - kõige tuntum näide, mida, ma usun, ei ole vist küll kunagi niimoodi eesti keelde ümber pandudki, on "sajab kasse ja koeri". Aga eks sellegi puhul ole oma ohud - kui ikka sellega alustatakse koduloomade kohtlemist käsitlevat teost, siis ilmselt pigem oakasvatuse käsiraamatule sobilik vaste "sajab kui oavarrest" ei lähe kohe mitte :-) Ja selliste "asendavate" tõlgetega on mõistagi terve hulk muidki hädasid, mille üle ka meil käis elav arutelu. Ja mille osas päris loomulikult mingit ühest seisukohta ei tekkinudki, sest nähtavasti seda ei saagi olla - need on ikka juhtumid, mida tuleb lahendada juhtum juhtumi haaval ja alles tagantjärele, lugejate reaktsioonist, võib saada aimu, kas konkreetsel juhul asi toimis või mitte.
See viimane alajaotus läheb õieti juba "puhaste" tsitaatide valdkonnast natuke väljagi, jõudes sellele hallile alale, mis puudutab kultuurimälu ja muud sellist, mille ülekandmine ühest kultuurist teise on äärmiselt raske või mõnikord lausa võimatu. Kindlasti valmistavad ka eesti keelest tõlkijatele päris märkimisväärseid raskusi konstruktsioonid, mille eeskujuks on igihaljas "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud", või siis väljend "Kohe näha, et vanad sõbrad": mõlemal juhul ei saa otsetõlge teise keelde päris kindlasti edasi anda kõike seda, mis käib niisuguseid väljendeid lugedes läbi eestlase peast, nõudes sestap lugejale mõeldud kommentaari või siis sootuks "asenduse" leidmist oma kultuuriruumist.
Ja et valdavalt ei ole ka sellised "tsitaadid" tekstis spetsiaalselt eristatud, vaid neid kasutatakse otsekui möödaminnes, on need sageli ka tõlkijale komistuskiviks - neid ei pruugi sageli äragi tunda. Nojah, eks tõlkijal peab selliste asjade peale nina olema, see pidev paranoiline kahtluseuss peab kogu aeg sees närima. Üks autoreid, kelle lugusid ma ajakirjandusse tõlgin, on mitu korda kasutanud väljendit "So it goes". Esimesel korral sulas see nii kenasti konteksti, et ma tõlkisingi selle päris automaatselt otse. Miski jäi siiski kuskil taamal närima ja loomulikult selgus, et jah, muidugi on tegu tsitaadiga, mida ma eestikeelsena päris hästi tean ja kõneski kasutan (ja mis sobis ka eesti keelde jõudnud "kanoonilisel" kujul väga hästi tõlgitavasse lukku). Aga see oli ometi pigem õnnelik juhus ja võib-olla ka mõningate kurbade kogemuste vili, et see enne kui hilja kohale jõudis.
Tegelikult on tähistatud ja tähistamata tsitaatide kõrval olemas veel üks omamoodi "tsiteerimise" vorm, millest tänasel seminaril juttu ei olnud ja mis mulle alles hiljem pähe tuli - ja mis on ilmselt tõlkijale kõige rängem. Mulle näiteks väga, tõesti väga meeldis Susanna Clarke'i "Jonathan Strange and mr Norrell", mis oli teadlikult kirjutatud nii, nagu kirjutati aastat 150 tagasi, sellises dickenslikus vormis. Ehk teisisõnu nii, nagu tänapäeval üldjuhul ei kirjutata. Üks põhjusi, miks ma ei ole seni selle eestikeelset tõlget kätte võtnud, on üldise ajapuuduse kõrval just kartus, kuidas seda mulle nii hingelähedast stiili on suudetud edasi anda ...
Igatahes oli niisuguse seminar väga hea, isegi kui päris otseselt midagi uut ei olnud, küll aga sellist, mida tugevamini naelaga kõrva taha kinnitada. Mida kahtlemata tõestas ka päris rohke auditooriumi elav arutelu. Selgus ka, et tõlkijate sektsioon on päris hästi käima läinud, liikmeid olevat juba 40 ringis. Nojah, kolmveerand küll juba Kirjanike Liidu liikmed (lausa üllatus oli mulle, et sinna nii palju tõlkijate kilda kuuluvaid inimesi kuulub - aga eks ta ole, teisest küljest ju tegelevad ka mitmed muidu rohkem "loojatena" tuntud inimesed muu hulgas ka tõlkimisega), aga siiski olevat juba oma kaheksa inimest, kel on kõik vajalikud paberid esitatud ja taotlus rahuldatud, ning veel mõned, kelle puhul lihtsalt pole veel jõutud seda otsust teha (siinkirjutaja kuuluvat nende viimaste hulka).
Kui ma õigesti aru sain, siis see kohtumine võeti vist ka sõnasse (ja pilti?), nii et kõike räägitut saab hiljem kasutada ka õppematerjalina. Võib-olla suuremale osale täna kohal olnutest ei olnud selles väga palju uut, aga ma usun, et eriti algajamatele tõlkijatele võib sellistest materjalidest päris abi olla. Nagunii tuleb ju paratamatult õppida üle isiklike kogemuste, aga kunagi ei tee paha, kui on käepärast võtta mõningat abi, kas otsest või siis mõtteid õigele rajale või sinanpoole suunavat, enne kui tuleb külm ja kangestav dušš toimetaja või veel enam lugejate käest ...
Seminarijärgselt liikus tunduvalt väiksem seltskond natuke lõõgastuma kerge veini saatel, nende seas minagi. Ja mõistagi juttu jätkus kauemaks (et kasutada ka oma kirjutises ära tsitaati :-) ), teistel kindlasti veel enam kui mul, kes ma mõne aja möödudes hakkasin lõõgastavast veinist ja nauditavast seltskonnast hoolimata kibelema koju jalgpalli vaatama.
Horvaatia-Eesti sõpruskohtumine jäi paraku natuke ühekülgseks. 3:1 tulemus ei olnud muidugi midagi hämmastavat: lõppeks on Horvaatia FIFA edetabelis 8. ja Eesti 54. kohal. Eks alati võib muidugi paremat loota, sõpruskohtumises, kus mäng ei käi viimase peale, veel enam - ja oleks võinud ehk eilegi. Jah, kui ainult seda esimest poolaega poleks olnud, kus horvaadid ikka päris domineerisid ja eestlased kuidagi neile vastu ei suutnud hakata. Kui pidada silmas teist poolaega, siis jäi pigem tunne, et algul oli valitud mõneti vale taktika, mis kokkuvõttes maksiski kätte - kahtlemata ei olnud ka selleks ajaks 2:0 juhtivad horvaadid enam nii agressiivsed, kuid kindlasti oli eestlaste mäng teisel poolajal üles ehitatud nii, et selle poolaja 1:1 tulemus oli igati õigustatud. Aga loodetavasti tehakse sellest omad järeldused, mida võib-olla näeb juba mõne päeva pärast mängus Ukrainaga.
Täna oli ka Sirbi päev, aga paraku tuleb öelda, et jah, suvi paistab olevat halvanud paljusid asju - no tõesti ei olnud selles numbris kohe mitte kui midagi lugeda ...
Loetud: Sirp, 25.05.2012
Vaadatud: jalgpalli sõpruskohtumine Horvaatia-Eesti (ETV2), Heroes (TV6)
25.5.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Nukumaja (TV3), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Nukumaja (TV3), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)
24.5.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust üks väljaskäik. Mul oli viimastel päevadel kogunenud juba õige mitu teadet kandekeskuses ootavate pakkide kohta ja ma kaalusingi, kas minna neile järele täna või homme. Siis helistas aga ema ja tegi ettepaneku ennast saata teel samusesse kandekeskusse, kus ka teda pakike ootavat. Millise ettepaneku ma ka vastu võtsin, ehkki see tähendas ka uidangut hiljaaegu avatud Magistrali keskuses, et nii-ütelda kõrvaltvaataja pilguga anda emale nõu mõningate kingituste hankimisel. Mis ei olnudki kõige hullem katsumus: vähemalt üks kingitus tuli kindlasti kohe väga hea ja ma olen kindel, et saaja on meeldivalt üllatunud :-) Aga olgu ka ära märgitud minu kandekeskusest koju tassitud pakikeste sisu, mis koosnes, nagu ikka kombeks, raamatutest:
Kirjutasin täna ka, nagu lubatud, valmis väikese jutukese vastselt ilmunud Mageia 2 kohta, mida võib lugeda siit.
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Pilvede all (Kanal2), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Chivase USA (KAnal12)
- Max Stirner. Der Einzige und sein Eigentum. Hrsg von Bernd Kast
- Peter L. Bergen. Manhunt. The Ten-Year Search for Bin Laden from 9/11 to Abbottabad
Kirjutasin täna ka, nagu lubatud, valmis väikese jutukese vastselt ilmunud Mageia 2 kohta, mida võib lugeda siit.
Loetud: Akadeemia 5/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Pilvede all (Kanal2), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Chivase USA (KAnal12)
Mageia 2 väljas
Esialgu kavandatust küll veidi hiljem, aga seevõrra loodetavasti veavabama ja töökindlamana nägi eile, 22. mail ilmavalgust Mageia teine väljalase - sugugi mitte üllatuslikult nimega Mageia 2.
Proovin alljärgnevalt kokku võtta selle, mis on siis ligemale aastaga, mis lahutab praegust väljalaset Mageia 1-st, muutunud ja teisenenud. Omamoodi lahtiütlusena tuleb küll kohe lisada, et olen eelväljalaskeid ja nüüdset ametlikkugi väljalaset proovinud ainult virtuaalmasinas (VirtualBox) Live CD-na, mis tähendab, et mu kogemused võivad mõnevõrra erineda nende omast, kes on distributsiooni oma masinasse paigaldanud või kas või sedasamust Live CD-d nii-ütelda reaalselt kasutanud. Samuti võib mõnevõrra kogemust moonutada asjaolu, et mu enda "reaalses" masinas töötab Mageia arendusversioon, mis küll hetkel on oma staatuselt samane Mageia 2-ga, aga kus mõistagi on kaasas varasemat taaka, mida näiteks vastselt Mageia paigaldajatel pole.
Esmapilgul võib-olla hooletum vaatleja ei panegi erilisi (väliesid) muudatusi tähele, kuid vähegi tähelepanelikumal silmitsemisel jääb kindlasti silma kaks erinevust. Esiteks, nagu distributsioonidel sageli kombeks, on mõnevõrra muutunud vaikimisi teema ehk siis nii alglaadimise ajal kui ka töölaual taustaks olev pilt. Minu arvates kenamaks, aga nagu kunstiga ikka, on see puhtalt subjektiivne arvamus. Teine selgelt nähtav muutus on vaikimisi tegumiribal toimiv "Ainult ikoonidega tegumihaldur" (nii kõlab selle vidina kirjeldus, sisemiseks nimeks on sellele icon-tasks). See kuulub niinimetatud Mageia vaikimisi paneeli koosseisu, mis muu poolest klassikalisest paneelist ei erinegi. Kahtlemata on see visuaalselt kenam ja ma kujutan ette, et eriti väiksematele ekraanidele (tahvelarvutid, nutitelefonid jms) sobib see pareminigi kui too klassikaline, mille puhul sõnalist osa sisaldavad ristkülikud võtavad ehk liigagi palju väärtuslikku ruumi ära. Aga kui see ei peaks meeldima, siis on siiski ainult "vaikimisi" valik, mida saab soovi või vajaduse korral välja vahetada klassikalise tegumiriba/paneeli või veel mõne pakutava paneeli variandi vastu.
Veel üks tajutav muudatus peaks olema arvuti kiirem käivitumine (ja ka seiskamine). Minu arvutis, kus töötab Mageia arendusversioon, on see väga selgelt tajutav, aga ma olen aru saanud, et vähemalt teatavat kiirusevõitu on kogenud ka teised. Tõsi, minu arvuti puhul liitub sellega töökeskkonna (konkreetselt KDE) veidi pikem käivitumine, aga selle taga on pigem seansihaldus ehk teisisõnu see, et mul on juba varasemast terve hulk rakendusi ja teenuseid, mis töökeskkonda sisse logides tööle pannakse. Et vastsel paigaldajal midagi sellist ees või kaelas pole, võib loota, et vähemalt alguses on kiiruses vahe isegi märgatav.
Kahtlemata seisavad viimati mainitud "kiirendumise" taga nii-ütelda sisemised muudatused, mida otseselt silmaga ei näe, aga mille siht vähemalt on muuta kasutamine sujuvamaks ja meeldivamaks. Kui varem hoolitses muu hulgas käivitumise eest selline tarkvara nagu mkinitrd ja SysVInit, siis nende asemele on nüüd astunud vastavalt dracut ja systemd. Tegu ei ole pelgalt nimevahetusega, vaid sügavamate muudatustega, mille lahtiseletamine läheks siin pikale (ja käiks ilmselt siinkirjutajale ka üle võimete), mille ebakõlad said loodetavasti arenduse käigus piisavalt välja roogitud, nii et nüüd peaksidki need võimalikult sujuvalt ja kooskõlastatult töötama. Kui liita siia asjaolu, et hoolika sõelumisega vähendati minimaalse paigalduse mahtu enam kui poolelt gigabaidilt napilt üle 300 megabaidini, siis kokkuvõttes tähendabki see sujuvamat tööd - tarbetuid sõltuvusi on vähem, üksikosad omavahel paremini kooskõlas jne.
See peaks avaldama mõju ka paigaldamise käigus, Viimase juures tuleb muidugi ära mainida ka traditsioonilised sõnad, et laiendatud on toetatava riistvara hulka ja silutud mitmeid vajakuid (näiteks peaks nüüd korralikult töötama paigaldamine ka siis, kui võrguühendus käib kaabli asemel läbi õhu ehk WiFi kaudu). Samuti on paigaldamise ajal nüüd kasutada korralikud abitekstid, küll ühe puudusega, millest tuleb allpool juttu.
Süsteemsetest asjadest tuleks ära mainida ka see, et helimaailmaga tegeleb verivärske PulseAudio 2.0. Usutavasti on see samuti üks neist asjust, mida kasutaja tähelegi ei pane, kui just ei teki mingeid probleeme (loodetavasti ei teki) või kui ei selgu, et ootamatult mingi asi toimib, mida ei osanud oodatagi (see puudutab uue PulseAudio omadust paremini helisid juhtida ja muu hulgas väidetavalt juba väga korralikult kõrvaklappidega majandada).
Mageia tööriistadest ehk peamiselt Mageia juhtimiskeskuses leitavatest seadistus- ja muudest vahenditest pole palju öelda peale selle, et neid on omajagu lihvitud. Väidetavalt kulutavad nad nüüd vähem mälu. Ka ikoonid on mõningat ilulihvi saanud.
Töökeskkondade ja rakendustarkvara kohta võib piirduda lausungiga, et mõistagi pakutakse kui mitte kõige viimaseid (väljalasketsükkel seab omad piirangud), siis vähemalt eelviimaseid väljalaskeid. Üks asi võib siiski tähelepanu köita. Nimelt on levinud veebilehitseja Firefoxi versioon 10.0.4, kuigi väljas on juba tunduvalt uuemad versioonid. Selle põhjus on lihtne: just see Firefoxi versioon on niinimetatud pika toega ehk teisisõnu Firefoxi arendajad toetavad seda versiooni märksa kauem kui lihtsalt järgmise Firefoxi versioonini. Niisiis, järgmise ligikaudu üheksa kuu vältel (selline on Mageia väljalasete vahe) peavad kasutajad leppima just selle versiooniga, millele võivad muidugi lisanduda Firefoxi arendajate tehtud parandused või täiendused.
Eesti kasutajale peaks olema meeltmööda seegi, et Mageia on pannud vaikimisi (ka Live CD-l) kaasa ID-kaardi tarkvara, nii halduri kui ka DigiDoci kliendi. Viimast olen ka ise proovinud, täiesti töötab. (Täpsustuseks ehk nii palju, et ma ise kasutan Mobiil-ID-d, aga kui ID-kaardi lugeja ei ole just midagi väga eksootilist, ei tohiks usutavasti ka nii-ütelda traditsioonilise kaardi-lugeja kombinatsioon tõrkeid tekitada).
