Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millest oma osa lõikas igasüdatalvine lõbu ja rõõm teha kaastööd Eesti välisministeeriumile nende aastaraamatu hüvanguks, mitte muidugi ise kirjutades, vaid ikka tõlkides.

Kui ma nädala eest väikest pelgust tundsin, et nüüd peab leppima veel mõni kuu sellega, et Sirbis valimiste tõttu suurt midagi lugeda ei ole, siis tänane Sirp purustas selle hirmu, pakkudes rohkelt lugemisväärset - osaliselt muidugi ka seepärast, et kaasas olid alati tükiks ajaks huvipakkuvat puurimist pakkuvad Kultuurkapitali rahajaotuse leheke ning veel enam, ka Diplomaatia. Aga ka Sirbi enda esimene pool oli pungil artikleid, mis lugema kutsusid. Kooritsa Vahuril oli huvitav pisipala individualismi ja kollektivismi vahekorrast nüüdismaailmas, milles oli kvaasiloogiline mõttearendus palgaarmee teemal, mille võiks kokku võtta nii: palgaarmee ei ole väga hea mõte, sest "ülekaaluka vastase" kallaletungi korral võivad palgasõdurid, kes käituvad, nagu "lepingulises/liberaalses" maailmas kombeks, ratsionaalselt, mitte ei lähtu väärtustest, nagu kombeks "konservatiivses" maailmas, pidada paremaks mitte võidelda või lausa raha eest üle minna. Täiesti arusaadav mõttekäik, kuid siiski kvaasiloogiline selles mõttes, et võtab eelduseks, nagu oleks liberalism teostatud ainult ühel maal eraldivõetuna ja mitte sel "ülekaaluka vastase" maal. Loomulikult, ega liberalism või individualism (mis siinses kontekstis on üsna kattuvad) polegi kõikjal "võitnud", aga kui tulla selle kohaliku konteksti juurde, mida artiklis näiteks tuuakse (on päris selge, kus on Eesti jaoks "ülekaalukas vastane"), siis võib küll pigem öelda, et rohkem on asi sel juhul selles, kelle kaukas on rohkem kuldmünte säramas - selle "ülekaaluka vastase" viimaste aastakümnete sõjalised ettevõtmised on seda väga selgelt näidanud. Ja artiklis oli ka üks väide, millega ma väga hästi ei tahaks nõus olla, nimelt "Leping on oma olemuselt juriidiline, mitte moraalne nähtus, mistõttu on ka lepingu rikkumine juriidiline, mitte moraalne eksimus". Selles on oma iva, kuid sõltumata sellest, kas tegemist on "liberaalse" või "konservatiivse" maailmaga, on lepingu rikkumine mu arusaamist mööda kindlasti ka moraalne eksimus, kuivõrd nii või teisiti peab igaüks vastutama selle eest, mida ta ütleb, kirjutab või teeb ning sõnamurdmine, mida on ka lepingu rikkumine, on kahtlemata moraalne eksimus. Aga igal juhul oli seda artiklit hea lugeda, see oli kenasti sõnastatud ja väga selgelt maailmavaateline, milliseid nii vähe kipub ilmuma.

Kena oli lugeda päris põhjalikku ülevaadet möödunudsügisesest konverentsist "Läänemere piirkond ja külm sõda" ning arvustust Tuomioja Erkki Tõnissoni-raamatule, mille lõppu küll lisandus juba tavapäraseks muutunud hala, miks ometi ei kirjuta Eesti tähttegelastest Eesti ajaloolased ise, miksituna tagasihoidliku neimasooviga, et kui Eesti ajaloolased selleks võimelised pole, võiksid nad vähemalt ette võtta mõne Soome suurkuju kujutamise.

Päris palju huvitavat sisaldas ka vestlusring omaeluloolise kirjanduse teemal, kuid veel põnevam oli kaaneloo järg, mis käsitles liivi keelt ja selle uurimise olukorda. Muu hulgas võis sealt välja lugeda, et lõpuks ometi on lootust vähegi uuema eesti-läti sõnaraamatu ilmumisele, seda küll kolmanda keele, selle liivi keele, lisandusega, s.t liivi-eesti-läti sõnaraamat (mitte et ma tahaks kuidagi liivi keele tähtsust vähendada ja kindlasti on see sõnaraamat suure tähendusega eriti neile, kes selle vastu huvi tunnevad, aga sellele läti keele juurdepookimine on omaette väärtus juba kas või sellepärast, et kuigi Eesti ja Läti on naaberriigid, siis sõnaraamatute, õpikute ja muu sellise osas võiksime sama hästi ka antipoodid olla... noh, on ju veidi ajakohastatud vana Abeni sõnaraamatu internetiversioon, aga see pole ikka see...). Minusugusele teadmatule oli huvitav lugeda, et liivi kirjakeel on väga suures osas konstrueeritud keel, mitte muidugi esperanto või interlingua tähenduses, aga siiski. Eks ole seda ju ka eesti keel, kui mõelda nii peaaegu sajanditagustele keeleuuendajatele ja -korrastajatele/korraldajatele, aga paistab, et liivi keele puhul on see kraad kangem olnud.

Ja rosinateraks - või peaks ütlema tõrvatilgaks - oli viimase lehekülje lugu Rumesseni Vardo epopöast oma autoriõiguste kaitsmisel... Ehh, ütleks selle peale, raske on see tee, mida tuleb tallata tõestamaks, et sa pole eesel...


Loetud: Sirp, 14.01.2011
Vaadatud: NCIS: Kriminalistid (TV3), Spioonid (ETV)

Ilmunud tõlked:
T. H. Ilves. Uus ja vana Euroopa 2011. aastal (Diplomaatia 1/2011; loetav ka presidendi koduleheküljel)
E. Lucas. Kategooriliselt vale (Diplomaatia 1/2011)
T. Lawrence. Riigikaitse Euroopas majanduskriisi ajal (Diplomaatia 1/2011)