Reedesed mõtted

Tavaline tööpäev, millesse tegi oma lünga väljaskäik eesmärgiga tuua koju hunnik raamatuid, mis eri kohtades mind ees ootasid. Nii et seda võib ka raamatupäevaks nimetada, sest neid jõudis mu kätte täna viie erineva saadetisena, niisiis kokku õige palju. Ühtlasi oli see mu jaoks esimene kord kasutada uutmoodi pakiteenust, täpsemalt Smartposti oma, mis otse loomulikult tekitas pisikesi raskusi. Õieti teenus ise ei tekitanud, on lausa väga mugav, aga laiskusest ei viitsinud ma järele vaadata, kus täpselt see pakiautomaat asub ja rahuldusin teadmisega, et "peaukse kõrval". Ent mõistagi oli sel kaubanduskeskusel uksi rohkem kui üks ... :-) Aga olgu siis siin üles loetletud ka hangitud raamatud:

• TEA entsüklopeedia 10 Kallas-klarnet
• K. A. Brook. The Jews of Khazaria
• L. Mletšin. Andropov
• J. Juske. Lood unustatud Tallinnast
• W. C. Brown. Violence in Medieval Europe
• B. W. Reynolds. Columbanus: Light on the Early Middle Ages
• D. Rollason. Early Medieval Europe 300-1050: The Birth of Western Society
• N. Zubov. Feliks Dzeržinski
• R. Kasik. Sissejuhatus tekstiõpetusse
• M. Erelt, T. Erelt, R. Kasik. Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele
• H. Ojalo. Varjud meres. Allveesõda Läänemerel 1914-1919 ja 1939-1945
• E. Kalmre. Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest

Tänane Sirp oli kuidagi morbiidne - see tähendab, et enamik vähegi huvi pakkunud lugusid kõneles surnutest, olgu vähem või rohkem, pigem siiski rohkem kuulsatest. Ja kahtlemata pakkusid lood Rei Augustist, Obermanni Erikust, Süda Peetrist, Pandi Valdost ja Veske Mihklist huvitavat lugemist ning neid kõiki võib soojalt soovitada. Aja- ja kultuurilugu kui palju.

Aga siiski olid neist morbiidsetest teemadest põnevamad veidi elavamad asjad. Mu isiklik ajaloohuvi ei võimalda mainimata jätta Pauli Toomase väikest lugu raamatust "Vana-Egiptuse inimene", mis küll oli rohkem tutvustav kui arvustav, aga andis siiski kena (ja toomaspaulilikult hea sulega kirjutatud) ülevaate sellest raamatust ka neile, kes seda lugenud pole (nagu siinkirjutaja), õhutades neid seda kätte võtma.

Lehenumbri vaieldamatu kõrgpunkt oli vähemalt mu silmis Turovski Aleksei vaimustav lugu draakonitest, pealkirjastatudki juba võluvalt "Draakonite zoosemiootiline vaatlus". Draakonid ehk lohed on mind köitnud juba varasest lapsepõlvest peale, eriti pärast "Kääbiku" lugemist (aga isegi juba varem, mäletamist mööda vist "Hiina muinasjutte" või "Hiina rahva muinasjutte" oli pealkiri sel vanal raamatul, olid nad sellise umbmäärase südant põksuma ja veidi hirmuma paneva nähtusena teadvusse jõudnud). Ja hilisemad lugemised on alati südant soojendanud, kui lehekülgedele on ära mahtunud ka mõni lohe. Kõige paremini on ilukirjanduses neist ilmselt kirjutanud McCaffrey Anne oma Perni-seerias, aga eks nende muljetavaldavaid etteasteid ole mõistagi veel palju. Igatahes kõigile, kel lohed südame põksuma panevad, tasub Turovski lugu lugeda ja nautida. Olgu ka üks tsitaat, mis juhuse tahtel on ka loo lõpetus:

[,,,] piirdun Vana-Hiina maalikunsti ühe kriteeriumiga: kui maastikumaali mägedevahelises udus ei ole võimalik tajuda ennast peitvat draakonit, ei ole maal midagi väärt.

Veldre Anto oli jätkanud oma infoühiskonna "hereetilist" käsitlust, jõudes taas tagasi nähtavasti oma lemmikteema, täpsemalt privaatsuse juurde. Seekord siis andmete kogumise ja nende (potentsiaalse) ärakasutamise külje pealt. Ma ei ole õieti kunagi suutnud aru saada, mis privaatsusest ja/ identiteedi kaitsmisest saab internetis kui olemuselt avalikus kohas kõnelda või milleks seda vaja peaks olema (sarnaselt avalikule tänavale või turuplatsile), aga eks inimesi ole erinevaid ja mõned võib-olla käivad ka füüsiliselt avalikes kohtades, mitu maski taskus, et neid ei oleks võimalik kahes eri kohas kohates üheks ja samaks isikuks pidada. Aga õnneks ei ole Veldre vähemalt oma kirjatükkides olnud selline tulihingeline "privaatsuse" kaitsja, nagu neid võib leida eriti Ameerikamaalt, nii et tema lugusid, ka käesolevat, on ikka olnud hea lugeda ideedeallikana, olgu siis teadavõtmiseks või edasimõtlemiseks.

Tõlkijale oli väga mõnus lugeda lugu intrigeeriva pealkirjaga "Armsad vennad ja õed Jaan Krossis!". Selgub, et läti keelde on jõudnud Krossi Jaani arvatavasti peateoseks kohane "Kolme katku vahel" ja selle puhul pidas üks tõlkijatest, Zandere Inese, ka nüüd Sirbis (tõlkes) avaldatava kõne. Ma kujutan täiesti ette vaeva ja raskusi, mis selle teose tõlkimisel võivad ette tulla - isegi lugedes ei ole see mitte lihtne teos, juba ainuüksi keelekasutuse pärast. Või nagu Zandere ise ütleb: "Lugeda tuli aeglaselt, ettevaatlikult, nagu sumades lumes või kartes libiseda jääl." Igatahes on tore, et see teos nüüd ka naabritel oma keeles võtta on.

Kirjandushuvilisele oli kahtlemata põnev lugeda Kronbergi Janika mõtteid ja arutlusi Tammsaare romaanipreemia väljaandmise üle, mis muu hulgas sisaldas ka korralikku ülevaadet vähegi lugemisväärsest eesti kirjandusest viimastel aastatel. Hea teadmiseks võtta.


Loetud: Sirp, 01.02.2013
Vaadatud. Doktor Who (Universal), Tagasi tulevikku 3 (Universal), Troonide mäng (ETV2)