Loodetavasti on Eesti kasutajale meeltmööda seegi, et Mageia on traditsiooniliselt üks neid distributsioone, mida on raskusteta võimalik kasutada ka neil inimestel, kellel inglise või üldse mõne muu keele oskus kuigi hea pole. Teisisõnu: kõik Mageia tööriistad on soovi korral ka eestikeelsed (samuti on sõltuvalt konkreetsest rakendusest enam-vähem täielikult eestindatud rakendustarkvara). Tõsi, siin tuleb tagasi tulla paigaldusaegsete abitekstide juurde. Nendega hakati tegelema päris arenduse lõppjärgus ja kuigi kõige visamad tõlkijad suutsid sellega kaasa minna, nii et need on nüüdseks olemas õige mitmes (vist seitsmes) keeles, siis eesti keel nende hulka paraku ei kuulu. Loodetavasti ei häiri see siiski liiga palju, seda enam et need abitekstid pole juba pikemat aega tõlgitud olnud (olid kunagi ammu, kui Mageiat veel polnud ja oli selle eellane Mandriva, aga juba seal olid need viimastes väljalasetes tõlkimata tõlkeprotsessi muutuste tõttu). Mageia 3 ajaks peaksid need peaaegu kindlalt ka eestikeelsena olemas olema, nagu loodetavasti ka muud distributsiooni puudutavad abitekstid (praegu on arutusel Mageia dokumentatsiooni koostamine Mandriva käsiraamatute eeskujul, aga eks näis, kuidas ja mismoodi need plaanid Mageia 3 ajaks teostuvad).
Nüüd jääb üle veel loetleda töökeskkondade ja mõningase olulisema süsteemse ja rakendustarkvara versioonid:
Huvilised võivad uurida ka kahe väljalaske tarkvaraversioone võrdlevat tabelit.
Lõpetuseks tuleb ära märkida, et Mageia 2 on nagu ikka saadaval mitmel moel. Esiteks DVD-versioon, mis sisaldab enam-vähem kõike, mida hing ihaldab (kuigi loomulikult sisaldavad võrguhoidlad tarkvara veel enam, kui seda ühelegi DVD-le ära mahuks). Teiseks Live CD versioon või õigemini versioonid: neid on valmistatud mahuprobleemide tõttu õige mitu, vastavalt maailma eri piirkondadele - eesti keelt sisaldava CD nimetuses on sees Europe2. Loomulikult on saadaval ka torrentid.
Proovin alljärgnevalt kokku võtta selle, mis on siis ligemale aastaga, mis lahutab praegust väljalaset Mageia 1-st, muutunud ja teisenenud. Omamoodi lahtiütlusena tuleb küll kohe lisada, et olen eelväljalaskeid ja nüüdset ametlikkugi väljalaset proovinud ainult virtuaalmasinas (VirtualBox) Live CD-na, mis tähendab, et mu kogemused võivad mõnevõrra erineda nende omast, kes on distributsiooni oma masinasse paigaldanud või kas või sedasamust Live CD-d nii-ütelda reaalselt kasutanud. Samuti võib mõnevõrra kogemust moonutada asjaolu, et mu enda "reaalses" masinas töötab Mageia arendusversioon, mis küll hetkel on oma staatuselt samane Mageia 2-ga, aga kus mõistagi on kaasas varasemat taaka, mida näiteks vastselt Mageia paigaldajatel pole.
Esmapilgul võib-olla hooletum vaatleja ei panegi erilisi (väliesid) muudatusi tähele, kuid vähegi tähelepanelikumal silmitsemisel jääb kindlasti silma kaks erinevust. Esiteks, nagu distributsioonidel sageli kombeks, on mõnevõrra muutunud vaikimisi teema ehk siis nii alglaadimise ajal kui ka töölaual taustaks olev pilt. Minu arvates kenamaks, aga nagu kunstiga ikka, on see puhtalt subjektiivne arvamus. Teine selgelt nähtav muutus on vaikimisi tegumiribal toimiv "Ainult ikoonidega tegumihaldur" (nii kõlab selle vidina kirjeldus, sisemiseks nimeks on sellele icon-tasks). See kuulub niinimetatud Mageia vaikimisi paneeli koosseisu, mis muu poolest klassikalisest paneelist ei erinegi. Kahtlemata on see visuaalselt kenam ja ma kujutan ette, et eriti väiksematele ekraanidele (tahvelarvutid, nutitelefonid jms) sobib see pareminigi kui too klassikaline, mille puhul sõnalist osa sisaldavad ristkülikud võtavad ehk liigagi palju väärtuslikku ruumi ära. Aga kui see ei peaks meeldima, siis on siiski ainult "vaikimisi" valik, mida saab soovi või vajaduse korral välja vahetada klassikalise tegumiriba/paneeli või veel mõne pakutava paneeli variandi vastu.
 |
| Mageia uus kujundus. Jaanus Ojangu pilt |
Veel üks tajutav muudatus peaks olema arvuti kiirem käivitumine (ja ka seiskamine). Minu arvutis, kus töötab Mageia arendusversioon, on see väga selgelt tajutav, aga ma olen aru saanud, et vähemalt teatavat kiirusevõitu on kogenud ka teised. Tõsi, minu arvuti puhul liitub sellega töökeskkonna (konkreetselt KDE) veidi pikem käivitumine, aga selle taga on pigem seansihaldus ehk teisisõnu see, et mul on juba varasemast terve hulk rakendusi ja teenuseid, mis töökeskkonda sisse logides tööle pannakse. Et vastsel paigaldajal midagi sellist ees või kaelas pole, võib loota, et vähemalt alguses on kiiruses vahe isegi märgatav.
Kahtlemata seisavad viimati mainitud "kiirendumise" taga nii-ütelda sisemised muudatused, mida otseselt silmaga ei näe, aga mille siht vähemalt on muuta kasutamine sujuvamaks ja meeldivamaks. Kui varem hoolitses muu hulgas käivitumise eest selline tarkvara nagu mkinitrd ja SysVInit, siis nende asemele on nüüd astunud vastavalt dracut ja systemd. Tegu ei ole pelgalt nimevahetusega, vaid sügavamate muudatustega, mille lahtiseletamine läheks siin pikale (ja käiks ilmselt siinkirjutajale ka üle võimete), mille ebakõlad said loodetavasti arenduse käigus piisavalt välja roogitud, nii et nüüd peaksidki need võimalikult sujuvalt ja kooskõlastatult töötama. Kui liita siia asjaolu, et hoolika sõelumisega vähendati minimaalse paigalduse mahtu enam kui poolelt gigabaidilt napilt üle 300 megabaidini, siis kokkuvõttes tähendabki see sujuvamat tööd - tarbetuid sõltuvusi on vähem, üksikosad omavahel paremini kooskõlas jne.
See peaks avaldama mõju ka paigaldamise käigus, Viimase juures tuleb muidugi ära mainida ka traditsioonilised sõnad, et laiendatud on toetatava riistvara hulka ja silutud mitmeid vajakuid (näiteks peaks nüüd korralikult töötama paigaldamine ka siis, kui võrguühendus käib kaabli asemel läbi õhu ehk WiFi kaudu). Samuti on paigaldamise ajal nüüd kasutada korralikud abitekstid, küll ühe puudusega, millest tuleb allpool juttu.
 |
| Võimalik segasumma-töölaud. Jaanus Ojangu pilt |
Süsteemsetest asjadest tuleks ära mainida ka see, et helimaailmaga tegeleb verivärske PulseAudio 2.0. Usutavasti on see samuti üks neist asjust, mida kasutaja tähelegi ei pane, kui just ei teki mingeid probleeme (loodetavasti ei teki) või kui ei selgu, et ootamatult mingi asi toimib, mida ei osanud oodatagi (see puudutab uue PulseAudio omadust paremini helisid juhtida ja muu hulgas väidetavalt juba väga korralikult kõrvaklappidega majandada).
Mageia tööriistadest ehk peamiselt Mageia juhtimiskeskuses leitavatest seadistus- ja muudest vahenditest pole palju öelda peale selle, et neid on omajagu lihvitud. Väidetavalt kulutavad nad nüüd vähem mälu. Ka ikoonid on mõningat ilulihvi saanud.
Töökeskkondade ja rakendustarkvara kohta võib piirduda lausungiga, et mõistagi pakutakse kui mitte kõige viimaseid (väljalasketsükkel seab omad piirangud), siis vähemalt eelviimaseid väljalaskeid. Üks asi võib siiski tähelepanu köita. Nimelt on levinud veebilehitseja Firefoxi versioon 10.0.4, kuigi väljas on juba tunduvalt uuemad versioonid. Selle põhjus on lihtne: just see Firefoxi versioon on niinimetatud pika toega ehk teisisõnu Firefoxi arendajad toetavad seda versiooni märksa kauem kui lihtsalt järgmise Firefoxi versioonini. Niisiis, järgmise ligikaudu üheksa kuu vältel (selline on Mageia väljalasete vahe) peavad kasutajad leppima just selle versiooniga, millele võivad muidugi lisanduda Firefoxi arendajate tehtud parandused või täiendused.
Eesti kasutajale peaks olema meeltmööda seegi, et Mageia on pannud vaikimisi (ka Live CD-l) kaasa ID-kaardi tarkvara, nii halduri kui ka DigiDoci kliendi. Viimast olen ka ise proovinud, täiesti töötab. (Täpsustuseks ehk nii palju, et ma ise kasutan Mobiil-ID-d, aga kui ID-kaardi lugeja ei ole just midagi väga eksootilist, ei tohiks usutavasti ka nii-ütelda traditsioonilise kaardi-lugeja kombinatsioon tõrkeid tekitada).
 |
| Eesti DigiDoci rakendus. Softpedia pilt |
Loodetavasti on Eesti kasutajale meeltmööda seegi, et Mageia on traditsiooniliselt üks neid distributsioone, mida on raskusteta võimalik kasutada ka neil inimestel, kellel inglise või üldse mõne muu keele oskus kuigi hea pole. Teisisõnu: kõik Mageia tööriistad on soovi korral ka eestikeelsed (samuti on sõltuvalt konkreetsest rakendusest enam-vähem täielikult eestindatud rakendustarkvara). Tõsi, siin tuleb tagasi tulla paigaldusaegsete abitekstide juurde. Nendega hakati tegelema päris arenduse lõppjärgus ja kuigi kõige visamad tõlkijad suutsid sellega kaasa minna, nii et need on nüüdseks olemas õige mitmes (vist seitsmes) keeles, siis eesti keel nende hulka paraku ei kuulu. Loodetavasti ei häiri see siiski liiga palju, seda enam et need abitekstid pole juba pikemat aega tõlgitud olnud (olid kunagi ammu, kui Mageiat veel polnud ja oli selle eellane Mandriva, aga juba seal olid need viimastes väljalasetes tõlkimata tõlkeprotsessi muutuste tõttu). Mageia 3 ajaks peaksid need peaaegu kindlalt ka eestikeelsena olemas olema, nagu loodetavasti ka muud distributsiooni puudutavad abitekstid (praegu on arutusel Mageia dokumentatsiooni koostamine Mandriva käsiraamatute eeskujul, aga eks näis, kuidas ja mismoodi need plaanid Mageia 3 ajaks teostuvad).
Nüüd jääb üle veel loetleda töökeskkondade ja mõningase olulisema süsteemse ja rakendustarkvara versioonid:
- kernel 3.3.6
- glibc 2.14.1
- X server 1.11.4
- VirtualBox 4.1.12
- Wine 1.4
- mariadb 5.5.23 (mariadb on MySQL-i asendaja)
- postgreSQL 8.4.11, 9.0.7 ja 9.1.3
- KDE SC 4.82
- GNOME 3.4
- Xfce 4.9
- Chromium-browser 18.0.1025.168
- LibreOffice 3.5
- Calligra 2.4.1
- Pidgin 2.10.4
- GIMP 2.8.0
- Amarok 2.5.0
- VLC 2.0.1
Huvilised võivad uurida ka kahe väljalaske tarkvaraversioone võrdlevat tabelit.
Lõpetuseks tuleb ära märkida, et Mageia 2 on nagu ikka saadaval mitmel moel. Esiteks DVD-versioon, mis sisaldab enam-vähem kõike, mida hing ihaldab (kuigi loomulikult sisaldavad võrguhoidlad tarkvara veel enam, kui seda ühelegi DVD-le ära mahuks). Teiseks Live CD versioon või õigemini versioonid: neid on valmistatud mahuprobleemide tõttu õige mitu, vastavalt maailma eri piirkondadele - eesti keelt sisaldava CD nimetuses on sees Europe2. Loomulikult on saadaval ka torrentid.
Kui aga peaks olema tahtmine uuendada senist Mageia 1, siis tasuks silmas pidada, et selleks Live CD ei sobi, seda tuleb teha ikka kas DVD pealt või siis üle võrgu.
Ja kõige viimasena, aga sugugi mitte tähtsusetuna: ehkki alustuseks sai öeldud, et esialgse plaaniga võrreldes mõnevõrra hilinenud väljalase on loodetavasti seevõrra töökindlam ja veavabam, tasub kahtlemata kindlasti uurida ka (allpool viidatud) teadaolevate vigade saiti - seda juba isegi enne paigaldama asumist, et olla ette teadlik võimalikest probleemidest ja valmis neid lahendama.
Uudise allikad ja lisamaterjalid:
23.5.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi üha rängemalt mõjuma hakkava palavuse kõrval ainsana vaheldust teadaanne, et nüüd on Mageia 2 ka ametlikult väljas. Vastavat ingliskeelset teadet võib lugeda Mageia ajaveebist (lühikest eestikeelset teadet ka Pingviinis), aga mul on kavatsus homme natuke proovida seda ja siis ka ise kirjutada veidi pikemalt ja kokkuvõtvalt.
(Märkuseks neile, kes panid tähele seda, et ma ei kirjutanud midagi RC kohta - ma sain seda proovida alles paar päeva hiljem ja ka siis ei olnud võimalik esialgu midagi kirjutada; hiljem, kui selleks aega olnuks, keerles peas vaid tõdemus, et mul pole selle kohta öelda midagi, mida ma poleks juba Beta3 kohta öelnud - kindlasti oli seal vigu parandatud ja nii edasi, aga minu kogemus Live CD-ga oli täpselt samasugune - ja nii jäigi see teade, mille sisu oleks nähtavasti piirdunudki vaid lausega, et jah, on ilmunud, kirjutamata ...)
Loetud: Imeline Ajalugu 5/2012
Vaadatud. Doktor Who (Yle2), 13. linnaosa: ultimaatum (TV3)
(Märkuseks neile, kes panid tähele seda, et ma ei kirjutanud midagi RC kohta - ma sain seda proovida alles paar päeva hiljem ja ka siis ei olnud võimalik esialgu midagi kirjutada; hiljem, kui selleks aega olnuks, keerles peas vaid tõdemus, et mul pole selle kohta öelda midagi, mida ma poleks juba Beta3 kohta öelnud - kindlasti oli seal vigu parandatud ja nii edasi, aga minu kogemus Live CD-ga oli täpselt samasugune - ja nii jäigi see teade, mille sisu oleks nähtavasti piirdunudki vaid lausega, et jah, on ilmunud, kirjutamata ...)
Loetud: Imeline Ajalugu 5/2012
Vaadatud. Doktor Who (Yle2), 13. linnaosa: ultimaatum (TV3)
22.5.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Tõsi, täna oli see tavalisest natuke lühem, eriti alguse poolt, sest eilne lõbu, lusti ja lillepeo päev jättis oma jälje - isegi kui ma olen vankumatult seisukohal, et päev lõpeb ja öö algab siis, kui ma magama lähen, ja järgmine päev saab alguse siis, kui ma ärkan, tuleb tunnistada, et tänane päev oli nähtavasti paljude jaoks juba vähemalt poole peal, kui algas minu öö ...
