Pühabased mõtted

Tavaline tööpäev, mida katkestas väljaskäik traditsioonilise pühapäise sihiga külastada ema ja ta poiss-sõpra. Mis, samuti nagu tavaliselt, tähendas üht korralikku kõhutäit ja samuti korralikku peatäit. Seekord küll mitte nii palju ristsõnadest, sest neid oli kõigest ühe vihiku jagu üle vaadata (ja see ei olnud raskeimate killast, nii et ema oli juba suurema osa kenasti ära täitnud), kuivõrd ühest uuest asjast.

Ma olen vist siingi juba kõnelnud, et emal tekkis mõne aja eest hull mõte senised suguvõsauuringud koondada, neid tihendada ja täiendada ning siis mingil kujul avalikuks teha. See töö päädis hiljaaegu valmis "toote" saatmisega trükikotta, kust sel nädalal jõudis siis tagasi juba kenasti trükitud trükis, raamat, ma julgeks öelda - ikkagi koos kaantega, mis samuti pole infovaesed, 72 lehekülge, tublisti illustreeritud ja puha. See on muidugi selline "omatrükis", mis nii-ütelda avalikku müüki ei tule, küll aga saavad sellest osa järgmise kokkutuleku ajal samuse suguvõsa liikmed, kui nad muidugi huvi tunnevad. Päris uhke oli seda vaadata - osaliselt ka seepärast, et mulgi oli selle juures oma pisike osa (kuigi tagantjärele kahetsen, et ei saanud rohkem emale abiks olla, eriti just lõpliku viimistluse juures - mitte et sel praegugi midagi viga oleks, aga oma, küll mitte hirmus suurte, aga siiski mõningate küljendamisteadmiste ja -oskustega oleks ehk saanud asja veel paremini teha). Igatahes olgu ahvatluseks ära toodud ka raamatu esikaas.

Ema kätte oli (vististi mingilt turismimessilt või mis iganes see oli) jõudnud ka üks lahe trükis, nimelt mugi poolt mitte väga kaua tagasi väisatud Rebala muinsuskaitseala/muuseumi "kontrolltöö", mis sisaldas terve vahvaid küsimusi hulgast eri valdkondadest. Üks neist, eelnevaga veidi haakuv ja selline omapärane, kuigi pikk, jättis nii hea mulje, et seda võib siingi tsiteerida:

Meil on kaks vanemat, neli vanavanemat, kaheksa vanavanavanemat ja nii edasi. Kui matemaatiliselt seda tehet jätkata, siis mitu otsest esivanemat oli meil 150 põlvkonda tagasi, ajal, mil rajati Jõelähtme kivikalmed?
Juhul kui vastasid eelnevale küsimusele õigesti (astendades), said tulemuseks arvu, mis ei saa olla reaalne esivanemate arv. Miks selline matemaatiline tehe ei ole rakendatav?
Tuginedes eelnevatele küsimustele, kui suureks hindad võimalust, et Jõelähtme kalmetesse olid maetud sinu otsesed esivanemad?

Teised küsimused olid siiski märksa tõsisemad, faktiteadmist (või vähemalt fakti otsimise oskust) nõudvad: näiteks milline on Eesti suurima õuepindalaga muinasaegne linnus või mida korraldas Achilleus kohe pärast matust sõbra Patroklose mälestuseks? Kas nüüd ainult selle küsimustiku pärast, aga rohkem ehk hoopis seepärast, et viimati jäi seal mitu kohta läbi käimata ja uurimata, tuli igatsus sinna millalgi tagasi minna ja veel ringi vaadata ...


Loetud: Akadeemia 1/2013
Vaadatud: Salajane ladu 13 (TV6), Ajavaod: Järjepidevuse hoidjad (ETV), Hüvasti, seltsimehed! (ETV)