Igatahes tõlkimiseni ma siiski jõudsin ja nagu tavaks, möödus see KDE tähe all. Paari kuu pärast ilmuva KDE 4.9 jaoks on nüüd kõik tõlgitud, iseasi, et sinna võib stringe veel juurde pudeneda, aga loodetavasti mitte enam nii hirmus palju. Põhimõtteliselt on siis tõlkida jäänud veel portsjon playgroundi asju ning mõned extrageari kuuluvad rakendused (Kdenlive, Skrooge, simon), muidugi ka dokumentatsioon, mida ma ei ole arendusharus tükk aega rohkem puudutanud kui stabiilsest harust sünkroonimise abil.
Minu jaoks ennelõunat, teiste jaoks nähtavasti õhtupoolikut sisustas veel üks ootamatu külaline, kes vargsi uksele koputas ja siis end EMORi küsitlejana tutvustas. Veel sees püsiv konditsioon muutis mind muidugi äärmiselt lahkeks küsimustele vastama. Tegu oli siis Eurobaromeetri küsimustega, millele mul oli au ja õnn esimest korda elus vastata. Aga noh, peamine kallutav ajend oli mõistagi see, et juba eelnevalt öeldi, et me siis kingime teile pastaka ja hakkame nüüd vastama :-) Kuigi vend tõi mulle pastakaid terve suure paki, ei ütle ma neist kunagi ära - tarviline vara nii või teisiti. Mõned küsimused olid maru naljakad või naljakalt koostatud, näiteks see, mis päris, kas "pikas perspektiivis" muutub EL tugevamaks või mitte - on ju selge, et "pikas perspektiivis" hääbub nii EL kui ka kõik muud organisatsioonid, aga jah, paraku sellist vastusevarianti ei olnud ...
Loetud: Horisont 3/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Ärapanija (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Igatahes tõlkimiseni ma siiski jõudsin ja nagu tavaks, möödus see KDE tähe all. Paari kuu pärast ilmuva KDE 4.9 jaoks on nüüd kõik tõlgitud, iseasi, et sinna võib stringe veel juurde pudeneda, aga loodetavasti mitte enam nii hirmus palju. Põhimõtteliselt on siis tõlkida jäänud veel portsjon playgroundi asju ning mõned extrageari kuuluvad rakendused (Kdenlive, Skrooge, simon), muidugi ka dokumentatsioon, mida ma ei ole arendusharus tükk aega rohkem puudutanud kui stabiilsest harust sünkroonimise abil.
Minu jaoks ennelõunat, teiste jaoks nähtavasti õhtupoolikut sisustas veel üks ootamatu külaline, kes vargsi uksele koputas ja siis end EMORi küsitlejana tutvustas. Veel sees püsiv konditsioon muutis mind muidugi äärmiselt lahkeks küsimustele vastama. Tegu oli siis Eurobaromeetri küsimustega, millele mul oli au ja õnn esimest korda elus vastata. Aga noh, peamine kallutav ajend oli mõistagi see, et juba eelnevalt öeldi, et me siis kingime teile pastaka ja hakkame nüüd vastama :-) Kuigi vend tõi mulle pastakaid terve suure paki, ei ütle ma neist kunagi ära - tarviline vara nii või teisiti. Mõned küsimused olid maru naljakad või naljakalt koostatud, näiteks see, mis päris, kas "pikas perspektiivis" muutub EL tugevamaks või mitte - on ju selge, et "pikas perspektiivis" hääbub nii EL kui ka kõik muud organisatsioonid, aga jah, paraku sellist vastusevarianti ei olnud ...
Loetud: Horisont 3/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2), Ärapanija (Kanal2)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
21.5.12
Pühabased mõtted
Tavaline - jah, üldse mitte tööpäev, vaid lusti ja lõbu ja lillepeo päev. Sattusin mõne aja eest (taas) lugema, et Ajaloomuuseumis on väljas tolle kuulsa "Kukruse kaunitari" näitus ja tekkis tunne, et seda peaks vaatama minema. Seda enam, et teadaolevalt ei ole ma kunagi varem Maarjamäe lossis käinudki, nii imelik kui see ka ajalooharidusega inimese kohta ei tundu. Täna siis oligi see päev käes - nagu selgus, küll natuke vale päev selles mõttes, et eile olla olnud muuseumiöö nimeline ettevõtmine ja veel päev varem rahvusvaheline muuseumipäev, mille mõlema puhul saanuks sinna lausa tasuta sisse, aga noh, ega see pilet - eriti kui arvestada seda, et me olime seal mitmekesi ja mahtusime kenasti suhteliselt odava(ma) perepileti alla - nüüd nii kallis ka ei olnud, et sellest suurt või üldse numbrit teha.
Lossi juurde tõusmine mööda treppe oli kummastav üritus, sest mingil arusaamatuks jääval põhjusel oli see vahvatele ehitusmeestele iseloomuliku võrega pooleks jagatud. Aga loss ise ja kõik see, mis seal sees näha, oli küll kena. Nii see "iseolemise" suur näitus kui ka too pisem, aga vaat et efektsemgi "Kukruse kaunitari" väljapanek. Isegi viimase juurde pääs oli omamoodi rõõmus üllatus, sest kahest ruumist eesmine oli pühendatud väljakaevamistele: nii pildiliselt kui ka esemeliselt tulid vanad head ajad meelde, mil sai väljakaevamistel aega veedetud. Muidugi "kaunitari" saal kõigi oma vitriinidega oli võimas vaatepilt, mida me uurisime kohe pikalt ja põhjalikult. Rohked teabematerjalid, nii sõnalised kui ka visuaalsed, vaataja abistamiseks olid igati tänuväärt.
Ega püsiekspositsioon sellele mõistagi palju alla ei jäänud. Selleski oli mitmeid äratundmispunkte: ka mina mäletan lapsepõlvekodust nii omaaegseid rahatähti kui veel mitmeid asju, olgu sigaretikarbid, koorelahutaja või muud maamajapidamisse ikka kuuluvad esemed. Kohati äratas küll ehk valik teatavat imestust, aga kõike kokku võttes andis see igatahes väga hea ülevaate sellest viimasest sajakonnast aastast, mida iseolemise alla mahutada annab. Huvitava iseärasusena, aga võib-olla ka pelgalt juhusena oli ruumi(de)s, kus tutvustati kommunistlikku "paradiisi", pigem tegelikkusele paremini vastava põrgu temperatuur, kohe selgelt kuumem kui kuskil mujal muuseumis. Sümboolselt väga kohane, isegi kui see polnud taotluslik.
Igatahes jäi lõpuks tunne, et sinna muuseumi tuleb veel tagasi minna, et uudistada nii seda püsiekspositsiooni kui ka vaadata väljas veidi rohkem ringi. Täna juhtuski nii, et me jõudsime lõpuks seal "Kukruse kaunitari" imetledes juba imestama hakata, miks üks selgelt muuseumitöötaja nii sageli sinna ruumi tatsab, aga siis saabus tõdemus, et tunnid olid kui tuuletiivul kaduvikku lennanud ja muuseum pannakse kohe-kohe kinni ...
Kuigi ilm oli ehk mu jaoks veidi kuumavõitu juba, jalutasime siiski lossi juurest veel pikalt Kadrioru suunas, et seal lõpuks Carramba nime kandvasse Mehhiko restorani maanduda ja pisut keha kinnitada. Kadriorus paistis olevat kevad kaasa toonud mingi ehitus- või renoveerimisbuumi, igatahes oli kohati maad üles songitud ja tundus, et neid tiike tahetakse ikka veel paremasse korda seada. Küllap on see õige tegu, ehkki sinnagi püstitatud ehitusmeeste võreaiad takistasid mugavalt kõige otsemaid teid kasutamast ... Restoranis olen ma kunagi varem käinud ja sellest olid head, kuigi, hmm, teravad mälestused. Mis ei jäänud ka sel korral tulemata, ehkki ühelt poolt olin ma piprarünnakuks valmis ja isegi ootasin seda ning teiselt poolt mu meelest polnud enam menüüs nii teravaid roogi, nagu toona (aga see võib olla muidugi vanainimeslik mälestuste ilustumine ...).
Õhtusse ja öösse jäi veel rohkelt mõnusat ajaveetmist mõnusas seltskonnas, aga see läheb juba privaatelu sfääri ega leia sestap siinkohal pikemat kajastamist.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
Lossi juurde tõusmine mööda treppe oli kummastav üritus, sest mingil arusaamatuks jääval põhjusel oli see vahvatele ehitusmeestele iseloomuliku võrega pooleks jagatud. Aga loss ise ja kõik see, mis seal sees näha, oli küll kena. Nii see "iseolemise" suur näitus kui ka too pisem, aga vaat et efektsemgi "Kukruse kaunitari" väljapanek. Isegi viimase juurde pääs oli omamoodi rõõmus üllatus, sest kahest ruumist eesmine oli pühendatud väljakaevamistele: nii pildiliselt kui ka esemeliselt tulid vanad head ajad meelde, mil sai väljakaevamistel aega veedetud. Muidugi "kaunitari" saal kõigi oma vitriinidega oli võimas vaatepilt, mida me uurisime kohe pikalt ja põhjalikult. Rohked teabematerjalid, nii sõnalised kui ka visuaalsed, vaataja abistamiseks olid igati tänuväärt.
Ega püsiekspositsioon sellele mõistagi palju alla ei jäänud. Selleski oli mitmeid äratundmispunkte: ka mina mäletan lapsepõlvekodust nii omaaegseid rahatähti kui veel mitmeid asju, olgu sigaretikarbid, koorelahutaja või muud maamajapidamisse ikka kuuluvad esemed. Kohati äratas küll ehk valik teatavat imestust, aga kõike kokku võttes andis see igatahes väga hea ülevaate sellest viimasest sajakonnast aastast, mida iseolemise alla mahutada annab. Huvitava iseärasusena, aga võib-olla ka pelgalt juhusena oli ruumi(de)s, kus tutvustati kommunistlikku "paradiisi", pigem tegelikkusele paremini vastava põrgu temperatuur, kohe selgelt kuumem kui kuskil mujal muuseumis. Sümboolselt väga kohane, isegi kui see polnud taotluslik.
Igatahes jäi lõpuks tunne, et sinna muuseumi tuleb veel tagasi minna, et uudistada nii seda püsiekspositsiooni kui ka vaadata väljas veidi rohkem ringi. Täna juhtuski nii, et me jõudsime lõpuks seal "Kukruse kaunitari" imetledes juba imestama hakata, miks üks selgelt muuseumitöötaja nii sageli sinna ruumi tatsab, aga siis saabus tõdemus, et tunnid olid kui tuuletiivul kaduvikku lennanud ja muuseum pannakse kohe-kohe kinni ...
Kuigi ilm oli ehk mu jaoks veidi kuumavõitu juba, jalutasime siiski lossi juurest veel pikalt Kadrioru suunas, et seal lõpuks Carramba nime kandvasse Mehhiko restorani maanduda ja pisut keha kinnitada. Kadriorus paistis olevat kevad kaasa toonud mingi ehitus- või renoveerimisbuumi, igatahes oli kohati maad üles songitud ja tundus, et neid tiike tahetakse ikka veel paremasse korda seada. Küllap on see õige tegu, ehkki sinnagi püstitatud ehitusmeeste võreaiad takistasid mugavalt kõige otsemaid teid kasutamast ... Restoranis olen ma kunagi varem käinud ja sellest olid head, kuigi, hmm, teravad mälestused. Mis ei jäänud ka sel korral tulemata, ehkki ühelt poolt olin ma piprarünnakuks valmis ja isegi ootasin seda ning teiselt poolt mu meelest polnud enam menüüs nii teravaid roogi, nagu toona (aga see võib olla muidugi vanainimeslik mälestuste ilustumine ...).
Õhtusse ja öösse jäi veel rohkelt mõnusat ajaveetmist mõnusas seltskonnas, aga see läheb juba privaatelu sfääri ega leia sestap siinkohal pikemat kajastamist.
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: mitte muhvigi
20.5.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, mille õhtupoolikusse tõi elevust, ärevust, põnevust ja naudingut suure jalgpallilahingu jälgimine, milles Euroopa meistrite liiga finaalis olid vastakuti Müncheni Bayern ja Chelsea. Bayern, kellele, nagu sakslastele ikka, kuulus ka minu poolehoid, oli kogu mängu, nii põhi- kui ka lisaaja aina ja üha ründavam pool, nii et Chelsea retked Bayerni värava alla olid üpris harvad (vist jäi nurgalöökide suhe lõpuks umbes 18:2 või nii, mis peaks juba niigi selget keelt kõnelema). Ent kogu sellest turmtulest hoolimata oli Chelsea kaitse päris kindel ja isegi potentsiaalseid võimalusi ei suutnud Bayerni mehed kuidagi ära kasutada, ikka oli kas sihik sootuks vale või siis väravavaht "vale" koha peal ... Esimene suluseisu tõttu lugemata jäänud värav ei kahandanud kodustaadionil mängiva Bayerni indu siiski mitte ükski põrm ja veidi enne lõppu suutsidki nad õnnega pooleks ehk Chelsea väravavahi parajasti mitte kõige etema kaitsetöö tulemusel juhtima minna. Ent ei kulunud kuigi palju aega, kui Chelsea suutis selle ometi viigistada, nii et lisaaeg oli vältimatu. Mis kogu oma dramaatilisusest hoolimata ei viinud sugugi lahendusele lähemale.
Penaltid algasid Bayernile kenasti ja kulgesid natuke aega nii ka edasi - otsekui mõnituseks läks Bayerni väravavaht ise üheteistmeetrilööki sooritama ja vuhistas selle ka kenasti sisse. Aga siis tulid need lõpuvääratused ja Chelsea, kes suurema osa viimastest mängudest teel finaalini ja finaali endagi oli mänginud eeldatavalt tugevamate võistkondade vastu suuresti kaitsest lähtuvalt, jõudmata ise kuigi tihti vastase väljapoolelegi, rääkimata veel värava alla, oli ometi tulnud meistrite liiga võitjaks.
See ei olnud küll vahest tulemus, mida ma oleksin soovinud näha, aga teisest küljest, kui ikka Bayern (nagu mitmed Chelsea varasemadki, isegi veel kuulsamad vastased) ei suutnud oma marulist ülekaalu korralikult realiseerida, siis tuleb tunnistada, et Chelsea oli võidu igati ära teeninud. Ja ehkki mäng oli veidi ühepoolne, oli see ometi päris mõnu ja põnevusega vaadatav, polnud ei erilist venitamisi ega näitemängumeisterlikkuse väljanäitamist. Igatahes õhtupoolik läks täie ette.
Loetud: Horisont 5/2012; A. Mölder. Kaukaasia
Vaadatud: Heroes (TV6), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Müncheni Bayern - Chelsea (TV6), Reede 13: Osa 3 (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: söögiseebi lõhn igaviku umbteel (Postimees, 19.05.2012)
Penaltid algasid Bayernile kenasti ja kulgesid natuke aega nii ka edasi - otsekui mõnituseks läks Bayerni väravavaht ise üheteistmeetrilööki sooritama ja vuhistas selle ka kenasti sisse. Aga siis tulid need lõpuvääratused ja Chelsea, kes suurema osa viimastest mängudest teel finaalini ja finaali endagi oli mänginud eeldatavalt tugevamate võistkondade vastu suuresti kaitsest lähtuvalt, jõudmata ise kuigi tihti vastase väljapoolelegi, rääkimata veel värava alla, oli ometi tulnud meistrite liiga võitjaks.
See ei olnud küll vahest tulemus, mida ma oleksin soovinud näha, aga teisest küljest, kui ikka Bayern (nagu mitmed Chelsea varasemadki, isegi veel kuulsamad vastased) ei suutnud oma marulist ülekaalu korralikult realiseerida, siis tuleb tunnistada, et Chelsea oli võidu igati ära teeninud. Ja ehkki mäng oli veidi ühepoolne, oli see ometi päris mõnu ja põnevusega vaadatav, polnud ei erilist venitamisi ega näitemängumeisterlikkuse väljanäitamist. Igatahes õhtupoolik läks täie ette.
Loetud: Horisont 5/2012; A. Mölder. Kaukaasia
Vaadatud: Heroes (TV6), Euroopa jalgpalli meistrite liiga: Müncheni Bayern - Chelsea (TV6), Reede 13: Osa 3 (TV6)
Ilmunud tõlked: Jelena Skulskaja: söögiseebi lõhn igaviku umbteel (Postimees, 19.05.2012)
19.5.12
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldust ja natuke liigutamist väike väljaskäik elukohajärgsesse kauplusse eesmärgiga täiendada koduseid toiduvarusid.
Kui ma eile kirjutasin, et ei ole suutnud end seniajani mobiliseerida, et oma tõlgete bibliograafiat valmis teha, siis täna selgus väikese uurimise järel, et seda polegi nii raske teoks teha. Mõtlesin selleks kasutada kogudehaldurit, konkreetsemalt siis Tellicot, millega ma tõlkimise käigus üsna sina peale sain ja kus on muu hulgas ka võimalus raamatuid, filme, mänge, mida muud iganes ka vastavate mootorite abil internetist otsida. Muidugi, Kongressi raamatukogus ega Briti raamatukogus ega isegi Norra või Leedu raamatukogudes (osa olemasolevatest andmeallikate pluginatest) mu tõlkeid ei leidu, vähemalt mitte neid, mida ma otsisin. Väikese internetis tuulamise järel aga selgus, et ka kodumaine Ester on täiesti võimeline väliseid päringuid vastu võtma ja andmeid väljastama, kenasti üldlevinud z.39.50 protokolli alusel. Ja nii polnud sugugi raske oma raamatute andmeid hankida ning bibliograafia koostada (ükskord tahan ma selle ka siia ajaveebi kuidagi üle panna, aga selle konkreetne teostamine nõuab veel natuke mõtlemist).
Suure hooga selgitasin välja, et samaks on võimeline ka artiklite andmebaas ISE, ent selle andmed tundusid olevat poolikud, kahjuks - jah, ma sain nime järgi otsides 500 artiklit kätte (nii ümmargune arv, et ma kahtlustan, et see on mingi piirang, mida server väljastab), küll mitte kõik enda omad, vaid ka need, kus mind on arvesse minevatel väljadel mainitud (nt retsensioonid raamatutele, mida ma olen tõlkinud vms), aga paraku ei tulnud kaasa väljaannete nimed ja numbrid, kus nad on ilmunud. See võis olla muidugi ka minu- või rakendusepoolne eksimus, aga võib-olla ka ISE andmebaasi oma, mine tea. Eks ma uurin edasi - sest kui tahta artiklitõlgetest (ja ka kunagi ammustel aegadel enda kirjutatutest) bibliograafiat teha, siis neid on ikka nii kohutavalt palju, et ükshaaval sissetoksimine oleks paras piin, mida kõlbaks pigem jätta kellelegi, kes kunagi mu suurepärasest isikust korralikult varustatud bibliograafiaga bestseller-eluloo kirjutab :-)
Tänane Sirp sisaldas üllatavalt palju huvitavat lugemispoolist, sest mingil, mulle natuke arusaamatuks jäänud, aga arvatavasti meeldival põhjusel oli see lausa tõlke-eri. Lugemist väärivate lugude rea juhatas sisse vestlus Ibruse Indrekuga, kes kõneles viimasel ajal Eestiski päris päevakorral olnud autoriõiguste (või, kui kasutada laiemat, aga absurdsemat mõistet, siis intellektuaalse omandi) probleemidest ja võimalikust muutumisest. Seal ei olnud vahest küll palju uusi mõtteid - nii teadusajakirjandust, seda ülemaailmset, peatselt kindlasti ees ootavatest muutustest, mõtetest muuta näiteks Eesti filmipärand vabalt kättesaadavaks kui ka Eesti poliitikute, eriti selles osas aktiivselt sõna võtva kultuuriministri mõttelaiskuse (või ka -arguse, kui oletada eriti USA "loovtööstuse" mõju) tümitamisest on ju juba piisavalt juttu tehtud -, aga need olid kenasti kokku võetud ja lugeja ette laotatud. Nii et kindlasti lugemist vääriv artikkel.
Kenasti oli mõne aja eest eesti keeleski ilmunud Snyderi Timothy "Veremaadest" kirjutanud Mandli Aive. Jah, ehkki võib-olla on läänes vaja rohkem pühendada jõudu sellele, et inimesteni jõuaks teadmine tõsiasjast, et Teine maailmasõda ei piirdunud vaid sõjakäiguga Prantsusmaal ja Vaiksel ookeanil ning natsionaalsotsialistide kuritegudega, vaid et "mehetegusid" inimeste hävitamisel panid toime ka viimaste aatevennad bolševikud, tuleb ometi ka siinsamas Eestis, kus küll seda aatevendlust ehk liigagi tõsiselt võrdsustatakse, sama palju korrata, et eestlastegi kannatused polnud midagi iseäralikku, vaid ainult üks mustrilaik suures vaibas ja et mitte ilmtingimata ei langetanud kõik rahvuskaaslased tol süngel ja keerulisel ajal kõlbeliselt põhjendatavaid valikuid, isegi mitte tingimata oma ajas.
Minuga samavanune (olgu-olgu, kuu aega vanem siiski) Snyder on üks neist ajaloolastest, kes viimasel ajal on hakanud tooni andma, üritades vaadelda ajalugu võimalust mööda erapooletult, aga kindlasti kompleksselt. Mida kahtlemata on hädasti vaja, kas või sellesama Teise maailmasõja puhul - kui viimasel paaril aastakümnel poleks USA mõju nii (vastselt) siin kui ka (jätkuvalt) maailmas tervikuna nii suur, vaevalt ütleksid siinmail Pearl Harbori kõrval seniajani üldse midagi Midway või Guadalcanal. nagu ei ütle õieti siiani suurt midagi Põhja-Aafrika tandri sündmused, veel vähem muidugi Indias ja Kagu-Aasias või ka Hiinas toimunu. Ilma milleta ent on paljuski keeruline mõista ka mitmeid asju, mis meile palju lähemal aset leidsid: kuigi ma olen nii huvi pärast kui ka viimaste aastate mitmete tõlketööde tõttu Teise maailmasõja sündmustega suhteliselt hästi kursis, tuli ühe viimase raamatu juures ikkagi mõningase üllatusena Kurski lahingu sakslastepoolse järsu ja isegi ootamatu lõpetamise oletamisi seostamine Sitsiilia sissetungi algusega - jah, ma teadsin muidugi mõlemat sündmust, aga mu peas polnud seda seost varem lihtsalt tekkinud... Sestap on sellised Snyderi laadis raamatud äärmiselt vajalikud, õpetades kitsamas või laiemas plaanis asju kompleksselt nägema.
Äärmiselt huvitav oli lugeda intervjuud ühe tõlketeooria või ka tõlkeloo suurnime Venuti Lawrence'iga. Tõlkijale oli selles palju, mida kõrva taha panna, aga enda ameti tähtsustamiseks ehk iseomase hänna kergitamiseks tasub välja tuua vaid üks osundus:
Loetud: Sirp, 18.05.2012
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Hingeõgija (Kanal2), Koloonia (Showtime)
Ilmunud tõlked: R. Müllerson. Mitmepooluselise ja mitmekesise maailma poole? I (Akadeemia 5/2012)
Kui ma eile kirjutasin, et ei ole suutnud end seniajani mobiliseerida, et oma tõlgete bibliograafiat valmis teha, siis täna selgus väikese uurimise järel, et seda polegi nii raske teoks teha. Mõtlesin selleks kasutada kogudehaldurit, konkreetsemalt siis Tellicot, millega ma tõlkimise käigus üsna sina peale sain ja kus on muu hulgas ka võimalus raamatuid, filme, mänge, mida muud iganes ka vastavate mootorite abil internetist otsida. Muidugi, Kongressi raamatukogus ega Briti raamatukogus ega isegi Norra või Leedu raamatukogudes (osa olemasolevatest andmeallikate pluginatest) mu tõlkeid ei leidu, vähemalt mitte neid, mida ma otsisin. Väikese internetis tuulamise järel aga selgus, et ka kodumaine Ester on täiesti võimeline väliseid päringuid vastu võtma ja andmeid väljastama, kenasti üldlevinud z.39.50 protokolli alusel. Ja nii polnud sugugi raske oma raamatute andmeid hankida ning bibliograafia koostada (ükskord tahan ma selle ka siia ajaveebi kuidagi üle panna, aga selle konkreetne teostamine nõuab veel natuke mõtlemist).
Suure hooga selgitasin välja, et samaks on võimeline ka artiklite andmebaas ISE, ent selle andmed tundusid olevat poolikud, kahjuks - jah, ma sain nime järgi otsides 500 artiklit kätte (nii ümmargune arv, et ma kahtlustan, et see on mingi piirang, mida server väljastab), küll mitte kõik enda omad, vaid ka need, kus mind on arvesse minevatel väljadel mainitud (nt retsensioonid raamatutele, mida ma olen tõlkinud vms), aga paraku ei tulnud kaasa väljaannete nimed ja numbrid, kus nad on ilmunud. See võis olla muidugi ka minu- või rakendusepoolne eksimus, aga võib-olla ka ISE andmebaasi oma, mine tea. Eks ma uurin edasi - sest kui tahta artiklitõlgetest (ja ka kunagi ammustel aegadel enda kirjutatutest) bibliograafiat teha, siis neid on ikka nii kohutavalt palju, et ükshaaval sissetoksimine oleks paras piin, mida kõlbaks pigem jätta kellelegi, kes kunagi mu suurepärasest isikust korralikult varustatud bibliograafiaga bestseller-eluloo kirjutab :-)
Tänane Sirp sisaldas üllatavalt palju huvitavat lugemispoolist, sest mingil, mulle natuke arusaamatuks jäänud, aga arvatavasti meeldival põhjusel oli see lausa tõlke-eri. Lugemist väärivate lugude rea juhatas sisse vestlus Ibruse Indrekuga, kes kõneles viimasel ajal Eestiski päris päevakorral olnud autoriõiguste (või, kui kasutada laiemat, aga absurdsemat mõistet, siis intellektuaalse omandi) probleemidest ja võimalikust muutumisest. Seal ei olnud vahest küll palju uusi mõtteid - nii teadusajakirjandust, seda ülemaailmset, peatselt kindlasti ees ootavatest muutustest, mõtetest muuta näiteks Eesti filmipärand vabalt kättesaadavaks kui ka Eesti poliitikute, eriti selles osas aktiivselt sõna võtva kultuuriministri mõttelaiskuse (või ka -arguse, kui oletada eriti USA "loovtööstuse" mõju) tümitamisest on ju juba piisavalt juttu tehtud -, aga need olid kenasti kokku võetud ja lugeja ette laotatud. Nii et kindlasti lugemist vääriv artikkel.
Kenasti oli mõne aja eest eesti keeleski ilmunud Snyderi Timothy "Veremaadest" kirjutanud Mandli Aive. Jah, ehkki võib-olla on läänes vaja rohkem pühendada jõudu sellele, et inimesteni jõuaks teadmine tõsiasjast, et Teine maailmasõda ei piirdunud vaid sõjakäiguga Prantsusmaal ja Vaiksel ookeanil ning natsionaalsotsialistide kuritegudega, vaid et "mehetegusid" inimeste hävitamisel panid toime ka viimaste aatevennad bolševikud, tuleb ometi ka siinsamas Eestis, kus küll seda aatevendlust ehk liigagi tõsiselt võrdsustatakse, sama palju korrata, et eestlastegi kannatused polnud midagi iseäralikku, vaid ainult üks mustrilaik suures vaibas ja et mitte ilmtingimata ei langetanud kõik rahvuskaaslased tol süngel ja keerulisel ajal kõlbeliselt põhjendatavaid valikuid, isegi mitte tingimata oma ajas.
Minuga samavanune (olgu-olgu, kuu aega vanem siiski) Snyder on üks neist ajaloolastest, kes viimasel ajal on hakanud tooni andma, üritades vaadelda ajalugu võimalust mööda erapooletult, aga kindlasti kompleksselt. Mida kahtlemata on hädasti vaja, kas või sellesama Teise maailmasõja puhul - kui viimasel paaril aastakümnel poleks USA mõju nii (vastselt) siin kui ka (jätkuvalt) maailmas tervikuna nii suur, vaevalt ütleksid siinmail Pearl Harbori kõrval seniajani üldse midagi Midway või Guadalcanal. nagu ei ütle õieti siiani suurt midagi Põhja-Aafrika tandri sündmused, veel vähem muidugi Indias ja Kagu-Aasias või ka Hiinas toimunu. Ilma milleta ent on paljuski keeruline mõista ka mitmeid asju, mis meile palju lähemal aset leidsid: kuigi ma olen nii huvi pärast kui ka viimaste aastate mitmete tõlketööde tõttu Teise maailmasõja sündmustega suhteliselt hästi kursis, tuli ühe viimase raamatu juures ikkagi mõningase üllatusena Kurski lahingu sakslastepoolse järsu ja isegi ootamatu lõpetamise oletamisi seostamine Sitsiilia sissetungi algusega - jah, ma teadsin muidugi mõlemat sündmust, aga mu peas polnud seda seost varem lihtsalt tekkinud... Sestap on sellised Snyderi laadis raamatud äärmiselt vajalikud, õpetades kitsamas või laiemas plaanis asju kompleksselt nägema.
Äärmiselt huvitav oli lugeda intervjuud ühe tõlketeooria või ka tõlkeloo suurnime Venuti Lawrence'iga. Tõlkijale oli selles palju, mida kõrva taha panna, aga enda ameti tähtsustamiseks ehk iseomase hänna kergitamiseks tasub välja tuua vaid üks osundus:
Sellepärast polegi tõlkija minu ettekujutuses mitte ainult lingvist, vaid kirjutav haritlane, kellele läheb sügavalt korda valdkond, mida ta tõlgib, kes oskab oma tööst intelligentselt rääkida uurijatele/õpetajatele ja tudengitele, kes tema tööd kasutavad, aga ka lugejatele, kes moodustavad tõlgete, eriti kirjandustõlgete auditooriumist olulise osa. Näha tõlkijas vähemat, näiteks keelespetsialisti, tähendab alahinnata oskusi ja teadmisi, mida eeldab tõlkija töö
Sellele põnevale intervjuule järgnes tervelt neli Kareva Dorisi "pealelendu" neile nimekatele eesti kirjasõna tõlkijatele võõrkeeltesse, keda viimastel kuudel on kodumaal kõrgete auhindadega pärjatud: Salokanneli Juhani (seda paraku ei saa viidata, sest veebis seda miskipärast pole), Lahikaineni Kaisu, Balode Zane ja Melbergi Eneliga. Kõik lugemist väärt, aga ka mõningaid naljakaidki probleeme esile tõstvad. Nii näiteks samune Salokanneli Juhani, kellega vestlust veebis pole, mainib, et Tammsaare tõlkimine valmistas raskusi ka ühel erilisel põhjusel: "Vaatan sõnaraamatuid, neid teie kõige autoriteetsemaid, näiteks Saareste EKMSi. Leian sõna, aga lause, mis on esindatud sõna tähenduse valgustamiseks, on täpselt seesama, mis on minul laual ees!" Eks ta ole, ütelnuks üks teine sõnameister - nii rikas oli Tammsaare (aga muidugi ka mõne teise suurkuju) keel, et temast ikka nopitakse näiteid, vaese tõlkija nördimuseks, kes tahaks just neid näiteid millegi muuga võrrelda ... :-)
Hinge soojendav oli lugeda eesti kirjasõna lätindaja Balode Zane alljärgnevat arvamust:
Oleme väga sarnased rahvad, olgugi meie keel erinev. Elame samas kultuuriruumis ja ajalugu on meil peaaegu ühine. „Rehepappi” ja „Ussisõnu” lugedes pidin endale mitu korda meelde tuletama, et tegemist on siiski eesti autoriga. Ei olnud vaja mitte midagi eraldi seletada, kõik oli täiesti arusaadav ja selge. Läks otse ajju, südamesse ja hinge.Ja seda masendavam oli Sirbi tagaküljelt, mis samuti Lätile pühendatud, aga rohkem keele- või kultuurielu poole pealt, lugeda, kui kesiselt on tõlgitud eesti keelde (njah, läbi inglise, mitte läti keele, mõistagi - mitu läti keele oskajat siin Eestis oligi? Sama palju, kui väidetavalt lätlastel varbaid?) reisijuhid, mis peaksid abistama naaberrahva juures ringiliikumisel. Kui ikka pead lugema "vendade surnuaiast" vennaskalmistu asemel, imestama, kuidas küll saab järve keskel asuda "puust muuseumipark", või kõrva taha panna, et "kaskedesse pannakse kevaditi kraanid, mille kaudu lastakse välja mahla", siis tekib küll tunne, et tahaks pugeda kuhugi kaugele, kus keegi ei teaks, et ka mina olen tõlkija ...
Samamoodi pisut kurvastav oli teada saada, et juba aastakümneid oodatud eesti-läti või läti-eesti sõnaraamat jääb endiselt lähiajal tulemata. Teisalt tegi muidugi rõõmu, et seda lubati nüüd juba üpris veendunult nii umbes kolme aasta pärast. Möödunud aastat nimetati mäletamisi liivi aastaks ja juba tolle aasta algul anti lootust, et kohe-kohe ilmub kolmekeelne liivi-läti.eesti sõnaraamat, aga paistab, et see idee ei ole seniajani teostumiseni jõudnud, vähemalt mulle pole küll silma jäänud. Aga eks tuleb siis oodata ja veel kord oodata ...
Päris hea lugemine oli ka eelmise nädala ideid tutvustava artikli jätkuna Kauffmani Stuarti ja Kulli Kalevi jutuajamine elu aluspõhimõtete teemal. See mittefüüsikaline (evolutsiooni)bioloogia on üks huvitav asi, tuleb öelda, kuigi vestluse enda lugemine oli üsna nõudlik tegevus, sest nagu selliste mõttekaaslaste vestluste puhul ikka, peab kõrvalseisja tublisti pingutama, et end sinna sisse mõelda - ja siis veel mõista.
Ja last but last - Soidro Mart oli kenasti kokku võtnud vastse kaitseministri Reinsalu Urmase elu- ja tegevuskäigu "avalikus valguses" talle iseloomuliku stiiliga ("Niikaua, kui mina Reinsalu mäletan - ja seda on pea kakskümmend aastat! -, on tal helin alati rinna sees helisenud. Ja mida vanemaks ta saab, seda valjemalt see ka heliseb").
Loetud: Sirp, 18.05.2012
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Hingeõgija (Kanal2), Koloonia (Showtime)
Ilmunud tõlked: R. Müllerson. Mitmepooluselise ja mitmekesise maailma poole? I (Akadeemia 5/2012)
18.5.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna tuli taas üle pika aja uudiseid Mandrivast, mis pärast suure osa seltskonna lahkumist, kelle baasil tekkis Mageia, on olnud üsna varjusurmas. Nüüd paistavad olevat tülid prantslaste ja venelaste vahel (vähemalt mulle jäi selline mulje, ilmselt veel teistelegi, aga ega neist asjust palju teada ei ole, vähemalt laiemale avalikkusele mitte) olevat nii palju ära lahendatud, et on leitud edasimineku viis. Selleks on midagi sellist, mida omal ajal tegi RedHat, kui läks firmana edasi firmadele mõeldud distributsiooniga ja selle kõrvale tekkis kommuuni arendatav, muidugi RH tõsise osalusega, Fedora. Vähemalt esialgu tundub, et Mandriva kommuunivariant jääb endiselt Mandriva Linuxi nime kandma, nii et eks siis näeb, kuidas see teine pool edasi liigub - kas jääb see puhtalt venelaste õlule kõigi nende uuendustega (mis olid ja on üsna kinnise arendusmudeliga) või tuleb mingi muu asi, mis arvestab ka seniseid Mandriva ärilahendusi. Lühikese jutu ametlikust ajaveebist leiab siit, enam-vähem sama, aga ehk veidi selgemalt postiloendisse laekunud kirjast (kust leiab ka viited esialgu veel küll üsna tühjadesse arendusplaanidesse ja -kavadesse). Igatahes kena, et mingigi elu paistab taas Mandrivale sisse olema tekkinud.
Täna tuli teinegi uudis asja kohta, millega ma seotud olen. Nimelt olevat eile Kirjanike Liit kinnitanud ametlikult tõlkijate sektsiooni loomise - sellesama, mille asutavast koosolekust ma mõni aeg tagasi kirjutasin. Kirjanike Liidu enda leheküljel ei paista sellest küll veel vähimatki teadet olevat, aga ma usun, et ma ei riku ühtegi privaatsusreeglit, kui ka siia kirja panen, kuidas huvilised saaksid selle liikmeks astuda:
Ja et sektsioon on nüüd tõepoolest olemas ja kinnitatud, siis on võimalik ka selle liikmeks astuda! Nagu ka koosolekul räägiti, on selleks kaks võimalust:Esimesed üritused on juba lähiajal plaanis, nii et loodetavasti läheb see asi siis korralikult käima ja käib ka edasi. Ja ohjah, peaks ka ise ikka paberid korda ajama - kõige tülikam on see tõlgete loetelu tegemine, mis on ju tegelikult isegi peas olemas, aga mille ülestähendamine tundub iga kord, kui ma olen selle peale mõelnud, nii tüütu, nii tüütu :-)
Esiteks, astuda Eesti Kirjanike Liitu (ja ühtlasi Tõlkijate Sektsiooni). Selleks on tarvis läbida tavaline KL protseduur: esitada kirjalik allkirjaga varustatud sooviavaldus, lisada tõlgete loetelu ja 2 soovituskirja (KL liikmetelt). Toimiku vaatab esiteks läbi ja annab oma soovituse Tõlkijate Sektsiooni juhatus, seejärel vaatab selle läbi ja langetab otsuse Kirjanike Liidu juhatus. Liikmelisus annab muuhulgas ligipääsu KL hüvedele ja otsustusmehhanismidele. Aastane liikmemaks on 10 eurot, pensionäridele 2 eurot.
Teine võimalus on astuda ainult Tõlkijate Sektsiooni liikmeks. Protseduur on sarnane, palutakse esitada sooviavaldus, lisada tõlgete loetelu ja 2 soovituskirja (mõnelt kirjastajalt ja/või toimetajalt, kellega on koostööd tehtud). Toimiku vaatab läbi ja otsuse langetab Tõlkijate Sektsiooni juhatus. Liikmelisus tagab juurdepääsu kõigile hüvedele ja infole, mis puudutab Tõlkjate Sektsiooni (ei anna aga ligipääsu KL hüvedele ja otsustusmehhanismidele). Aastane liikmemaks on 10 eurot, pensionäridele 2 eurot.
Tõlkijate sektsiooni hüved tähendab näiteks tasuta koolitustel osalemist, info näiteks listi kuulumist ja tulevikus ligipääsu teabele kodulehe rubriigis “ainult liikmetele”.
Mitteliikmetest huvilised on muidugi samuti oodatud koolitustele (osavõtumaksuga) ja üritustele.
Sama teemaga haakus täna avastatud tore asi nimega Eesti tõlkeloo wiki. See paistab küll veel väga algusjärgus olevat, aga vahva, et sellega on lõpuks tegelema hakatud - tõlkeloo vajalikkusest on ju räägitud juba aastaid, aga kui jätta välja üksikud kirjutised, siis on vähemalt avalikkuse ette jõudnud ikka armetult vähe. Nojah, ega selles wikiski veel väga palju materjale pole ja needki on vormistatud ebawikilikult, hoopis tabelite ja PDF-idena, aga usutavasti on see alguse asi ja üles on riputatud lihtsalt materjalid, mis olemas on, sellisena, nagu nad olemas on.
Tõlkija töömailt veel nii palju, et eile avastasin üle umbes nädala Google Docsi kasutades - mis, ma olen leidnud, on ajakirjandusele tehtavate artiklite tõlkimisel päris hea abimees ja üldiselt kiireminigi kasutatav kui mõni autonoomne tekstitöötlusrakendus - sealt ühe uue ja väga vahva ja lausa vajalikugi omaduse. Just sellise omaduse, mille puudumise üle mõnikord natuke kurbdust tunned, aga ei oska arvatagi, et see võiks ilmuda - aga kui ta juba olemas on, siis tundub, et see on suisa hädavajalik, ja muutub arusaamatuks, kuidas varem on selleta hakkama saadud. Nimelt oli tekkinud külgriba pealkirjaga Research ehk lahtiseletatult samuse Google'i otsingu kasutamise võimalus. Aga mitte lihtsalt, vaid lõimituna Docsiga: võib näiteks valida tekstis mingi sõna või sõnad, teha paremklõpsu ja valida Research [valitud sõna(d)] ning kohe ilmuvadki külgribale otsingu tulemused. Eilse tõlketöö juures kasutasin seda õige mitu korda heade tagajärgedega, s.t leidsingi kiiresti selle, mida vaja, ilma et olnuks tarvis kaartide vahel seigelda ja eraldi Google'i otsingut või midagi muud kasutada.
Loetud: Horisont 3/2012
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)
17.5.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida kärpis veidi ühe artikli tõlkimine Postimehe hüvanguks ja mille õhtupoolikusse tõi meeldivat vaheldust ja hingerõõmu päris augustikuisena tunduv, ent siiski paraku mitte kuigi kaua kestnud paduvihmahoog. Muidu rien.
Loetud: [digi] mai 2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Pilvede all (Kanal2), Hämariku teenrid (Showtime)
Loetud: [digi] mai 2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Pilvede all (Kanal2), Hämariku teenrid (Showtime)
16.5.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: Arvutimaailm 5/2012; R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Põrgulik retk (TV6), Välisilm esitleb: Kreeka tragöödia (ETV), Doktor Who (Yle2)
Loetud: Arvutimaailm 5/2012; R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Põrgulik retk (TV6), Välisilm esitleb: Kreeka tragöödia (ETV), Doktor Who (Yle2)
15.5.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk vaba tarkvara tõlkimise päev. Tänagi möödus tavapäraselt KDE tõlkimise tähe all. Üks märkekeele viga sai ära parandatud ja üks vahepeal kahtlaseks muudetud string taas akuraatseks muudetud stabiilses harus, aga muidu oli põhimahv arendusharu ehk tegelikult juba vaid paari kuu kaugusel oleva KDE SC 4.9 peal. Milles ma ka üpris jõudsalt edenesin.
Õhtul lugesin, et Google on lõpuks oma kaardiga võimaluse korral kaasas käiva pildimaterjali, niinimetatud StreetView, ka Eesti kohta avalikuks teinud - needsamad ülesvõtted, mida nende autod aastakese eest mööda Eestimaad vurades üles võtsid. Muidugi asusin kohe huviga kaarti uurima, eriti neid kohti, millega ma nagu rohkem tunnen end seotuna. Ja oh üllatust, tõepoolest, nii Tallinnas kui Tallinna lähedal, Tartus ja Tartu lähedal kui ka isegi keset Järvamaa metsi olid kõik vajalikud kohad kenasti näha. Nojah, oma sünnikodu ma küll õieti ei näinud, sest see asub üsna korraliku metsatuka taga, aga aimata võis isegi seda. Ja muidugi on väga tänuväärt, et nad üldse sõitsid mööda sellist teed, kust seda maja aimata võis - normaalne imene ju sellistele teedele ei roniks :-) Ka Tallinna kodust oli puude ja muu roheluse lokkamise tõttu näha aknaid ainult osati (mis teisest küljest on jälle hea, andes mulle muidu linlikus korteris elades võimaluse tunda end otsekui metsas, sest nagu ei ole kvartalisisese teekese pealt hästi näha mind, nii ei näe ega suurt isegi kuule mina seal toimuvat). Igatahes vahva lisandus kaartidele. Isegi kui pildid on praegu aasta ja ütleme veel aasta pärast juba kahe aasta vanused, ei muutu maastik ja sellel asuv tavaliselt väga kiiresti, nii et tundmatusse või halvasti meeles kohta sattudes on kahtlemata kasu, kui lisaks tuimale teed tähistavale joonele on su käsutuses ka visuaalne materjal, mille põhjal orienteeruda. Huvitav, kas see on igasuguste GPS-navigaatoritega ka lõimitav?
Loetud: Diplomaatia 5/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
Õhtul lugesin, et Google on lõpuks oma kaardiga võimaluse korral kaasas käiva pildimaterjali, niinimetatud StreetView, ka Eesti kohta avalikuks teinud - needsamad ülesvõtted, mida nende autod aastakese eest mööda Eestimaad vurades üles võtsid. Muidugi asusin kohe huviga kaarti uurima, eriti neid kohti, millega ma nagu rohkem tunnen end seotuna. Ja oh üllatust, tõepoolest, nii Tallinnas kui Tallinna lähedal, Tartus ja Tartu lähedal kui ka isegi keset Järvamaa metsi olid kõik vajalikud kohad kenasti näha. Nojah, oma sünnikodu ma küll õieti ei näinud, sest see asub üsna korraliku metsatuka taga, aga aimata võis isegi seda. Ja muidugi on väga tänuväärt, et nad üldse sõitsid mööda sellist teed, kust seda maja aimata võis - normaalne imene ju sellistele teedele ei roniks :-) Ka Tallinna kodust oli puude ja muu roheluse lokkamise tõttu näha aknaid ainult osati (mis teisest küljest on jälle hea, andes mulle muidu linlikus korteris elades võimaluse tunda end otsekui metsas, sest nagu ei ole kvartalisisese teekese pealt hästi näha mind, nii ei näe ega suurt isegi kuule mina seal toimuvat). Igatahes vahva lisandus kaartidele. Isegi kui pildid on praegu aasta ja ütleme veel aasta pärast juba kahe aasta vanused, ei muutu maastik ja sellel asuv tavaliselt väga kiiresti, nii et tundmatusse või halvasti meeles kohta sattudes on kahtlemata kasu, kui lisaks tuimale teed tähistavale joonele on su käsutuses ka visuaalne materjal, mille põhjal orienteeruda. Huvitav, kas see on igasuguste GPS-navigaatoritega ka lõimitav?
Loetud: Diplomaatia 5/2012
Vaadatud: Doktor Who (Yle2), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru
KDE arendusharu
14.5.12
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldusrikkust tavapärane pühapäevane külaskäik ema ja ta poiss-sõbra juurde. Täna oli siiski seegi käik omajagu eriline: ühelt poolt emadepäev ja teiselt poolt samuse poiss-sõbra sünnipäev. Mis väljendus ka tavapärasest veel enam lookas lauas ja sellest tulenenud võimsas kõhuorjuses. Millele andis lisa ka mu enda valmistatud kirju koer, mis endiselt paistab nautivat tarbijate ülevoolavat menu. :-) Kuid siiski oli emal valmis pandud ka paar tema poolt läbi töötatud ristsõnavihikut, nii et vaimukurnaminegi ei jäänud olemata (ehkki eilse järel tundus ühekorraga, et ristsõnad on maru lihtsad ja et üldse midagi nagu ei teaks enam ...).
Viisin emalegi kingiks, aga hankisin ka endale ühe erilise maiustuse, kui selle kohta üldse sellist väljendit saab kasutada, nimelt Lindti 99% kakaosisaldusega toote, mida turustatakse sellest hoolimata šokolaadi nime all. Nojah, kokkukeetmine annab talle tavalisest kakaopulbrist siiski veidi erineva maitse, seda tuleb tunnistada. Aga võrreldes mis tahes "tavaliste" šokolaadidega on see ikka klass omaette. Nautimisväärne, ent sellele arusaamale jõudmine võtab veidi aega.
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Tume maailm (PBK)
Viisin emalegi kingiks, aga hankisin ka endale ühe erilise maiustuse, kui selle kohta üldse sellist väljendit saab kasutada, nimelt Lindti 99% kakaosisaldusega toote, mida turustatakse sellest hoolimata šokolaadi nime all. Nojah, kokkukeetmine annab talle tavalisest kakaopulbrist siiski veidi erineva maitse, seda tuleb tunnistada. Aga võrreldes mis tahes "tavaliste" šokolaadidega on see ikka klass omaette. Nautimisväärne, ent sellele arusaamale jõudmine võtab veidi aega.
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Tume maailm (PBK)
13.5.12
Laubased mõtted
Täiesti töövaba päev, kuigi õhtul isegi üritasin veidi, aga siiski loobusin, sest vaim ei olnud valmis ... Ja valmis polnud ta eelkõige päeva põhisisu ehk osalemise tõttu Eesti võistkondlikel meistrivõistlustel mälumängus. Ma küll loobusin mälumängudel osalemast juba kümmekonna aasta eest, aga kui ikka võistkond, mille sünni juures ma ise olen olnud, pöördus sooviga, siis ei saanud ju ära öelda nii lihtsalt. Ega selle kümne aastaga palju polnud muutunud, aga üht-teist siiski.
Paremuse poole oli mõnevõrra korraldus: täiesti toimiv infograafika ehk vastuste kuvamine ekraanile, samuti punktiarvestus; meeldiv oli ka see, et vastamislehed olid tavaliste paberilehtede asemel nüüd lausa võistluste logoga ning muidugi ka võistkonna numbri ja isegi vastuste nummerdamisega. Kehvema poole peale võib kanda selle, et võistkondi oli õige vähe, ainult 11. Kuuldavasti olevat selle taga vähemalt osaliselt asjaolu, et vahepeal on hakatud moodustama "supervõistkondi", kes naljalt ei jäta teistele võimalustki medalikohtadele konkureerida.
Seda võis ka täna kogeda: esimesed kaks olid ülejäänutest ikka õige tublisti ees. Aga noh, meie võistkonna saavutatud 4.-5. koha jagamine oli täiesti rahuldav saavutus. Isegi pronks oleks võinud reaalne olla, kui oleks suutnud potentsiaali täielikult rakendada (mis äraseletatult tähendab, et oleksime õigesti vastanud ka need küsimused, mis "lauda jäid" ehk mille õige vastus küll läbi käis, aga vastustelehele paraku ei jõudnud). Aga see on juba muidugi tagantjäreletarkus, millega suurt midagi peale pole hakata - läks just nii, nagu läks. Igatahes meeskonna eelmise aasta 8. kohaga võrreldes paranemine nii või teisiti.
Mäng oli mõistagi pingutav. 150 küsimust ühtejutti, vahele vaid 45-minutiline lõunapaus tollesama kooli, Õismäe gümnaasiumi, kus mäng toimus, sööklas ja siis veel üks lühem, umbes veerandtunnine paus hiljem - see on ikka päris tõsine, nagu välja tuli, umbes kuuetunnine ponnistus. Küsimused, nagu arvatagi võib, olid meistrivõistlustele kohaselt rasked ja oli nii mõnigi, mille puhul nii küsimus kui ka vastus panid ka meie "kollektiivset aju" ehk kõiki võistkonnaliikmeid lihtsalt õlgu kehitama, et ahah, selline küsimus siis ja selline vastus, kuulnud pole sellest midagi ... Muidugi oli ka helgeid hetki, nii neid, kus üheskoos sai jõutud õige tulemuseni, kui ka selliseid, kus üks või kaks õiges vastuses kindlad olid. Ja isegi üks Kuldmuna ehk siis eriauhind ainsana küsimusele õige vastuse andmise eest langes meile osaks (muidugi, võitja võistkond kogus neid tunduvalt rohkem, vist tükki viis või nii, mis samuti näitab lisaks nende teadmiste avatusele ka mängu enda raskusastet).
Et auhindu jagatakse kokku esimesele kuuele, siis pääsesime auhinnalaua juurde meiegi: Medaleid mõistagi sellise koha eest ei saa, küll aga raamatuid uute tarkuste omandamiseks. Olgu siin siis ka ära mainitud see, mille ma endale hankisin: Aare Olander. Kadunud vaated. Tallinna muutumine enam kui 400 fotol.
Veel üks positiivne asi varasemaga võrreldes oli lõpptulemuste päris kiire avalikustamine: juba õhtuks olid need kilvaleheküljel kenasti väljas, nii et keda huvitab, võib uurida nii tulemusi, küsimusi-vastuseid kui ka võistkondade koosseise.
Kogu sellest päevatööst tublisti väsinuna otsustasin end õhtul premeerida millegi uue asja proovimisega. Ma ei ole mäletamist mööda kunagi mannavahtu ise valmistanud, ainult vahtu löönud ja isegi seda väga ammu. Aga paari päeva eest tekkis tunne, et võiks seda proovida. Võib-olla oleks proovinud varemgi, aga aega ei jagunud, ent täna õhtu tundus just paras ja kohane hetk käes olevat. Täitsa tuli välja, ilmselt algaja õnn :-) Ja kui veel natuke piima ja kuhjaga vahukoort, seda maailma parimat toiduainet, mis kõige etem on muidugi iseseisvalt sisse vohmida, aga mis suudab õilistada ka mis tahes muud toitu, peale panna, siis oli juba väga hea "preemia".
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Reede 13: osa 2 (TV6)
Paremuse poole oli mõnevõrra korraldus: täiesti toimiv infograafika ehk vastuste kuvamine ekraanile, samuti punktiarvestus; meeldiv oli ka see, et vastamislehed olid tavaliste paberilehtede asemel nüüd lausa võistluste logoga ning muidugi ka võistkonna numbri ja isegi vastuste nummerdamisega. Kehvema poole peale võib kanda selle, et võistkondi oli õige vähe, ainult 11. Kuuldavasti olevat selle taga vähemalt osaliselt asjaolu, et vahepeal on hakatud moodustama "supervõistkondi", kes naljalt ei jäta teistele võimalustki medalikohtadele konkureerida.
Seda võis ka täna kogeda: esimesed kaks olid ülejäänutest ikka õige tublisti ees. Aga noh, meie võistkonna saavutatud 4.-5. koha jagamine oli täiesti rahuldav saavutus. Isegi pronks oleks võinud reaalne olla, kui oleks suutnud potentsiaali täielikult rakendada (mis äraseletatult tähendab, et oleksime õigesti vastanud ka need küsimused, mis "lauda jäid" ehk mille õige vastus küll läbi käis, aga vastustelehele paraku ei jõudnud). Aga see on juba muidugi tagantjäreletarkus, millega suurt midagi peale pole hakata - läks just nii, nagu läks. Igatahes meeskonna eelmise aasta 8. kohaga võrreldes paranemine nii või teisiti.
Mäng oli mõistagi pingutav. 150 küsimust ühtejutti, vahele vaid 45-minutiline lõunapaus tollesama kooli, Õismäe gümnaasiumi, kus mäng toimus, sööklas ja siis veel üks lühem, umbes veerandtunnine paus hiljem - see on ikka päris tõsine, nagu välja tuli, umbes kuuetunnine ponnistus. Küsimused, nagu arvatagi võib, olid meistrivõistlustele kohaselt rasked ja oli nii mõnigi, mille puhul nii küsimus kui ka vastus panid ka meie "kollektiivset aju" ehk kõiki võistkonnaliikmeid lihtsalt õlgu kehitama, et ahah, selline küsimus siis ja selline vastus, kuulnud pole sellest midagi ... Muidugi oli ka helgeid hetki, nii neid, kus üheskoos sai jõutud õige tulemuseni, kui ka selliseid, kus üks või kaks õiges vastuses kindlad olid. Ja isegi üks Kuldmuna ehk siis eriauhind ainsana küsimusele õige vastuse andmise eest langes meile osaks (muidugi, võitja võistkond kogus neid tunduvalt rohkem, vist tükki viis või nii, mis samuti näitab lisaks nende teadmiste avatusele ka mängu enda raskusastet).
Et auhindu jagatakse kokku esimesele kuuele, siis pääsesime auhinnalaua juurde meiegi: Medaleid mõistagi sellise koha eest ei saa, küll aga raamatuid uute tarkuste omandamiseks. Olgu siin siis ka ära mainitud see, mille ma endale hankisin: Aare Olander. Kadunud vaated. Tallinna muutumine enam kui 400 fotol.
Veel üks positiivne asi varasemaga võrreldes oli lõpptulemuste päris kiire avalikustamine: juba õhtuks olid need kilvaleheküljel kenasti väljas, nii et keda huvitab, võib uurida nii tulemusi, küsimusi-vastuseid kui ka võistkondade koosseise.
Kogu sellest päevatööst tublisti väsinuna otsustasin end õhtul premeerida millegi uue asja proovimisega. Ma ei ole mäletamist mööda kunagi mannavahtu ise valmistanud, ainult vahtu löönud ja isegi seda väga ammu. Aga paari päeva eest tekkis tunne, et võiks seda proovida. Võib-olla oleks proovinud varemgi, aga aega ei jagunud, ent täna õhtu tundus just paras ja kohane hetk käes olevat. Täitsa tuli välja, ilmselt algaja õnn :-) Ja kui veel natuke piima ja kuhjaga vahukoort, seda maailma parimat toiduainet, mis kõige etem on muidugi iseseisvalt sisse vohmida, aga mis suudab õilistada ka mis tahes muud toitu, peale panna, siis oli juba väga hea "preemia".
Loetud: mitte muhvigi
Vaadatud: Kälimehed (TV3), Reede 13: osa 2 (TV6)
12.5.12
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev.
Tänane Sirp rõõmustas paari huvitava teadusrubriiki liigitatud artikliga, eelkõige elu alustest ja muust sellisest kõneleva looga. Nojah, kokku oli see kirjutatud natuke segaselt, aga mõtted, mis sealt läbi käisid, olid nii või teisiti põnevad: füüsikalis-deterministlik maailmapilt vs. määratult määramatu. Huvitav võrdlus kruvikeerajaga, millel lisaks oma põhifunktsioonile ehk kruvide keeramisele on veel terve rida kõrvalfunktsioone, kas või värvipurgi kaane lahtikangutamine. Ja teiselt poolt tõsiasi, et kui on vaja värvipurgi kaas lahti kangutada, siis on kruvikeeraja vaid üks vahend, millega seda teha. Ehk teisisõnu, kõikvõimalike võimaluste paljusus, mis sisuliselt muudab võimatuks elusorganismide tulevikku välja arvutada, vähemalt nii, nagu seda saab teha elutute asjade liikumise puhul. "Elu kui ennustamatu kuluga protsess, kus kerkib pidevalt ülesandeid, mida lahendada, ja ka lahendusi, mille juurde jõutakse." Eks ta ole, ütelnuks selle peale klassik.
Päris huvitav oli ka Tiidu Ene-Margiti pikk lugu sellest, kuidas lõppenud rahvaloendus ometi edasi läheb, ehk siis sellest, kuidas kogutud andmeid töödeldakse, et saada võimalikult täpseid tulemusi. Vähemalt võhikule kindlasti kiitust väärivalt selge ülevaade.
Kena oli ka Schvaki Toomase ülevaade ühest järjekordsest musugustele raamatuhulludele mõeldud kogumikust "Lugemise kunst". Nojah, eks see koguteos räägib küll rohkem ajast, mil lugemine oli ehk midagi erilist ja väärikat, aga siiski. Või õigemini, eks lugemine ole kunst ju tänapäevalgi, hoolimata sellest, et vähe on alles jäänud neid, kes tähti ei tunneks ja sõnu kokku lugeda ei oskaks. Paraku mõistmine on teine asi - kes ei tunne sõnade sisu, kes ei oska näha tausta jne. Rääkimata muidugi seniajani elitaarsest kirjutamise kunstist, mille kohta on paraku ohtralt näiteid, kuidas see ikka ja jälle lihtsalt valesti, mööda ja viltu läheb ...
Mille kohta on ka hea, ehkki masendav näide samuse Sirbi veergudelt, kus Ojamaa Liisi lapsevanemana väga vihaseid nooli lennutab kirjastuse Argo abimaterjali suunas, mis nime järgi peaks abistama põhikooli õpilast eesti keele ja kirjanduse lõpueksamiks valmistumisel, aga toodud näidete põhjal seda teps mitte ei tee ...
Väga kena lugemine oli ka varemgi minevikku pilguheite teinud Säde Ennu sulest, sedakorda omaaegse skandaalse "Lindpriide" kohta.
Ja last but no way least - kuulutuste rubriigis leidus ka teade selle kohta, et lõpuks ometi on valmis saadud eesti keele etümoloogiasõnaraamatuga. Esitlus (õigemini lausa esitlused) seisab ees juba järgmisel nädalal. Mitte et see oleks viimane tellis eesti keele müüris, aga üks kopsakas tükk seina on sellega kindlasti valmis saanud. Mille üle võib vaid rõõmu tunda.
Loetud: Sirp, 11.05.2012
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Kelgukoerad (Kanal2), Surnud linnud (Kanal2), Heroes (TV6)
Ilmunud tõlked:
T. H. Ilves. Järgmine väljakutse: küberkaitse (Diplomaatia 5/2012)
D. Lidington. Suurbritannia ja Euroopa (Diplomaatia 5/2012)
D. Rennie. Kaine ja kalkuleeriv liit (Diplomaatia 5/2012)
J. Diehl. President Obama välispoliitikast (Diplomaatia 5/2012)
Tänane Sirp rõõmustas paari huvitava teadusrubriiki liigitatud artikliga, eelkõige elu alustest ja muust sellisest kõneleva looga. Nojah, kokku oli see kirjutatud natuke segaselt, aga mõtted, mis sealt läbi käisid, olid nii või teisiti põnevad: füüsikalis-deterministlik maailmapilt vs. määratult määramatu. Huvitav võrdlus kruvikeerajaga, millel lisaks oma põhifunktsioonile ehk kruvide keeramisele on veel terve rida kõrvalfunktsioone, kas või värvipurgi kaane lahtikangutamine. Ja teiselt poolt tõsiasi, et kui on vaja värvipurgi kaas lahti kangutada, siis on kruvikeeraja vaid üks vahend, millega seda teha. Ehk teisisõnu, kõikvõimalike võimaluste paljusus, mis sisuliselt muudab võimatuks elusorganismide tulevikku välja arvutada, vähemalt nii, nagu seda saab teha elutute asjade liikumise puhul. "Elu kui ennustamatu kuluga protsess, kus kerkib pidevalt ülesandeid, mida lahendada, ja ka lahendusi, mille juurde jõutakse." Eks ta ole, ütelnuks selle peale klassik.
Päris huvitav oli ka Tiidu Ene-Margiti pikk lugu sellest, kuidas lõppenud rahvaloendus ometi edasi läheb, ehk siis sellest, kuidas kogutud andmeid töödeldakse, et saada võimalikult täpseid tulemusi. Vähemalt võhikule kindlasti kiitust väärivalt selge ülevaade.
Kena oli ka Schvaki Toomase ülevaade ühest järjekordsest musugustele raamatuhulludele mõeldud kogumikust "Lugemise kunst". Nojah, eks see koguteos räägib küll rohkem ajast, mil lugemine oli ehk midagi erilist ja väärikat, aga siiski. Või õigemini, eks lugemine ole kunst ju tänapäevalgi, hoolimata sellest, et vähe on alles jäänud neid, kes tähti ei tunneks ja sõnu kokku lugeda ei oskaks. Paraku mõistmine on teine asi - kes ei tunne sõnade sisu, kes ei oska näha tausta jne. Rääkimata muidugi seniajani elitaarsest kirjutamise kunstist, mille kohta on paraku ohtralt näiteid, kuidas see ikka ja jälle lihtsalt valesti, mööda ja viltu läheb ...
Mille kohta on ka hea, ehkki masendav näide samuse Sirbi veergudelt, kus Ojamaa Liisi lapsevanemana väga vihaseid nooli lennutab kirjastuse Argo abimaterjali suunas, mis nime järgi peaks abistama põhikooli õpilast eesti keele ja kirjanduse lõpueksamiks valmistumisel, aga toodud näidete põhjal seda teps mitte ei tee ...
Väga kena lugemine oli ka varemgi minevikku pilguheite teinud Säde Ennu sulest, sedakorda omaaegse skandaalse "Lindpriide" kohta.
Ja last but no way least - kuulutuste rubriigis leidus ka teade selle kohta, et lõpuks ometi on valmis saadud eesti keele etümoloogiasõnaraamatuga. Esitlus (õigemini lausa esitlused) seisab ees juba järgmisel nädalal. Mitte et see oleks viimane tellis eesti keele müüris, aga üks kopsakas tükk seina on sellega kindlasti valmis saanud. Mille üle võib vaid rõõmu tunda.
Loetud: Sirp, 11.05.2012
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Kelgukoerad (Kanal2), Surnud linnud (Kanal2), Heroes (TV6)
Ilmunud tõlked:
T. H. Ilves. Järgmine väljakutse: küberkaitse (Diplomaatia 5/2012)
D. Lidington. Suurbritannia ja Euroopa (Diplomaatia 5/2012)
D. Rennie. Kaine ja kalkuleeriv liit (Diplomaatia 5/2012)
J. Diehl. President Obama välispoliitikast (Diplomaatia 5/2012)
11.5.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida otsustasin vürtsitada väikese väljaskäiguga, mis sisaldas elukohajärgse kaupluse külastamist koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil. Ja vürtsikas oli see käik tõesti ... Nojah, eks ma tean, et paari kuu pärast mõtlen juba nostalgiaga tagasi praegusele ajale ja õhkan, et oleks tänanegi ilm ... Aga siiski on see üleminek normaalselt nullilähedaselt, olgu peale, kas või +5 kandist paarikümnekraadisele metsikule palavusele alati nii ränk, nähtavasti iga aastaga üha rängem. Peavalu ja masendus on garanteeritud ... Aga noh, ma tean, et ükskord tuleb ka sügis ja siis ka hilissügis - ja kui maiade kalendri tõlgendajad eksivad (ja mul pole tegelikult kahtlustki, et eksivad - enamik pole nähtavasti vaevunud isegi kõige elementaarsemaid asju maiade kalendri kohta selgeks tegema), siis ka talv takkaotsa -, mis annab lootust ka see vahepealne jube aeg üle elada ...
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Elas kord ... (FoxLife), Troonide mäng (FoxLife), Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)
10.5.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev.
Täna ilmus mõningase hilinemisega Mageia 2 usutavasti viimane eelväljalase ehk RC. Loodetavasti on selles suudetud kõrvaldada ka need vead, mis veel Beta 3 ajaks olid sisse jäänud või mis selle ilmudes ilmnesid, vähemalt agar tegevus vigade parandamise ja lõpliku viimistluse kallal annab selleks lootust. Aga ma proovin lähipäevil ka ise RC ära ja kirjutan siiagi mõned sõnad selle kohta.
Tänasesse päeva jääb ka üks huvitav maitseelamus. Nimelt sattusin mõne päeva eest vastselt taasavatud Magistrali kaubanduskeskust külastades sellise asja peale nagu Lindti 85% kakaosisaldusega šokolaad ja mõistagi nii "tume" köitis mind kohe. Täna siis otsustasin järele proovida, mis maitsega see õigupoolest on. Hea oli, võib kohe üldistavalt öelda. Aga samas valmistas ka pisikese pettumuse, nähtavasti rohkem sellepärast, et ma ootasin rohkemat. Nimelt oli see kakaosisaldus tõepoolest suur, isegi nii suur, et vägisi tekkis pähe mõte: miks osta šokolaadi, kui võiks otse kakaod suhu kühveldada? :-) Ehk siis teisisõnu: seda va magusust, mis mu arvates teeb šokolaadist just šokolaadi ja ei millegi muu, näiteks kakaosegu või tahkestatud piima, oli natuke vähe. Selles mõttes on viimasel ajal ka tagasihoidlikumates kauplustes riiulitele jõudnud 70-72% šokolaadid (Laima ja Kalevi omad näiteks) etemad. Aga omaette nauding on muidugi ka Lindti 85%, lihtsalt ei peaks sellelt ootama tingimata seda, mida šokolaadilt enamasti oodatakse ...
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Doctor Who (Yle2), Oranus (ETV2), Päevavalgus (ETV2), Pilvede all (Kanal2), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Houstoni Dynamo (Kanal12)
Täna ilmus mõningase hilinemisega Mageia 2 usutavasti viimane eelväljalase ehk RC. Loodetavasti on selles suudetud kõrvaldada ka need vead, mis veel Beta 3 ajaks olid sisse jäänud või mis selle ilmudes ilmnesid, vähemalt agar tegevus vigade parandamise ja lõpliku viimistluse kallal annab selleks lootust. Aga ma proovin lähipäevil ka ise RC ära ja kirjutan siiagi mõned sõnad selle kohta.
Tänasesse päeva jääb ka üks huvitav maitseelamus. Nimelt sattusin mõne päeva eest vastselt taasavatud Magistrali kaubanduskeskust külastades sellise asja peale nagu Lindti 85% kakaosisaldusega šokolaad ja mõistagi nii "tume" köitis mind kohe. Täna siis otsustasin järele proovida, mis maitsega see õigupoolest on. Hea oli, võib kohe üldistavalt öelda. Aga samas valmistas ka pisikese pettumuse, nähtavasti rohkem sellepärast, et ma ootasin rohkemat. Nimelt oli see kakaosisaldus tõepoolest suur, isegi nii suur, et vägisi tekkis pähe mõte: miks osta šokolaadi, kui võiks otse kakaod suhu kühveldada? :-) Ehk siis teisisõnu: seda va magusust, mis mu arvates teeb šokolaadist just šokolaadi ja ei millegi muu, näiteks kakaosegu või tahkestatud piima, oli natuke vähe. Selles mõttes on viimasel ajal ka tagasihoidlikumates kauplustes riiulitele jõudnud 70-72% šokolaadid (Laima ja Kalevi omad näiteks) etemad. Aga omaette nauding on muidugi ka Lindti 85%, lihtsalt ei peaks sellelt ootama tingimata seda, mida šokolaadilt enamasti oodatakse ...
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Doctor Who (Yle2), Oranus (ETV2), Päevavalgus (ETV2), Pilvede all (Kanal2), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Houstoni Dynamo (Kanal12)
9.5.12
Teisibased mõtted
Tavaline tööpäev. Rien.
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Doctor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)
Loetud: R. Vaiksoo. Aja lugu
Vaadatud: Doctor Who (Yle2), Meedium (Kanal2)
8.5.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev ehk tarkvara tõlkimisele pühendatud päev, mis seegi kord möödus täielikult KDE tähe all. Täna tuli küll taas stabiilse haru korrastamisega tegelda, sest vahepeal jõudis ilmuda KDE 4.8 järjekordne parandusversioon ja nagu kombeks, porditi pärast seda mõnevõrra tagasi ka arendusharus tehtud muudatusi, eelkõige dokumentatsiooni osas, mis teatavasti nõuab alati märksa enam pingutusi ja ponnistusi kui kasutajaliidese tõlkimine. Aga võib öelda, et küllaltki suurest mahust hoolimata õnnestus need tagasiporditud asjad siiski korda saada (ja sünkroonimisele tänu on ka arendusharu sellevõrra natuke paremas seisus). Ja ühtlasi sai ära parandatud ka üks vahepeal teatatud viga ning veel mõned märkekeelevead, mis olid sisse tekkinud.
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Doctor Who (Yle2), Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Unustatud revolutsioon (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru sissekanne 1 ja sissekanne 2
KDE arendusharu
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Doctor Who (Yle2), Välisilm (ETV), Välisilm esitleb: Unustatud revolutsioon (ETV)
Tarkvaratõlked:
KDE stabiilne haru sissekanne 1 ja sissekanne 2
KDE arendusharu
7.5.12
Pühabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi vaheldust ning rõõmu nii ihule kui hingele tavapärane külaskäik ema juurde. Vaimunaudingut aitas täiendada sealt kaasa saadud ristsõnavihik, sedakorda Meistriristik, mis harjumuspäraselt võttis üsna tükk aega pusimist, enne kui valmis sai. Või õieti enne kui ma selle valmissaanuks kuulutasin, sest jälle oli seal sees üks neid mõttetuid sõnapaigutusülesandeid, mille lahendamiseks ei kipu mul kunagi visadust jätkuma. Aga noh, loodetavasti leidub inimesi, kellele ka selliste ülesannete lahendamine rõõmu pakub ...
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Tulnukad ründavad (TV6)
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Ärapanija (Kanal2), Tulnukad ründavad (TV6)
6.5.12
Laubased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi pisut vaheldusrikkust ja sellist hiliskolumbuslikku (mitte esimese, vaid viimaste retkede aegset) avastusrõõmu väikevenna tungival pealekäimisel ette võetud külastuskäik elukohalähedasse suuremasse kaubanduskeskusse Magistral, mis uuenemiskuuri järel paari päeva eest taas uksed avas. Minu poolt lähenedes algul väliselt ei saanudki aru, et väga palju oleks muutunud, ma mõtlen siis selle suurenemise osas, ainult uhkemad trepid olid külje peale tekitatud, mis on õige hea, sest too vana pisike ja kitsas trepiräbal oli tõesti armetu.
Sees oli juba ümberkorraldusi rohkem, kõigil korrustel, ja kergelt ringi uudistades sai nähtud ka ära too juurde tekitatud tiib, kus lisaks (kiir)toitlustusasutustele olid kenasti ja väga kokkusobivalt üksteise kõrval pangakontor, alkoholipood ja kasiino - selline ehe paheline nurgake. Rimi kui hoone pearentniku (või on ta omanik? mine tea) pind oli samuti omajagu suurenenud, aga käies seal kella kuue paiku õhtul, tabas päris korralik üllatus nii mõnegi asja otsimisel - eriti lõi jalust tõsiasi, et piimavitriinis olid selleks ajaks alles ainult hinnasildid ja ainukese tootena mingi lurr, millel oli küll peal nimetus PIIM, aga selle kõrval kohe märge 0,05%, mis tähendab ju tegelikult puhast vett, millele otsekui oleks piimamaitseainet näpuotsaga sisse raputatud...
Veel jäi silma -. või õieti küll just hoopis vastupidi, ei jäänud silma -, et taasavatud kaubanduskeskuses polnud enam ei EMT (minu "koduoperaatori") boksi ja veel kurvastavamana tõik, et kadunud oli ka raamatupood. See oli üks neid väikseid sõltumatuid, päris hea valikuga ja üsna asjaliku müüjaga, mille kadumisest ehk taandumisest ketipoodide vohamise tingimustes on päris kahju (juba õige mitme aasta eest kadus samamoodi veel lähemal asunud ja väga korralikult, sealhulgas ka venekeelse kirjandusega varustatud Mauruse raamatupood, millest oli muidugi veel enam kahju). Nojah, R-kiosk oli küll suurenenud ja sinna oli tekkinud ka väike raamatuosa, aga see mõistagi ei suuda mingis mõttes kompenseerida raamatupoe kadumist ei mahu ja veel vähem valiku alusel. Igatahes tore, et Magistral on taas uksed lahti teinud. Küllap saab seal jälle hakata tihedamini käima.
Tänasesse päeva jäi veel paar südant soojendavat hetke. Üks neist tuli juba hilisemal õhtul USA kõrgliiga mänge vaadates, kus kodumaine mees Lindpere Joel suutis lüüa hooaja esimese värava ja veel päris ilusa, kuigi natuke õnnega pooleks värava. Milline saavutus oli vahest seda suurem, et mängiti Galaxyga, kelle poolelt olid väljakul sellised suurnimed nagu Beckham, Keane ja Donovan (ning Red Bullsil polnud samal ajal nende kuulsaimat Henryd).
Teine ja isegi veel enam südamekuumust tekitav asi oli e-kiri Diplomaatia lugude keeletoimetajalt, kes kiitis mind tõlgete eest. Seda ei juhtu just sageli, et tõlkija kiita saab, avalikult peagu ei kunagi ja isegi eraviisiliselt harva, aga seda parem tunne tõuseb rindu, kui seda ometi tehakse.
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Jüri Üdi klubi (ETV2), Eesti jalgpalli meistriliiga: Flora - Nõmme Kalju (TV6), Troonide mäng (FoxLife), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Los Angelese Galaxy (Kanal12)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: seisukohad (Postimees, 05.05.2012)
Sees oli juba ümberkorraldusi rohkem, kõigil korrustel, ja kergelt ringi uudistades sai nähtud ka ära too juurde tekitatud tiib, kus lisaks (kiir)toitlustusasutustele olid kenasti ja väga kokkusobivalt üksteise kõrval pangakontor, alkoholipood ja kasiino - selline ehe paheline nurgake. Rimi kui hoone pearentniku (või on ta omanik? mine tea) pind oli samuti omajagu suurenenud, aga käies seal kella kuue paiku õhtul, tabas päris korralik üllatus nii mõnegi asja otsimisel - eriti lõi jalust tõsiasi, et piimavitriinis olid selleks ajaks alles ainult hinnasildid ja ainukese tootena mingi lurr, millel oli küll peal nimetus PIIM, aga selle kõrval kohe märge 0,05%, mis tähendab ju tegelikult puhast vett, millele otsekui oleks piimamaitseainet näpuotsaga sisse raputatud...
Veel jäi silma -. või õieti küll just hoopis vastupidi, ei jäänud silma -, et taasavatud kaubanduskeskuses polnud enam ei EMT (minu "koduoperaatori") boksi ja veel kurvastavamana tõik, et kadunud oli ka raamatupood. See oli üks neid väikseid sõltumatuid, päris hea valikuga ja üsna asjaliku müüjaga, mille kadumisest ehk taandumisest ketipoodide vohamise tingimustes on päris kahju (juba õige mitme aasta eest kadus samamoodi veel lähemal asunud ja väga korralikult, sealhulgas ka venekeelse kirjandusega varustatud Mauruse raamatupood, millest oli muidugi veel enam kahju). Nojah, R-kiosk oli küll suurenenud ja sinna oli tekkinud ka väike raamatuosa, aga see mõistagi ei suuda mingis mõttes kompenseerida raamatupoe kadumist ei mahu ja veel vähem valiku alusel. Igatahes tore, et Magistral on taas uksed lahti teinud. Küllap saab seal jälle hakata tihedamini käima.
Tänasesse päeva jäi veel paar südant soojendavat hetke. Üks neist tuli juba hilisemal õhtul USA kõrgliiga mänge vaadates, kus kodumaine mees Lindpere Joel suutis lüüa hooaja esimese värava ja veel päris ilusa, kuigi natuke õnnega pooleks värava. Milline saavutus oli vahest seda suurem, et mängiti Galaxyga, kelle poolelt olid väljakul sellised suurnimed nagu Beckham, Keane ja Donovan (ning Red Bullsil polnud samal ajal nende kuulsaimat Henryd).
Teine ja isegi veel enam südamekuumust tekitav asi oli e-kiri Diplomaatia lugude keeletoimetajalt, kes kiitis mind tõlgete eest. Seda ei juhtu just sageli, et tõlkija kiita saab, avalikult peagu ei kunagi ja isegi eraviisiliselt harva, aga seda parem tunne tõuseb rindu, kui seda ometi tehakse.
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Alpimaja (ETV), Jüri Üdi klubi (ETV2), Eesti jalgpalli meistriliiga: Flora - Nõmme Kalju (TV6), Troonide mäng (FoxLife), USA jalgpalli kõrgliiga: New Yorgi Red Bulls - Los Angelese Galaxy (Kanal12)
Ilmunud tõlked: Vello Vikerkaar: seisukohad (Postimees, 05.05.2012)
5.5.12
Reedesed mõtted
Tavaline tööpäev, millesse jäi küll veidi ka jätkuvat tegelemist "väiketõlgetega" (mis ei olnudki paraku nii väikesed) Diplomaatia hüvanguks.
Tänane Sirp oli mõnevõrra sisukam kui möödunud nädalal, mis muidugi ei olnud ka kuigi raske ülesanne täita, sest tookord pidin nentima, et kogu lehes polnud õieti midagi lugeda. Täna tegi aga korralikku algust Vene Ilmari, keda on alati hea lugeda isegi sõltumata sellest, et mehe enda perenimi tuletab mu enda suguvõsa meelde (kuigi sugulussidemeid vististi pole, vähemalt mitte lähemal määral kui ükspuha millise teise eestlasega ...). Seekordne leheküljepikkune essee oli pühendatud sõnale, võiks isegi öelda et Sõnale, ehkki autorile iseloomulikult vonkles mõtteid ja mõttepudemeid nii siia kui sinna kui ka kolmandasse ja kaheteistkümnendasse suunda. Lugeda tasub kindlasti, aga üks tsitaat väärib sellest artiklist kahtlemata esiletõstmist, ehkki seegi pole just enneolematult originaalne:
... ka kõige halvemat laadi hälbimuste eest on vastutav meie loomupärane tervemõistuslikkus.Päris põnevad olid teadusleheküljed, kus esiteks üritati pikalt tõestada, et arvaku inimene mida tahes oma kohast maailmas ja üldse ning enda võimest oma ja maailma asju juhtida, tegelikult kipuvad meid juhtima hoopis nood pisikesed ja vaevu nähtavad olendid, kel nimeks parasiidid. Igatahes võis Hõraku Peetri artikli alustusest leida huvipakkuva (ilu)kirjandusliku analüüsi, milletaolist ma hästi ei mäletagi olevat lugenud, nii et seegi väärib osundamist:
„Esimest korda naabrile külla minnes viis Andres jutu kohe sookuivatamisele ja ühise emakraavi kaevamisele. Pearule oli see mõte nähtavasti uus ja sellepärast ei öelnud ta alguses üldse midagi, ei poolt ega vastu. Ta toppis piipu, tagus räksiga piibule tuld, popsis ja sülitas. Tema eeskujul talitas ka Andres: pani piipu, piibule tuld, popsis ja sülitas, ainult selle vahega, et tema sülje savipõrandal jalaga laiali hõõrus, kuna Pearu seda vaevaks ei võtnud.”A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” I
Eeltoodus on A. H. Tammsaare kirjeldanud korraga vähemalt kolme parasitoloogia ja inimese käitumisökoloogia vaatepunktist huvipakkuvat momenti. Esiteks, kehasekreedid, sh sülg ja röga on transpordivahendid pisikute levimiseks. Teiseks, parasiidid manipuleerivad oma peremehi neid levitama. Kolmandaks, kahe alfaisase kohtumisel sõltub nende hügieenikäitumine sellest, kas nad asuvad parajasti omal või võõral territooriumil.Vähemalt sama omapärane lugemine oli antropoloogia vallast, mille põhisõnum oli võitlevale feminismile kohane: patriarhaat on väljamõeldis, tegelikult on inimühiskonda algusest peale tänaseni välja juhtinud ikka naised. See on ehk küll veidi utreeritult kokku võetud ja natuke ülekohtuselt öeldud, sest lugu lugeda oli tegelikult mõnus ja mõtlemapanev.
Muidugi oli hea lugeda ka intervjuud Biermanni Wolfiga, isegi mul, kes ma luuletajaist muidu suurt midagi ei pea, aga antud mehe puhul vähemalt kahe asjaolu tõttu (esiteks dissidentlus ja teiseks kasutütar) erandi olen teinud. Ka sellest võib välja tuua ühe tsitaadi, täpsemalt Biermanni vastuse, mis tabab täieliselt täppi ja võtab kokku ka mu tunded, kui ma jälle kuulen ihalusega hääles öeldud fraasi "aga nõukogude ajal...":
Seda idiootset lauset, et mitte kõik ei olnud SDVs halb … seda tunnen ma juba ühest varasemast ajast: „Mitte kõik ei olnud Hitleri ajal halb …”. Nii võib ka tõtt rääkides valetada; mitte kõik ei olnud halb Auschwitzis või GULAGis. Kui sinu kaasvang kuuemehelisest kongist annab sulle tükikese oma leivast, on see loomulikult parem sellest, kui taskuvaras sult salongis kuldkella näppab.
Loetud: Sirp, 04.05.2012
Vaadatud: Elas kord... (FoxLife), Eureka (TV6), Kälimehed (TV3), Kelgukoerad (Kanal2), Heroes (TV6)
4.5.12
Neljabased mõtted
Tavaline tööpäev, millesse tõi, nagu iga kuu esimesel neljapäeval ikka, vaheldusrikkust Mageia sõprade õhtueelne koosviibimine Buffalo pubis. Õieti oli täna kavas keskenduda eile ilmuma pidanud Mageia 2 väljalaskekandidaadi järelekatsumisele, aga etskae, just eile õhtul anti teada, et RC nihkub paar päeva edasi ja nii oli täna tegu küll lausa mitmekordse ja mitmes masinas testimisega, ent testitav ei olnud siiski veel seni puuduv väljalaskekandidaat ise, vaid selle vahetu eellane. Nagu ikka, leidsid usinad inimesed ka mõningaid kitsaskohti, kuigi mitte ületamatuid takistusi - mis annab ehk lootust, et kui Mageia tegijad ei ilmuta just erilist käteosavust ja imetabast aruteravust, siis tuleb Mageia 2 välja igati korraliku ja töötavana. Aga eks näeb, kõigepealt peab samune väljalaskekandidaat tulema, enne kui lõpliku ametliku väljalaskeni jõuda.
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: nähtamatu ja imeilus eesti film (Postimees, 03.05.2012)
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Nukumaja (TV3), Kättemaksukontor (TV3)
Ilmunud tõlked: Abdul Turay: nähtamatu ja imeilus eesti film (Postimees, 03.05.2012)
3.5.12
Kolmabased mõtted
Tavaline tööpäev, mida aitasid mitmekesistada ühelt poolt elukohajärgse kaupluse külastamine koduste toiduvarude täiendamise eesmärgil ja teiselt poolt jätkuv "väiketõlgetega" tegelemine: eilsele 0,3 artiklile Diplomaatia hüvanguks lisandus täna veel 1,6, mis, nagu tähelepanelik pilk ja terav aru kahtlemata suudab nutikalt kokku panna, tähendab seda, et teine, küll teemalt huvitav ja väärika isiku poolt kirjutatud, see-eest aga ka parasjagu pikk, jäi veel lõplikult lõpetamata.
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2)
Loetud: Vikerkaar 4-5/2012
Vaadatud: Pilvede all (Kanal2)
2.5.12
Teisibased mõtted
Põhimõtteliselt tavaline päev, aga suurtõlke juurde peaaegu ei jõudnudki, paraku. Eilse häbiväärse ärakukkumise tõttu otsustasin hommikul veel natuke tarkvara tõlkimisega vaeva näha, et ootamatult pooleli jäänud asjad ikka lõpule jõuaks ja hoidlasse sisse saaks kantud. Ja siis tulid peale juba nood väiketõlked ehk täpsemalt kaks artiklit Postimehe ja nii 0,3 artiklit Diplomaatia hüvanguks (viimane arv tähendab seda, et see sai küll alustatud, aga mitte lõpetatud - samuti mitte väga tavapärane mu jaoks ja ilmselt tingitud vähemalt osaliselt sellest eilsest vapustusest ...).
Eilses sissekandes jäi märkimata, et viimaks ometi paistab Mandriva olevat taas jalule saanud - või vähemalt mingile selgusele jõudnud. Äärmiselt napist ajaveebi sissekandest äsja toimunud aktsionäride üldkogu kohta võis aru saada, et firmat lõpuga ähvardanud vastuolud lisaraha sissetoomise asjus on lahendatud. See on juba mitu kuud olnud õige imelik olukord: arendajad teevad oma tööd, uuendavad tarkvarapakette, parandavad isegi vigu ja teevad muud, mida arendajad ikka tegema peavad, samal ajal aga ei tule ettevõtte juhtkonna poolt üldse mingeid teateid edasise tegevuse suhtes, ei mingeid tärmineid, ei mingeid sihte, ainult "lähedaste isikute" suu läbi ilmuvad kõlakad, mis ei sisendanud just kuigi palju optimismi ... Nüüd siis paistab vähemalt ajutiselt olevat lahendus leitud ja jääb üle vaid loota, et distributsioon, millega minagi nii pikalt tihedalt (tõlkijana) seotud olin (ja õieti seniajani olen, kuigi selle infovaakumi ühe kaasuva nähtuse tõttu pole olnud võimalustki viimasel poolel aastal mingit panust anda), siiski edasi tuksub. Seda enam et nende viimane väljalase oli ju järjekordselt mitmete uuenduslike omadustega, mis on Mandriva "kaubamärk" olnud algusest peale - meeldisid need siis või mitte, aga vaimsus on neil õige olnud.
Täna sattusin ka uue sõnavõistluse peale, mis taas oli sõnauseks nimetatud - ja et leheküljel presidendi pilt ja sõnad kõrval, siis võimalik et sellest mõjutatuna. Sedakorda küll mõnes mõttes pisemas või kitsamas mahus, täpsemalt siis filmindusalaste emakeelsete mõistete otsimiseks. Mida kahtlemata ka vaja on. Igatahes tore, et sõnavõistlusi ikka korraldatakse - just avalikult: see võib küll tekitada rohkem kirgi kui kabinetivaikuses välmitud sõnad ja kaasa tuua polariseerivamat suhtumist, mida näitas ju ka viimane (suur) Sõnaus, aga teiselt poolt ei saa keegi ka öelda, et tema parimaid mõtteid keegi kunagi ei kuula. Nojah, demokraatia keele üle otsustamisel võib ju imelik tunduda, aga teiselt poolt kujuneb ju kõneldav keel nagunii pidevalt üdini demokraatlikult ja ei tohiks imestama panna, et see laieneb ka kirjakeelele.
Loetud: Tehnikamaailm 5/2012, TM Kodu ja ehitus 5/2012
Vaadatud: El Dorado: Kullalinn (Universal), Mängur (Kanal2), Inglorious Basterds (RTL)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
Eilses sissekandes jäi märkimata, et viimaks ometi paistab Mandriva olevat taas jalule saanud - või vähemalt mingile selgusele jõudnud. Äärmiselt napist ajaveebi sissekandest äsja toimunud aktsionäride üldkogu kohta võis aru saada, et firmat lõpuga ähvardanud vastuolud lisaraha sissetoomise asjus on lahendatud. See on juba mitu kuud olnud õige imelik olukord: arendajad teevad oma tööd, uuendavad tarkvarapakette, parandavad isegi vigu ja teevad muud, mida arendajad ikka tegema peavad, samal ajal aga ei tule ettevõtte juhtkonna poolt üldse mingeid teateid edasise tegevuse suhtes, ei mingeid tärmineid, ei mingeid sihte, ainult "lähedaste isikute" suu läbi ilmuvad kõlakad, mis ei sisendanud just kuigi palju optimismi ... Nüüd siis paistab vähemalt ajutiselt olevat lahendus leitud ja jääb üle vaid loota, et distributsioon, millega minagi nii pikalt tihedalt (tõlkijana) seotud olin (ja õieti seniajani olen, kuigi selle infovaakumi ühe kaasuva nähtuse tõttu pole olnud võimalustki viimasel poolel aastal mingit panust anda), siiski edasi tuksub. Seda enam et nende viimane väljalase oli ju järjekordselt mitmete uuenduslike omadustega, mis on Mandriva "kaubamärk" olnud algusest peale - meeldisid need siis või mitte, aga vaimsus on neil õige olnud.
Täna sattusin ka uue sõnavõistluse peale, mis taas oli sõnauseks nimetatud - ja et leheküljel presidendi pilt ja sõnad kõrval, siis võimalik et sellest mõjutatuna. Sedakorda küll mõnes mõttes pisemas või kitsamas mahus, täpsemalt siis filmindusalaste emakeelsete mõistete otsimiseks. Mida kahtlemata ka vaja on. Igatahes tore, et sõnavõistlusi ikka korraldatakse - just avalikult: see võib küll tekitada rohkem kirgi kui kabinetivaikuses välmitud sõnad ja kaasa tuua polariseerivamat suhtumist, mida näitas ju ka viimane (suur) Sõnaus, aga teiselt poolt ei saa keegi ka öelda, et tema parimaid mõtteid keegi kunagi ei kuula. Nojah, demokraatia keele üle otsustamisel võib ju imelik tunduda, aga teiselt poolt kujuneb ju kõneldav keel nagunii pidevalt üdini demokraatlikult ja ei tohiks imestama panna, et see laieneb ka kirjakeelele.
Loetud: Tehnikamaailm 5/2012, TM Kodu ja ehitus 5/2012
Vaadatud: El Dorado: Kullalinn (Universal), Mängur (Kanal2), Inglorious Basterds (RTL)
Tarkvaratõlked: KDE arendusharu
1.5.12
Esmabased mõtted
Tavaline esmaspäev, see tähendab tarkvara tõlkimisele pühendatud päev. Ja nagu tavaks, möödus see KDE tähe all, kus ma keskendusin arendusharule, kuna stabiilses harus on ainuke puuduolev asi (peale tolle õnnetu stringi lastemängus Kartulimees, mille kadumine ootab endiselt selle taga, et keegi ohverdaks natuke oma häält kõigi tolle mängu elementide nimetamiseks ...) KMyMoney dokumentatsioon, mis pole ehk nii pakiline.
Ent sellele kenale tõlkepäevale tuli üsna ootamatu lõpp (mida tähelepanelik lugeja võib ehk isegi selle sissekande ilmumisaja järgi oletada). Ega ma juba hommikulgi väga värskena ennast ei tundnud, aga igatahes pole enam pikka aega juhtunud seda, mis täna juhtus: ühel hetkel arvuti taga istudes tundsin põletava selgusega, et nüüd löön pea kopsti vastu lauda ära, ja suutsin end veel nii palju koguda, et vops jäi küll peaaegu olema, ja isegi voodisse vaaruda, aga see oli ka kõik. Jah, pikka aega ei ole niisugust ärakukkumist olnud - olgu, vahel küll kipub pärast päevatööd juba lamaskelles midagi lugedes tukk peale, aga ma olen ikka arvanud, et püstine või istuv asend on selline, mis natuke hoiab kodanik Uni, Matit tagasi ...
Loetud: Tehnikamaailm 5/2012
Vaadatud: El Dorado: Päikesetempel (Universal), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Inimkonna eakaaslane ehk Akvarium (Postimees, 30.04.2012)
Ent sellele kenale tõlkepäevale tuli üsna ootamatu lõpp (mida tähelepanelik lugeja võib ehk isegi selle sissekande ilmumisaja järgi oletada). Ega ma juba hommikulgi väga värskena ennast ei tundnud, aga igatahes pole enam pikka aega juhtunud seda, mis täna juhtus: ühel hetkel arvuti taga istudes tundsin põletava selgusega, et nüüd löön pea kopsti vastu lauda ära, ja suutsin end veel nii palju koguda, et vops jäi küll peaaegu olema, ja isegi voodisse vaaruda, aga see oli ka kõik. Jah, pikka aega ei ole niisugust ärakukkumist olnud - olgu, vahel küll kipub pärast päevatööd juba lamaskelles midagi lugedes tukk peale, aga ma olen ikka arvanud, et püstine või istuv asend on selline, mis natuke hoiab kodanik Uni, Matit tagasi ...
Loetud: Tehnikamaailm 5/2012
Vaadatud: El Dorado: Päikesetempel (Universal), Välisilm (ETV), Meedium (Kanal2)
Ilmunud tõlked: Inimkonna eakaaslane ehk Akvarium (Postimees, 30.04.2012)
Subscribe to:
Posts (Atom)